Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w84 1/1 bf. 12-17
  • Ha Ogbalashihilɛ Lɛ Hiɛ Aba Nyam

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ha Ogbalashihilɛ Lɛ Hiɛ Aba Nyam
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1984
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • SANE Nl AKƐ HE EGBAAA
  • MƆ KƐ MƆ TEŊ SANEGBAA Nl AAAHA EYA NƆ
  • ASUSU NAAGBAI NI BIƆ Nl AKƐ ŊAA ATSU HE NII LƐ AHE
  • MLIHILƐ MLA KA LILƐI LƐ NƆ
  • ŊMƐƐ SƆRƆTOFEEMƆ KƐ EMUU NI AYEEE GBƐ
  • Wajemɔ Ogbalashihilɛ Lɛ Kɛtsɔ Sanegbaa Kpakpa Nɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2013
  • Yookpeemɔ Gbi Lɛ Sɛɛ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
  • Gbalashihilɛ​—Nikeenii Ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
  • Nibii ni Baaye Abua Bo Yɛ Okɛ Ohefatalɔ lɛ Sanegbaa Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1984
w84 1/1 bf. 12-17

Ha Ogbalashihilɛ Lɛ Hiɛ Aba Nyam

“Awo gbala hiɛ nyam nyɛfɛɛ nyɛteŋ.”​—HEBRIBII 13:4

1. Mɛɛ sane adafitswaa wolo ko mli niŋmalɔ bi, ni te wu ko ha hetoo eha tɛŋŋ?

1 “EJI ESA akɛ ofee nakai ekoŋŋ kulɛ, ani okɛ mɔ ni okɛ lɛ yɔɔ gbalashihilɛ mli bianɛ lɛ baahi shi ekoŋŋ?” Enɛ ji sane ni adafitswaa wolo ko mli niŋmalɔ ni ehe gbɛi lɛ bi. Mɛi 50,000 ni ha sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ ateŋ mɛi ni fe fã ha hetoo akɛ, “Hɛɛ.” Kulɛ te obaaha hetoo oha tɛɛŋ? Yoo ko ni ekɛ ewu Kristofonyo ehi shi afii 33 lɛ bi ewu lɛ nɛkɛ sane nɛɛ. Wu lɛ kɛ miishɛɛ ha hetoo akɛ, “Hɛɛ, mafee nakai! Kɛ mikwɛ sɛɛ lɛ, mile akɛ nibii efeee mlɛo yɛ bei komɛi amli​—wɔyɛ wɔnaagbai. Shi mɔdɛŋ ni wɔbɔ yɛ wɔgbalashihilɛ mli lɛ sa nakai. Wɔyɛ nɔ ko ni jara wa waa!”

2. Mɛni gbala ‘ni hiɛ yɔɔ nyam’ lɛ tsɔɔ yɛ Hebribii 13:⁠4?

2 Akɛni Nyɔŋmɔ ji e-Feelɔ hewɔ lɛ, gbalashihilɛ baanyɛ ekɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli kɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ aba. Shi gbalashihilɛi pii​—ekomɛi yɛ Kristofoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ ateŋ​—ni naagbai yɛ mli waa. No hewɔ lɛ bɔfo Paulo wo ŋaa akɛ, “Awo gbala hiɛ nyam [“abu lɛ akɛ nɔ ko ni jara wa waa, jwetri ko . . . nɔ ni adɔɔ he waa”a] yɛ nyɛfɛɛ nyɛteŋ.” (Hebribii 13:⁠4) Akɛni gbalashihilɛ kɛ “heloo gbɛfaŋ amanehulu” baa hewɔ lɛ, sane ni ka shi lɛ ji ni oha ogbalashihilɛ lɛ hiɛ aba nyam. (1 Korintobii 7:28) Shi mɛɛ gbɛ nɔ oootsɔ ofee enɛ yɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ oyoo naagbai wuji lɛ ateŋ ekome.

SANE Nl AKƐ HE EGBAAA

3, 4. (a) Mɛni ji naagbai wuji ni yɔɔ gbalashihilɛ mli lɛ ateŋ ekome? (b) Ákɛ hefatalɔi lɛ ji “heloo kome” lɛ tsɔɔ mɛni?

3 Gbalashihilɛ mli hefatalɔi enyɔ ko ni ji Kristofoi bote gbalashihilɛ mli nɛɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 20 nɛ. Trukaa ni ajwamaŋbɔɔ fite amɛgbalashihilɛ lɛ. Mɛni ha ebalɛ nakai? Ŋa lɛ kɛɛ akɛ, “Beni misusu nɔ ni eho yɛ afii lɛ amli lɛ ahe lɛ, minaa akɛ wɔwieɔ shia lɛ mli nibii loo saji ahe, kɛ sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ lɛ po he. Shi kɛ eba mɔ kɛ mɔ teŋ sanegbaa he lɛ​—wɔbɛ eko.” Nɛkɛ henumɔŋ ekomefeemɔ ni bɛ nɛɛ ha gbalashihilɛ yelikɛfuamɔ lɛ gbɔjɔ fiofio ni no ha ewu lɛ bɔ ajwamaŋ. Átsi sanegbaa ni shishinumɔ yɔɔ mli ni kumɔɔ shwieɔ shi nɛɛ ta yɛ nikasemɔ ko ni afee akɛtao nibii amli lɛ ta akɛ no ji nibii titrii ni haa atseɔ gbala mli aloo efeɔ “gbalashihilɛ ni suɔmɔ bɛ mli” lɛ ateŋ ekome.

4 Shi Yehowa kɛɛ: “No hewɔ lɛ nuu aaashi etsɛ kɛ enyɛ, ni eeekpɛtɛ eŋa he, ni amɛaatsɔ heloo kome.” (1 Mose 2:24) No hewɔ lɛ esa akɛ gbalashihilɛ afee adesai ateŋ wekukpaa lɛ mli nɔ ni bɛŋkɛ kpaakpa fe fɛɛ. Efeɔ gbɔmɛi sɔrɔtoi enyɔ lɛ ekome​—nitsumɔ ko ni biɔ ŋaa kɛ nɔkwɛmɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ! Dani ekomefeemɔ ni tamɔ nɛkɛ aaanyɛ aya nɔ lɛ, esa akɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ enaanyo awie anɔkwale ni amɛjie amɛhenumɔi akpo amɛtsɔɔ.

5. (a) Mɛni tsiɔ mɔ kɛ mɔ teŋ sanegbaa naa? (b) Te mɛi krokomɛi aaafee tɛŋŋ amɛkɛ bulɛ aha gbalashihilɛ?

5 Mɛni tsiɔ sane ni akɛ he egbaaa nɛɛ naa? Yɛ bei komɛi amli lɛ he ni aaatse ayata sɛɛ fɛlɛŋŋ ji kusum nii yɛ maŋ lɛ mli. Mɛi komɛi sumɔɔɔ ni amɛbaa mɛi ateŋ, amɛhiɛ gboɔ akɛ amɛaawie nɔ ni amɛle. Mɛi krokomɛi hu yɛ ni hiɛtserɛjiemɔ kɛ heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛdii je lɛ naa amɛnɔ hewalɛ. Amɛnyaa nibii ahe babaoo moŋ fe amɛgbalashihilɛ. Gbɔmɛi babaoo tsɔ̃ ni mɔ aaaná yɛ egbalashihilɛ mli, aloo fɔlɔi ni akɛ he aaakpɛtɛ amɛhe tsɔ lɛ hu baatsi ekomefeemɔ ni aaka nyɛteŋ lɛ naa. Eka shi faŋŋ akɛ, esa akɛ mɛi krokomɛi kɛ bulɛ aha hegbɛ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔi yɔɔ akɛ amɛaahi shi amɛkome pɛ yɛ teemɔŋ ni akagba amɛ naa aloo ni amɛgbala amɛjwɛŋmɔ kɛjɛ amɛhe amɛhe nɔ.​—Abɛi 25:⁠17.

6. (a) Te aaafee tɛŋŋ ni gbalashihilɛ mli hefatalɔ aaatsɔ tamɔ “maŋ ni wa” ni “béi” hu aaatsɔ tamɔ mɔɔ sɛɛ “adabaŋi” lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔi ni yɔɔ akrabatsa ni afo nɛɛ mli yeɔ ebuaa ni anaa bɔ ni nyɛsanegbaa ji?

6 Shi ekolɛ nɔ krɛdɛɛ ni haaa sanegbaa aya nɔ yɛ mɔ kɛ mɔ teŋ ji nɔ ni atsɔɔ yɛ Abɛi 18:19 lɛ: “Nyɛmi ni afee lɛ efɔŋ lɛ efe maŋ ni wa, ni béi hu tamɔ mɔ̃ɔ sɛɛ adabaŋi.” Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ŋa ko kɛ ehe fɔɔ ewu nɔ ni yɛ no hewɔ lɛ egbaa lɛ eteemɔŋ saji. Shi kɛ ebuuu ŋa lɛ henumɔi aloo egbe he guɔ ni edamɔ no nɔ ewie eshi ŋa lɛ be kroko hu? Ŋa lɛ baafee he nɔ ko kɛtsɔ ehe shi ni eeegbala kɛya sɛɛ ni etsɔ tamɔ gbogbo ko ni wa lɛ nɔ, koni akaye ehenumɔi awui dɔŋŋ, ni taakɛ eji lɛ, ebatsɔɔ tamɔ “maŋ ni wa” ni ma shi shiŋŋ. Hekuumɔ loo hewoo he ta baate shi, ni amɛteŋ mɔ ko sumɔŋ akɛ eeeŋmɛɛ sane he. Béi ni he ehiaaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ baafo sanegbaa ni aaaya nɔ yɛ mɔ kɛ mɔ teŋ kɛ amɛteŋ ni aaasaa lɛ mli kwraa, tamɔ akɛ mɔ̃ɔ sɛɛ adabaŋi egbala amɛteŋ! Shi mɛni obaanyɛ ofee koni oha sanegbaa aya mɔ?

MƆ KƐ MƆ TEŊ SANEGBAA Nl AAAHA EYA NƆ

7. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Filipibii 2:4 tsɔɔ nɔ ni he hiaa ni baaha mɔ kɛ mɔ teŋ sanegbaa aya nɔ?

7 Esa akɛ “oná” nibii ni kɔɔ ohefatalɔ lɛ he lɛ ahe “miishɛɛ.” (Filip. 2:​4, NW) Enɛ biɔ ni nyɛná be ni nyɛyi enyɔ lɛ kɛgba nibii ni kɔɔ nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe lɛ ahe sane. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi enyɔ ko ni ji Kristofoi toɔ be amɛmaa shi beni wu lɛ ekpa nitsumɔ kɛbashɛ shia lɛ koni amɛkɛ amɛhe awie yɛ be mli ni nuu lɛ nuɔ tii kɔɔpoo kome ko lɛ. Kɛ hoo lɛ amɛkɛ aaafee minitii 15 naa amɛsusumɔi kɛ niiashikpamɔi amli ŋɔɔmɔ dani ajeɔ gbɛkɛnaashi shia nifeemɔi ashishi. Amɛtee nɔ amɛfee enɛ daa gbi afii 27 nɛ!

8. Mɛni hewɔ toiboo kɛ nɔjwɛŋmɔ he hiaa waa lɛ?

8 Shi babaoo he miihia fe wiemɔ kɛkɛ. Beni abi ŋa ko ni ji Kristofonyo nɔ ni esumɔɔ fe fɛɛ yɛ ewu he lɛ, eha hetoo akɛ: “Eboɔ mi toi. Lɛ ji minaanyo kpakpa fe fɛɛ.” Sane toiboo kɛ nɔjwɛŋmɔ, fe ni oonu ni aakɛɛ sane ko kɛkɛ lɛ, kɛɔ ohefatalɔ lɛ akɛ: ‘Oji mɔ ko ni he hiaa kɛha mi. Miisumɔ ni male osusumɔi kɛ ohenumɔi, maná oniiashikpamɔi amli gbɛfaŋnɔ​—kɛ nɔ ni eŋɔɔɔ lɛ po.’ Toibolɔ kpakpa ni mɔ ko ji lɛ ji tsuiŋ nilee. Ebiɔ nɔ ni Petro tsɛ lɛ ‘na ni anaa ahaa he’ (ni eshishi pɔtɛɛ ji “akɛ mɔ ana nɔ̃”) kɛ ‘mlijɔlɛ’ kɛ ‘heshibaa.’ (1 Petro 3:⁠8) No hewɔ lɛ nyɛkɛ nyɛhe afɔa nyɛhe nɔ ni nyɛgbaa nyɛteemɔŋ saji nyɛtsɔɔa nyɛhe. Nyɛkɛ nyɛhe agbaa nibii bibii po he sane. Nyɛkɛ nyɛhenumɔi lɛ afea wiemɔi.

9, 10. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaatsɔ akase gbɛ ni Isak, Manoa ŋa lɛ kɛ Elkana tsɔ nɔ amɛfee amɛnii yɛ amɛhefatalɔi lɛ ahe lɛ?

9 Bo lɛ susumɔ ekomefeemɔ ni ka Isak kɛ Rebeka teŋ lɛ he. Beni ehao lɛ, enyɛ efɔse etsuiŋ saji fɛɛ eshwie ewu lɛ nɔ. Eye awerɛho yɛ be ko mli akɛ, “Mijeŋhilɛ eje mitsine.” Ani Isak ha ehiɛ gbo aloo ewo lɛ hiɛgbele yɛ nɛkɛ henumɔi nɛɛ ahewɔ? Dabi, ekɛ musuŋtsɔlɛ bo toi ni eto gbɛjianɔ koni ejie egbeyeishemɔ lɛ kɛya. (1 Mose 27:​46–28:⁠5) Manoa ŋa lɛ yoo bɔ ni ewu lɛ ehao eha lɛ, ni ekɛ wiemɔi shɛje emii​—Kojolɔi 13:​22, 23.

10 Elkana nuɔ eŋa lɛ henumɔi ahe waa. Yɛ be mli ni eyoo bɔ ni eŋa lɛ ehao eha lɛ, ebɔ mɔdɛŋ koni ‘ejie’ etsuiŋ susumɔi lɛ akpo, kɛtsɔ mlijɔlɛ sanebimɔi anɔ, akɛ: “Hana, mɛɛba ofóɔ? ni mɛɛba oyeee nii? ni mɛɛba hu oyeɔ otsuii” (1 Samuel 1:⁠8) Ni bo hu? Ani ohe feɔ oya otaoɔ ohefatalɔ lɛ henumɔi amli? Ani ohaa ohefatalɔ lɛ, wu lɛ jio aloo ŋa lɛ jio, nuɔ he akɛ ebaanyɛ ejie ehenumɔi akpo ni awieŋ ehiɛ? Eshɛɔ be ni mɔbɔnalɛ toi pɛ ji nɔ ni he hiaa moŋ, fe ŋaawoo ni aaafɔse ashwie shi.​—Abɛi 20:5; 21:⁠13.

ASUSU NAAGBAI NI BIƆ Nl AKƐ ŊAA ATSU HE NII LƐ AHE

11-13. (a) Mɛɛ be mli mɔ kɛ mɔ teŋ sanegbaa bafeɔ nɔ ni wa waa? (b) Mɛni hewɔ Sara hao waa nakai Iɛ? (d) Kulɛ mɛni ebaanyɛ efee, shi kɛlɛ mɛni efee?

11 Mɛni, kɛji akɛ ohafatalɔ lɛ feɔ nɔ ko ni dɔɔ bo aloo eŋmɛɔ nii ni tamɔ nɛkɛ ni baanyɛ afite nyɛgbalashihilɛ lɛ gbɛ hu? Te nyɛaafee tɛŋŋ nyɛgba sane yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ mli? Sane ko ba yɛ Abraham kɛ Sara shihilɛ be mli ni kɛ sɛɛyoomɔ ni yeɔ buaa haa wɔ.

12 Gbi ko, beni Sara tse ebinuu Isak fufɔ Iɛ, ena ni, Ishmael, Abraham binuu kɛtsɔ etsulɔyoo Hagar nɔ lɛ “miiye” Isakb he “fɛo.” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, obalanyo fioo Ishmael bɔ enyɛmi ni ji etsɛ bi ni eye afii enumɔ, ni ato akɛ lɛ ebaaye enajiaŋ akɛ Abraham seshi ni Nyɔŋmɔ ehala lɛ lɛ ahora. Sara hao diɛŋtsɛ yɛ nɛkɛ wiemɔi ni woɔ mɔ he gbeyei nɛɛ hewɔ. Shi kɛ́ ewu lɛ gbo trukaa hu? Ani ekolɛ Hagar aaatsɔ mɛi ayiŋ akɛ ebinuu lɛ moŋ ji mɔ ni esa akɛ efee shiwoo lɛ yelɔ, shi jeee Isak?​—1 Mose 17:​19; 21:​8, 9.

13 Kulɛ Sara baanyɛ ashe Abraham mlifu gbeyei, ni ejieŋ ehenumɔi lɛ akpo, ejaakɛ ele akɛ Abraham sumɔɔ Ishmael waa. Ekolɛ ewoŋ béi yɛ saji krokomɛi ahe, ni ebaaha suɔmɔ ni eyɔɔ lɛ aha enɛɛmɛi anɔ. Ayoo lɛ akɛ ŋa ni ‘bo Abraham toi ni etsɛ lɛ “Nuŋtsɔ” po.’ (1 Petro 3:⁠6) Shi shihilɛ ni mliwa waa nɛ. Kulɛ ebaanyɛ efee mɔ ni kɛ Abraham “ewieŋ” ni “efoŋ edaaŋ,” koni Abraham diɛŋtsɛ atao nɔ ni gbaa lɛ Sara lɛ naa. Shi dabi, Sara kɛ lɛ wie! Ekɛɛ lɛ akɛ: “Shwiemɔ tsulɔyoo nɛɛ kɛ ebi lɛ; shi tsulɔyoo nɛɛ bi lɛ kɛ mibi Isak akaye gboshinii lɛ!”​—1 Mose 21:⁠10.

14. Mɛni Abraham fee, ni mɛni hewɔ?

14 Nɔ ni abiɔ nɛɛ eŋɔɔɔ Abraham naa kwraa; kɛ hoo lɛ, eha bɔ ni edɔɔ Ishmael he lɛ ha esusumɔ nɔ yɛ be fioo ko mli. Shi ani Abraham kɛ mlifu to he akɛ: ‘Obɛ hegbɛ ni okɛ mi wieɔ nakai! Namɔ ji weku nɛɛ yitso?’ Dabi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ lɛ akɛ: “Kaaha obalanyo lɛ kɛ otsulɔyoo lɛ sane miifee dɔlɛ sane yɛ ohiɛ; nibii fɛɛ ni Sara ekɛɛo lɛ, bó egbee toi yɛ mli.” Abraham fee nakai pɛpɛɛpɛ yɛ enɔjetsɛremɔ leebi lɛ. Enɛ ha toiŋjɔlɛ hi shi ni atsu Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nii​—eyɛ mli akɛ eji dɔlɛ sane kpele kɛha Abraham.​—1 Mose 21:​11-14.

15, 16. (a) Tsii naagbai komɛi ni baanyɛ ekɛ haomɔ aba gbalashihilɛi anɔ lɛ ata. (b) Te gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaafee tɛŋŋ akase Abraham kɛ Sara, ni mɛni baajɛ mli aba? Okɛ nɔkwɛmɔ nɔ ko aha.

15 Naagbai pii yɛ ni ŋmɛnɛ eeenyɛ ekɛ haomɔ aba ogbalashihilɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ obaanu he akɛ ohefatalɔ lɛ miigbala ejwɛŋmɔ kɛmiiya mɔ kroko nɔ tsɔ̃. Nikasemɔi ni afee akɛtao nibii amli, kɛ niiashikpamɔi diɛŋtsɛ tsɔɔ akɛ, kɛji akɛ wu loo ŋa kɛ enaanyo ko bɔɔ tsɔ, titri lɛ mɔ ni kɛ lɛ jɛɛɛ bɔɔsu kome mli, tamɔ nuu ni kɛ yoo kroko miibɔ naanyo aloo yoo ni kɛ nuu kroko miibɔ naanyo lɛ, ekɛ haomɔi pii baa gbalashihilɛ lɛ nɔ. Aloo ekolɛ ohefatalɔ lɛ sumɔɔ nitsumɔ ko, shwɛmɔ loo hiɛtserɛjiemɔ ko ni miiye nyɛgbalashihilɛ lɛ awui. Ekolɛ ohefatalɔ lɛ ebafee mɔ ni nuuu ohenumɔi ahe. Ani okɛ lɛ wieɔ loo okɛ lɛ susuɔ saji ni biɔ ni akɛ ŋaa atsu he nii nɛɛ ahe, taakɛ Sara fee lɛ, koni ekaya nɔ efite nii? Ni kɛji akɛ ohefatalɔ lɛ tee sane ko ni batsɔ tsuiŋ dɔlɛ sane kɛha bo lɛ shi lɛ, ani obaaha hetoo tamɔ Abraham, ni okɛ hiɛdɔɔ asusu Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔ he yɛ mli? Ani hetoo ni tamɔ nɛkɛ woŋ hewalɛ ni agba sane yɛ faŋŋ mli?​—Abɛi 27:⁠5.

16 Kɛlɛ, “suɔmɔ haa eshai babaoo nɔ.” (1 Petro 4:⁠8) No hewɔ lɛ kaatee béi shi yɛ nibii ni nyɛkpaaa gbee yɛ mli kɛ adesa fatɔɔi ahe. Shi mɛi komɛi ekpa naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ ahe susumɔ yɛ gbeyeishemɔ hewɔ; aloo kɛji akɛ amɛwie enɛ he lɛ, amɛhefatalɔi lɛ gbeɔ amɛhe guɔ. Nɔ ni yɔɔ awerɛho ji akɛ, atoɔ jeŋba he nɔkwɛmɔ nii nɛɛ afɔɔ shi, ni enɛ fiteɔ gbalashihilɛ lɛ yɛ be babaoo mli. Kristofonyo ŋa ko hao waa diɛŋtsɛ yɛ be ko mli yɛ bɔ ni ewu lɛ susuuu bɔ ni ehenumɔ ji yɛ bɔlɛnamɔ saji amli lɛ he kwraa lɛ hewɔ. Yoo lɛ nu he akɛ nuu lɛ kɛ lɛ “miitsu nii” koni ekɛgbe epɛsɛmkunya akɔnɔ kɛkɛ. Yoo lɛ to eyiŋ akɛ ebaashi ewu lɛ. Shi ekɛ ewu lɛ susuko he akɛni eeshe gbeyei akɛ enuŋ shishi lɛ hewɔ. Yɛ be mli ni Kristofonyo ko ni eda yɛ mumɔŋ ewo lɛ ŋaa lɛ, ejie henumɔi ni etsi naa lɛ kpo yɛ naagbee. Wu lɛ leee akɛ enifeemɔi lɛ yeɔ lɛ awui! Efee tsakemɔi ni he hiaa lɛ, ni agbɛnɛ nakai naagba lɛ fiteee amɛmiishɛɛ lɛ dɔŋŋ. Baamɔ bɔ ni ogbalashihilɛ lɛ yɔɔ nyam ha lɛ yi kɛtsɔ mɔ kɛ mɔ teŋ sanegbaa ni oootao lɛ nɔ.

MLIHILƐ MLA KA LILƐI LƐ NƆ

17. Mɛɛ “mla” esa akɛ eka gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ alilɛi nɔ?

17 Shi ani bɔ ni ehe hiaa akɛ mɔ kɛ mɔ teŋ sanegbaa aya nɔ lɛ haa mɔ ko hegbɛ koni ewie bambam ni esusuuu he? “Mɔ ko yɛ ni wieɔ bambam tamɔ adumɔɔ klante; shi nilelɔ lilɛi tsaa mɔ.” (Abɛi 12:18) Hɛɛ, kɛji akɛ osane ja, ni ohiɛ yiŋtooi kpakpai ni fe fɛɛ po lɛ, wiemɔ ni asusuuu he “dumɔɔ” aloo ebamɔɔ mɔ. Belɛ yiŋtoo kpakpa hewɔ ni akɛɛ akɛ ŋa kpakpa ji mɔ ni “mlihilɛ mla” ka elilɛi nɔ lɛ. (Abɛi 31:26) Bɔ ni emlihilɛ wiemɔ lɛ ji nɔ ni tsakeee ha hewɔ lɛ atsɛɔ lɛ akɛ mla. Kɛ nuu ko nine nyɛ shi yɛ nitsumɔ ko mli lɛ, kwɛ bɔ ni ehiɛ sɔɔ mla ni tamɔ nɛkɛ ni ka eŋa lilɛi nɔ lɛ! Nuu ko ni ji Kristofonyo kumɔ kwraa yɛ enitsumɔ ni fite Iɛ hewɔ. Eŋa ni jwɛŋɔ mɔ he lɛ kɛɛ akɛ: “Ofee he eko, óbɔ mɔdɛŋ. Ebaahi yɛ be kroko mli.” Onyɛŋ osusu bɔ ni enɛ wo lɛ hewalɛ ha lɛ he!

18. Ŋa ko tsuɔ “mla” nɛɛ he nii kɛmɔɔ shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Mlihilɛ wiemɔ he hiaa titri yɛ ŋwanejee be mli. Ŋa béilɔ lɛ mlilawoo wiemɔi baanyɛ ashwie wu lɛ kɛya ni wu lɛ baasumɔ ni ehi ŋa nɔ moŋ. (Abɛi 19:​13; 21:19) Yɛ béi ni yɔɔ egbalashihilɛ mli lɛ hewɔ lɛ, Kristofonyo yoo ko to eyiŋ akɛ ekɛ nɛkɛ mla nɛɛ baatsu nii babaoo agbɛnɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Etsɔɔ mli akɛ: “Kɛ nɔ ko miigba minaa lɛ, mibolɔɔɔ yɛ he taakɛ mifeɔ tsutsu lɛ. Mibɔɔ mɔdɛŋ ni mamɛ be ni hi fe fɛɛ ni wɔpɛ wɔyɔɔ shia lɛ. Mibɔɔ mɔdɛŋ misaa mihiɛ, ni mishwieee miwu lɛ hiɛ shi yɛ gbekɛbii lɛ ahiɛ. Ekɛ tsakemɔ diɛŋtsɛ eba!” Shi esa akɛ wu lɛ kɛ ŋa lɛ fɛɛ asusu awui ni amɛwiemɔi aaanyɛ aye yɛ amɛhe ni amɛbuɔ tsɔ̃ hewɔ lɛ Ahe.​—Abɛi 25:​11; Galatabii 5:⁠15.

19, 20. (a) “Sanesɛɛkɔmɔ” ni mɔ ko yɔɔ lɛ kɔɔ mɛni he? (b) Te sanesɛɛkɔmɔ ba wu ko mlifu shi eha tɛŋŋ, ni mɛni jɛ mli ba? (d) Mɛni ji sanebimɔi ni jieɔ shihilɛi komɛi akpo?

19 Shi mɛni he hiaa beni atee henumɔi loo mlifu shi lɛ? Sanesɛɛkɔmɔ! “Nilelɔ tsui haa edaa tsɔɔ sanesɛɛkɔmɔ ni ekɛ yiŋtsɔmɔ fataa enaabu he.” (Abɛi 16:​23, NW) Nɔ ni kɔɔ sanesɛɛkɔmɔ he ji ni aaakwɛ kɛteke nɔ ni ka shi faŋŋ lɛ. Atsɔɔ Hebri wiemɔ lɛ shishi yɛ Nehemia 8:8 akɛ “shishinumɔ.” Te sanesɛɛkɔmɔ foɔ ŋwanejee nɔ ehaa tɛŋŋ? Nuu ko ba shia ebanina eŋa ni eefɔ̃ jwiɛtɛi tsɛŋsii ni amɛyɔɔ lɛ kɛmiitswia shi yɛ mlifu mli yɛ tsu lɛ mli. Ekɛ yaafo bolɔ akɛ: “Osusuuu mihe! Obaa shia ni obafiteɔ obe fɛɛ yɛ abɔɔ lɛ mli. Miitao mɔ ni baaye ebua mi!” Shi nɔ ni gbaa yoo lɛ diɛŋtsɛ naa ji gbɔmɔtsoŋ kɛ henumɔŋ nijiaŋwujee. Efɔ etsɛko ni agbɛnɛ eŋɔ abifao lɛ sɛɛ hɔ. Enu he akɛ atsi enaa yɛ shia. Ewu lɛ kɔ sane lɛ sɛɛ. Ekwɛ nii kɛteke ebolɔmɔ ni jeee Kristofoi asubaŋ lɛ, eyoo nɔ ni hɔ nijiaŋwujee lɛ sɛɛ lɛ. Wu lɛ hetoo nɛ: “Misuɔlɔ, edɔ mi waa. Kulɛ esa akɛ maba biɛ ni maye mabuao.” Etsɛɛɛ ni yoo lɛ he jɔ. Yoo lɛ jie lɛ kpo yɛ sɛɛ mli akɛ: “Bulɛ ni miyɔɔ kɛha lɛ lɛ nɔ bakwɔ fe tsutsu.”

20 Kwɛ bɔ ni wiemɔi ni yɔɔ Abɛi 19:11 lɛ ji anɔkwale ha: “Gbɔmɔ ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ, emli fuuu mra, ni ehiɛ ni ekuɔ efɔ̃ɔ nɔtɔmɔ nɔ lɛ, ehiɛnyam ni.” Ani ojieɔ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ kpo? Ani okwɛɔ nii kɛtekeɔ wiemɔi lɛ? Ani okuɔ ohiɛ ofɔ̃ɔ tɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ ni mɛi feɔ lɛ nɔ? Jwɛŋmɔ hu baanyɛ ekɛ yiŋtsɔmɔ afata nɔ fɛɛ nɔ ni obiɔ yɛ mɔ kroko lɛ dɛŋ lɛ he. Hɛɛ, hefatalɔ ni ji nilelɔ, ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ ji nikeenii ni jɛ Yehowa ŋɔɔ, ni eyeɔ ebuaa ni gbalashihilɛ lɛ feɔ nɔ ni ŋɔɔ waa.​—Abɛi 19:⁠14.

ŊMƐƐ SƆRƆTOFEEMƆ KƐ EMUU NI AYEEE GBƐ

21. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ ni aaakpɛlɛ nɔ lɛ haa ogbalashihilɛ lɛ feɔ nɔ ni ŋɔɔ aloo ejara wa?

21 Yɛ mɔdɛŋ ni hi fe fɛɛ ni aaabɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi ko bɛ ni baakpa gbee yɛ nɔ fɛɛ nɔ he. Sɔrɔtofeemɔ baahi shi. Kristofonyo nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko, ni ebote gbalashihilɛ mli fe afii 26 kɛɛ akɛ: “Gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi miikɛɛ akɛ, ‘Wɔ lɛ wɔyɛ sɔrɔto kwraa!’ Ni amɛgbalaa amɛ-jwɛŋmɔ kɛyaa nɛkɛ sɔrɔtofeemɔi ni yɔɔ amɛteŋ nɛɛ anɔ, ni etsɛɛɛ kwraa kɛkɛ lɛ amɛnyɛɛɛ amɛhi shi yɛ ekomefeemɔ mli dɔŋŋ. Eji anɔkwale akɛ mikɛ miŋa suɔmɔnaa nii komɛi yɛ sɔrɔto, shi wɔyɛ nibii pii ni wɔ fɛɛ wɔsumɔɔ. Akɛni wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa nɔ ni wɔ fɛɛ wɔsumɔɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, wɔgbalashihilɛ lɛ feɔ nɔ ni ŋɔɔ daa gbi.” Ani oosumɔ ni omli alɛɛ ni oŋmɛ gbɛ ni sɔrɔtofeemɔ ahi ogbalashihilɛ mli?

22. (a) Mɛni baanyɛ aye abua hefatalɔi lɛ ni amɛtsui anyɔ amɛmli yɛ gbalashihilɛ mli? (b) Mɛni ji hewalɛwoo nɔ̃ kpele ni baaha ogbalashihilɛ lɛ hiɛ aba nyam?

22 Hefatalɔ ni yeɔ emuu bɛ. Abaanyɛ ana tsui ni nyɔɔ mɔ mli kɛtsɔ kasemɔ ni aaakase sɔrɔtofeemɔ nɔkpɛlɛmɔ nɔ ni ana aha he yɛ tɔmɔi bibii amli. (Kolosebii 3:13) Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, wekukpaa ni ka wɔ kɛ Nyɔŋmɔ teŋ, bɔ ni wɔsumɔɔ akɛ eeehi shi akɛ wɔ-Naanyo lɛ ji hewalɛwoo nɔ̃ fe fɛɛ ni baaha wɔgbalashihilɛ lɛ afee nɔ ni hiɛ yɔɔ nyam. Nɔ ni sa yijiemɔ lɛlɛŋ ji gbɛ ni Kristofoi, ni yɛ wekukpaa ni ka amɛ kɛ Yehowa teŋ hewɔ lɛ amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaaha amɛgbalashihilɛ lɛ afee nɔ ni yeɔ omanye lɛ ekɔ lɛ.

23. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha wɔgbalashihilɛ lɛ afee nɔ ni ŋɔɔ ni jara wa?

23 Gbalashihilɛ fɛɛ gbalashihilɛ ni aaaku hiɛ ashwie nɔ lɛ baagɔ̃. Shi obaanyɛ oha ekpɛ́ ekoŋŋ kɛtsɔ mɔdɛŋ diɛŋtsɛ ni ooobɔ ni (1) okɛtee mɔ kɛ mɔ teŋ sanegbaa shi, (2) oha mlihilɛ mla aya nɔ ahi olilɛi nɔ, ni (3) oŋmɛ sɔrɔtofeemɔ kɛ emuu ni ayeee gbɛ lɛ nɔ. Enɛ, kɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ ni fata he lɛ baaha ogbalashihilɛ lɛ afee nɔ ni ŋɔɔ ni jara wa, jeee kɛha okome, shi moŋ kɛha e-Feelɔ Kpeteŋkpele lɛ.c

Ani Obaanyɛ Okai?

□ Mɛni hewɔ mɔ kɛ mɔ teŋ sanegbaa he hiaa lɛ?

□ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Abraham kɛ Sara nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛnyiɛmɔ baaha sanegbaa aya nɔ?

□ Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko tsɔɔ yɛ akɛ “mihilɛ mla ka elilɛi nɔ”?

□ Sanesɛɛkɔmɔ kɛ nɔ ko fataa gbalashihilɛ ni yɔɔ nyam he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Shishigbɛ niŋmai]

a A Greek-English Lexicon of the New Testament ni J. H. Thayer ŋma. Akɛ nakai wiemɔ lɛ nɔŋŋ tsu nii akɛtsɔɔ Kristo “lá ni jara wa” lɛ mli.​—1 Petro 1:⁠19.

b Biblia lɛ jieɔ lɛ kpo akɛ enɛ fe gbekɛ ko shwɛmɔ kɛkɛ. Eji ‘yiwaa.’​—Galatabii 4:​29, 30.

c Ajie kɛjɛ June 1, 1983 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 13]

Te nyɛ sanegbaa yɔɔ tɛŋŋ?

(1) Be enyiɛ nyɛkɛhiɔ shi nyɛyi enyɔ pɛ ni ni nyɛmiiwie kɛkɛ?

(2) Nyɛ sanegbaai lɛ enyiɛ kɔɔ nitsumɔ pɛ he (shia Iɛ mli saji, gbekɛbii lɛ, nibii ni abaahe, kɛ ekrokomɛi) , moŋ fe ni nyɛaatsɔɔ nyɛjwɛŋmɔ kɛ henumɔi?

(3) Ani saji loo henumɔi komɛi yɛ omli, ni onyɛɛɛ okɛ ohefatalɔ lɛ asusu he?

(4) Be enyiɛ nɛ ni nyɛteŋ mɔ ko ke nyɛhe nɔ ko yɛ bɔ ni nyɛdɔɔ nyɛhe kɛkɛ lɛ hewɔ?

(5) Shii enyiɛ nyɛmɔɔ nyɛniji amli aloo nyɛtaa nyɛhe, ni jeee yɛ bɔlɛnamɔ be mli?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Asumɔɔ ŋa ni “mlihilɛ mla ka elilɛi nɔ” lɛ jogbaŋŋ, ni hiɛ sɔɔ lɛ, titri lɛ yɛ haomɔ be mli

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje