Ani Otsui Enyɔ Omli Yɛ Mumɔŋ Nibii Ni Yehowa Eto He Gbɛjianɔ Lɛ He?
“Nyɛkɛkaa mi nyɛkwɛa, Yehowa Zebaot kɛɛ, akɛ migbeleŋ ŋwɛi samfɛji Iɛ mihaŋnyɛ, ni mifɔseŋ jɔɔmɔ mihaŋnyɛ ni eteke nɔ lo?”—MALEAKI 3:10.
1. Mɛni nibii ni ato he gbɛjianɔ akɛlɛɔ bɔɔ nii babaoo ni yɔɔ wala lɛ?
KƐ OKPA kɔɔyɔɔ mumɔ lɛ, obaagbo yɛ minitii fioo ko mli, Kɛ okpa nu numɔ lɛ, obaa gbo yɛ gbii fioo ko sɛɛ. Kɛ okpa niyeli lɛ, obaagbo yɛ otsii fioo ko sɛɛ Kɛ okpa mumɔŋ niyenii ni Yehowa eto he gbɛjianɔ lɛ yeli, ni ogbo lɛ, ogbo kɛmiiya naanɔ. Yehowa ji mɔ ni kɛ kɔɔyɔɔ, kɛ niyenii ni bɔɔ nii ni yɔɔ wala mli fɛɛ hiaa lɛ haa amɛ. No hewɔ lɛ, lalatsɛ lɛ kɛɛ Yehowa akɛ: “Ogbɛɔ odɛŋ ni ohaa nɔ fɛɛ nɔ ni hiɛ ka tɔɔ kɛ nii ni etaoɔ.” (Lala 145:16) Nibii ni hiɛ kamɔ lɛ babaoo nine shɛɔ heloo gbɛfaŋ nibii ni akɛhaa amɛ lɛ anɔ. Shi enɛ bɛ lɛ nakai yɛ bɔɔ nii ni ji adesai lɛ agbɛfaŋ.
2. Mɛni ji nɔ ni gbɔmɔ tsui shweɔ, ni mɛɛ gbɛjianɔ ato ni he hiaa koni enine ashɛ enɛ nɔ?
2 Yesu tsɔɔ enɛ beni ekɛɛ: “Jeee aboloo kɛkɛ haa gbɔmɔ yi naa wala; shi moŋ wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛɔ Nyɔŋmɔ daaŋ lɛ.” (Mateo 4:4) Bɔɔ nii ni baa shi lɛ bɛ naanɔ he jwɛŋmɔ ko, shi gbɔmɔ yɛ eko, taakɛ Jajelɔ 3:11 kɛɔ lɛ: “Asaŋ eŋɔ naanɔ hu ewo amɛtsui mli.” Aloo taakɛ Revised Standard Version lɛ tsɔɔ shishi lɛ: “Eŋɔ naanɔ ewo gbɔmɔ jwɛŋmɔ mli.” No hewɔ lɛ nɔ ni gbɔmɔ shweɔ yɛ etsui mli ji ni ehi shi kɛya be ni aleee mli, kɛya naanɔ po. Kɔɔyɔɔ, nu kɛ niyenii kɛkɛ faaa haaa enɛ. Ni aaahi shi kɛya naanɔ lɛ biɔ mumɔŋ nibii ni damɔ “wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛɔ Yehowa daaŋ” baa lɛ nɔ. Ŋmɛnɛ, anaa enɛ yɛ wolo kome, ni ji Biblia lɛ mli, ni emli saji lɛ etaaa—fɛɛ ni he hiaa bo fe bɔ ni ooonyɛ obua naa yɛ mli. Nibii etaaa yɛ nitoo he nɛɛ.
3. Mɛni ji nɔ ni Yesu tsɔɔ akɛ no ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ, ni mɛɛ teemɔŋ sane ko ji nɔ ni Paulo kase?
3 Yesu tsɔɔ wɔ ni wɔsɔle yɛ heloo gbɛfaŋ niyenii ni he hiaa lɛ he: “Ha wɔ ŋmɛnɛ wɔ daa ŋmaa.” Shi no sɛɛ etsɛɛɛ ni ekɛ mumɔŋ saji ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ be mli ni ekɛɛ: “Nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu.” (Mateo 6:11, 33) Heloo gbɛfaŋ niyenii haa wɔhiɔ wala mli gbi kome yɛ be kome mli; shi mumɔŋ niyeli ni aaaya nɔ afee lɛ baanyɛ afee nakai wala be fɛɛ, kɛya naanɔ po. No hewɔ lɛ kaahao yɛ heloo gbɛfaŋ nibii ahe. Paulo efeee nakai. Ewie mumɔŋ nibii ni enine shɛɔ nɔ ni ye ebua lɛ ni ha etsui nyɔ emli ni shihilɛ mli ni eyɔɔ yɛ heloo gbɛfaŋ lɛ kɔɔɔ he eko lɛ he, akɛ: “Mile ohia mli shihilɛ, ni mile nii amli shihilɛ hu; mihe ehomo yɛ nɔ fɛɛ nɔ kɛ nii fɛɛ mli: tɔɔ jio, hɔmɔ jio, ninamɔ jio, ohia jio. Shi minyɛɔ nii fɛɛ mifeɔ yɛ mɔ ni wajeɔ mi ni ji Kristo lɛ mli.”—Filipibii 4:12, 13.
Oshara Baa Mɛi ni Amɛtsui Enyɔɔɔ Amɛmli lɛ Anɔ
4. Mɛɛ gbɛjianɔ ni ato ji nɔ ni faaa haaa klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ, ni mɛni ekoŋŋ amɛtao?
4 Shi mɛi pii atsui enyɔɔɔ amɛmli yɛ nibii ni Yehowa kɛhaa lɛ ahe. Wɔklɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ atsui enyɔɔɔ amɛmli. Amɛhi shi yɛ paradeiso abɔɔ mli—nibii ni yɔɔ fɛo diɛŋtsɛ ji nɔ ni amɛkɛ amɛhiŋmɛi na, fɔfɔii ni jeɔ ŋma diɛŋtsɛ ni eyi kɔɔyɔŋ obɔ ni amɛmuɔ, niyenii ni ŋɔɔ ni kanyaa amɛtsinebaa nii, loofɔji alalai ni jijieɔ kɛ ŋɔɔmɔ yɛ amɛtoiiaŋ. Agbɛnɛ, amɛyɛ nitsumɔ ni ŋɔɔ ni amɛbaatsu ni ji abɔɔ lɛ kwɛmɔ, ni nɔ ni fata he ji jɔɔmɔ akɛ amɛfɔ ni amɛkɛ amɛshwiei ni yeɔ emuu awo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ. Shi amɛji pɛsɛmkunyatsɛmɛi. Nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ faaa haaa amɛ. Amɛmiitao babaoo. Amɛmiisumɔ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛto amɛyiŋ yɛ nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he, Nakai amɛfee, ni amɛklɛŋklɛŋ yiŋkpɛɛ lɛ ji oshara, nɔ ni jɛ mli ba ji nɔ fɛɛ nɔ ni amɛlaaje, kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ amɛshwiei.—1 Mose 3:1-7, 16-19.
5. Mɛni Yehowa kɛjɔɔ Israelbii lɛ, ni mɛni ji amɛnifeemɔ yɛ he?
5 Israelbii lɛ kase amɛnɔkwɛmɔ nɔ gbonyo lɛ. Nyɔŋmɔ jie amɛ kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli mli, efee amɛ maŋ, ni ekɛ Mla ni yeɔ emuu ha amɛ, ni enyiɛ amɛhiɛ kɛtsɔ ŋa lɛ nɔ gbɛfai amli. Eha amɛ hehaa nii ni tsɛrɛɛɛ, ni ekɛ mana ni nɛɔ kɛjɛɔ ŋwɛi kɛ nu ni tue kɛjɛ tɛsaa mli lɛ amɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Shi amɛtsui enyɔɔɔ amɛmli yɛ nibii ni Yehowa to he gbɛjianɔ eha amɛ lɛ ahe. (1 Korintobii 10:1-5) Yɛ be mli ni amɛfaa gbɛ kɛtsɔɔ ŋa lɛ nɔ lɛ, amɛwie huhuuhu yɛ be kɛ bei amli shii abɔ.—2 Mose 13:21, 22; 4 Mose 11:1-6; 5 Mose 29:5.
6. Mɛɛ nifeemɔ gbɛ kɛ hiɛkpatamɔ ba Israelbii lɛ anɔ akɛ maŋ?
6 Amɛtee nɔ amɛwie huhuuhu kɛyashi be mli ni amɛshɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ—shikpɔŋ ni hi ni nu babaoo yɔɔ nɔ, “ni fufɔ kɛ woo hoɔ yɛ nɔ.” Amɛhiɛ esɔɔɔ nii lolo, amɛtee nɔ amɛfee mɛi ni tsui enyɔɔɔ amɛmli yɛ nibii ni Yehowa kɛha lɛ ahe, amɛkpa ejamɔ, amɛtsɔ amɛhe kɛtee wɔŋjamɔ he kɛ bɔlɛnamɔ jamɔ he, ni amɛkɛ amɛbii sha afɔle amɛha Molek, ni amɛkɛ hiɛkpatamɔ ba amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ akɛ maŋ. Akpɔ amɛ kɛjɛ Babilon nyɔŋyeli mli, amɛnyiɛ amɛblema saji ni akɛ naabu eta lɛ asɛɛ ni amɛha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ fee efolo. Nɔ ni jɛ mli ba yɛ naagbee ji akɛ amɛgbe amɛ shiwoo Mesia lɛ ni ji Kristo Yesu.—5 Mose 6:3; 8:7-9; Kojolɔi 10:6; 1 Maŋtsɛmɛi 14:22-24; 2 Maŋtsɛmɛi 21:1-16; Yesaia 24:1-6; Mateo 15:3-9; 27:17-26.
7. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Kristendom osɔfoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ etee nɔ amɛnyiɛ nakai gbɛ lɛ nɔŋŋ nɔ taakɛ osɔfoi ni yeee anɔkwale lɛ fee yɛ Maleaki gbii lɛ amli lɛ?
7 Adesai etee nɔ amɛsumɔ apasa jamɔ mli hemɔkɛyelii kɛbashi bianɛ. Osɔfoi lɛ nyaŋeɔ Yehowa gbɛi lɛ, ni amɛkɛtsuuu nii po. Ni amɛkɛ tsɔɔmɔi ni jɛɛɛ ŋmalɛ mli tamɔ Triniti, susuma ni gbooo, naanɔ piŋmɔ yɛ hɛl la mli gbeɔ ehe guɔ. Jeee akɛ amale eyimɔ amɛtsɔɔmɔi ni amɛna kɛjɛ blema Babilon kɛ Mizraim lɛ mli obɔbɔ kɛkɛ, shi Kristo kpɔmɔ nɔ lɛ ni amɛkpoo kɛ kpɛlɛmɔ ni amɛkpɛlɛɔ sutsakemɔ nɔ lɛ batsɔɔ ebɔɔ ni gbeɔ amɛ. Amɛshɔɔ yijiemɔ ni sa Yehowa lɛ kɛjɛɔ edɛŋ, taakɛ bɔ ni osɔfoi ni hi shi yɛ Maleaki gbii lɛ amli lɛ fee lɛ.—Maleaki 1:6-8; 3:7-9.
8. (a) Mɛɛ ninefɔɔ osɔfoi ni hi shi yɛ Maleaki gbii lɛ amli lɛ kɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kpooɔ? (b) Namɛi here ninefɔɔ lɛ nɔ, ni mɛni jɛ mli ba?
8 Awo Israelbii ni hi shi yɛ nakai blema bei lɛ amli lɛ hewalɛ ni amɛtsuu amɛhe ni amɛku amɛsɛɛ amɛba Yehowa ŋɔɔ. Yehowa kɛɛ: “Nyɛkpalea kɛbaa miŋɔɔ! Ni makpale kɛba nyɛŋɔɔ.” Etee nɔ efɔ nine etsɛ amɛ akɛ: “Nyɛkɛkaa mi nyɛkwɛa, Yehowa Zebaot kɛɛ, akɛ migbeleŋ ŋwɛi samfɛji lɛ mihaŋnyɛ, ni mifɔseŋ jɔɔmɔ mihaŋnyɛ ni ateke nɔ lo?” (Maleaki 3:7, 10) Yuda maŋ lɛ mli shwɛɛnii fioo ko pɛ kpale; ŋmɛnɛ, mumɔŋ Israel shwɛɛnii anɔkwafoi fioo ko eje kpo kɛjɛ je nɛɛ apasa jamɔi lɛ amli. Amɛ, kɛ asafo babaoo ko ni ji jalɔi ni tamɔ gwantɛŋi jieɔ Yehowa yi akɛ e-Dasefoi. (Yohane 10:16) Kɛha amɛ lɛ, Yehowa eye eshiwoo nɔ ni ‘egbele ŋwɛi samfɛji ni efɔse jɔɔmɔi eshwie amɛnɔ aahu akɛ nɔ ko nɔ ko he ehiaaa amɛ dɔŋŋ’—mumɔŋ niyenii diɛŋtsɛ he okpɔlɔ ni aŋmɛ!—Yesaia 25:6.
Mumɔŋ Niyenii Babaoo
9. Mɛɛ mumɔŋ nibii loo gbɛjianɔtoo yɔɔ ŋmɛnɛ, ni kɛtsɔ mɛni nɔ, ni mɛni ejɛ mli eba?
9 “Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ni Yesu gba ehe sane efɔ shi kɛha wɔgbii nɛɛ lɛ bɛ deka kwraa kɛ mumɔŋ niyenii ni esaa etoɔ lɛ mli. (Mateo 24:45) Yɛ nyɛsɛɛ afii enyɔ lɛ pɛ mli lɛ, Yehowa Odasefoi fe akpekpei etɛ kɛ nɛkɛ mumɔŋ nibii nɛɛ ha mɛi kɛtsɔ shia kɛ shia saramɔi anɔ ni amɛja woji wuji, woji tɛtrɛbii kɛ Bibliai akpekpei ohai abɔ yɛ shikpɔji kɛ ŋshɔkpɔi 208 nɔ, yɛ wiemɔi aaafee 200 mli. Mɛi pii ye nɛkɛ mumɔŋ niyenii nɛɛ ni amɛtɔrɔ: Abaptisi mɛi heei fe 225,000 yɛ afi kome pɛ mli!
10. Mɛni nibii yɔɔ ni abaanyɛ adamɔ nɔ abo Paulo kɔkɔbɔɔ akɛ wɔkakwa wɔhenaabuamɔ lɛ toi?
10 Akɛ Yehowa mumɔŋ nibii lɛ hu eha kɛtsɔ kpokpaa wuji anɔ kpeei kɛ kpokpaa bibii anɔ kpeei, kɛ daa otsi kpeei enumɔ ni afeɔ yɛ Yehowa Odasefoi asafoi aaafee 52,000 lɛ amli lɛ anɔ—fɛɛ kɛha Paulo ŋaawoo ni yɔɔ Hebribii 10:25 akɛ ‘ni nyɛkakwaa nyɛhe naabuamɔ’ lɛ toiboo mli.
11. Mɛni feɔ bɔ ni asumɔɔ akɛ aaasaa mumɔŋ niyenii aha lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ?
11 Kɛ yoo ko fɔ nine etsɛ gbɔi kɛha niyeli lɛ, ehooo loo ko kɛkɛ efɔɔɔ plɛte nɔ koni amɛye. Ekɛ tsofa kɛ ŋmai ni akɛwoɔ niyenii fataa he koni eha niyenii lɛ aje ŋma ni eŋɔɔ ni esaa lɛ fɛfɛo koni eba mɔ tsine kɛ hiŋmɛi na pɛ. Taakɛ bɔ ni beni ohiŋmɛi gbaa nɔ ni onuɔ eŋma lɛ pɛ haa ebaa otsine ni odaaŋ kuɔ nu ni eteeɔ okɔnɔi ashi lɛ, nakai pɛpɛɛpɛ asaa Yehowa mumɔŋ nibii lɛ—jeee nɔ ko ni yɔɔ keketee ni eshishinumɔ wa ni eŋɔɔɔ, shi moŋ yɛ gbɛ ni ŋɔɔ nɔ, koni eŋɔɔ jwɛŋmɔ lɛ naa ni esa tsui lɛ he. Esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo anyiɛ nakai nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ. “Nto toi kaa wiemɔi ekwɛɔ, tamɔ bɔ ni daa hu saa niyenii anaa lɛ?”—Hiob 12:11.
12. Mɛɛ mumɔŋ niyenii ni ahoo lɛ jogbaŋŋ ni baa mɔ tsine he nɔkwɛmɔ nii wɔyɔɔ?
12 Theocratic Ministry School Guidebook lɛ klɛŋklɛŋ nikasemɔ lɛ maa wiemɔi ni ŋɔɔ ni akɛaatsu nii nɔ mi. Jeee wiemɔi ni ja pɛ Salomo kɛtsu nii, shi moŋ wiemɔi ni ŋɔɔ hu. (Jajelɔ 12:10) Lala 45:3 gba yɛ Mesia, Yesu Kristo he akɛ: “Afɔse anunyam awo onaa.” Ni ebalɛ nakai pɛpɛɛpɛ. Etoibolɔi lɛ, anaa kpɛ amɛhe yɛ “duromɔ wiemɔi ni jɛɔ enaa lɛ hewɔ.” Amɛtee nɔ amɛkɛ amɛhe kpɛtɛ ehe koni amɛbo lɛ toi, amɛbaa sɔlemɔwe lɛ leebi maaŋkpa koni amɛbanu ewiemɔi, ni amɛkɛ miishɛɛ ababo lɛ toi, ni amɛnaa kpɛɔ amɛhe yɛ enitsɔɔmɔ lɛ hewɔ. Sɔɔlɔi ni tsu amɛ koni amɛyamɔ lɛ lɛ jaje akɛ: “Bɔ ni gbɔmɔ nɛɛ wieɔ lɛ, mɔ ko ewieko nakai da.” (Luka 4:22; 19:48; 21:38; Marko 12:37; Mateo 7:28; Yohane 7:46) Akɛ Guidebook lɛ ha wɔ koni eye ebua wɔ ni wɔwie anɔkwale wiemɔi ni ŋɔɔ. Ani okɛtsuɔ nii kɛmɔɔ shi?
13. Mɛɛ nɔmimaa Efesobii 5:15-17 kɛhaa yɛ ‘be ni aaahe he,’ ni mɛni hewɔ amaa enɛ nɔ mi lɛ?
13 Efesobii 5:16-17 woɔ ŋaa akɛ: “Nyɛkwɛa bɔni nyɛaafee ni nyɛkɛ hiɛtɛjemɔ anyiɛa, jeee tamɔ mɛi ni leee nii, shi moŋ tamɔ nilelɔi, mɛi ni tsuɔ amɛdeka he nii, ejaakɛ gbii nɛɛ gbii fɔji ni. No hewɔ lɛ nyɛkafea nyɛhe mɛi ni bɛ yitseiaŋ, shi moŋ nyɛyooa nii ni ji Nuŋtsɔ lɛ suɔmɔnaa nii lɛ.” Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “deka” lɛ etsɔɔɔ be diɛŋtsɛ yɛ nakai shishinumɔ naa, shi moŋ etsɔɔ be ni ato, be pɔtɛɛ kɛha yiŋtoo pɔtɛɛ ko. Hela feemɔ-wiemɔ ni atsɔɔ shishi “mɛi ni tsuɔ . . . nii lɛ yɛ nɔmimaa su mli, ni yɛ ‘ŋmalɛ nɛɛ mli lɛ,’ eeenyɛ eba akɛ eetsɔɔ ‘ahe be babaoo’; ni ji akɛ, asha hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni baaba.”a Ani oshaa be kɛjɛɔ obe he gbɛjianɔtoo mli koni okɛfee ohe nilelɔ kɛtsɔ mumɔŋ niyenii ni Yehowa kɛha lɛ yeli nɔ? Esa akɛ ofee nakai. Esa akɛ wɔ fɛɛ wɔfee nakai. Mɛni hewɔ? “Ejaakɛ gbii nɛɛ gbii fɔji ni.”
Kɛjɛ Mumɔŋ Shia Ŋa Kɛmiiya Mumɔŋ Paradeiso
14. Mɛɛ Biblia mli kuku feɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ Ŋleshi wiemɔ mli Biblia ni ji New World Translation Reference Bible lɛ he lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ?
14 Mumɔŋ nɔ kroko ni ekaaa ni ato he gbɛjianɔ ji wɔ New World Translation of the Holy Scriptures—With References, ni ajie lɛ kpo yɛ 1984 lɛ. Eyɛ nibii sɔrɔtoi babaoo yɛ mli ni haa anyɛɔ akɛ ‘be ni ahe’ lɛ tsuɔ nii ni ehaa wɔnilee yaa hiɛ.b Nɔkwɛmɔ nɔ kome ji ŋmalɛ-hefatamɔi lɛ. Okɛ Lala 1:3, ni wieɔ shihilɛ mli ni gbɔmɔ ni jwɛŋɔ Nyɔŋmɔ mla he shwane kɛ nyɔɔŋ lɛ nɛkɛ yɔɔ lɛ atsu nii okwɛ. Nakai kuku lɛ kaneɔ nɛkɛ: “Etamɔ tso ni atɛo yɛ faai atoi, ni woɔ eyibii yɛ ebe lɛ mli, ni eyibaai kpɔŋ; nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ shwereɔ.” Babaoo, babaoo diɛŋtsɛ yɛ nɛkɛ kuku nɛɛ mli fe nɔ ni nikanelɔ lɛ kɛ ehiŋmɛi ekane lɛ oyayaayai kɛho nɛɛ.
15. Mɛɛ sanebimɔi teɔ shi yɛ tso ni yɔɔ Lala 1:3 lɛ he, ni mɛɛ sane mlitsɔɔmɔ Yesaia 44:4 (New World Translation) kɛhaa?
15 Ofainɛ kadimɔ enɛ: Atɛo tso lɛ. Namɔ tɛo? Eyɛ faai atoi, ni ji faai sɔrɔtoi babaoo. Ani tso kome daa yɛ faai pii atoi? Dabi. Enɛ hewɔ lɛ botemɔ mli okwɛ. Mɛni ji nɔ ni yɔɔ nɛkɛ tso nɛɛ he? Ŋmalɛ-hefatamɔi nɛɛ gbeleɔ wɔjwɛŋmɔŋ hiŋmɛi. Ŋmalɛi lɛ ji Yesaia 44:4, 61:3, kɛ Yeremia 17:8. Yesaia 44:4 (New World Translation) kɛɔ akɛ ewebii lɛ baatamɔ tsei “yɛ nujɔɔi atoi.” Nujɔɔi babaoo? Hɛɛ nakai! Nɛkɛ faai nɛɛ ji nujɔɔi ni akɛ emli nui lɛ shwaa tsei ayibii ni yɔɔ abɔɔ mli lɛ anɔ!
16. Mɛɛ emlitsɔɔmɔ lolo Yesaia 61:3 kɛ Yeremia 17:8 kɛhaa?
16 Yesaia 61:3 tsɛɔ nɛkɛ tsei nɛɛ ekome akɛ “jalɛ tsei kɛ Yehowa ŋmɔ ni akɛaawo ehiɛ nyam.” Yehowa ji mɔ ni tɛo tsei nɛɛ, ni lɛ eshwieɔ nɔ nu, ni lɛ ji mɔ ni yibii ni tsei lɛ woɔ lɛ woɔ ehiɛ nyam! Yeremia 17:8 kɛ gbɔmɔ ni jwɛŋɔ Nyɔŋmɔ mla nɔ nyɔɔŋ kɛ shwane lɛ to “tso ni atɛo yɛ nui ahe, ni lɛɛɔ eshishifai amli kɛyaa faai atoi; ni kɛ latsa be ba lɛ esheŋ gbeyei, shi eyibaai lɛ aaahi frɔfrɔ; ni nu hɔmɔ afi mli ehaoŋ, ni asaŋ efɔɔŋ yibiiwoo” he. Eyibaai aaahi frɔfrɔ; nɔ fɛɛ nɔ ni efeɔ lɛ shwereɔ!
17. Mɛɛ shishinumɔ jeɔ kpo agbɛnɛ yɛ Lala 1:3 he, ni mɛɛ gbɛfaŋnɔ wɔnaa yɛ mli?
17 Agbɛnɛ nɔ ni eha wɔhiŋmɛii anɔ lɛ ejie! Lala 1:3 miitsɔɔ mfoniri fɛfɛo ko mli. Mɛi ni jwɛŋɔ Yehowa mla nɔ nyɔɔŋ kɛ shwane lɛ tamɔ tsei ni atɛo yɛ faai ni amɛmli nui etaaa lɛ atoi. Amɛjeee je lɛŋ gbɛjianɔtoi ni amɛgbi kekree yɛ mumɔŋ lɛ eko fa, shi moŋ amɛkɛ amɛhe ebɔ Yehowa gbɛjianɔtoo ni akɛ anɔkwale lɛ mli nu ŋma lɛɔ lɛ babaoo yɛ be fɛɛ mli lɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ amɛyɛ mumɔŋ paradeiso, amɛhejɔɔ amɛ yɛ mumɔŋ yɛ be fɛɛ mli, ni amɛmiiwo mumɔŋ yibii amɛkɛmiijie Yehowa yi. Ni bo lɛ susumɔ enɛ he okwɛ! Nyɔŋmɔ kɛ edasefoi lɛ miitsu nii koni amɛtsɔɔ gbɔmɛi agbɛ kɛjɛ je lɛŋ gbɛjianɔtoi ni egbi kekree ni nɔ ko nɔ ko bɛ mli lɛ amli kɛya mumɔŋ paradeiso ni nui ni haa mɔ he jɔɔ lɛ yɔɔ jɛmɛ lɛ mli.
18. Te mɛi komɛi feɔ amɛnii amɛhaa tɛŋŋ yɛ be mli ni amɛnaa bɔ ni mɛi krokomɛi bɔɔ mɔdɛŋ yɛ odaseyeli mli lɛ, ni mɛni hewɔ amɛnyɛɛɛ amɛfee nakai lɛ?
18 Bɔni afee ni atsu nitsumɔ nɛɛ yɛ gbɛ ni mɔɔ shi nɔ lɛ, esa akɛ wɔtsɔse wɔjwɛŋmɔi kɛ wɔtsuii bɔni afee ni wɔnyɛ ni wɔkɛ mumɔŋ nibii ni Yehowa eto he gbɛjianɔ lɛ fɛɛ atsu nii. Mɛi komɛi nuɔ ni mɛi krokomɛi miitsɔɔ Biblia mli ŋmalɛi amli ni amɛkɛɔ yɛ no sɛɛ akɛ: “Mina ni kulɛ mile Biblia lɛ tamɔ bɔ ni ele lɛ lɛ!” Shi kɛji akɛ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ tsɔse amɛ diɛŋtsɛ amɛhe ni amɛkase Biblia lɛ, amɛ hu amɛbaaya hiɛ yɛ Biblia mli nilee mli. Mɛi komɛi nuɔ ni mɛi komɛi miiye odase yɛ mɛi ashinaai anaa ni amɛkɛɔ akɛ: “Mina ni kulɛ manyɛ maye odase yɛ shinaa naa tamɔ bɔ ni efeɔ lɛ lɛ!” Kɛji akɛ amɛtsɔse amɛhe ni amɛkɛ amɛhe wo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ be fɛɛ mli, ni amɛkɛ wolo ni ji Reasoning From the Scriptures, lɛ tsu nii lɛ, amɛ hu amɛbaanyɛ amɛfee Odasefoi ni he esa. Mɛi komɛi nuɔ ni mɛi komɛi miiha Biblia mli maŋshiɛmɔi ni amɛkɛɔ akɛ: “Mina ni kulɛ manyɛ maha maŋshiɛmɔ yɛ gbɛ ni ehaa lɛ lɛ nɔ.” Shi, agbɛnɛ, kɛ mɛnɛɛmɛi tsɔse amɛhe yɛ amɛhesaamɔ kɛha wiemɔ mli ni amɛkɛ nikasemɔi ni yɔɔ Theocratic Ministry School Guidebook lɛ mli lɛ tsu nii jogbaŋŋ lɛ, amɛ hu amɛbaaya amɛhiɛ ni amɛhe asa yɛ wiemɔ mli.
19. Mɛni ji oti ni baaye abua wɔ ni wɔbɔ mɔdɛŋ yɛ odaseyeli mli?
19 Agbɛnɛ, ni wɔna ni wɔnine eshɛ nɔ ko nɔ lɛ hi, shi ni wɔɔshwe akɛ wɔɔna nɔ ko ni wɔtsuuu he nii hu lɛ haŋ wɔye omanye yɛ mli. Nitsumɔ ji nɔ ni haa nɔ ni oshweɔ ni ona lɛ baa mli diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ tsɔsemɔ ohe ni ohe be lɛ, ni otsu nitsumɔ ni baaha nɔ ni oshweɔ ni ona lɛ aba mli. Kɛ okɛ ofaji loo ohewalɛ tsuuu nii lɛ ebaata loo. Kɛ okɛ hesaa tsuuu nii lɛ, ebaalaajeo. Kɛ okɛ ojwɛŋmɔ tsuuu nii lɛ, ojwɛŋmɔŋ nyɛmɔ baata. Kɛ okɛ nilee tsuuu nii lɛ, obaalaaje nɔ ni oyɔɔ lɛ. Yɛ fɛɛ mli lɛ, mla Iɛ ji, “Okɛtsu nii aloo olaaje lɛ.” ‘Jwɛŋmɔŋ nyɛmɔi lɛ kɛ nitsumɔ nɔ atsɔɔ atsɔseɔ amɛ.’ Kɛkɛ lɛ “jwɛŋmɔ aaabaa oyi jogbaŋŋ, ni sane shishinumɔ aaabu ohe.”—Hebribii 5:14; Abɛi 2:11.c
20. Kɛ wɔkɛ mumɔŋ nibii ni Yehowa kɛha lɛ tsu nii lɛ, mɛni wɔbaakwa ni mɛni wɔbaana?
20 No hewɔ lɛ, okɛ mumɔŋ nibii ni Yehowa kɛha lɛ atsu nii. Okɛ ewebii ni amɛtsui enyɔ amɛmli lɛ anya. Joo hɔmɔ ni Amos gba fɔ shi lɛ naa foi: “Naa, gbii miiba, Nuŋtsɔ Yehowa kɛɛ, ni maha hɔmɔ aba shikpɔŋ lɛ nɔ, jeee aboloo loo nii kumai ni, shi Yehowa wiemɔi lɛ atoiboo nɔ ni!” (Amos 8:11) Okɛ mɛi ni yeɔ nii ni amɛmli filiɔ amɛ lɛ abɔ, jeee mɛi ni kpooɔ niyenii lɛ ni amɛhiɛ gboɔ lɛ: “Hewɔ lɛ, bɔ ni Nuŋtsɔ Yehowa kɛɛ nɛ: Naa, mitsuji lɛ aaaye nii, shi nyɛ lɛ hɔmɔ aaayenyɛ; naa, mitsuji lɛ aaanu nii, shi nyɛ lɛ kumai aaayenyɛ; naa, mitsuji lɛ aaanya, shi nyɛ lɛ nyɛhiɛ aaagboi.”—Yesaia 65:13.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Kwɛmɔ The New International Dictionary of New Testament Theology, Kpo 1, baafa 268 ni Colin Brown fee.
b Ekolɛ enɛ bako nyɛwiemɔ mli lolo shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ obaanya nɔkwɛmɔ nɔ ni tsɔɔ bɔ ni akɛtsu nii yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ he.
c Ajie kɛjɛ October 1, 1987 The Watchtower lɛ mli.
Ani Okaiɔ?
◻ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Israel maŋ lɛ tsɔɔ yɛ akɛ amɛtsui enyɔɔɔ amɛmli yɛ gbɛjianɔ ni Yehowa eto lɛ he?
◻ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Maleaki 3:10 eba mli yɛ Yehowa Odasefoi anɔ?
◻ Mɛni ji Lala 1:3 shishinumɔ?
◻ Mɛni hewɔ ni ehe hiaa akɛ wɔkɛ nibii ni wɔkase kɛtsɔ mumɔŋ gbɛjianɔ ni Yehowa to lɛ nɔ lɛ atsu nii lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Mɛi ni jwɛŋɔ Yehowa mla he lɛ tamɔ tsei ni atɛo yɛ faai ni emli nui etaaa lɛ atoi