Mla ni Yɔɔ Dani Kristo Ba
“Misumɔɔ omla lɛ akɛ nɔ ko! Jenamɔ fɛɛ lɛ no he mijwɛŋɔ.”—LALA 119:97.
1. Mɛni kudɔɔ ŋulamii ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ashibɔlemɔ?
EEENYƐ efee akɛ Hiob kɛ naakpɛɛ ekwɛ ŋulamii lɛ kɛjɛ egbekɛbiiashi tɔ̃ɔ. Ekolɛ, efɔlɔi etsɔɔ lɛ ŋulamii akui wuji lɛ agbɛi kɛ nɔ ni amɛle yɛ mlai ni kudɔɔ ŋulamii akui lɛ ashibɔlemɔ yɛ ŋwɛiniiaŋ lɛ ahe. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, gbɔmɛi ni hi shi yɛ blema beaŋ lɛ kɛ nɛkɛ ŋulamii akui wuji, ni yɔɔ fɛo waa nɛɛ anyiɛmɔi ni tsakeee lɛ kadiɔ bei amligbalamɔi lɛ atsakemɔ. Shi yɛ be ni ekɛkwɛɔ amɛ ni efeɔ lɛ naakpɛɛ lɛ mli fɛɛ lɛ, Hiob leee nɔ̃ hewalɛi kpelei ni hiɛ nɛkɛ ŋulamii akui nɛɛ kutuu lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, enyɛɛɛ hetoo ko kwraa eha beni Yehowa Nyɔŋmɔ bi lɛ akɛ: “Ani onu ŋwɛi mlai lɛ ashishi?” lɛ. (Hiob 38:31-33, The New Jerusalem Bible) Hɛɛ, mlai kudɔɔ ŋulamii lɛ—mlai ni ja kɛmɔ shi, ni yɔɔ hwanyaŋŋ aahu akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jeŋ nilelɔi nuuu shishi jogbaŋŋ kɛmɔɔɔ shi.
2. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ mla kudɔɔ adebɔɔ fɛɛ lɛ?
2 Yehowa ji jeŋ muu fɛɛ Mlawolɔ ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ. Mla kudɔɔ enitsumɔi fɛɛ. E-Bi ni esumɔɔ lɛ, “bɔɔ nii fɛɛ ateŋ kromɔ bi lɛ,” kɛ anɔkwayeli boɔ e-Tsɛ mlai atoi dani jeŋ muu fɛɛ ni wɔnaa nɛɛ ba shihilɛ mli! (Kolosebii 1:15) Mla kudɔɔ ŋwɛibɔfoi lɛ hu. (Lala 103:20) Mla kudɔɔ kooloi po, yɛ be mli ni amɛboɔ henumɔŋ fãmɔi ni amɛ-Bɔlɔ lɛ eto he gbɛjianɔ ewo amɛmli lɛ atoi lɛ.—Abɛi 30:24-28; Yeremia 8:7.
3. (a) Mɛni hewɔ mlai ahe hiaa adesai lɛ? (b) Mɛni nɔ Yehowa tsɔ ekudɔ Israel maŋ lɛ?
3 Shi adesai hu? Eyɛ mli akɛ akɛ nikeenii tamɔ jwɛŋmɔ, jeŋba kpakpa, kɛ mumɔŋ nibii ejɔɔ wɔ moŋ, shi kɛlɛ, ehe miihia ni wɔna ŋwɛi mla koni ekudɔ wɔ yɛ hewalɛi kɛ nyɛmɔi nɛɛ kɛ nitsumɔ mli. Wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi, Adam kɛ Hawa eye emuu, no hewɔ lɛ mlai fioo pɛ he hiaa koni ekudɔ amɛ. Kulɛ esa akɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha amɛ ŋwɛi Tsɛ lɛ aha amɛna yiŋtoo kpakpa ni amɛkɛaabo lɛ toi kɛ miishɛɛ. Shi amɛbooo lɛ toi. (1 Mose 1:26-28; 2:15-17; 3:6-19) Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, amɛshwiei bafee bɔɔ nii ni esha yɔɔ amɛhe, ní ehe miihia ni amɛna mlai babaoo ni kɛ gbɛtsɔɔmɔ baaha. Beni be shwieɔ mli lɛ, Yehowa jɛ suɔmɔ mli etsu hiamɔ nii nɛɛ he nii. Ekɛ mlai pɔtɛɛ komɛi ha Noa ni esa akɛ lɛ hu etsa nɔ ekɛha eweku lɛ. (1 Mose 9:1-7) Afii ohai abɔ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔ Mose nɔ ekɛ Mla gbɛjianɔtoo ni aŋma afɔ̃ shi ha Israel maŋ hee lɛ. Enɛ ji klɛŋklɛŋ be ni Yehowa kudɔ maŋ muu fɛɛ kɛtsɔ ŋwɛi mla nɔ. Nakai Mla lɛ hesusumɔ baaye abua wɔ ni wɔnu gbɛfaŋnɔ ni he hiaa ni ŋwɛi mla yɔɔ yɛ Kristofoi ashihilɛ mli ŋmɛnɛ lɛ shishi.
Mose Mla Lɛ—Eyiŋtoo
4. Mɛni hewɔ ebaafee kaa kɛha Abraham seshibii ni ahala amɛ lɛ akɛ shiwoo Seshi lɛ aaajɛ amɛteŋ lɛ?
4 Bɔfo Paulo, ni kase Mla lɛ jogbaŋŋ lɛ, bi akɛ: “Agbɛnɛ mɛɛ ji mla lɛ mɔ?” (Galatabii 3:19) Kɛji wɔɔha hetoo lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ Yehowa wo eshieŋtsɛ Abraham shi akɛ Seshi ko baajɛ eweku lɛ mli aba, ni ekɛ jɔɔmɔi kpelei baaba abaha jeŋmaji fɛɛ. (1 Mose 22:18) Shi biɛ ji he ni kaa lɛ yɔɔ: Abraham shwiei ni ahala, ni ji Israelbii lɛ, fɛɛ jeee aŋkroaŋkroi ni sumɔɔ Yehowa. Beni be shwie mli lɛ, amɛteŋ mɛi pii tsɔɔ akɛ kuɛŋtilɔi, kɛ atuatselɔi ji amɛ—ehiii amɛteŋ mɛi komɛi po kudɔmɔ! (2 Mose 32:9; 5 Mose 9:7) Kɛha mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ, Nyɔŋmɔ webii ateŋ ni amɛyɔɔ lɛ ba lɛ nakai kɛtsɔ fɔmɔ kɛkɛ nɔ, shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛhala akɛ amɛaafata he.
5. (a) Mɛni Yehowa tsɔɔ Israelbii lɛ kɛtsɔ Mose Mla lɛ nɔ? (b) Ato Mla lɛ he gbɛjianɔ koni esa mɛi ni yeɔ nɔ lɛ ajeŋba he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
5 Mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ aaatsɔ amɛkɛ Seshi ni awo shi yɛ ehe lɛ aha ni ehe aba sɛɛnamɔ hu kɛha amɛ? Yɛ nɔ najiaŋ ni eeekudɔ amɛ tamɔ tsɔnei lɛ, Yehowa tsɔɔ amɛ nii kɛtsɔ mla nɔ. (Lala 119:33-35; Yesaia 48:17) Yɛ anɔkwale mli lɛ, Hebri wiemɔ kɛha “mla,” toh·rahʹ lɛ, shishi ji “nitsɔɔmɔ.” Mɛni etsɔɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, etsɔɔ Israelbii lɛ bɔ ni Mesia lɛ, ni baakpɔ̃ amɛ kɛjɛ amɛ esha shihilɛ lɛ mli lɛ he hiaa amɛ ha. (Galatabii 3:24) Mla lɛ tsɔɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kɛ toiboo hu. Yɛ shiwoo ni akɛha Abraham lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, Israelbii lɛ baasɔmɔ akɛ Yehowa odasefoi kɛha jeŋmaji krokomɛi fɛɛ. No hewɔ lɛ, esa akɛ Mla lɛ atsɔɔ amɛ jeŋba kpakpa ni nɔ kwɔ, ni baajie Yehowa kpo etsɔɔ yɛ gbɛ kpakpa nɔ; ebaaye ebua Israel ni etsi ehe kwraa kɛjɛ jeŋmaji ni ebɔle amɛ lɛ anifeemɔi fɔji lɛ ahe.—3 Mose 18:24, 25; Yesaia 43:10-12.
6. (a) Akpɔi aaafee enyiɛ yɔɔ Mose Mla lɛ mli, ni mɛni hewɔ esaaa ni asusuɔ akɛ efa tsɔ̃ lɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.) (b) Mɛɛ sɛɛyoomɔ wɔbaanyɛ wɔna kɛjɛ Mose Mla lɛ hesusumɔ mli?
6 Belɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ akpɔi babaoo yɛ Mose Mla lɛ mli—nɔ ni fe 600 sɔŋŋ.a Nɛkɛ mla ni aŋma afɔ̃ shi nɛɛ kudɔ jamɔ, nɔyeli, jeŋba, jalɛsaneyeli, niyenii kɛ hetsemɔ he gbɛjianɔtoi po. Shi, ani no tsɔɔ akɛ Mla lɛ ji famɔi kɛ kitai ni ajaje faŋŋ, ni abua naa ni adesa henumɔ ko kwraa bɛ mli? Jeee nakai kwraa eji! Nɛkɛ Mla gbɛjianɔtoo nɛɛ hesusumɔ haa wɔnáa Yehowa su kɛ baŋ ni ji suɔmɔ lɛ he shishinumɔ babaoo. Susumɔ nɔkwɛmɔ nii komɛi ahe okwɛ.
Mla ni Jieɔ Mɔbɔnalɛ kɛ Musuŋtsɔlɛ Kpo
7, 8. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Mla lɛ ma mɔbɔnalɛ kɛ musuŋtsɔlɛ nɔ mi yɛ? (b) Yehowa kɛ Mla lɛ tsu nii kɛ mɔbɔnalɛ yɛ David gbɛfaŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Mla lɛ ma mɔbɔnalɛ kɛ musuŋtsɔlɛ nɔ mi, titri lɛ kɛha ohiafoi kɛ mɛi ni bɛ yelikɛbuamɔ ko lɛ. Aje gbɛ atsĩ yei okulafoi kɛ awusãi atã akɛ mɛi ni sa hebuu. (2 Mose 22:22-24) Abu kooloi ni akɛtsuɔ nii ahe kɛjɛ yiwalɛ he. Ajie bulɛ kpo yɛ mɛi anibii ni amɛyɔɔ ahe. (5 Mose 24:10; 25:4) Eyɛ mli akɛ Mla lɛ biɔ gbele toigbalamɔ kɛha gbɔmɔgbee moŋ, shi ejie mɔbɔnalɛ kpo etsɔɔ mɛi ni jeee gbɛ amɛjeɔ amɛgbeɔ mɔ ko lɛ. (4 Mose 35:11) Eka shi faŋŋ akɛ, Israel kojolɔi yɛ hegbɛ ni amɛkɛaakpɛ amɛyiŋ yɛ toigbalamɔ ni atsɔɔ kɛha tɔmɔ ko lɛ he, yɛ bɔ ni efɔŋ feelɔ lɛ subaŋ ji lɛ naa.—Okɛto 2 Mose 22:7 kɛ 3 Mose 6:1-7 he.
8 Yehowa kɛ Mla lɛ tsu nii kɛ shiŋŋ feemɔ kɛji ehe miihia, shi kɛ mɔbɔnalɛ hu, kɛji eeehi nakai feemɔ, ni ekɛfee nɔkwɛmɔ nɔ eha kojolɔi lɛ. Ajie mɔbɔnalɛ kpo atsɔɔ Maŋtsɛ David, ni fite gbala ni egbe gbɔmɔ hu lɛ. No etsɔɔɔ akɛ aha eye ehe ni agbalaaa etoi, ejaakɛ Yehowa ebuuu ehe kɛjɛɛɛ nibii fɔji ni jɛ esha ni efee lɛ mli kɛba lɛ ahe. Kɛlɛ, yɛ Maŋtsɛyeli kpaŋmɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ mɔbɔnalɛ su ni David diɛŋtsɛ yɔɔ, kɛ heshwamɔ su ni ejie lɛ kpo yɛ etsui mli lɛ hewɔ lɛ, agbeee lɛ.—1 Samuel 24:4-7; 2 Samuel 7:16; Lala 51:3-6; Yakobo 2:13.
9. Mɛni suɔmɔ tsũ yɛ Mose Mla lɛ mli?
9 Kɛfata he lɛ, Mose Mla lɛ ma suɔmɔ nɔ mi. Feemɔ ŋmɛnɛ jeŋmaji lɛ eko ni yɔɔ mla gbɛjianɔtoo ni biɔ suɔmɔ diɛŋtsɛ he mfoniri okwɛ! Enɛ hewɔ lɛ, jeee akɛ Mose Mla lɛ gu gbɔmɔgbee kɛkɛ; ewo kita akɛ: “Suɔmɔ onaanyo, taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ.” (3 Mose 19:18) Jeee akɛ egu efɔŋ ni aaafee ashi gbɔ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ kɛkɛ; shi ewo kita akɛ: “Osumɔ lɛ taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ; ejaakɛ nyɛ hu nyɛyato gbɔ pɛŋ yɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ.” (3 Mose 19:34) Jeee akɛ ewo mla eshi gbalafitemɔ kɛkɛ; ewo wu lɛ kita akɛ eha eŋa mii ashɛ ehe! (5 Mose 24:5) Yɛ 5 Mose lɛ pɛ mli lɛ, akɛ Hebri wiemɔi ni tsɔɔ bɔ ni suɔmɔ ji eha lɛ tsuɔ nii aaashɛ shii 20 sɔŋŋ. Yehowa ma lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔ ni eyɔɔ kɛha Israelbii lɛ—tsutsu, kɛ amrɔ nɛɛ, kɛ wɔsɛɛ be mli hu lɛ nɔ mi. (5 Mose 4:37; 7:12-14) Lɛlɛŋ, Mose Mla lɛ mli kita wulu fe fɛɛ ji: “Suɔmɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ kɛ ohewalɛ fɛɛ!” (5 Mose 6:5) Yesu wie akɛ Mla muu lɛ fɛɛ damɔ kita nɛɛ nɔ, kɛfata kita ni awo akɛ mɔ asumɔ enaanyo lɛ he. (3 Mose 19:18; Mateo 22:37-40) Ebɛ naakpɛɛ akɛ lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Misumɔɔ omla lɛ akɛ nɔ ko! Jenamɔ fɛɛ lɛ no he mijwɛŋɔ.”—Lala 119:97.
Mla lɛ kɛ Nitsumɔ yɛ Gbɛ Fɔŋ Nɔ
10. Te Yudafoi lɛ ateŋ mɛi pii bu Mose Mla lɛ amɛha tɛŋŋ?
10 Belɛ, kwɛ bɔ ni eyɔɔ dɔlɛ waa akɛ Israel naaa hiɛsɔɔ kwraa kɛhaaa Mose Mla lɛ! Gbɔmɛi lɛ booo Mla lɛ toi, amɛku amɛhiɛ amɛfɔ̃ nɔ, loo amɛhiɛ kpa nɔ. Amɛkɛ jeŋmaji krokomɛi ajamɔ mli nifeemɔi ni yɔɔ nyaŋemɔ bawo jamɔ krɔŋŋ lɛ he muji. (2 Maŋtsɛmɛi 17:16, 17; Lala 106:13, 35-38) Ni amɛkpoo Mla lɛ yɛ gbɛi krokomɛi anɔ hu.
11, 12. (a) Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi akui fite nii yɛ Ezra gbii lɛ asɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ.) (b) Mɛni hewɔ blema rabifoi lɛ nu he akɛ ehe miihia ni ‘afo afabaŋ awo Mla lɛ he’ lɛ?
11 Nibii ni ehiii fe fɛɛ ni akɛfite Mla lɛ ekomɛi ji nibii ni mɛi diɛŋtsɛ ni wieɔ akɛ amɛ amɛtsɔɔ, ni amɛbaa yi lɛ fee. Enɛ ba yɛ woloŋmalɔ anɔkwafo Ezra ni hi shi yɛ afii ohai enumɔ D.Ŋ.B. lɛ gbii lɛ asɛɛ. Ezra wuu eshi hewalɛ ni fiteɔ nii, ni jeŋmaji krokomɛi naa yɛ mɛi anɔ lɛ, ni ema Mla lɛ kanemɔ kɛ etsɔɔmɔ nɔ mi. (Ezra 7:10; Nehemia 8:5-8) Mla tsɔɔlɔi komɛi wie akɛ amɛnyiɛ Ezra nanemaa hei asɛɛ, ni amɛto nɔ ni abale yɛ sɛɛ mli akɛ “Kpeehe Kpeteŋkpele” lɛ shishi. Nɔ ni fata ewiemɔi ahe ji gbɛtsɔɔmɔ ni amɛkɛha akɛ: “Foo afabaŋ owo Mla lɛ he.” Nɛkɛ tsɔɔlɔi nɛɛ tsɔɔ mli akɛ Mla lɛ tamɔ abɔɔ ko ni abuɔ waa. Bɔni afee ni mɔ ko akayanyiɛ abɔɔ nɛɛ mli kɛtsɔ emlai lɛ amlikuu nɔ lɛ, amɛwo mlai krokomɛi amɛfata he, ni ji “Mla ni Akɛ Naabu Jaje,” koni etsĩ gbɔmɛi lɛ anaa ni amɛkabɛŋkɛ tɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ he.
12 Ekolɛ mɛi komɛi baawie akɛ Yudafoi ahiɛnyiɛlɔi lɛ asane ja yɛ bɔ ni amɛsusu nɛɛ hewɔ. Yɛ Ezra gbii lɛ asɛɛ lɛ, maŋsɛɛ nɔyelii baye Yudafoi lɛ anɔ, titri lɛ Hela. Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi akui te shi yɛ Yudafoi lɛ ateŋ, koni akɛku hewalɛ ni Hela jeŋ nilee kɛ kusum naa yɛ amɛnɔ lɛ naa. (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, baafa 10.) Yɛ be ko sɛɛ lɛ, nɛkɛ kui nɛɛ ekomɛi kɛ Levi osɔfoyeli kuu lɛ bashi akaŋ, ni amɛhe amɛ gbɛhe lɛ po akɛ Mla tsɔɔlɔi. (Okɛto Maleaki 2:7 he.) Beni shɛɔ afi 200 D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ mla ni akɛ naabu jaje lɛ miiná Yudafoi lɛ ashihilɛ nɔ hewalɛ waa. Klɛŋklɛŋ lɛ, kulɛ esaaa ni aŋmalaa mlai nɛɛ ashwieɔ shi, kɛ jeee nakai lɛ, abaabu akɛ ekɛ Mla ni aŋma lɛ yeɔ egbɔ. Shi fiofio, ni akɛ adesa susumɔi baye Nyɔŋmɔ susumɔi ahiɛ, no hewɔ lɛ, naagbee lɛ nɛkɛ “afabaŋ” nɛɛ fite “abɔɔ” pɔtɛɛ ni ato ni kulɛ ebu he nɛɛ diɛŋtsɛ.
Mujiwoo ni Farisifoi Anifeemɔi Kɛba
13. Te Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi komɛi bu mlai babaoo ni awo lɛ bem amɛha tɛŋŋ?
13 Rabifoi lɛ tsɔɔ mli akɛ akɛni Torah, loo Mose Mla lɛ, eye emuu hewɔ lɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, eyɛ hetoo kɛha sanebimɔ fɛɛ sanebimɔ ni aaate shi. Nɛkɛ susumɔ nɛɛ etsɔɔɔ bulɛ diɛŋtsɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eha rabifoi lɛ na hegbɛ amɛkɛ adesa susumɔi tsu nii yɛ ŋaa mli, ni amɛha efee tamɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ji nɔdaamɔ nɔ kɛha mlai ni awo yɛ saji sɔrɔtoi fɛɛ he—ekomɛi lɛ, mɔ diɛŋtsɛ sane, kɛ ekrokomɛi hu saji ni he ehiaaa lɛ.
14. (a) Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ kpã Ŋmalɛ mli shishitoo mla ni biɔ ni atsi he kɛjɛ jeŋmaji lɛ ahe lɛ mli kɛyashɛ he ni damɔɔɔ ŋmalɛ nɔ, yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ rabifoi amlai lɛ ebuuu Yudafoi lɛ ahe kɛjɛɛɛ wɔŋjalɔi ahewalɛi ahe?
14 Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ hala Ŋmalɛ mli shishitoo mlai shii abɔ, ni amɛkpã mli aahu kɛteke nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Mose Mla lɛ ha amɛtsi amɛhe kɛjɛ jeŋmaji lɛ ahe, shi rabifoi lɛ kɛ heguɔgbee susumɔ ko ni nilee bɛ mli ba, ni amɛkɛte shi amɛwo nɔ fɛɛ nɔ ni jeee Yudafoi anii. Amɛtsɔɔ akɛ esaaa ni Yudafonyo shiɔ etsina yɛ Jeŋmajiaŋnyo gbɔi atoohe, ejaakɛ “asusuɔ akɛ” Jeŋmajiaŋbii “kɛ kooloi naa bɔlɛ.” Aŋmɛɛɛ gbɛ ni Yuda yoo aye abua Jeŋmajiaŋ yoo ni miikɔ̃mɔ̃, ejaakɛ ekɛ nakai feemɔ “baye abua ni akɛfɔ bi kɛha wɔŋjamɔ.” Akɛni amɛyiŋ etɛɛɛ amɛ yɛ Hela kpɔiaŋgbɔlemɔ hei ahe yɛ gbɛ ni ja nɔ hewɔ lɛ, rabifoi lɛ gu kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔi fɛɛ. Yinɔsane maa nɔ mi akɛ, enɛ fɛɛ bu Yudafoi lɛ ahe kɛjɛ Jeŋmajiaŋbii ahemɔkɛyelii ahe yɛ gbɛ bibioo pɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Farisifoi lɛ diɛŋtsɛ ji mɛi ni batsɔɔ Hela wɔŋjalɔi atsɔɔmɔ ni ji susuma ni gbooo lɛ!—Ezekiel 18:4.
15. Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ tsɔ̃mɔ̃ mlai ni kɔɔ hetsemɔ kɛ mɔ kɛ ewekunyo bɔlɛnamɔ he lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Farisifoi lɛ tsɔ̃mɔ̃ mlai ni kɔɔ hetsuumɔ he lɛ hu. Awieɔ akɛ, kɛji aha amɛ hegbɛ lɛ, Farisifoi lɛ baatsuu hulu lɛ diɛŋtsɛ po he. Amɛ mla lɛ tsɔɔ akɛ shishashaomɔ kɛkɛ “kɛ niiasɛɛ yaa” buleɔ mɔ! Dɛ̃-fɔmɔ batsɔ kusum ko ni yɔɔ haŋtsii, kɛ mlai ni tsɔɔ dɛ̃ ni sa akɛ afɔ klɛŋklɛŋ, kɛ bɔ ni esa akɛ afɔ lɛ aha. Abuɔ yei titri akɛ mɛi ni he tseee. Rabifoi lɛ damɔ Ŋmalɛ mli kita ni awo akɛ “akabɛŋkɛ” heloonaa wekunyo ko (yɛ faŋŋ mli lɛ, mla ni awo ashi wekunyo ni akɛnaa bɔlɛ) lɛ nɔ, amɛwo mla akɛ esaaa ni wu nyiɛɔ eŋa sɛɛ; nakai nɔŋŋ esaaa ni ekɛ lɛ gbaa sane yɛ jara nɔ.—3 Mose 18:6.
16, 17. Mla ni akɛ naabu jaje lɛ lɛɛ kita ni awo akɛ aye daa otsi Hejɔɔmɔ Gbi lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni jɛ mli ba?
16 Nɔ ni ale jogbaŋŋ ji bɔ ni mla ni akɛ naabu jaje lɛ ye Hejɔɔmɔ Gbi mla lɛ he fɛo yɛ mumɔŋ lɛ. Nyɔŋmɔ wo Israel kita kuku kɛkɛ akɛ: Kaatsu nitsumɔ ko kwraa yɛ otsi lɛ mli gbi ni ji gbi kpawo lɛ nɔ. (2 Mose 20:8-11) Shi, mla ni akɛ naabu jaje lɛ tee nɔ etsɔɔ nitsumɔ henɔi sɔrɔtoi aaashɛ 39 ni agu, ni nɔ ni fata he ji kpɔ fĩi loo efɛ̃nemɔ, abũi kɛ kpaa ni akɛaatsu mama mli shii enyɔ akɛ aakpɛ, Hebri niŋmaa okadii enyɔ ŋmaa, kɛ nibii ni tamɔ nakai. No sɛɛ lɛ, nɛkɛ henɔi nɛɛ eko fɛɛ eko babi ni amɛwo mlai babaoo lolo amɛfata he. Te kpɔi lɛ amli nɔ ni agu kɛ nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ? Mla ni akɛ naabu jaje lɛ ha saji nɛɛ ahetoo kɛ mlai ni aka hiɛ awo kɛkɛ. Abu helatsamɔ akɛ nitsumɔ ni agu. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, akpɛlɛɛɛ ni ajajeɔ nane ni elɔŋe yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ. Mɔ ko ni kakao yɔɔ edaaŋ baanyɛ ekɛ ashiŋ ahoo eniyenii koni eniyenii lɛ aŋɔɔ, shi esaaa ni emũɔ ashiŋ lɛ kɛtsɔɔ enyanyɔji ateŋ. Ekolɛ ebaanyɛ etsa ekakao lɛ!
17 Enɛ hewɔ lɛ, adesa mlai ohai abɔ ni akɛtsĩmɔ Hejɔɔmɔ Gbi mla lɛ nɔ lɛ ha elaaje mumɔŋ shishinumɔ ni eyɔɔ lɛ kwraa yɛ Yudafoi lɛ ateŋ mɛi pii agbɛfaŋ. Beni Yesu Kristo, ni ji “hejɔɔmɔ gbi lɛ nuntsɔ lɛ,” fee naakpɛɛ nii ni sa kadimɔ waa, ni haa mɔ naa miishɛɛ hu yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, etsirɛɛɛ woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ kwraa. Nɔ pɛ ni amɛjwɛŋɔ ji akɛ, etamɔ mɔ ko ni kuɔ ehiɛ eshwieɔ amɛmlai anɔ.—Mateo 12:8, 10-14.
Nii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Farisifoi lɛ Atɔmɔi Amli
18. Mɛni jɛ mlai ni akɛ naabu jaje kɛ blema saji ni akɛfata Mose Mla lɛ he lɛ mli ba? Feemɔ he nɔkwɛmɔ nɔ.
18 Yɛ kukufoo mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔwie akɛ, akɛ nɛkɛ mlai kɛ blema saji ni akɛfata he nɛɛ bakpɛtɛ Mose Mla lɛ he tamɔ bɔ ni kakradai kpɛtɛɔ lɛlɛ he waa lɛ. Lɛlɛtsɛ kɛ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ babaoo tsuɔ nii ni ekɛkpɔlɔɔ nɛkɛ bɔɔ nii ni he yɔɔ ahuntoo nɛɛ kɛjɛɔ elɛlɛ lɛ he ejaakɛ amɛhaaa lɛlɛ lɛ anyiɛ oya, ni efiteɔ pɛnte ni yɔɔ he ni tsĩɔ ŋkanale naa lɛ hu. Nakai nɔŋŋ hu, mlai ni akɛ naabu jaje kɛ blema saji lɛ ha Mla lɛ batsɔ tamɔ jatsu ko, ni eha akɛtsu nii yɛ gbɛ fɔŋ ni fiteɔ nii nɔ. Shi, yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaajie mlai ni akɛbafata he nɛɛ kwraa lɛ, rabifoi lɛ tee nɔ amɛkɛ babaoo moŋ fata he. Beni shɛɔ be mli ni Mesia lɛ ba koni ebawo Mla lɛ obɔ̃ lɛ, no mli lɛ “kakradai” ekpɛtɛ “lɛlɛ” lɛ he aahu akɛ, enyɛɛɛ ema nu hiɛ dɔŋŋ! (Okɛto Abɛi 16:25 he.) Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaabu Mla kpaŋmɔ lɛ he lɛ, jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi nɛɛ fee efɔŋ ni ji kũ ni amɛkũ mli. Shi mɛni hewɔ amɛ “afabaŋ” ni ji mlai lɛ yeee omanye lɛ?
19. (a) Mɛni hewɔ ‘afabaŋ ni afo awo Mla lɛ he’ lɛ yeee omanye lɛ? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ bɛ anɔkwa hemɔkɛyeli?
19 Yuda jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ nuuu shishi akɛ ta ni awuuɔ ashiɔ mligbɛ henumɔ ni ji fitemɔ lɛ, tsui lɛ mli awuuɔ yɛ, shi jeee kɛtsɔ mlai babaoo ni aaaŋmala awo woji amli lɛ nɔ. (Yeremia 4:14) Nɔ titri ni haa ayeɔ omanye ji suɔmɔ—suɔmɔ kɛha Yehowa, kɛ emlai, kɛ ejalɛ shishitoo mlai lɛ. Suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ haa anaa nyɛ̃ɛ hu kɛhaa nɔ ni Yehowa nyɛ̃ɔ. (Lala 97:10; 119:104) Enɛ hewɔ lɛ, mɛi ni suɔmɔ eyimɔ amɛtsuii amli obɔ̃bɔ̃ lɛ yaa nɔ amɛyeɔ Yehowa mlai anɔkwa yɛ nɛkɛ jeŋ ni efite nɛɛ mli. Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ná hegbɛ kpele akɛ amɛaatsɔɔ gbɔmɛi lɛ anii koni amɛkɛwo suɔmɔ nɛɛ he hewalɛ ni eya nɔ. Mɛni hewɔ amɛfeee nakai lɛ? Eka shi faŋŋ akɛ amɛbɛ hemɔkɛyeli. (Mateo 23:23, NW shishigbɛ niŋmaa) Eji amɛná hemɔkɛyeli akɛ Yehowa mumɔ lɛ yɛ hewalɛ ni ekɛaatsu nii yɛ adesai anɔkwafoi atsuii amli kulɛ, amɛnuŋ he akɛ ehe miihia ni amɛkudɔ mɛi krokomɛi ashihilɛ kpɛŋŋ nakai. (Yesaia 59:1; Ezekiel 34:4) Akɛni amɛbɛ hemɔkɛyeli hewɔ lɛ, amɛhaaa mɛi ana hemɔkɛyeli; amɛkɛ adesai akitai shwie gbɔmɛi lɛ anɔ tamɔ jatsũ.—Mateo 15:3, 9; 23:4.
20, 21. (a) Yɛ fɛɛ mli lɛ, mɛɛ hewalɛ susumɔ ni damɔ blema saji anɔ lɛ ná yɛ Yuda jamɔ nɔ? (b) Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ nɔ ni ba Yuda jamɔ nɔ lɛ mli?
20 Nakai Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ wooo suɔmɔ he hewalɛ. Amɛ blema saji lɛ ha amɛbaná jamɔ ni eyi obɔ̃ kɛ kponɔgbɛ nifeemɔi, kɛ toiboo ni yɔɔ kpɛŋŋ, yɛ na ni amɛtaoɔ ni mɛi ana amɛ lɛ hewɔ—ni enɛ bafee shihilɛ ko ni hi waa kɛha osatofeemɔ. (Mateo 23:25-28) Amɛ mlai lɛ ha amɛna yiŋtoi babaoo ni amɛaadamɔ nɔ amɛkojo mɛi krokomɛi. Enɛ hewɔ lɛ, Farisifoi henɔwolɔi, ni sumɔɔ ni amɛye mɛi anɔ lɛ, nu he akɛ esa akɛ amɛwie amɛshi Yesu Kristo diɛŋtsɛ. Amɛlaaje yiŋtoo titri ni yɔɔ Mla lɛ sɛɛ lɛ, ni amɛkpoo anɔkwa Mesia kome lɛ. Yɛ no hewɔ lɛ, ehe bahia ni ekɛɛ Yudafoi amaŋ lɛ akɛ: “Naa, aaashi nyɛwe lɛ amaŋfɔ̃ aha nyɛ.”—Mateo 23:38; Galatabii 3:23, 24.
21 Mɛɛ nikasemɔ yɔɔ mli kɛha wɔ? Eyɛ faŋŋ akɛ, jwɛŋmɔ ni yɔɔ kpɛŋŋ, ni damɔ blema saji anɔ, wooo Yehowa jamɔ ni yɔɔ krɔŋŋ he hewalɛ! Shi ani enɛ tsɔɔ akɛ esaaa ni Yehowa jalɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ náa mla ko kwraa, ja nɔ ni aje gbɛ atsɔɔ faŋŋ yɛ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ pɛ? Dabi. Kɛha hetoo ni eye emuu lɛ, agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua bɔ ni Yesu Kristo kɛ mla hee ni hi fe Mose Mla lɛ, baye no najiaŋ lɛ he wɔkwɛa.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Yɛ anɔkwale mli lɛ, enɛ feɔ yibɔ bibioo pɛ kɛji akɛmiito ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋmaji amla gbɛjianɔtoi ahe. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, beni shɛɔ 1990 afii lɛ ashishijee gbɛ lɛ, United States maŋ muu lɛ fɛɛ mlai yi wolo baafai fe 125,000 amli obɔ̃, ni akɛ mlai heei akpei abɔ fataa he daa afi.
Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?
◻ Nyɔŋmɔ mla kudɔɔ adebɔɔ fɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni ji yiŋtoo titri ni yɔɔ Mose Mla lɛ sɛɛ?
◻ Mɛni tsɔɔ akɛ Mose Mla lɛ ma mɔbɔnalɛ kɛ musuŋtsɔlɛ nɔ mi?
◻ Mɛni hewɔ Yudafoi ajamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ kɛ mlai babaoo fata Mose Mla lɛ he lɛ, ni mɛni jɛ mli ba?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 10]
Yudafoi Ajamɔ Mli Hiɛnyiɛlɔi Lɛ
Woloŋmalɔi: Amɛbuɔ amɛhe akɛ Ezra sɛɛyelɔi kɛ mɛi ni tsɔɔ Mla lɛ shishi. Taakɛ wolo ni atsɛɔ lɛ A History of the Jews lɛ tsɔɔ lɛ, “woloŋmalɔi lɛ jeee mɛi komɛi ni nɔ kwɔ ni abuɔ amɛ, ni bei pii lɛ, mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ akɛ amɛaatsɔɔ shishinumɔi komɛi ni bɛ mla lɛ mli lɛ fiteɔ lɛ, ni ebatsɔɔ mlai ni shishinumɔ bɛ mli kɛ naatsii hu ni jwɛŋmɔ bɛ mli. Enɛɛmɛi bahe shi ni amɛtsɔ kusum, ni etsɛɛɛ ni ebatsɔ yiwalɛ shihilɛ ni baaa shi.”
Hasidim: Gbɛi lɛ shishi ji “Nyɔŋmɔ jalɔi” loo “hetselɔi.” Atsĩ amɛ tã klɛŋklɛŋ akɛ kuu aaafee afi 200 D.Ŋ.B., amɛyɛ maŋkwramɔŋ hewalɛ, ni amɛkɛ hiɛdɔɔ buɔ Mla lɛ hetsemɔ he amɛshiɔ nɔnyɛɛ ni Hela hewalɛ kɛbaa enɔ lɛ. Hasidim kuu lɛ mli gba ni ana kui etɛ kɛjɛ mli: Farisifoi lɛ, Sadukifoi lɛ, kɛ Esenebii lɛ.
Farisifoi: Woloŋlelɔi komɛi heɔ yeɔ akɛ ana gbɛi lɛ kɛjɛ wiemɔi kɛha “Mɛi ni Etsi Amɛhe,” loo “Hetsilɔi” mli. Amɛkɛ hiɛdɔɔ diɛŋtsɛ tsuɔ nii yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ waa ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ Jeŋmajiaŋbii ahe lɛ mli, shi amɛbuɔ amɛkuu lɛ hu akɛ amɛtsi amɛhe kɛjɛ—ni amɛnɔ kwɔ hu fe—Yudafoi ni ji mɛi foji, ni amɛleee nibii ni yɔɔ haŋtsii ni yɔɔ mla ni akɛ naabu jaje lɛ mli lɛ ahe. Yinɔsane ŋmalɔ ko wie Farisifoi lɛ ahe akɛ: “Kɛ aawie amɛhe kutuu lɛ, amɛkɛ gbɔmɛi yeɔ tamɔ gbekɛbii, ni amɛ amɛkpɛlɛɔ ni amɛtsɔɔ bɔ ni esa akɛ atsu kusum nifeemɔi bibii kwraa fe fɛɛ lɛ po he nii aha.” Woloŋlelɔ kroko hu wie akɛ: “Farisifoi atsɔɔmɔi kɛ mlai babaoo ni kɔɔ shihilɛi sɔrɔtoi fɛɛ he ba, ni nɔ ni jɛ mli ba ni anyɛɛɛ atsĩ naa ji akɛ amɛwó nibii ni he ehiaaa lɛ anɔ ni amɛkɛ nakai feemɔ ba nibii ni he hiaa waa lɛ ashi (Mat. 23:23).”
Sadukifoi: Kuu ko ni kɛ nɔyelɔi akuu kɛ osɔfoyeli gbɛjianɔtoo lɛ yɔɔ tsakpaa ni mli wa waa. Amɛteɔ shi amɛwoɔ woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ waa, ni amɛkɛɔ akɛ mla ni akɛ naabu jaje lɛ bɛ sɛɛfimɔ tamɔ Mla ni aŋma lɛ yɔɔ lɛ. Mishnah lɛ diɛŋtsɛ wiemɔ feɔ bɔ ni amɛyeee omanye yɛ amɛwiemɔ nɛɛ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ: “Afeɔ keketee diɛŋtsɛ yɛ Woloŋmalɔi lɛ awiemɔi [anɔyeli] he fe bɔ ni afeɔ yɛ Mla [ni aŋma] lɛ mli wiemɔi [anɔyeli] he.” Sɛɛ mli lɛ, Talmud lɛ, ni mla ni akɛ naabu jaje lɛ mli wiemɔi babaoo fata he lɛ, tee shɔŋŋ aahu po ni ekɛɛ akɛ: “Woloŋlelɔi lɛ awiemɔi . . . ahe hiaa kwraa fe Torah lɛ mli wiemɔi.”
Esenebii: Hekwalɔi akuu ko ni tse amɛhe kwraa ni amɛyahi shihilɛ hei aŋkroaŋkro mli. Taakɛ The Interpreter’s Dictionary of the Bible tsɔɔ lɛ, Esenebii lɛ etse amɛhe banee kwraa fe Farisifoi lɛ, ni “bei komɛi lɛ, amɛjieɔ Farisifoi asubaŋ kpo fe Farisifoi lɛ po diɛŋtsɛ.”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8]
Ekolɛ Hiob fɔlɔi tsɔɔ lɛ mlai ni kudɔɔ ŋulamii akui ashibɔlemɔ lɛ ahe nii