Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w89 3/15 bf. 12-17
  • Kwɛmɔ Yehowa Gbɛ Kɛha Sanesɛɛkɔmɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kwɛmɔ Yehowa Gbɛ Kɛha Sanesɛɛkɔmɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔ ni Fata Sanesɛɛkɔmɔ He
  • Bɔ ni Fee Ni Yoshua Bana Sanesɛɛkɔmɔ
  • Gbɛ ni Yehowa Tsɔɔ nɔ Ekɛ Sanesɛɛkɔmɔ Haa Ŋmɛnɛ
  • Kwamɔ Ohe nɔ yɛ Saneseekɔmɔ ni Ooolaaje He
  • Sanesɛɛkɔmɔ ni Yehowa Kɛha
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • “Nilee Tamɔ Hɔɔŋ”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
  • Tsɔsemɔ Obii lɛ Koni Amɛsɔmɔ Yehowa​—Fã 1
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2015
  • “Insight On The Scriptures”​—Biblia Ensaiklopedia Hee
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
w89 3/15 bf. 12-17

Kwɛmɔ Yehowa Gbɛ Kɛha Sanesɛɛkɔmɔ

“Maha ona sanesɛɛkɔmɔ ni matsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ.”​—LALA 32:​8, New World Translation.

1. Mɛni ji nibii komɛi ni tsɔɔ kɛji akɛ yiŋkpɛi ni wɔfeɔ lɛ baafee nɔ ni jwɛŋmɔ loo nilee yɔɔ mli? (Okɛto 5 Mose 32:​7, 29 he.)

WƆKƐ yiŋkpɛi kpeɔ daa gbi​—ekomɛi tamɔ nɔ ni ehe ehiaaa tsɔ, shi ekrokomɛi hu he hiaa waa. Ani wɔyiŋkpɛi lɛ baafee nɔ ni nilee yɔɔ mli? No damɔ titri lɛ kɛji akɛ wɔfeɔ wɔnii oya ni wɔsusuuu he aloo wɔsusuɔ sane he dani wɔwieɔ aloo wɔfeɔ he nii lɛ nɔ. Shi saji pii yɛ ni yiŋkpɛɛ ni nilee yɔɔ mli ni aaafee lɛ biɔ ni wɔna nii kɛteke nɔ ni mli ka shi faŋŋ lɛ. Enɛ biɔ ni wɔle nɔ ni baajɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ jeŋ saji ni yaa nɔ lɛ mli aba, ni wɔle nɔ ni yaa nɔ yɛ mumɔi ashihilɛ he lɛ po. Ani wɔbaanyɛ wɔfee nakai? Ani adesa ko aaanyɛ afee enɛ yɛ gbɛ ni nyɛŋ afee akɛ eji yiŋsusumɔ nitsumɔ ko kɛkɛ lɛ nɔ?

2. Bɔni afee ni wɔkudɔ shihilɛ gbɛ ko yɛ omanyeyeli mli lɛ, mɛɛ yelikɛbuamɔ he hiaa wɔ, ni mɛni hewɔ? (Abɛi 20:⁠24)

2 Akɛ jwɛŋmɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ko eduro adesai, shi abɔɔɔ amɛ kɛ nyɛmɔ ni amɛkɛaakudɔ shihilɛ gbɛ ko yɛ omanyeyeli mli ni amɛkɛ heshibaa biii yelikɛbuamɔ yɛ Nyɔŋmɔ dɛŋ. Taakɛ bɔ ni gbalɔ Yeremia ni mumɔ yɔɔ enɔ lɛ ŋma lɛ: “Yehowa, mile akɛ gbɔmɔ gbɛ bɛ lɛ diɛŋtsɛ edɛŋ, ni adesa ni nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enajifaamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.”​—Yeremia 10:⁠23.

3. Kɛ wɔkwɛɛɛ Yehowa gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ lɛ, mɛni baajɛ mli aba? (Okɛto 1 Mose 3:​4-6, 16-24 he.)

3 Mɛni baajɛ mli aba kɛji akɛ wɔku wɔhiɛ wɔshwie nakai anɔkwa sane lɛ nɔ ni wɔkɛ wɔhe fɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nɔ aloo adesai krokomɛi anɔ koni amɛtsɔɔ nɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli aloo jwɛŋmɔ bɛ mli, kɛ nɔ ni ja aloo nɔ ni ejaaa lɛ? Akɛni heloo mli susumɔi ji nɔ ni kudɔɔ wɔ hewɔ lɛ, bei komɛi baashɛ ni wɔbaasusu nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ akɛ ehiii lɛ he akɛ ehi, ni wɔbaasusu gbɛ ko ni Nyɔŋmɔ kɛɔ akɛ eji kwashiai agbɛ lɛ he akɛ eji nilee gbɛ. (Yesaia 5:20) Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔbaafee enɛ ni jeee gbɛ wɔje wɔfee moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔkɛ enɛ atɔtɔ mɛi krokomɛi anaji. (Okɛto 1 Korintobii 8:9 he.) Yɛ nɔ ni baajɛ mli aba yɛ naagbee kwraa aha mɛi ni baaya nɔ akɛ amɛkɛ amɛhiɛ efɔŋ Yehowa nɔ kɛhaŋ gbɛtsɔɔmɔ lɛ, e-Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Gbɛ ko yɛ ni ja yɛ gbɔmɔ hiɛ; shi enaagbee lɛ gbele gbɛi ni.”​—Abɛi 14:⁠12.

4. Mɛɛ yelikɛbuamɔ Yehowa ejɛ emlihilɛ mli ewo etsuji ashi yɛ he? (Okɛto Yeremia 10:21 he.)

4 Yɛ enɛ hewɔ lɛ, mɛni he hiaa wɔ? Kɛ wɔɔwie he yɛ faŋŋ mli lɛ, yelikɛbuamɔ ni Yehowa kɛhaa lɛ he miihia wɔ. Yɛ hewalɛwoo mli lɛ, ekɛɔ akɛ: “Mahao sanesɛɛkɔmɔ ni matsɔɔo gbɛ ni onyiɛ nɔ; mawoo ŋaa, ni mihiŋmɛii ka ohe.”​—Lala 32:​8, New World Translation.

Nɔ ni Fata Sanesɛɛkɔmɔ He

5. Mɛni ji “sanesɛɛkɔmɔ”?

5 Shi mɛni ji “sanesɛɛkɔmɔ” ni awieɔ he yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ? No ji nyɛmɔ ni akɛnaa shihilɛ ko mli ni akɛkwɛɔ nii kɛtekeɔ nɔ ni yɔɔ faŋŋ lɛ. Taakɛ Theological Wordbook of the Old Testament lɛ tsɔɔ lɛ, Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi “sanesɛɛkɔmɔ” lɛ kɔɔ “nɔ hewɔ” ni nibii “komɛi yɔɔ nakai lɛ ahe nilee” he. Eji nilee ni yeɔ buaa mɔ ko ni ekɛ jwɛŋmɔ afee nii ni eye omanye. Yɛ nakai shishijee shishinumɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa, ni agbɛnɛ bɔni afee ni ehiɛ nakai Hebri feemɔ-wiemɔ lɛ he shishinumɔ lɛ nɔŋŋ mli lɛ, New World Translation Biblia lɛ kɛ wiemɔi tamɔ ‘afee nii yɛ nilee mli,’ ‘akɛ hiɛtɛɛ afee nii,’ kɛ ‘aye omanye’ fataa ‘ana sanesɛɛkɔmɔ’ he.​—Lala 14:⁠2.

6. Mɛni hewɔ akɛɔ akɛ “mɔ ni mɔɔ enaabu mli” lɛ kɛ nilee aloo sanesɛɛkɔmɔ miitsu nii lɛ?

6 No hewɔ lɛ, akɛɔ akɛ “mɔ ni mɔɔ enaabu mli lɛ, nilelɔ ni,” aloo ekɛ sanesɛɛkɔmɔ tsuɔ nii. (Abɛi 10:19) Ejwɛŋɔ dani ewieɔ, esusuɔ bɔ ni aaafee ni mɛi krokomɛi aaanu nɔ ni ekɛɔ lɛ shishi lɛ he, agbɛnɛ hu kɛji akɛ nɔ ni ebaawie yɛ mɔ kroko he lɛ baafee nɔ ni nilee kɛ suɔmɔ yɔɔ mli, aloo kɛji akɛ ehe miihia. (Abɛi 12:​18; Yakobo 1:19) Akɛni suɔmɔ kɛha Yehowa gbɛi kɛ shwe ni eshweɔ diɛŋtsɛ akɛ eeeye ebua enaanyo gbɔmɔ ji nɔ ni tsirɛɔ lɛ hewɔ lɛ, nɔ ni ekɛɔ lɛ tswaa mɛi krokomɛi emaa shi.​—Abɛi 16:⁠23.

7. Mɛni ye ebua David ni ebana gbɛi akɛ mɔ ni kɛ hiɛtɛɛ tsuɔ nii lɛ?

7 Aŋma yɛ David, Ishai bi lɛ he akɛ: “He fɛɛ he ni Saul tsuɔ lɛ lɛ, ekɛ hiɛtɛɛ tsuɔ nii,” ni ji akɛ kɛ sanesɛɛkɔmɔ. David yoo akɛ nibii babaoo kɔɔ enitsumɔ lɛ he fe adesai tabilɔi enyɔ ni bei ka amɛteŋ kɛkɛ. Eyɔse akɛ lɛ kɛ hii ni fata ehe lɛ miiwuu Yehowa tai. No hewɔ lɛ, David kwɛ Yehowa gbɛ kɛha gbɛtsɔɔmɔ kɛ jɔɔmɔ. (1 Samuel 17:​45; 18:5; 2 Samuel 5:19) Nɔ ni jɛ miiba ji akɛ, David ye omanye yɛ etafai lɛ amli.

8. Mɛɛ jwɛŋmɔi krokomɛi feemɔ-wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘akɔ sane sɛɛ’ lɛ hu hiɛ yɛ Kristofoia Hela Ŋmalɛi lɛ amli?

8 Yɛ Kristofoia Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, atsɔɔ feemɔ-wiemɔ ‘akɔ sane sɛɛ’ lɛ hu shishi akɛ, ‘anu shishi’ kɛ ‘ayoo.’ (Romabii 3:​11; Mateo 13:​13-15; Efesobii 5:17) Nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛwo etsuji ashi ji nyɛmɔ ni amɛkɛaafee nɛkɛ nibii nɛɛ. Shi mɛɛ gbɛ nɔ etsɔɔ ekɛ sanesɛɛkɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ haa amɛ yɛ?

Bɔ ni Fee Ni Yoshua Bana Sanesɛɛkɔmɔ

9. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ni ekɛ sanesɛɛkɔmɔ ha gbɔmɛi lɛ yɛ blema Israel?

9 Yɛ blema Israel lɛ, Yehowa kɛ nitsumɔ wo Levibii lɛ adɛŋ koni amɛtsɔɔ maŋ lɛ e-Mla lɛ. (3 Mose 10:​11; 5 Mose 33:​8, 10) Mla lɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli, ni Yehowa mumɔ lɛ miitsu nii yɛ gbɛjianɔ ni ato koni atsɔ nɔ akɛtsɔɔ enɛ mli lɛ nɔ. (Maleaki 2:⁠7) Nɛkɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ‘ni ekɛ hiɛtɛɛ ha Israelbii lɛ,’ aloo eha amɛ sanesɛɛkɔmɔ, taakɛ ajaje yɛ Nehemia 9:20 lɛ.

10, 11. (a) Taakɛ atsɔɔ yɛ Yoshua 1:​7, 81ɛ, mɛni baaye abua Yoshua ni ekɛ sanesɛɛkɔmɔ atsu nii? (b) Mɛɛ gbɛjianɔtoo kɛha tsɔsemɔ ehe hiaa ni Yoshua hiɛ asɔ loo eyoo? (d) Mɛɛ mɔdɛŋ abiɔ ni Yoshua diɛŋtsɛ abɔ?

10 Shi ani aŋkroaŋkroi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ kɛ sanesɛɛkɔmɔ aaatsu nii? Kɛ amɛaafee nakai lɛ, belɛ aatao nɔ ko yɛ amɛ gbɛfaŋ. Beni akɛ gbɛnaa nii wo Yoshua dɛŋ akɛ enyiɛ Israelbii lɛ ahiɛ kɛya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Yehowa kɛɛ lɛ akɛ: “Wajemɔ ohe ni ofee ekaa jogbaŋŋ kɛkɛ, ni ojwɛŋ nɔ ni oye mla lɛ ni mitsulɔ Mose woo lɛ fɛɛ nɔ; kaaje he kɛmiiya ninejurɔ loo abɛku; bɔni afee ni ohiɛ aka shi yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ofeɔ lɛ mli. Kaaha nɛkɛ mla wolo nɛɛ mli wiemɔi lɛ miikpa yɛ odaaŋ, shi jwɛŋmɔ he nyɔɔŋ kɛ shwane, koni ojwɛŋ nɔ ni ofee tamɔ bɔ ni aŋma yɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ; ejaakɛ no aaaha ofee nɔbatsɛ kɛ hiɛshikalɔ.” Hebri wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “ohiɛ aka shi” lɛ hu tsɔɔ “ni okɛ sanesɛɛkɔmɔ aaatsu nii.”​—Yoshua 1: 7, 8.

11 Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa aaatsɔ ni ekɛ sanesɛɛkɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ aaaha Yoshua yɛ? Jeee kɛtsɔ naakpɛɛ gbɛ ko ni eeetsɔ nɔ ekɛwo emli lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni aŋma lɛ ji enaa samfele. Ehe miihia ni Yoshua kɛwo ejwɛŋmɔ kɛ etsui mli, ekane ni ejwɛŋ nɔ daa. Taakɛ Yoshua le lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɛ akɛ Levibii lɛ ji mɛi ni kɛ Mla lɛ mlitsɔɔmɔ baaha. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni Yoshua ayoo enɛ, ekatse ehe tamɔ nɔ ni ebaanyɛ enu fɛɛ shishi ekome yɛ anɔkwale ni eji akɛ eyɛ gbɛhe ko ni he hiaa yɛ maŋ lɛ mli lɛ hewɔ. (Abɛi 18:⁠1) Ehe miihia ni Yoshua kɛ hiɛdɔɔ akase Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni aŋma lɛ. Kɛ efee nakai, ni ekuuu ehiɛ eshwieee efa ko nɔ, ni ebo toi lɛ, belɛ ekɛ sanesɛɛkɔmɔ baatsu nii.​—Okɛto 1 Maŋtsɛmɛi 2:3 he.

Gbɛ ni Yehowa Tsɔɔ nɔ Ekɛ Sanesɛɛkɔmɔ Haa Ŋmɛnɛ

12. Bɔni afee ni wɔna sanesɛɛkɔmɔ ni Yehowa kɛhaa wɔ lɛ he sɛɛ lɛ, mɛɛ nibii etɛ enɛ biɔ?

12 Yehowa etee nɔ aahu ekɛ gbɛtsɔɔmɔ ni he hiaa etsuji bɔni afee ni amɛfee amɛnii yɛ hiɛshikamɔ mli lɛ eha amɛ kɛbashi wɔbe nɛɛ mli. Bɔni afee ni wɔna nakai gbɛtsɔɔmɔ lɛ he sɛɛ lɛ, aabi nibii pii yɛ wɔdɛŋ akɛ aŋkroaŋkroi: (1) Ehe miihia ni wɔyoo Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ, taakɛ Yoshua fee lɛ. Yɛ wɔ gbɛfaŋ lɛ, nɛkɛ sɛɛyoomɔ nɛɛ biɔ ni wɔkɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ, “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ” kɛ Enɔyeli Kuu lɛ atsu nii yɛ ekomefeemɔ mli. (Mateo 24:45-47; okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 16:4 he.) Ni nɔ ni fata hiɛsɔɔ nɛɛ he ji kpeei ni wɔɔya daa. (Hebribii 10:​24, 25) (2) Esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ akase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ woji krokomɛi ni “tsulɔ” kuu lɛ kɛha lɛ ni yeɔ buaa wɔ koni wɔnu shishi lɛ jogbaŋŋ wɔ diɛŋtsɛ. (3) Ehe miihia hu ni wɔhe bei ni wɔjwɛŋ bɔ ni wɔkɛ nibii ni wɔkaseɔ lɛ aaatsu nii yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ shihilɛ mli ni wɔkɛye wɔbua mɛi krokomɛi lɛ nɔ jogbaŋŋ.

13. Mɛni ji shiwoo ni aŋma afɔ shi yɛ Yeremia 3:15 lɛ shishi?

13 Yɛ nɔkwɛmɔ kɛ mumɔŋ niyenii ni ekɛaaha wɔ yɛ wɔgbii nɛɛ amli lɛ he lɛ, Yehowa kɛɛ, yɛ Yeremia 3:15 akɛ: “Ni maha nyɛ nɔkwɛlɔi yɛ mitsui naa, ni amɛaalɛ nyɛ kɛ nilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ” (NW) Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɛkɛ mumɔŋ lɛɛhe he gbɛjianɔtoo nɛɛ kɛ nyɛmɔ ni yɔɔ naakpɛɛ baaha wɔ ni wɔyoo shihilɛi ni wɔle gbɛi ni esa akɛ wɔtsɔ nɔ bɔni afee ni wɔye omanye. Namɔ ji nakai sanesɛɛkɔmɔ lɛ jɛɛhe? Yehowa Nyɔŋmɔ.

14. Mɛni hewɔ ‘tsulɔ anɔkwafo’ kuu lɛ yɔɔ sanesɛɛkɔmɔ lɛ?

14 Mɛni hewɔ ‘tsulɔ anɔkwafo’ kuu lɛ yɔɔ sanesɛɛkɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ? Ejaakɛ amɛkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ efee nɔ ni amɛsusuɔ he yɛ bei fɛɛ mli ni amɛnyiɛɔ egbɛtsɔɔmɔ sɛɛ. Kɛfata he lɛ, amɛkɛ amɛhe eha Yehowa gbɛtsɔɔmɔ, ni ekɛ emumɔ lɛ ewo amɛmli, ni ekɛ amɛ tsuɔ nii yɛ gbɛ ni kɛ eyiŋtoo aaakpa gbee lɛ nɔ. (Luka 12:​43, 44; Bɔfoi lɛ Asaji 5:32) Taakɛ Lalatsɛ ni mumɔ yɔɔ enɔ lɛ ŋma yɛ jeeŋmɔ beebe lɛ: “Miyɛ sanesɛɛkɔmɔ babaoo fe mitsɔɔlɔi fɛɛ ni mina lɛ, ejaakɛ okaimɔi lɛ ahe misusuɔ.”​—Lala 119:​99, New World Translation.

15. (a) Mɛni ji ŋaawoo ni “tsulɔ” kuu lɛ kɛhaa wɔ yɛ bei fɛɛ mli lɛ mli agugu loo sane titri? (b) Te fee tɛŋŋ ni “tsulɔ” kuu lɛ nyɛ ekɛ “nilee kɛ sanesɛɛkɔmɔ” ni kɔɔ bɔ ni Kristofoi susuɔ la ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ he lɛ ha afii babaoo ni eho nɛ?

15 Yɛ nɔ ni abiɔ yɛ nii ni ja ni esa akɛ afee lɛ he lɛ hetoohamɔ mli lɛ, “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ewo ŋaa yɛ be fɛɛ mli akɛ: ‘Okɛ nɔ ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ atsu nii. Okɛ ohe afɔ Yehowa nɔ.’ (Lala 119:105; Abɛi 3:​5, 6) Beni ababu la ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ akɛ tsofafeemɔ mli nii ni afeɔ agbɛnɛ ni ebafee sane ni ka Yehowa Odasefoi ahiɛ lɛ, The Watchtower ni ji July 1,1945 nɔ lɛ tsɔɔ jwɛŋmɔ ni Kristofoi hiɛ yɛ krɔŋkrɔŋ ni la ji lɛ he lɛ mli. Etsɔɔ mli akɛ kooloi kɛ gbɔmɛi ala fɛɛ fata ŋwɛi gbɛtsii lɛ he. (1 Mose 9:​3, 4; Bɔfɔi lɛ Asaji 15:​28, 29) Awieee gbɔmɔtso mli nibii ni baajɛ mli aba lɛ he yɛ sane lɛ mli; no mli lɛ enɛ he nilee fioo ko pɛ ayɔɔ. Sane lɛ diɛŋtsɛ ji toiboo kɛha Nyɔŋmɔ mla, ni nakai eji ŋmɛnɛ. Ŋmɛnɛ, mɛi pii eyoo bɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ aaakpoo la ni agbalaa awoɔ mɛi amli lɛ ni mɛi pii miifee nakai. Shi dani enɛɛmɛi fɛɛ aaaba lɛ, Yehowa Odasefoi etee nɔ amɛkɛ sanesɛɛkɔmɔ etsu nii ejaakɛ amɛkɛ amɛhiɛ fɔɔ Bɔlɔ lɛ, mɔ ni le la he nii babaoo fe bɔ ni adesa ko le lɛ nɔ.

16. Mɛni hewɔ ŋaawoo ni yɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ mli yɛ saji tamɔ bɔlɛnamɔ he jeŋba kpakpa, fɔlɔ kome ni kwɛɔ ebii, kɛ nɔnyɛɛ he lɛ efee nɔ ni he hiaa pɛpɛɛpɛ lɛ?

16 Yɛ be mli ni su ni ji nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ ni aŋmɛɔ yɛ bɔlɛnamɔ he jeŋba he lɛ yaa hiɛ waa lɛ, ni Buu-Mɔɔ lɛ aaafi nifeemɔ ni ehe gbɛi nɛɛ sɛɛ lɛ, etee nɔ moŋ ekɛ Ŋmalɛ naa gbɛtsɔɔmɔ kpakpa eha. Enɛ miiye miibua mɛi pii koni amɛbaa wekukpaa ni jara wa ni ka amɛkɛ Yehowa teŋ lɛ yi koni amɛjwɛŋ naanɔ miishɛɛ nɔ moŋ fe hiɛtserɛjiemɔ ni hoɔ eyaa kɛkɛ lɛ. Nakai nɔŋŋ, Buu-Mɔɔ mli saji ni aŋma yɛ fɔlɔ ni ekolɛ ekome pɛ ekwɛɔ ebii kɛ agbɛnɛ mɛi ni miibɔ mɔdɛŋ ni amɛyɛ nɔnyɛɛ nɔ kunim lɛ ahe lɛ kɛ sanesɛɛkɔmɔ ni yɔɔ kɛha mɛi pɛ ni Yehowa susumɔi jara wa kɛha amɛ ni kɛ anɔkwayeli sɔleɔ akɛ: “Tsɔɔmɔ mi ni mafee osuɔmɔnaa nii, ejaakɛ bo ji mi-Nyɔŋmɔ” lɛ eha.​—Lala 143:​10; 139:​17.a

17. (a) Afii nyɔŋma nyɔŋmai abɔ dani 1914 aaashɛ lɛ, no mli lɛ mɛni ji nɔ ni Yehowa tsuji le yɛ afi nɛɛ he? (b) Eyɛ mli akɛ nibii komɛi yɛ ni Nyɔŋmɔ webii biɔ he saji yɛ 1914 sɛɛ moŋ, kɛlɛ mɛni ji nɔ ni amɛle ni haa amɛ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa yɛ amɛ shihilɛi amli?

17 Yehowa etsɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ eye ebua etsuji koni amɛtsɔ hiɛ afii nyɔŋma nyɔŋmai abɔ amɛyoo akɛ afi 1914 baakadi Jeŋmaji Abe lɛ naagbee. (Luka 21:24) Beni amɛbote be ni nyiɛ Jeŋ Ta I sɛɛ lɛ mli lɛ, amɛkɛ sanebimɔi kpe ni hao amɛ. Shi nɔ ni amɛle yɛ nakai be lɛ mli lɛ fa kɛha amɛ bɔ ni no aaaha amɛkɛ hiɛshikamɔ afee nii. Amɛle kɛjɛ Ŋmalɛi lɛ amli akɛ Nyɔŋmɔ be eshɛ ni ekɛbaakpata gbɛjianɔtoo momo lɛ hiɛ; no hewɔ lɛ eeefee kwashiai asane akɛ amɛkɛ amɛhiɛ aaafɔ nɔ loo ni amɛaaha omanye ni eyeɔ yɛ heloo gbɛfaŋ lɛ akudɔ amɛshi- hilɛ. Amɛle hu akɛ Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ ji haomɔi ni gbaa adesai anaa lɛ fɛɛ anaa tsabaa diɛŋtsɛ. (Daniel 2:​44; Mateo 6:33) Amɛna yɛ faŋŋ mli akɛ eji gbɛnaa nii ni ka anɔkwa Kristofoi fɛɛ anɔ akɛ amɛtswa Yehowa Maŋtsɛ ni efɔ lɛ mu lɛ, Yesu Kristo, kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he adafi. (Yesaia 61:​1, 2; Mateo 24:14) Yɛ 1925 mli lɛ, atsɔ Watch Tower lɛ mli sane ko ni ji “Maŋ lɛ Fɔmɔ” lɛ nɔ awaje amɛ kɛ Kpojiemɔ yitso 12 lɛ he shishinumɔ ni mli ka shi faŋŋ; no hewɔ lɛ agbɛnɛ amɛbanu nɔ ni yaa nɔ yɛ ŋwɛi, ni hiŋmɛi enaaa jɛmɛ lɛ shishi. Nɛkɛ sanesɛɛkɔmɔ nɛɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa ha amɛ yɛ amɛ shihilɛi amli.

18. Mɛɛ hegbɛ kɛ gbɛnaa nii ka wɔnɔ agbɛnɛ, ni mɛɛ sane esa akɛ wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe?

18 Akɛni amɛkɛ hemɔkɛyeli miitsu nii hewɔ lɛ, akpei fioo ko ni no mli lɛ amɛsɔmɔɔ Yehowa akɛ edasefoi lɛ nyiɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni ato ama shi lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ lɛ hiɛ kɛtee he fɛɛ he yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ ebale ni amɛbasumɔ Yehowa ni amɛyɛ naanɔ wala he gbɛkpamɔ. Wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni nine shɛ anɔkwale lɛ nɔ yɛ amɛ suɔmɔ deŋmegbomɔi lɛ ahewɔ lɛ eyoo akɛ wɔ hu hegbɛ kɛ gbɛnaa nii ka wɔnɔ akɛ wɔna nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ, ni wɔye mɔ fɛɛ mɔ ni wɔnine aaashɛ enɔ lɛ odase kɛmɔ shi ni wɔya nɔ wɔfee nakai kɛyashi be mli ni Yehowa aaakɛɛ akɛ agbe nitsumɔ lɛ naa. (Kpojiemɔ 22:​17; okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 20:​26, 27 he.) Ani gbɛ ni otsɔɔ nɔ ohiɔ shi lɛ yeɔ odase akɛ ohiɛ sɔɔ sanesɛɛkɔmɔ ni Yehowa etsɔ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ ekɛha lɛ?

19. (a) Okɛ mɔ ko ni eshihilɛ jieɔ hiɛsɔɔ ni eyɔɔ kɛhaa sanesɛɛkɔmɔ ni Yehowa tsɔɔ egbɛjianɔtoo lɛ nɔ ekɛhaa lɛ kpo lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ aha? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ nakai nɔkwɛmɔ nɔ lɛ mli?

19 Aŋkroaŋkroi komɛi ni feɔ asafo babaoo ko yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ ashihilɛ yeɔ odase akɛ yɛ amɛ gbɛfaŋ lɛ hetoo lɛ ji hɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ John Cutforth he. Afii 48 ni eho nɛ, ni eŋɔ Ŋmalɛ mli ŋaawoo ni ‘tsulɔ anɔkwafo’ kuu lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ yɛ nakai be lɛ mli taakɛ efeɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ hu lɛ ewo etsui mli, ni ji akɛ: “Shi nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ. No hewɔ lɛ nyɛkahaoa nyɛhe nyɛtoa wɔ.” (Mateo 6: 33, 34) Yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli niiashikpamɔi afii babaoo sɛɛ lɛ, Nyɛminuu Cutforth kɛɛ: ‘Nibii ni eka mijwɛŋmɔ mli waa lɛ ateŋ ekome ji akɛ Yehowa yɛ gbɛjianɔtoo ni eekudɔ yɛ shikpɔŋ nɔ, ni akɛ mi akɛ mɔ aŋkro lɛ baanyɛ ni ekɛ nakai gbɛjianɔtoo lɛ atsu nii, ni akɛ kɛ minyiɛ ehiɛnyiɛmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔi asɛɛ lɛ, ekɛ toiŋjɔlɛ, miishɛɛ, tsui ni nyɔɔ mɔ mli, kɛ nanemɛi babaoo baaba abaha mi, kɛ jɔɔmɔi krokomɛi babaoo.’ Ama nakai hekɛnɔfɔɔ lɛ nɔ mi shii abɔ ejaakɛ ena shihilɛ ni mumɔŋ jɔɔmɔi eyi mli obɔ mli ŋɔɔmɔ yɛ U.S. Amerika, Canada, Australia, kɛ Papua New Guinea.b Yɛ anɔkwale mli lɛ, nilee gbɛ kɛha wɔ fɛɛ lɛ ji nɔ ni jieɔ hiɛsɔɔ kpo kɛhaa nii ni Yehowa tsɔɔ nɔ ekɛ sanesɛɛkɔmɔ haa ewebii lɛ.​—Mateo 6:​19-21

Kwamɔ Ohe nɔ yɛ Saneseekɔmɔ ni Ooolaaje He

20, 21. (a) Mɛi komɛi elaaje sanesɛɛkɔmɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli ni be ko lɛ amɛyɔɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni baaye abuɔ wɔ ni ebu wɔhe kɛjɛ gbɛi ni aaaye wɔ awui lɛ ahe?

20 Sanesɛɛkɔmɔ ni Yehowa kɛhaa wɔ lɛ ji jwetri ko ni esa akɛ akɛto jogbaŋŋ. Shi esa akɛ wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ akɛ kɛji akɛ wɔyaaa nɔ yɛ gbe ni eha wɔnyɛ wɔna sanesɛɛkɔmɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ nɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔlaaje lɛ. Nɔ ni yɔɔ mɔbɔ ji akɛ, mɛi komɛi ena nakai niiashikpamɔ lɛ. (Abɛi 21:​16; Daniel 11:35) Akɛni amɛkpoo kamɔ ni saa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ hewɔ lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛbu nɔ ni amɛfeɔ lɛ bem. Henɔwomɔ tsɔ amɛ tsɔne. Amɛje shishi akɛ amɛaabu nibii ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ akɛ ehiii Iɛ akɛ nihii ni hi, ni amɛgbala amɛhe shi kɛjɛ Yehowa gbɛjianɔtoo Iɛ he. Mɛɛ awerɛho sane nɛ!

21 Atsɔɔ shihilɛ ni gbɔmɛi nɛɛ yɔɔ mli lɛ mli yɛ Lala 36:​2-4, he ni wɔkaneɔ yɛ akɛ: “Nɔ ni mɔ fɔŋ lɛ nɔtɔmɔ lɛ kɛɔ lɛ yɛ etsui mli” (NW) Enɛ tsɔɔ akɛ lɛ diɛŋtsɛ epɛsɛmkunya susumɔi kɛ ekɔnɔi lɛ nyiɛɔ ehiɛ kɛboteɔ nɔtɔmɔ mli. Lalatsɛ lɛ tee nɔ akɛ; “Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ kome folo bɛ ehiɛ. Ejaakɛ elakaa ehe yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehiŋmɛiiaŋ, akɛ anaŋ enɔsha lɛ ni aaanyaŋe. Edaaŋ wiemɔi lɛ, nishaianii kɛ shishinumɔ ni.” Ni mɛni jɛɔ mli baa kɛhaa lɛ? ‘Enaaa sanesɛɛkɔmɔ ni ekɛaafee ekpakpa.’ Etsɔɔ lɛ diɛŋtsɛ eyiŋ akɛ nɔ ni efeɔ lɛ ja, ni elakaa mɛi krokomɛi koni amɛnyiɛ esɛɛ. Belɛ kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ jeee sanesɛɛkɔmɔ pɛ esa akɛ wɔna shi moŋ wɔbu he kɛtsɔ wɔhiɛ ni aaasɔ nɔ ni Yehowa etsɔ nɔ eha wɔnine eshɛ nɔ lɛ hu nɔ!

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kwɛmɔ Watch Tower Publications Index 1930-1985, yɛ “Marriage” (Gbalashihilɛ) , “Families” (Wekui) , “Moral Breakdown” (Jeŋba ni Fiteɔ) , kɛ “Depression (Mental) ” (Haomɔ [Jwɛŋmɔŋ Nɔ]) shishi.

b “Kwɛmɔ The Watchtower, June 1, 1958, baafai 333-6.

Mɛni Okaiɔ?

◻ Mɛni baaye ebua wɔ ni wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nilee mli?

◻ Mɛni fata “sanesɛɛkɔmɔ” he?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ekɛ sanesɛɛkɔmɔ haa etsuji yɛ wɔbe nɛɛ mli?

◻ Mɛni ataoɔ yɛ wɔ gbɛfaŋ kɛji akɛ sanesɛɛkɔmɔ ni Yehowa kɛhaa lɛ he aaaba sɛɛnamɔ aha wɔ kɛmɔ shi?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Bɔni afee ni sanesɛɛkɔmɔ ni Yehowa kɛhaa Iɛ he aba sɛɛnamɔ aha wɔ Iɛ, esa akɛ wɔhiɛ asɔ ni wɔyoo egbɛjianɔtoo Iɛ, wɔkɛ hiɛdɔɔ akase nii wɔ diɛŋtsɛ, ni wɔjwɛŋ bɔ ni wɔɔfee ni wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ Iɛ atsu nii Iɛ nɔ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje