Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w96 6/15 bf. 12-17
  • Jɔɔmɔi loo Loomɔi—Abaanyɛ Ahala Emli Eko!

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Jɔɔmɔi loo Loomɔi—Abaanyɛ Ahala Emli Eko!
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Aha Jɔɔmɔi Fee Nɔ ni Baanyɛ Aba
  • Ni Loomɔi Hu?
  • Jɔɔmɔi kɛ Loomɔi Ajajemɔ
  • Ni Wɔɔkwɛ Nii Jogbaŋŋ
  • Nɔ ni Israel Hala lɛ kɛ Sɔrɔto-feemɔ Ba
  • Jɔɔmɔi loo Loomɔi—Nɔkwɛmɔ Nii Kɛha Wɔ Ŋmɛnɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • ‘Kɔ Wala, Koni Oyi Aná Wala’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
  • Shekem—Maŋtiase ni Yɔɔ Jɔɔ Mli Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Ani Onine Baashɛ Yehowa Jɔɔmɔ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
w96 6/15 bf. 12-17

Jɔɔmɔi loo Loomɔi—Abaanyɛ Ahala Emli Eko!

“Mikɛ wala kɛ gbele, jɔɔmɔ kɛ loomɔ eshwie nyɛhiɛ; no hewɔ lɛ, kɔ wala, koni bo kɛ oseshi fɛɛ ayi ana wala.”—5 MOSE 30:19.

1. Mɛɛ nyɛmɔ akɛduro adesai?

YEHOWA NYƆŊMƆ bɔ wɔ—ebɔɔ nii ji adesai ni yɔɔ nilee lɛ—akɛ mɛi ni yeɔ amɛhe ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛfeɔ nɔ ni amɛsumɔɔ. Abɔɔɔ wɔ tamɔ tsɔnei kɛkɛ ni atsiɔ amɛ loo ataa he dani amɛfeɔ nii, shi akɛ hegbɛ kɛ gbɛnaa nii ni baaha wɔhala nɔ ni wɔsumɔɔ ha wɔ. (Lala 100:3) Klɛŋklɛŋ adesai—Adam kɛ Hawa—yɛ hegbɛ ni amɛkɛhalaa amɛnifeemɔ gbɛ, ni amɛbaabu nɔ ni amɛhalaa lɛ he akɔntaa amɛha Nyɔŋmɔ.

2. Mɛni Adam hala, ni mɛni jɛ mli ba?

2 Bɔlɔ lɛ kɛ nibii babaoo eha kɛha adesa shihilɛ kɛ naanɔ jɔɔmɔ yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso ko mli. Mɛni hewɔ nakai yiŋtoo lɛ bako mli lolo lɛ? Ejaakɛ Adam hala nɔ ni ehiii. Yehowa kɛ kita nɛɛ eha gbɔmɔ lɛ akɛ: “Trom lɛ mli tsei lɛ fɛɛ nɔ yibii lɛ, ye bɔ ni osumɔɔ; shi ekpakpa kɛ efɔŋ lee tso lɛ yibii lɛ, kaaye eko; ejaakɛ gbi nɔ ni oooye eko lɛ, gbo ooogbo.” (1 Mose 2:16, 17) Eji Adam hala akɛ eeebo toi kulɛ, ajɔɔ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ. Toigbele kɛ gbele ba. (1 Mose 3:6, 18, 19) No hewɔ lɛ, akɛ esha kɛ gbele eha Adam seshibii fɛɛ.—Romabii 5:12.

Aha Jɔɔmɔi Fee Nɔ ni Baanyɛ Aba

3. Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ekɛ nɔmimaa ha akɛ eyiŋtoo kɛha adesai baaba mli?

3 Yehowa Nyɔŋmɔ to gbɛjianɔ ko ni yɛ naagbee lɛ, eyiŋtoo akɛ eeejɔɔ adesai lɛ baanyɛ atsɔ nɔ aba mli. Lɛ diɛŋtsɛ etsɔ hiɛ ewie Seshi ko he, egba yɛ Eden akɛ: “Ni mikɛ nyɛ̃ɛ aaaŋmɛ okɛ yoo lɛ teŋ, kɛ oseshi kɛ eseshi teŋ; eeetswa oyitso nɔ, ni bo hu oootswa enanetsitsi nɔ̃.” (1 Mose 3:15) Yɛ sɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ wo shi akɛ adesai toibolɔi anine baashɛ jɔɔmɔ nɔ kɛtsɔ nɛkɛ Seshi nɛɛ, ni ji Abraham seshinyo lɛ nɔ.—1 Mose 22:15-18.

4. Mɛɛ gbɛjianɔ Yehowa eto kɛha adesai ajɔɔmɔ?

4 Nakai jɔɔmɔ shiwoo Seshi lɛ bafee Yesu Kristo. Kristofonyo bɔfo Paulo ŋma yɛ Yesu nitsumɔ yɛ Yehowa gbɛjianɔtoo kɛha adesai ajɔɔmɔ lɛ he akɛ: “Nyɔŋmɔ jieɔ lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔ ni ekɛsumɔɔ wɔ lɛ shi etsɔɔ, akɛ be mli ni wɔji eshafeelɔi lɛ beebe ni Kristo bagbo yɛ wɔnajiaŋ.” (Romabii 5:8) Adesai eshafeelɔi ni boɔ Nyɔŋmɔ toi, ni kɛ amɛhe haa Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli sɛɛnamɔi lɛ baana jɔɔmɔi amli ŋɔɔmɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:12) Ani obaahala toiboo kɛ jɔɔmɔi? Nɔ ni baajɛ toigbele mli aba lɛ baafee nɔ ko ni yɔɔ sɔrɔto kwraa.

Ni Loomɔi Hu?

5. Mɛni ji wiemɔ, “loomɔ,” shishi?

5 Nɔ ni jeee jɔɔmɔ lɛ ji loomɔ. Wiemɔ “loomɔ” shishi ji ni awie mɔ ko he efɔŋ, loo ajaje efɔŋ ashwie enɔ. Ana Hebri wiemɔ qela·lahʹ lɛ kɛjɛ feemɔ-wiemɔ shishifa ni ji qa·lalʹ, ni eshishinumɔ diɛŋtsɛ ji “afee huyɛɛ” mli. Shi, kɛ akɛtsu nii yɛ mfoniri feemɔ gbɛ nɔ lɛ, etsɔɔ ‘atsɛ ni efɔŋ aba’ loo ‘awie kɛ heguɔgbee.’—3 Mose 20:9; 2 Samuel 19:43.

6. Mɛɛ sane ko ni kɔɔ Elisha he ba yɛ blema Betel masɛi gbɛ?

6 Susumɔ nɔkwɛmɔ nɔ ko ni tsɔɔ amrɔ nifeemɔ ni kɔɔ loomɔ he lɛ he. Enɛ ba mli beni Nyɔŋmɔ gbalɔ Elisha nyiɛ kɛjɛ Yeriko kɛmiiya Betel lɛ. Sane lɛ tsɔɔ akɛ: “Ni beni eyaa yɛ gbɛ lɛ nɔ lɛ, gbekɛbii hii bibii jɛ maŋ lɛŋ ba, ni amɛbaye ehe fɛo, ni amɛkɛɛ lɛ akɛ: ‘Yiteŋkpataatsɛ, kwɔɔ kɛba! Yiteŋkpataatsɛ, kwɔɔ kɛba!’ Ni etsɔ ehe ni ekwɛ amɛ, ni etsɛ Yehowa gbɛi ekɛlomɔ amɛ. Ni oshishibrishi yei enyɔ jɛ koo lɛ mli ba, ni amɛbatsɛrɛ gbekɛbii hii lɛ ateŋ mɛi nyɔŋmai ejwɛ kɛ enyɔ mli.” (2 Maŋtsɛmɛi 2:23, 24) Nɔ krɛdɛɛ ni Elisha wie beni elomɔ amɛ kɛtsɔ efɔŋ ni etsɛ ni aba nakai gbekɛbii ni yeɔ ehe fɛo lɛ anɔ lɛ, ajieee no kpo. Shi kɛlɛ, nɔ ko jɛ nakai wiemɔ ni ejaje lɛ mli ba, ejaakɛ Nyɔŋmɔ gbalɔ ni miitsu nii yɛ ŋwɛi suɔmɔnaa nii kɛ gbeekpamɔ naa lɛ wie yɛ Yehowa gbɛi amli.

7. Mɛni ba gbekɛbii ni ye Elisha he fɛo lɛ anɔ, ni mɛni hewɔ?

7 Etamɔ nɔ ni yiŋtoo titri ni yɔɔ hefɛoyeli lɛ sɛɛ ji akɛ, Elisha wo Elia atade ni ekɛtsuɔ nii ni ale jogbaŋŋ lɛ, ni gbekɛbii lɛ sumɔɔɔ ni amɛnaa nakai gbalɔ lɛ sɛɛyelɔ ko yɛ jɛmɛ. (2 Maŋtsɛmɛi 2:13) Bɔni afee ni eha nakai mpoatswaa lɛ hetoo akɛ eji Elia sɛɛyelɔ, koni etsɔɔ gbekɛbii nɛɛ kɛ amɛ fɔlɔi bulɛ ni sa kɛha Yehowa gbalɔ lɛ, Elisha tsɛ ni efɔŋ aba nakai kuu ni yeɔ ehe fɛo lɛ anɔ yɛ Elia Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi amli. Yehowa jie bɔ ni ekpɛlɛ Elisha nɔ akɛ egbalɔ lɛ kpo, kɛtsɔ oshishibrishi yei enyɔ ni eha amɛjɛ koo lɛ mli amɛba amɛbatsɛrɛ hefɛoyelɔi lɛ ateŋ mɛi 42 mli lɛ nɔ. Yehowa tsu he nii amrɔ nɔŋŋ, yɛ bulɛ ni amɛbɛ kwraa kɛha adafitswaa gbɛ ni ekɛtsuɔ nii yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ nakai be lɛ mli lɛ hewɔ.

8. Mɛni gbɔmɛi ni yɔɔ Israel lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaafee, ni kɛ mɛɛ gbɛkpamɔi?

8 Israelbii lɛ jie bulɛ ni tamɔ nakai, ni amɛbɛ kɛha Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ kpo afii komɛi ni tsɔ hiɛ. Bɔ ni eba lɛ nɛ: Afi 1513 D.Ŋ.B. mli ni Yehowa duro Israelbii lɛ kɛtsɔ jiemɔ ni ejie amɛ kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli mli lɛ nɔ, tamɔ “yɛ okropɔŋi afiji anɔ.” Yɛ no sɛɛ etsɛɛɛ ni amɛka kita akɛ amɛbaabo Nyɔŋmɔ toi. Kadimɔ bɔ ni akɛ toiboo etsa Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ ni nine shɛɔ nɔ ni anyɛɛɛ agbala mli aha lɛ. Yehowa wie kɛtsɔ Mose nɔ akɛ: “Kɛji nyɛaabo migbee toi, ni nyɛye mikpaŋmɔ lɛ nɔ lɛ, no lɛ nyɛaatsɔ mi diɛŋtsɛ mi nɔ̃ yɛ maji fɛɛ ateŋ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ fɛɛ lɛ minɔŋ.” Yɛ no sɛɛ lɛ gbɔmɛi lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛbaafee nakai, akɛ: “Nibii fɛɛ ni Yehowa ewie lɛ, wɔɔfee.” (2 Mose 19:4, 5, 8; 24:3) Israelbii lɛ kɛɛ amɛsumɔɔ Yehowa, amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha lɛ, ni amɛka kita akɛ amɛbaabo egbee toi. Nakai feemɔ kɛ jɔɔmɔi babaoo baaba.

9, 10. Beni Mose yɔɔ Sinai Gɔŋ lɛ nɔ lɛ, mɛni Israelbii lɛ fee, ni mɛni jɛ mli ba?

9 Shi, dani ‘Nyɔŋmɔ wao’ aaakpɛ nakai kpaŋmɔ lɛ mli shishitoo taomɔ nii lɛ yɛ tɛ tao nɔ lɛ, ŋwɛi loomɔi ahe bahia. (2 Mose 31:18) Mɛni hewɔ akɛ nibii ni yɔɔ oshara ni jɛɔ mli baa nɛɛ ha? Ani Israelbii lɛ ewieko akɛ amɛmiisumɔ ni amɛfee nibii fɛɛ ni Yehowa ewie lɛ? Hɛɛ, amɛtao jɔɔmɔi yɛ wiemɔ mli, shi amɛtsɔ amɛ nifeemɔi anɔ amɛhala gbɛ ni kɛ loomɔi baa.

10 Yɛ be mli ni Mose kɛ gbii 40 yɔɔ Sinai Gɔŋ lɛ nɔ ni eheɔ Kitai Nyɔŋma lɛ, Israelbii lɛ ku amɛ anɔkwayeli kɛha Yehowa he shiwoo ni amɛtsɔ hiɛ amɛkɛha lɛ mli. Sane lɛ kɛɔ akɛ: “Shi beni maŋ lɛ na akɛ Mose eyatsɛ yɛ gɔŋ lɛ nɔ, ni ekpelekeee shi lɛ, maŋ lɛ bua amɛhe naa kɛba Aaron ŋɔɔ ni amɛbakɛɛ lɛ akɛ: ‘Tee shi, ni ofee nyɔŋmɔi oha wɔ, ni amɛnyiɛ wɔhiɛ; shi nɛkɛ Mose nɛɛ, ni ji nuu lɛ ni yajie wɔ kɛjɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ kɛba nɛɛ, wɔleee nɔ koome ni efee lɛ.’ ” (2 Mose 32:1) Subaŋ ni tsɔɔ bulɛ ni abɛ, ni ajie lɛ kpo atsɔɔ adesa ni Yehowa kɛtsuɔ nii yɛ no be lɛŋ, koni enyiɛ gbɔmɛi lɛ ahiɛ ni ekudɔ amɛ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kroko nɛ. Alaka Israelbii lɛ koni amɛkase Mizraimbii awɔŋjamɔ lɛ, ni nɔ ni yɔɔ gbeyei ni jɛ mli ba ji, beni akɛ klante gbe amɛteŋ mɛi 3,000 gbi kome lɛ.—2 Mose 32:2-6, 25-29.

Jɔɔmɔi kɛ Loomɔi Ajajemɔ

11. Mɛɛ famɔi ni kɔɔ jɔɔmɔi kɛ loomɔi ahe Yoshua tsu he nii?

11 Beni Israel afii 40 gbɛfaa yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ bɛŋkɛɔ enaagbee lɛ, Mose tsi jɔɔmɔi ni abaaná kɛtsɔ Nyɔŋmɔ ni aaahala akɛ aaafee toiboo aha lɛ lɛ nɔ lɛ tã. Kɛkɛ ni eto loomɔi ni baaba Israelbii lɛ anɔ kɛ amɛhala akɛ amɛaagbo Yehowa nɔ toi lɛ anaa. (5 Mose 27:11–28:10) Beni Israel bote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ ni Yoshua tsu Mose famɔi ni kɔɔ nɛkɛ jɔɔmɔi kɛ loomɔi nɛɛ ahe lɛ ahe nii. Israel akutsei ekpaa damɔ Ebal Gɔŋ lɛ shishi, ni ekpaa kroko ni eshwɛ lɛ yadamɔ Gerizim Gɔŋ lɛ hiɛ. Ni Levibii lɛ yadamɔ jɔɔ ni yɔɔ teŋ lɛ mli. Eyɛ faŋŋ akɛ akutsei ni damɔ Ebal Gɔŋ lɛ hiɛ lɛ kɛɛ “Amen!” kɛha loomɔi ni akane atsɔɔ amɛ lɛ. Mɛi krokomɛi hu here jɔɔmɔi ni Levibii lɛ kane amɛtsɔɔ amɛ yɛ he ni amɛdamɔ yɛ Gerizim Gɔŋ lɛ shishi lɛ nɔ.—Yoshua 8:30-35.

12. Mɛni ji loomɔi ni Levibii lɛ jaje amɛtsɔɔ lɛ ekomɛi?

12 Susumɔ he akɛ oonu ni Levibii lɛ miikɛɛ akɛ: “Alomɔ mɔ ni feɔ amaga loo shwiemɔ nɔ ko ni ji Yehowa nihii nii kɛ ŋaalɔ nine naa nitsumɔ ni ekɛmaa shi yɛ nififiaŋ lɛ! . . . Alomɔ mɔ ni jɛɔ etsɛ loo enyɛ lɛ! . . . Alomɔ mɔ ni tsiɔ enaanyo husu kɛyaa sɛɛ! . . . Alomɔ mɔ ni haa shwilafo duɔ gbɛ! . . . Alomɔ mɔ ni tsɔɔ gbɔ kɛ awusa kɛ okulafo sane hiɛ buɔ shi! . . . Alomɔ mɔ ni kɛ etsɛ ŋa wɔɔ, ejaakɛ ewo etsɛ hiɛ mama nɔ! . . . Alomɔ mɔ ni kɛ kooloo fɛɛ kooloo wɔɔ! . . . Alomɔ mɔ ni kɛ enyɛmi yoo ni ji etsɛ bi loo enyɛ bi wɔɔ! . . . Alomɔ mɔ ni kɛ eshaayoo (ni ji eŋa nyɛ wɔɔ)! . . . Alomɔ mɔ ni luɔ enaanyo nɔ̃ yɛ teemɔ mli! . . . Alomɔ mɔ ni heɔ nyɔɔŋnii, koni egbe mɔ ko ni efeko nɔ ko! . . . Alomɔ mɔ ni haaa nɛkɛ mla nɛɛ mli wiemɔ lɛ adamɔ shi ni eye nɔ!” Yɛ loomɔ lɛ eko fɛɛ eko sɛɛ lɛ, akutsei ni yɔɔ Ebal Gɔŋ lɛ hiɛ lɛ kɛɔ akɛ, “Amen!”—5 Mose 27:15-26.

13. Te obaatsɔɔ jɔɔmɔi komɛi ni Levibii lɛ jaje lɛ ekomɛi, yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔi amli oha tɛŋŋ?

13 Agbɛnɛ susumɔ he akɛ oonu ni mɛi ni yɔɔ Gerizim Gɔŋ lɛ hiɛ lɛ kɛ amɛgbee miiha jɔɔmɔ fɛɛ jɔɔmɔ hetoo, yɛ be mli ni Levibii lɛ jajeɔ lɛ: “Aaajɔɔo yɛ maŋ, ni aaajɔɔo yɛ ŋmɔshi. Aaajɔɔ omusuŋbii kɛ oshikpɔŋ nɔ nibaa nii, kɛ oshia kooloi abii, kɛ otsinai abii kɛ otooi abii. Aaajɔɔ okafu kɛ oma tsese. Aaajɔɔo yɛ oshiabaa mli, ni aaajɔɔo yɛ okpojee mli.”—5 Mose 28:3-6.

14. Mɛni nɔ Israelbii lɛ baadamɔ ni amɛnine ashɛ jɔɔmɔi anɔ?

14 Mɛni nɔ adamɔɔ ni nine shɛɔ jɔɔmɔi nɛɛ anɔ? Sane lɛ kaneɔ akɛ: “Kɛji ooobo Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ, gbee toi pɛpɛɛpɛ, ni ooojwɛŋ nɔ ni oooye ekitai fɛɛ ni miwoɔo ŋmɛnɛ nɛɛ nɔ lɛ, no lɛ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ aaawo onɔ gojoo fe shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ, ni nɛkɛ jɔɔmɔi nɛɛ fɛɛ aaaba onɔ, ni amɛaaninao, ejaakɛ obo Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ gbee toi.” (5 Mose 28:1, 2) Hɛɛ, nɔ titri ni haa anaa ŋwɛi jɔɔmɔi amli ŋɔɔmɔ ji toiboo ni afeɔ ahaa Nyɔŋmɔ. Shi ŋmɛnɛ wɔ hu? Ani wɔ aŋkroaŋkroi lɛ baahala jɔɔmɔi kɛ wala kɛtsɔ ya ni wɔɔya nɔ ‘wɔbo Yehowa gbee toi’ nɔ?—5 Mose 30:19, 20.

Ni Wɔɔkwɛ Nii Jogbaŋŋ

15. Mɛni ji nɔ̃ titri ni jeɔ kpo yɛ jɔɔmɔ ni aŋma afɔ shi yɛ 5 Mose 28:3 lɛ mli, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ ni wɔna he sɛɛ?

15 Nyɛhaa wɔsusua jɔɔmɔi komɛi ni Israelnyo baanyɛ ana yɛ Yehowa toi ni eboɔ hewɔ lɛ he wɔkwɛa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, 5 Mose 28:3 kɛɔ akɛ: “Aaajɔɔo yɛ maŋ, ni aaajɔɔo yɛ ŋmɔshi.” Ni Nyɔŋmɔ aaajɔɔ mɔ ko lɛ jeee nɔ ni baa trukaa, ni edamɔɔɔ he ni mɔ lɛ yɔɔ loo enitsumɔ nɔ. Mɛi komɛi baanu he akɛ adu amɛ yɛ shihilɛi ni amɛyɔɔ mli lɛ mli, ekolɛ amɛyɛ he ni heloo gbɛfaŋ nibii bɛ kwraa loo he ni tawuu ekpata jɛmɛ hiɛ. Mɛi krokomɛi baashwe ni amɛsɔmɔ Yehowa yɛ he kroko. Kristofoi hii komɛi anijiaŋ baaje wui, ejaakɛ ahalako amɛ akɛ asafoŋ sɔɔlɔi loo akɛ onukpai yɛ asafo lɛ mli. Yɛ bei komɛi amli lɛ, Kristofoi yei yeɔ awerɛho ejaakɛ amɛnyɛɛɛ amɛkɛ amɛhe awo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli akɛ gbɛgbalɔi loo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi. Ni kɛlɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni ‘boɔ Yehowa gbee toi ni efeɔ nɔ fɛɛ nɔ ni etaoɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ,’ abaajɔɔ lɛ bianɛ, ni agbɛnɛ kɛmiiya naanɔi fɛɛ mli.

16. Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ miina shishitoo mla ni yɔɔ 5 Mose 28:4 lɛ he sɛɛ ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Mose Wolo ni Ji Enumɔ, yitso 28:4 kɛɔ akɛ: “Aaajɔɔ omusuŋbii kɛ oshikpɔŋ nɔ nibaa nii, kɛ oshia kooloi abii, kɛ otsinai abii kɛ otooi abii.” Hebri najiaŋ-gbɛi ni atsɔɔ shishi “o” lɛ tsɔɔ akɛ, enɛ baafee nɔ ni Israelnyo toibolɔ lɛ nine baashɛ nɔ diɛŋtsɛ. Ni Yehowa tsuji toibolɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu? Jeŋ muu fɛɛ yifalɛ kɛ nɔyaa ni yaa nɔ yɛ Yehowa Odasefoi agbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ jɛ Nyɔŋmɔ jɔɔmɔ ni yɔɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa jajelɔi fe 5,000,000 lɛ amɔdɛŋbɔɔ yɛ anɔkwayeli mli lɛ nɔ lɛ hewɔ. (Marko 13:10) Ni odaseyeli yɛ akɛ yifalɛ lɛ baaya hiɛ lolo, ejaakɛ gbɔmɛi fe 13,000,000 ba 1995 Nuntsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ yeli shishi. Ani oona Maŋtsɛyeli jɔɔmɔi amli ŋɔɔmɔ?

Nɔ ni Israel Hala lɛ kɛ Sɔrɔto-feemɔ Ba

17. Ni jɔɔmɔi loo loomɔi ‘aaaninao’ lɛ damɔ mɛni nɔ?

17 Nɔ ni baajɛ mli aba ji akɛ, jɔɔmɔi baa Israelnyo toibolɔ lɛ nɔ. Awo shi akɛ: “Nɛkɛ jɔɔmɔi nɛɛ fɛɛ aaaba onɔ, ni amɛaaninao.” (5 Mose 28:2) Nakai nɔŋŋ awie yɛ loomɔi lɛ ahe akɛ: “Nɛkɛ loomɔi nɛɛ fɛɛ aaaba onɔ, ni amɛaaninao.” (5 Mose 28:15) Eji oyafee Israelnyo ni hi shi yɛ blema bei lɛ amli kulɛ, ani jɔɔmɔi loo loomɔi ‘aaaninao’? No baadamɔ Nyɔŋmɔ toi ni obo loo etoi ni obooo nɔ.

18. Kulɛ mɛɛ gbɛ nɔ Israelbii lɛ baatsɔ akwa loomɔi?

18 Akɛ nɔ ni jɛɔ toigbele mli baa ni yɔɔ dɔlɛ lɛ emamɔ shi akɛ loomɔi yɛ 5 Mose 28:15-68. Ekomɛi ji jɔɔmɔi ni atsi ta yɛ 5 Mose 28:3-14 lɛ ni atsɔ lɛ sɛɛsɛɛ pɛpɛɛpɛ. Bei pii lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ Israel lɛ kpaa loomɔi ni naa wa waa, ejaakɛ amɛhalaa akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo apasa jamɔ mli. (Ezra 9:7; Yeremia 6:6-8; 44:2-6) Kwɛ oshara ni jɛ mli ba! Abaanyɛ akwa nibii ni jɛɔ mli baa nɛɛ kɛtsɔ nihalamɔ ni ja nɔ, ni ji toiboo kɛha Yehowa mlai kɛ shishitoo taomɔ nii kpakpai, ni tsɔɔ nɔ ni ji ekpakpa kɛ efɔŋ mli faŋŋ lɛ. Ŋmɛnɛ, mɛi pii naa piŋmɔ kɛ oshara mli amanehulu, akɛni amɛhala akɛ amɛaafee nii ni kɛ Biblia shishitoo mlai kpaaa gbee, kɛtsɔ apasa jamɔ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli, bɔlɛnamɔ jeŋba shara ni amɛkɛ amɛhe haa, tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, dãa ni wa numɔ ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli babaoo nɔ, kɛ nibii ni tamɔ nakai lɛ hewɔ. Taakɛ eji yɛ blema Israel kɛ Yuda lɛ, nihalamɔ gbohii nɛɛ haaa ana ŋwɛi nɔkpɛlɛmɔ, ni ekɛ tsuiŋ piŋmɔ ni he ehiaaa baa.—Yesaia 65:12-14.

19. Tsɔɔmɔ shihilɛi ni ana mli ŋɔɔmɔ beni Yuda kɛ Israel hala akɛ amɛaabo Yehowa toi lɛ mli.

19 Jɔɔmɔi faa ni toiŋjɔlɛ hiɔ shi kɛ Israel bo Yehowa toi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wɔkaneɔ yɛ Maŋtsɛ Salomo gbii lɛ amli lɛ he akɛ: “Yuda kɛ Israel yi fa babaoo, tamɔ ŋshɔ naa shia kɛ falɛ, amɛyeyeɔ nii, amɛnunuɔ daai, ni amɛmli filiɔ amɛ. . . . Ni Salomo yinɔ fɛɛ lɛ, Yuda kɛ Israel hi shi shweshweeshwe, mɔ fɛɛ mɔ yɛ eweintso shishi, kɛ egbamitso shishi, kɛjɛ Dan kɛyashi Beersheba.” (1 Maŋtsɛmɛi 4:20-5:5) Yɛ Maŋtsɛ David be lɛ mli po, ni Nyɔŋmɔ henyɛlɔi te shi shii abɔ yɛ mli lɛ, maŋ lɛ nu Yehowa sɛɛfimɔ kɛ jɔɔmɔ he kɛ amɛhala akɛ amɛaabo anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ toi.—2 Samuel 7:28, 29; 8:1-15.

20. Nyɔŋmɔ yɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ mɛni mli yɛ adesai ahe?

20 Ani obaabo Nyɔŋmɔ toi, aloo oboŋ lɛ toi? Israelbii lɛ yɛ nɔ ni amɛbaahala. Eyɛ mli akɛ wɔ fɛɛ wɔna esha su ko akɛ gboshinii kɛjɛ Adam ŋɔɔ moŋ, shi wɔnine shɛ nikeenii ni ji heyeli ni wɔkɛaahala nii amli hu nɔ. Yɛ Satan, eyiwalɛ je lɛ, kɛ emuu ni wɔyeee lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhala nɔ ni ja. Agbɛnɛ hu, wɔ Bɔlɔ lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ, yɛ kaai kɛ amanehulu ni baaba lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, gbɔmɛi ni baahala nɔ ni ja baahi shi, jeee yɛ wiemɔ mli pɛ kɛkɛ, shi yɛ nifeemɔ mli hu. (1 Petro 5:8-10) Ani obaafata amɛhe?

21. Mɛni mli abaatao yɛ nikasemɔ ni nyiɛ enɛ sɛɛ lɛ mli?

21 Wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔkwɛmɔ nii ni eho lɛ anɔ wɔŋmɛ wɔ subaŋi kɛ nifeemɔi wɔkwɛ jogbaŋŋ, yɛ nikasemɔ ni nyiɛ enɛ sɛɛ lɛ mli. Eba akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ shidaa aaaha Nyɔŋmɔ wiemɔi ni etsɔ Mose nɔ ekɛha lɛ hetoo: “Mikɛ wala kɛ gbele, jɔɔmɔ kɛ loomɔ eshwie nyɛhiɛ; no hewɔ lɛ kɔ wala, koni bo kɛ oseshi fɛɛ ayi ana wala.”—5 Mose 30:19.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

◻ Mɛɛ gbɛjianɔ Yehowa eto koni adesai eshafeelɔi anine anyɛ ashɛ jɔɔmɔi anɔ?

◻ Mɛni ji loomɔi?

◻ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ kulɛ Israelbii lɛ anine baanyɛ ashɛ jɔɔmɔi anɔ moŋ fe loomɔi?

◻ Mɛɛ jɔɔmɔi Israel na mli ŋɔɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ toi ni amɛbo lɛ hewɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Israelbii lɛ bua amɛhe naa yɛ Gerizim Gɔŋ lɛ kɛ Ebal Gɔŋ lɛ hiɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje