Ni Aaale Gbɔjɔmɔ, Efɔŋfeemɔ, kɛ Tsuitsakemɔ
ESHA ji nɔ ko ni Kristofoi nyɛɔ—ni ji shɛ ni ashɛɛɛ Yehowa jalɛ shishitoo mlai ahe. (Hebribii 1:9) Dɔlɛ sane ji akɛ, wɔ fɛɛ wɔfeɔ esha yɛ be kɛ bei amli. Wɔ fɛɛ wɔkɛ gbɔjɔmɔ kɛ emuu ni wɔyeee ni wɔna kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ shiɔ mple. Shi, yɛ shihilɛi pii amli lɛ, kɛ wɔjaje eshai ni wɔfee lɛ wɔtsɔɔ Yehowa ni wɔkɛ hiɛmiamɔ bɔ mɔdɛŋ akɛ wɔfeŋ dɔŋŋ lɛ, no lɛ wɔbaanyɛ wɔbɛŋkɛ lɛ kɛ henilee ni mli tse. (Romabii 7:21-24; 1 Yohane 1:8, 9; 2:1, 2) Wɔmiida Yehowa shi akɛ, kɛtsɔ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ lɛ, ekpɛlɛɔ wɔ sɔɔmɔ krɔŋŋ lɛ nɔ, yɛ wɔgbɔjɔmɔi lɛ fɛɛ sɛɛ.
Kɛ mɔ ko yagbee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ mli yɛ heloo naa gbɔjɔmɔ ko hewɔ lɛ, no lɛ kwɛmɔ kɛ yelikɛbuamɔ he miihia lɛ amrɔ nɔŋŋ, yɛ gbɛtsɔɔmɔ ni akɛha yɛ Yakobo 5:14-16 lɛ kɛ gbeekpamɔ naa, akɛ: “Kɛ nyɛteŋ mɔ ko he waaa lɛ [yɛ mumɔŋ] lɛ, etsɛ asafo lɛ mli onukpai lɛ kɛba eŋɔɔ, . . . ni kɛji efee eshai lɛ, aaaŋɔfa lɛ. Nyɛjajea nyɛ nɔtɔmɔi nyɛtsɔɔa nyɛhe, ni nyɛsɔlea nyɛhaa nyɛhe, ni nyɛhe atãa.”
No hewɔ lɛ, kɛ Kristofonyo ko ni ejɔɔ ehe nɔ lɛ fee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ, nɔ kroko hu he miihia fe esha lɛ ni eeejaje etsɔɔ Yehowa kɛkɛ. Esa akɛ onukpai lɛ afee nibii komɛi, ejaakɛ asafo lɛ hetsemɔ loo etoiŋjɔlɛ namɔ ebote oshara mli. (Mateo 18:15-17; 1 Korintobii 5:9-11; 6:9, 10) Ekolɛ ebaabi ni onukpai lɛ atao nibii nɛɛ amli: Ani mɔ lɛ etsake etsui? Mɛni ha eyafee esha lɛ? Ani ejɛ gbɔjɔmɔ shihilɛ ko ni ba shikome ko kɛkɛ yɛ egbɛfaŋ? Ani eji esha ni efeɔ daa? Jeee be fɛɛ be nɛkɛ nibii nɛɛ amlitaomɔ feɔ mlɛo aloo emli kãa shi faŋŋ, no hewɔ lɛ ebiɔ sɛɛyoomɔ babaoo diɛŋtsɛ.
Shi, kɛ esha lɛ jɛ efɔŋfeemɔ gbɛ kɛ jeŋba fɔŋ ko sɛɛdii hu? No lɛ, sɔ̃ ni ka onukpai lɛ anɔ lɛ mli ka shi faŋŋ. Beni etsɔɔ bɔ ni atsu sane ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ he nii aha yɛ Korinto asafo lɛ mli lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ: “Nyɛjiea mɔ fɔŋ lɛ yɛ nyɛteŋ.” (1 Korintobii 5:13) Efɔŋfeelɔi bɛ gbɛhe ko kwraa yɛ Kristofoi asafo lɛ mli.
Ni Aaaŋmɛ Gbɔjɔmɔ, Efɔŋfeemɔ, kɛ Tsuitsakemɔ Akwɛ
Te onukpai lɛ aaafee tɛŋŋ amɛle kɛji mɔ ko etsake etsui hu?a Enɛ jeee sanebimɔ ni yɔɔ mlɛo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ Maŋtsɛ David he okwɛ. Efite gbala, kɛkɛ ni no sɛɛ lɛ, egbe gbɔmɔ hu efata he. Shi kɛlɛ, Yehowa ŋmɛ lɛ gbɛ ni ehi wala mli. (2 Samuel 11:2-24; 12:1-14) Agbɛnɛ susumɔ Anania kɛ Safira hu he okwɛ. Amɛkɛ malemɔ ka akɛ amɛaalaka bɔfoi lɛ, ni amɛkɛ osatofeemɔ kwa amɛfee amɛhe nihalɔi fe bɔ ni amɛji diɛŋtsɛ. Ani eji hiɛdɔɔ sane? Hɛɛ. Ani eji efɔŋ tamɔ gbɔmɔgbee kɛ gbalafitemɔ? Dabi kwraa! Ni kɛlɛ, Anania kɛ Safira kɛ amɛwala wo nyɔmɔ.—Bɔfoi lɛ Asaji 5:1-11.
Mɛni hewɔ kojomɔi lɛ yɔɔ sɔrɔto lɛ? David yagbee esha ni yɔɔ hiɛdɔɔ mli yɛ heloo naa gbɔjɔmɔ hewɔ. Beni akɛ lɛ yawie nɔ ni efee lɛ he lɛ, etsake etsui, ni Yehowa kɛ ehe ke lɛ—eyɛ mli moŋ akɛ agbala etoi waa, yɛ naagbai ni ba ewe lɛ agbɛfaŋ. Anania kɛ Safira fee esha ejaakɛ amɛkɛ osatofeemɔ male, ni amɛka akɛ amɛaalaka Kristofoi asafo lɛ, ni amɛkɛ nakai feemɔ ‘male amɛtsɔɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛ Nyɔŋmɔ hu.’ No bafee odaseyeli ni tsɔɔ akɛ amɛna tsui fɔŋ. No hewɔ lɛ, akɛ kojomɔ ni mli wa ha amɛ.
Yehowa ji mɔ ni kɛ kojomɔ lɛ hã, yɛ saji enyɔ nɛɛ fɛɛ mli, ni ekojomɔ lɛ ja ejaakɛ enyɛɔ enaa tsuii amli. (Abɛi 17:3) Onukpai ni ji adesai nyɛŋ nakai amɛfee. No hewɔ lɛ te onukpai lɛ aaafee tɛŋŋ amɛyoo kɛji esha ko ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ ji gbɔjɔmɔ he odaseyeli, fe efɔŋfeemɔ he odaseyeli lɛ?
Yɛ anɔkwale mli lɛ, esha fɛɛ esha lɛ, efɔŋfeemɔ ni, shi jeee eshafeelɔi fɛɛ ji mɛi fɔji. Nakai nɔŋŋ hu eshai baanyɛ afee gbɔjɔmɔ he odaseyeli yɛ mɔ ko mli, kɛ efɔŋfeemɔ he odaseyeli yɛ mɔ kroko mli. Lɛlɛŋ, bei pii lɛ, eshafeemɔ tsɔɔ gbɔjɔmɔ kɛ efɔŋfeemɔ fɛɛ yɛ gbɛ ko nɔ, yɛ eshafeelɔ lɛ gbɛfaŋ. Oti kome ni tsɔɔ nɔ ni eji jogbaŋŋ ji bɔ ni eshafeelɔ lɛ naa nɔ ni efee lɛ ehaa, kɛ nɔ ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaafee yɛ he. Ani ejieɔ tsuitsakemɔ mumɔ kpo? Ehe miihia ni onukpai lɛ ana sɛɛyoomɔ ni amɛkɛna enɛ. Mɛɛ gbɛ nɛ amɛbaatsɔ amɛna nakai sɛɛyoomɔ lɛ? Bɔfo Paulo wo Timoteo shi akɛ: “Jwɛŋmɔ nɔ ni mikɛɔ nɛɛ he! Ejaakɛ Nuntsɔ lɛ aaaha ona nii fɛɛ shishi.” (2 Timoteo 2:7) Kɛ onukpai lɛ kɛ heshibaa ‘jwɛŋɔ’ Paulo kɛ Biblia ŋmalɔi krokomɛi lɛ awiemɔi ni jɛ mumɔŋ lɛ ‘he’ lɛ, no lɛ amɛbaana sɛɛyoomɔ ni he hiaa lɛ, ni amɛkɛkwɛ mɛi ni feɔ esha yɛ asafo lɛ mli lɛ jogbaŋŋ. Kɛkɛ lɛ, amɛyiŋkpɛi baajie Yehowa susumɔi akpo, shi jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi.—Abɛi 11:2; Mateo 18:18.
Te afeɔ enɛ ahaa tɛŋŋ? Gbɛ kome ji ni apɛi bɔ ni Biblia lɛ wieɔ mɛi fɔji ahe ehaa lɛ mli, ni akwɛ akɛ ani bɔ ni atsɔɔ nibii amli aha lɛ kɔɔ mɔ ni akɛ lɛ yeɔ lɛ he lo.
Efɔŋ lɛ Nɔkpɛlɛmɔ kɛ Tsuitsakemɔ
Klɛŋklɛŋ adesai ni hala efɔŋfeemɔ gbɛ ji Adam kɛ Hawa. Yɛ emuu ni amɛye kɛ Yehowa mla lɛ he nilee ni amɛyɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, amɛtse atua amɛshi amɛnɔ ni ajɛɔ ŋwɛi ayeɔ lɛ. Beni Yehowa kɛ amɛ yawie nɔ ni amɛfee lɛ he lɛ, bɔ ni amɛfee amɛnii amɛha lɛ sa kadimɔ waa—Adam shwa Hawa, ni Hawa hu shwa onufu lɛ! (1 Mose 3:12, 13) Okɛ enɛ ato David heshibaa ni mli kwɔ lɛ he okwɛ. Beni akɛ eshai ni mli wawai ni efee lɛ shwie ehiɛ lɛ, ekpɛlɛ efɔŋ ni efee lɛ nɔ ni ekpa fai ni akɛ ehe ake lɛ, ni ekɛɛ: “Mifee Yehowa shishi esha.”—2 Samuel 12:13; Lala 51:6, 11, 12.
Onukpai lɛ baafee jogbaŋŋ akɛ amɛaasusu nɛkɛ nɔkwɛmɔ nii enyɔ nɛɛ he beni amɛtsuɔ eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ahe nii, titri lɛ yɛ mɔ ko ni eda gbɛfaŋ lɛ. Ani eshafeelɔ lɛ hu kpɛlɛɔ shwamɔ nɔ—taakɛ David fee beni ekpɛlɛ nɔ akɛ efee esha lɛ—ni ekɛ tsuitsakemɔ kwɛɔ Yehowa gbɛ kɛhaa yelikɛbuamɔ kɛ eshaifaa, aloo ebɔɔ mɔdɛŋ ni ena nɔ ni efee lɛ akɛ nɔ ko bibioo, ekolɛ ni eshwa mɔ kroko po? Eji anɔkwale akɛ, mɔ ni efee esha lɛ baasumɔ ni etsɔɔ nɔ ni ha eyafee nakai lɛ mli, ni ekolɛ shihilɛi komɛi yɛ, ni eho aloo nɔ ni yɔɔ lolo, ni ekolɛ ehe baahia ni onukpai lɛ asusu he beni amɛkpɛɔ amɛyiŋ yɛ bɔ ni amɛaafee amɛye amɛbua lɛ lɛ he lɛ. (Okɛto Hoshea 4:14 he.) Shi esa akɛ ekpɛlɛ nɔ akɛ lɛ ji mɔ ni fee esha lɛ, ni lɛ ji mɔ ni tere ehe sɔ̃ yɛ Yehowa hiɛ. Kaimɔ akɛ: “Yehowa bɛŋkɛɔ mɛi ni tsuii ekumɔ lɛ, ni ehereɔ mɛi ni mumɔ tswiaa shi kɛ dɔlɛ lɛ.”—Lala 34:19.
Nɔ Fɔŋ ni Akãa he Afeɔ
Atsiɔ̃ mɛi fɔji atã shii abɔ yɛ Lalai awolo lɛ mli. Ŋmalɛi ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ aye abua onukpai lɛ babaoo ni amɛyoo kɛji mɔ ko ji efɔŋfeelɔ lɛlɛŋ aloo egbɔjɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ Maŋtsɛ David sɔlemɔ ni jɛ mumɔŋ nɛɛ he okwɛ: “Kaaloo mi kɛ mɛi fɔji lɛ oshwie, kɛ mɛi ni tsuɔ nishaianii ni kɛ amɛnanemɛi wieɔ hejɔlɛ wiemɔi, ni kɛlɛ efɔŋ yɔɔ amɛtsuii amli lɛ.” (Lala 28:3) Kadimɔ akɛ atsĩ mɛi fɔji atã afata “mɛi ni tsuɔ nishaianii” lɛ ahe akɛ amɛtamɔ amɛ pɛpɛɛpɛ. Mɔ ko ni feɔ esha yɛ heloo naa gbɔjɔmɔ ko hewɔ lɛ baanyɛ akpa nakai feemɔ nɔŋŋ kɛji ejwɛŋmɔ ku sɛɛ kɛba eyiŋ ekoŋŋ. Shi, kɛ mɔ ko ‘feɔ’ nɔ fɔŋ be fɛɛ be, ni no hewɔ lɛ ebatsɔɔ eshihilɛ fã lɛ, enɛ baanyɛ afee odaseyeli ni tsɔɔ akɛ eyɛ tsui fɔŋ.
David tsĩ su kroko hu ni akadiɔ yɛ efɔŋfeemɔ he lɛ tã yɛ nakai kuku lɛ mli. Taakɛ Anania kɛ Safira ji lɛ, mɔ fɔŋ kɛ enaabu wieɔ nibii kpakpai, shi nibii fɔji ji nɔ ni yɔɔ etsui mli. Ekolɛ eji osatofonyo—tamɔ Farisifoi ni hi shi yɛ Yesu gbii lɛ amli ni ‘anaa amɛ yɛ gbɔmɛi ahiɛ tamɔ jalɔi, shi osato kɛ mlakwamɔ eyi amɛmli obɔ’ lɛ ji lɛ pɛpɛɛpɛ. (Mateo 23:28; Luka 11:39) Yehowa miihi osatofeemɔ. (Abɛi 6:16-19) Kɛ mɔ ko kɛ osatofeemɔ ka akɛ eeekpoo eshai ni yɔɔ hiɛdɔɔ ni efee, beni ekɛ saneyeli ajinafoi lɛ wieɔ lɛ, aloo ekɛ mligbigbilimɔ kpɛlɛ nɔ ni mɛi krokomɛi ena amɛle momo lɛ nɔ, ni ejajeee etɔmɔ kɛmɔɔɔ shi lɛ, enɛ baanyɛ afee odaseyeli ni tsɔɔ faŋŋ akɛ eyɛ tsui fɔŋ.
Hewoo Su ni Tsɔɔ Bulɛ ni Abɛ Kɛha Yehowa
Atsɔɔ nibii krokomɛi hu ni kadiɔ mɔ ni ji gbɔmɔ fɔŋ lɛ yɛ Lala 10. Wɔkaneɔ yɛ jɛmɛ akɛ: “Mɔ fɔŋ hewoo hewɔ lɛ ehaoɔ nɔnalɔ; . . . [e]kwaa Yehowa ni eliɔ lɛ.” (Lala 10:2, 3) Te esa akɛ wɔbu Kristofonyo ni ejɔɔ ehe nɔ ni woɔ ehe, ni ebuuu Yehowa lɛ wɔha tɛŋŋ? Eka shi faŋŋ akɛ, jwɛŋmɔŋ sui fɔji nɛ. Kɛji gbɔjɔmɔ mli mɔ ko jɛ efee esha lɛ, no lɛ, kɛ eyoo esha ni efee lɛ, aloo agbala ejwɛŋmɔ kɛba nɔ nɔŋŋ lɛ, etsakeɔ etsui ni ebɔɔ mɔdɛŋ waa akɛ eeetsake eshihilɛ gbɛ kwraa. (2 Korintobii 7:10, 11) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, kɛ mɔ ko fee esha yɛ bulɛ ni ebɛ kɛha Yehowa hewɔ lɛ, mɛni baatsi lɛ gbɛ ni ekaku esɛɛ kɛmiiya eshafeemɔ gbɛ ni ekɔ lɛ he ekoŋŋ shii abɔ? Kɛ ajɛɔ mlihilɛ mumɔ mli awoɔ lɛ ŋaa, ni fɛɛ sɛɛ lɛ ejieɔ henɔwomɔ su kpo lɛ, te eeefee tɛŋŋ ena heshibaa ni he hiaa ni ekɛtsake etsui yɛ anɔkwayeli kɛ anɔkwale mli?
Agbɛnɛ susumɔ David wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ fioo, yɛ nakai lala lɛ nɔŋŋ mli lɛ he okwɛ: “Mɛɛ hewɔ ni mɔ fɔŋ liɔ Nyɔŋmɔ, ni ekɛɔ yɛ etsui mli akɛ: ‘Odiŋ sɛɛ?’ ” (Lala 10:13) Yɛ Kristofoi asafo lɛ mli shihilɛ gbɛfaŋ lɛ, gbɔmɔ fɔŋ le sɔrɔto ni yɔɔ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa teŋ, shi eshashaooo shi kwraa akɛ eeefee nɔ ni ejaaa, kɛji esusuɔ akɛ ebaaje mli ni agbalaŋ etoi. Bei abɔ ni gbeyeishemɔ ko bɛ akɛ nɔ ni efeɔ lɛ baaje kpo lɛ, eŋmɛɔ esha henumɔi ni enaa lɛ gbɛ kwraa ni amɛjeɔ kpo. Nɔ ni tamɔɔɔ David nɔ lɛ, kɛ eshai ni efee lɛ ba la hiɛ lɛ, ebaatao ŋaa gbɛ ni eeetsɔ nɔ ejo toigbalamɔ naa foi. Gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ bɛ bulɛ ko kwraa kɛha Yehowa. “Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kome folo bɛ ehiɛ. . . . Enyaŋeee efɔŋ.”—Lala 36:2, 5.
Awui ni Ayeɔ Mɛi Krokomɛi
Bei pii lɛ, esha ni afeɔ lɛ saa mɛi fe mɔ kome pɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbalafitelɔ feɔ esha eshiɔ Nyɔŋmɔ; esaa eŋa kɛ ebii hu he; kɛji mɔ ni ekɛfee nakai esha lɛ hu ebote gbalashihilɛ mli lɛ, no lɛ esha lɛ saa yoo lɛ weku hu he; ni ewoɔ gbɛi kpakpa ni asafo lɛ yɔɔ lɛ hu he muji. Te ebuɔ enɛɛmɛi fɛɛ ehaa tɛŋŋ? Ani ejieɔ tsuiŋ dɔlɛ kpo kɛfataa anɔkwa tsuitsakemɔ he? Aloo ani ejieɔ mumɔ ni awie he yɛ Lala 94 lɛ kpo, akɛ: “Mɛi ni tsuɔ nishaianii lɛ fɛɛ shwãa. Yehowa, amɛjwa omaŋ lɛ butuu, ni amɛhao ogbɛfaŋnɔ lɛ tsɔ̃. Amɛgbeɔ yoo okulafo kɛ gbɔ, ni amɛyeɔ awusãi hu awui, ni amɛkɛɔ akɛ: ‘Yehowa enaŋ, ni Yakob Nyɔŋmɔ lɛ yoŋ sɛɛ hu’ ”?—Lala 94:4-7.
Ekolɛ, eshai ni atsuɔ he nii yɛ asafo lɛ mli lɛ efeŋ nɔ ni kɔɔ gbɔmɔgbee he. Shi kɛlɛ, ekolɛ mumɔ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ biɛ—ni ji mumɔ ni mɔ lɛ naa akɛ efee klalo akɛ eeeha esa mɛi krokomɛi ahe yɛ lɛ diɛŋtsɛ esɛɛnamɔ hewɔ lɛ—baaje kpo faŋŋ beni onukpai lɛ tao efɔŋfeemɔ lɛ mli lɛ. Enɛ hu lɛ, henɔwomɔ ni, ni eji gbɔmɔ fɔŋ he okadi. (Abɛi 21:4) Ekɛ anɔkwa Kristofonyo mumɔ, ni sumɔɔ ni ekɛ ehe ashã afɔle eha enyɛmi lɛ kpaaa gbee kwraa.—Yohane 15:12, 13.
Shishitoo Mlai ni Tsɔɔ Nyɔŋmɔ Gbeyeishemɔ lɛ kɛ Nitsumɔ
Akɛ gbɛtsɔɔmɔi fioo nɛɛ haaa kɛ yiŋtoo akɛ akɛmiifee mlai. Shi kɛlɛ, ehaa wɔleɔ nibii komɛi ni Yehowa naa akɛ eji efɔŋ diɛŋtsɛ. Ani akpooɔ kpɛlɛmɔ ni aaakpɛlɛ efɔŋ ni afee lɛ he sɔ̃ lɛ nɔ lɛ? Ani mɔ ni efee esha lɛ eje gbɛ etswa ŋaawoo ni akɛha lɛ tsutsu ko yɛ nɛkɛ sane nɛɛ nɔŋŋ he lɛ efɔ̃? Ani efɔŋ feemɔ ni yɔɔ hiɛdɔɔ ji su ko ni yɔɔ ehe? Ani efɔŋ feelɔ lɛ jieɔ lɛ kpo faŋŋ akɛ ebɛ bulɛ ko kwraa kɛha Yehowa mla? Ani eje gbɛ ebɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ efɔŋ lɛ aaato, ni ekolɛ ekɛfite mɛi krokomɛi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ? (Yuda 4) Ani nakai mɔdɛŋbɔi lɛ amli waa kɛji efɔŋ lɛ baje la hiɛ? Ani efɔŋ feelɔ lɛ tsɔɔ bulɛ ni ebɛ kwraa kɛha awui ni eyeɔ mɛi krokomɛi kɛ Yehowa gbɛi lɛ? Ni lɛ diɛŋtsɛ esu hu? Yɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo ni akɛhaa lɛ yɛ mlihilɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ani ejieɔ henɔwomɔ kɛ kuɛŋtimɔ kpo? Ani eji mɔ ni anaaa tsuiŋ henumɔ ko yɛ egbɛfaŋ akɛ ekɛ ehe woŋ nakai nɔ fɔŋ lɛ mli dɔŋŋ? Kɛ onukpai lɛ yoo nɛkɛ nibii nɛɛ, ni tsɔɔ faŋŋ akɛ mɔ lɛ tsakeko etsui lɛ, no lɛ amɛbaanyɛ amɛmu sane naa akɛ eshai ni efee lɛ yeɔ efɔŋ feemɔ he odase moŋ fe ni eeefee heloo naa gbɔjɔmɔ kɛkɛ.
Kɛji onukpai lɛ miitsu mɔ ko ni tamɔ mɔ ni yɔɔ yiŋtoi fɔji po lɛ he nii lɛ, esa akɛ amɛya nɔ amɛwo lɛ hewalɛ lolo ni edi jalɛ sɛɛ. (Hebribii 3:12) Ankroaŋkroi ni ji efɔŋfeelɔi baanyɛ ashwa amɛhe ni amɛtsake. Kɛ jeee nakai kulɛ, mɛni hewɔ Yehowa wo Israelbii lɛ hewalɛ akɛ: “Ha ni mɔ fɔŋ akwa agbɛ̀i lɛ, ni nɔsha feelɔ akwa ejwɛŋmɔi lɛ, ni eku esɛɛ kɛba Yehowa ŋɔɔ, ni emusuŋ aaatsɔ̃ lɛ yɛ ehewɔ, kɛ wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ ŋɔɔ, shi ekɛaafa lɛ aaahu” lɛ? (Yesaia 55:7) Ekolɛ, yɛ kojomɔ saneyeli mli po lɛ, onukpai lɛ baayoo tsakemɔ ko ni sa kadimɔ yɛ etsuiŋ henumɔ gbɛfaŋ, taakɛ ejeɔ kpo yɛ tsuitsakemɔ henumɔ kɛ su kpojiemɔ mli lɛ.
Yɛ be mli ni ashwieɔ mɔ aŋkro ko kɛjɛɔ asafo lɛ mli po lɛ, akɛ tookwɛlɔi lɛ, onukpai lɛ baawo lɛ hewalɛ ni etsake etsui koni ebɔ mɔdɛŋ akɛ eeeku esɛɛ kɛba Yehowa hiɛ duromɔ namɔ mli ekoŋŋ. Nyɛkaia “mɔ fɔŋ” ni hi Korinto lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ etsake egbɛ, ni Paulo jie yi yɛ sɛɛ mli akɛ ahe lɛ awo asafo lɛ mli ekoŋŋ. (2 Korintobii 2:7, 8) Susumɔ Maŋtsɛ Manase hu he okwɛ. Efee efɔŋ waa diɛŋtsɛ, shi beni naagbee lɛ, etsake etsui lɛ, Yehowa kpɛlɛ etsuitsakemɔ lɛ nɔ.—2 Maŋtsɛmɛi 21:10-16; 2 Kronika 33:9, 13, 19.
Eji anɔkwale, esha ko yɛ ni no lɛ akɛkeŋ—no ji esha ni afeɔ ashiɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ. (Hebribii 10:26, 27) Yehowa pɛ ji mɔ ni tsɔɔ akɛ mɔ ko efee nakai esha lɛ. Adesai bɛ hegbɛ ko ni amɛkɛaafee nakai. Eji onukpai lɛ asɔ̃ akɛ amɛha asafo lɛ he atse, ni amɛye amɛbua eshafeelɔi ni etsake amɛtsui lɛ kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ. Kɛ amɛfee nakai kɛ sɛɛyoomɔ kɛ heshibaa, ni amɛha amɛyiŋkpɛi lɛ jie Yehowa nilee kpo lɛ, no lɛ Yehowa baajɔɔ amɛ nɔkwɛmɔ nitsumɔ lɛ fã nɛɛ nɔ babaoo.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kɛ ootao enɛ he saji babaoo lɛ, kwɛmɔ Buu-Mɔɔ ni je kpo yɛ November 1, 1981, baafai 14-16; Insight on the Scriptures, Kpo 2, baafai 772-4.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 29]
Anania kɛ Safira kɛ osatofeemɔ male amɛtsɔɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, ni amɛkɛjie efɔŋfeemɔ ni jɛ tsui kpo