Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w89 3/1 bf. 19-23
  • Jalɛsaneyeli Kadiɔ Nyɔŋmɔ Gbɛi Fɛɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Jalɛsaneyeli Kadiɔ Nyɔŋmɔ Gbɛi Fɛɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔ Hewɔ Ni Jalɛsaneyeli Bɛ
  • Nɔ Hewɔ Ni Nyɔŋmɔ Eŋmɛ Jalɛsane Ni Ayeee Gbɛ
  • Nyɔŋmɔ Ba Koni Ebakpɔ Adesa
  • Kpɔmɔ Nɔ Lɛ Sɛɛfimɔ
  • Jalɛsaneyeli Etsɛŋ Ni Ebaaba Eha Jeŋmaji Fɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • “Egbɛi Fɛɛ Jalɛ Ni”
    Tsi Obɛŋkɛ Yehowa
  • Yehowa—Anɔkwa Jalɛsaneyeli kɛ Jalɛ Jɛɛhe
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Kasemɔ Yehowa—Jiemɔ Jalɛsaneyeli kɛ Jalɛ Kpo
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
w89 3/1 bf. 19-23

Jalɛsaneyeli Kadiɔ Nyɔŋmɔ Gbɛi Fɛɛ

“Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛi fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa mawu ji lɛ,nɔsha bɛ lɛ; jalɔ ji Iɛ ni esa pɛ.”​—5 MOSE 32:⁠4.

1. Mɛɛ Yehowa sui Mose ma nɔ mi yɛ lala ni ela etsɔɔ Israelbii lɛ dani egbo lɛ mli, ni mɛni hewɔ eji mɔ ni he esa akɛ ewieɔ taakɛ efee lɛ?

YEHOWA, Kojolɔ fe fɛɛ, Mlahalɔ kɛ Maŋtsɛ “sumɔɔ jalɛ kɛ jalɛsaneyeli.” (Lala 33:5; Yesaia 33:22) Mose, Mla kpaŋmɔ lɛ teŋdamɔlɔ kɛ gbalɔ “ni Yehowa kɛ lɛ kpe hiɛ kɛ hiɛ” lɛ bale Yehowa jalɛ gbɛi lɛ jogbaŋŋ. (5 Mose 34:​10; Yohane 1:12) Beni eshwɛ fioo ni Mose baagbo lɛ, emamɔ Yehowa jalɛsaneyeli sui ni nɔ bɛ lɛ nɔ mi. Etsɛ nɛkɛ lala nɛɛ mli wiemɔi lɛ yɛ Israel asafo muu lɛ fɛɛ toiiaŋ: “Nyɛ ŋwɛi, nyɛfea toi ni mawie, ni shikpɔŋ, bo midaaŋ wiemɔ lɛ atoi! . . . ejaakɛ Yehowa gbɛi ata mibatsi: Nyɛŋɔa anunyam nyɛhaa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ! Tɛsaa ji lɛ, ni enitsumɔi hi pɛ; ejaakɛ egbɛi fɛɛ jalɛ ni. Anɔkwa Mawu ji lɛ, nɔsha bɛ lɛ; jalɔ ji lɛ ni esa pɛ.”​—5 Mose 32:​1, 3, 4.

2. Jalɛsaneyeli ekadi Nyɔŋmɔ nifeemɔi fɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni hewɔ enɛ he hiaa lɛ?

2 Jalɛsaneyeli kadiɔ Yehowa nitsumɔi fɛɛ, ni ekɛtsuɔ nii yɛ gbɛ ni aaaha ekɛ nilee, suɔmɔ kɛ hewalɛ akpa gbee lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ tsulɔ Elihu kai Hiob yɛ Hiob 37:23 akɛ: “Ofe lɛ, wɔninaaa lɛ, ehewalɛ teke nɔ; shi ekɔdɔɔɔ kojomɔ kɛ jalɛ ni fa.” Ni Maŋtsɛ David ŋma akɛ: “Ejaakɛ Yehowa sumɔɔ jalɛsaneyeli, ni ekwaaa emɛi krɔŋkrɔŋi lɛ.” (Lala 37:28) Mɛɛ sane nɔmimaa ni shɛjeɔ mɔ mii nɛ! Yɛ Nyɔŋmɔ gbɛi fɛɛ mli lɛ, ekwaŋ mɛi ni yeɔ lɛ anɔkwale gbi ko gbi ko. Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli maa enɛ nɔ mi!

Nɔ Hewɔ Ni Jalɛsaneyeli Bɛ

3. Mɛni ji nɔ ni bɛ adesai ateŋ ŋmɛnɛ, ni enɛ esa wekukpaa ni ka gbɔmɛi kɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Akɛni Yehowa ji jalɛsaneyeli Nyɔŋmɔ, Mɔ ni sumɔɔ jalɛsaneyeli, kɛ “Mɔ ni bɔ shikpɔŋ lɛ naagbee hei” lɛ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ jalɛsaneyeli bɛ gbɔmɛi ateŋ kwraa ŋmɛnɛ nakai lɛ? (Yesaia 40:28) Mose haa hetoo yɛ 5 Mose 32:5 akɛ: “Amɛye lɛ sane fɔŋ, jeee ebii ni, amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kpa ni; yinɔ kɔɔdɔŋ ni bɛ amɛŋɛlɛ nɔ ji amɛ.” Gbɔmɔ nifitemɔ nitsumɔi lɛ egbala lɛ kɛjɛ e-Bɔlɔ lɛ he aahu akɛ atsɔɔ Nyɔŋmɔ susumɔi kɛ egbɛi amli yɛ bei fɛɛ mli akɛ amɛnɔ kwɔlɔ fe gbɔmɔ nɔ tamɔ bɔ ni “ŋwɛi kwɔ fe shikpɔŋ lɛ.”​—Yesaia 55:​8, 9.

4. Mɛɛ gbɛ gbɔmɔ ehala akɛ no nɔ ebaatsɔ, ni enɛ kɛ lɛ eyawo mɛni mli?

4 Kaaha ohiɛ miikpa nɔ gbi ko gbi ko akɛ gbɔmɔ Bɔlɔ lɛ ebɔɔɔ lɛ koni ekome efee enii yɛ heyeli mli ni ehe sane kɔɔɔ E-he eko. Yeremia kwɛ shihilɛ lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ eha wɔ, beni ekɛɛ: “Yehowa, mile akɛ gbɔmɔ gbɛ bɛ lɛ diɛŋtsɛ edɛŋ, ni adesa ni nyiɛ nɛɛ, bɔ ni eeetsɔ ejaje enaji faamɔi eha lɛ, ebɛ edɛŋ.” (Yeremia 10:23) Gbɔmɔ ni kpoo Nyɔŋmɔ jalɛ gbɛi lɛ kɛ enɔyeli lɛ eha ebaje hewalɛi ni anaaa amɛ, Satan Abonsam kɛ edaimonioi sɛɛfilɔi lɛ ahewalɛ shishi yɛ gbɛ kroko kwraa nɔ. Bɔfo Yohane tsɔɔ mli kɛ nɔmimaa akɛ: “Jeŋ muu lɛ fɛɛ ka mɔ fɔŋ lɛ mli.” Nɛkɛ daimonioi asafoi nɛɛ bɛ miishɛɛ ko kwraa akɛ amɛaafi jalɛsaneyeli sɛɛ yɛ adesai ateŋ.​—1 Yohane 5:⁠19.

5. Okɛ jalɛsaneyeli ni bɛ je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ he nɔkwɛmɔ nii aha.

5 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ama jalɛsaneyeli ni bɛ yɛ wɔ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ nɔ mi, yɛ 1984, kɛtsɔ U.S.Amerika mlalelɔ nukpa, William French Smith wiemɔ ko nɔ. Yɛ be mli ni ewieɔ yɛ tsuŋ ni awo gbɔmɛi yɛ Amerika maji 12 ni atao mli akwɛ kɛjɛ 1977 kɛbashi 1983 mli lɛ he lɛ, Smith kɛɛ: “Maŋbii lɛ susuɔ akɛ efɔŋ feelɔi ni ehiii kwraa lɛ​—gbɔmɔgbelɔi, kaabonaatolɔi, mɛi ni hɔɔ tsofai fɔji​—ji mɛi ni awoɔ amɛ tsuŋ babaoo. Nɔ ni akase lɛ jie . . . bɔ ni ewaaa kwraa akɛ efɔŋ feelɔi ni amɛkpiliŋ yɛ efɔŋfeemɔ mli lɛ aaaku amɛ sɛɛ amɛba gbejegbɛi anɔ ni amɛbafee efɔŋ ni amɛfee lɛ ekoŋŋ lɛ kpo.” Ŋwanejee ko bɛ he akɛ no hewɔ ni Paul Kamenar ni tsuɔ nii yɛ Washington Legal Foundation lɛ kɛɛ akɛ: “Jalɛsaneyeli gbɛjianɔtoo lɛ egbɔjɔ tsɔ” lɛ.

6. (a) Mɛni ji shihilɛ mli ni Yuda yɔɔ yɛ jeŋba gbɛfaŋ dani etee nom mli lɛ? (b) Mɛɛ saji Habakuk bi, ni ani ekɔɔ wɔ he ŋmɛnɛ?

6 Jalɛsaneyeli gbɔjɔ yɛ Yuda maŋ muu lɛ fɛɛ mli dani egbee shi eha Babilon asraafoi lɛ yɛ afi 607 D.Ŋ.B. No hewɔ lɛ, akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ tsirɛ Nyɔŋmɔ gbalɔ Habakuk ni ekɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ mla mli egbɔjɔ, ni jalɛsaneyeli ejeee kpo; ejaakɛ mɛi fɔji bɔleɔ jalɔ he kɛkpeɔ, no hewɔ lɛ kojomɔi kɔdɔji jeɔ kpo.” (Habakuk 1:⁠4) Shihilɛ ni ejaaa nɛɛ ha gbalɔ lɛ bi Yehowa akɛ: “Mɛɛ hewɔ mɔ ni okwɛɔ kutumpɔoyelɔi, ofeɔ dioo ni efɔŋ feelɔ miɔ mɔ ni ja fe lɛ lɛ?” (Habakuk 1:13) Ŋmɛnɛ, mɛi ni jalɛsane ni ayeee esa amɛhe yɛ adesa shihilɛ mli nibii fɛɛ hu mli lɛ baanyɛ abi akɛ: Mɛni hewɔ ni jalɛsaneyeli Nyɔŋmɔ lɛ yaa nɔ ekwɛɔ jalɛsane ni ayeee ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ? Mɛni hewɔ eŋmɛɔ gbɛ ni ‘kojomɔ kɔdɔji jeɔ kpo lɛ’? Mɛni hewɔ “efeɔ dioo” lɛ? Sanebimɔi ni he hiaa nɛ, ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni ji Biblia lɛ ni abuɔ waa lɛ haa wɔ hetoo ni ji anɔkwale ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli.

Nɔ Hewɔ Ni Nyɔŋmɔ Eŋmɛ Jalɛsane Ni Ayeee Gbɛ

7. (a) Mɛni hewɔ gbɔmɔ laaje Paradeiso ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ lɛ? (b) Mɛɛ saji atee amɛ shi yɛ Eden, ni Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli tsu enɛ he nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

7 Nyɔŋmɔ nitsumɔi yeɔ emuu, taakɛ Mose ye he odase lɛ. Enɛ hu ji anɔkwale yɛ adesai enyɔ ni yeɔ emuu ni Nyɔŋmɔ kɛ amɛ to Eden Paradeiso lɛ mli lɛ ahe. (1 Mose 1:​26, 27; 2:⁠7) Nakai gbɛjianɔtoo muu lɛ fɛɛ yeɔ emuu kɛha adesai ahilɛ-kɛ- hamɔ kɛ miishɛɛ. Nɔ ni ajɛ ŋwɛi aŋma afɔ shi lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Ni Nyɔŋmɔ kwɛ nibii fɛɛ ni efee lɛ, ni naa, ehi naakpa.” (1 Mose 1:31) Shi Eden toiŋjɔlɛ lɛ sɛɛ etsɛɛɛ. Akɛni mumɔŋ bɔɔnɔ ko ni etse atua na amɛnɔ hewalɛ hewɔ lɛ, egbala Hawa kɛ ewu Adam ewo amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ bei mli yɛ E-gbɛ ni etsɔɔ nɔ eyeɔ amɛnɔ lɛ he. Aabi sane yɛ ja ni Nyɔŋmɔ famɔ ni ekɛhaa amɛ lɛ ja lɛ he agbɛnɛ. (1 Mose 3:​1-6) Nɛkɛ mpoa ni atswa ja ni Nyɔŋmɔ nɔyeli ja lɛ tee jeŋba he saji ni he hiaa babaoo shi. Nuu anɔkwafo Hiob he yinɔsane ni aŋma afɔ shi lɛ tsɔɔ akɛ aabi sane yɛ emuuyeli mli ni Nyɔŋmɔ bɔɔ nii fɛɛ baahiɛ lɛ he. Jalɛsaneyeli biɔ ni aha he ni akɛna nɛkɛ saji ni he hiaa yɛ jeŋ muu fɛɛ nɛɛ naa.​—Hiob 1:​6-11; 2:​1-5; kwɛmɔ Luka 22:31 hu.

8. (a) Mɛɛ amanehulu shihilɛ mli gbɔmɔ naa ehe yɛ bianɛ? (b) Mɛɛ la ko ni haa wɔ hiɛnɔkamɔ anaa yɛ Mose lala lɛ mli?

8 Paulo mu amanehulu shihilɛ ni adesai yɔɔ mli, ni jɛ shɛ ni amɛshɛrɛ Nyɔŋmɔ jalɛ gbɛi amɛshwie lɛ mli ha lɛ naa yɛ Romabii 8:​22. Jɛmɛ ni bɔfo lɛ ŋma yɛ akɛ: “Bɔɔ nii lɛ fɛɛ kɛ wɔ dɔmɔɔ ŋtsɔi ni amɛkɛ wɔ kɔmɔɔ kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ.” Nakai ‘ŋtsɔidɔɔmɔ’ lɛ kɛ ‘kɔɔmɔ’ lɛ babaoo jɛ jalɛsaneyeli ni bɛ adesai ateŋ akɛni “gbɔmɔ yeɔ enyɛmi gbɔmɔ nɔ ni ekɛyeɔ lɛ awui” lɛ hewɔ. (Jajelɔ 8:⁠9) Shi shidaa aha Nyɔŋmɔ Ofe lɛ akɛ eŋmɛŋ gbɛ ni nɛkɛ jalɛsaneyeli nɔ ni anaanaa nɛɛ aya nɔ kɛya naanɔ! Yɛ enɛ hewɔ lɛ, kadimɔ nɔ ni Mose kɛɛ lolo yɛ elala lɛ mli, yɛ 5 Mose 32:​40, 41: “Belɛ mihiɛ ka kɛmiiya naanɔ! Kɛji mijɔ miklante ni kpɛlɛɔ tamɔ srawa lɛ naa, ni minine mɔ kojomɔ mli lɛ, matɔ mihe owele yɛ mihenyɛlɔi lɛ anɔ, ni mawo mɛi ni nyɛɔ mi lɛ anyɔmɔ!”

9. Tsɔɔmɔ bɔ ni Yehowa “nine mɔ kojomɔ mli” yɛ be mli ni gbɔmɔ tse atua lɛ mli?

9 Yehowa nine “mɔ kojomɔ mli” yɛ nakai be lɛ mli yɛ Eden. Nyɔŋmɔ shashaooo shi kwraa ni ebu gbɔmɔ gbele fɔ yɛ esuɔmɔ mli ni ejɛ ekpoo E-kitai lɛ atoiboo lɛ hewɔ. Ekɛɛ Adam akɛ: “Su jio, ni su mli oooku osɛɛ kɛaatee.” (1 Mose 3:19) Yɛ afii ohai komɛi asɛɛ lɛ, bɔfo Paulo mua nɔ ni jɛ mli ba Adam ni fee esha lɛ adesa weku muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ naa. Eŋma akɛ: “Taakɛ bɔ ni gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.”​—Romabii 5:⁠12.

10. Mɛɛ seshii enyɔ eje kpo kɛjɛ Adam atuatsemɔ be lɛ mli, ni te Yehowa efee enii yɛ he eha tɛŋŋ?

10 Yɛ gbɔmɔ atuatsemɔ lɛ fɛmɔ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ hu jaje akɛ: “Ni mikɛ nyɛɛ aaaŋmɛ okɛ yoo lɛ teŋ, kɛ oseshi kɛ eseshi teŋ; eeetswa oyitso nɔ, ni bo hu oootswa enanetsitsi nɔ.” (1 Mose 3:​15, 17-19) Nɛkɛ seshii enyɔ nɛɛ akpojiemɔ etee nɔ afii 6,000, ni “nyɛɛ” etee nɔ ehi amɛteŋ. Shi yɛ shihilɛi ni tsakeɔ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa jalɛ gbɛi lɛ tsakeko. Etsɔ egbalɔ Maleaki nɔ ekɛɛ: “Ejaakɛ mi Yehowa lɛ, mitsakeee.” (Maleaki 3:⁠6) Enɛ ema nɔ mi akɛ nɔ ni ekadi Nyɔŋmɔ gbɛi ni etsɔɔ nɔ ekɛ adesai ni yeee emuu ni tseɔ atua lɛ yeɔ yɛ be fɛɛ mli ji jalɛ. Yehowa tsiko ehe kɛjɛko nɛkɛ ejalɛ shishitoo tɛi ni kwɔlɔ nɛɛ ahe da, yɛ he mli ni ehaa enɛɛmɛi kɛ esui ni yɔɔ naakpɛɛ ni ji nilee, suɔmɔ kɛ hewalɛ kpaa gbee lɛ.

Nyɔŋmɔ Ba Koni Ebakpɔ Adesa

11, 12. Te Lala 49 tsɔɔ amanehulu shihilɛ ni gbɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli ehaa tɛŋŋ?

11 Hewalɛ fɔŋ ni Satan yɔɔ lɛ mli ekpa tamɔ atswanaŋ agbo ko niji ni eloo adesa weku muu lɛ fɛɛ ewo emli. Oh, kwɛ bɔ ni adesai kɛ hehiamɔ hiaa kpɔmɔ, jeee kɛmiijɛ gbele fɔbuu ni ka amɛnɔ lɛ shishi kɛkɛ, shi moŋ kɛmiijɛ adesai ni yeee emuu lɛ nɔyeli gbɛjianɔtoo ni ejaaa lɛ hu shishi!

12 Shihilɛ ni yɔɔ gbeyei ni gbɔmɔ naa ehe yɛ mli kɛjɛ he mli ni abu lɛ gbele fɔ lɛ ji nɔ ko ni atsɔɔ mli jogbaŋŋ yɛ Korabii alala ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ mli: “Nyɛboa enɛ toi, nyɛ maji fɛɛ; nyɛfea toi, nyɛ je nɛŋ bii fiaa, mɛi ni abuuu kɛ mɛi ni abuɔ, niiatsɛmɛi kɛ ohiafoi fɛɛ! Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ enyɛmi ekpɔ, loo ni eeeha Nyɔŋmɔ eyinii, (ejaakɛ amɛsusuma kpɔmɔ nii lɛ jara wa tsɔ, ni ehaa eŋmɛɔ he kwraa,) koni ehi shi daa, ni ekana gbonyobu.” (Lala 49:​2, 3, 8-10) Enɛɛmɛi fɛɛ eba yɛ jalɛsaneyeli ni Nyɔŋmɔ jie kpo etsɔɔ lɛ hewɔ!

13, 14. (a) Namɔ pɛ baanyɛ akpɔ gbɔmɔ, ni mɛni hewɔ mɔ ni Nyɔŋmɔ hala lɛ sa jogbaŋŋ lɛ? (b) Te fee tɛŋŋ ni Yesu batsɔ “Hɛɛ” kɛha Nyɔŋmɔ shiwoi fɛɛ lɛ?

13 Belɛ nɛɛgbɛ ji he ni yelikɛbuamɔ baajɛ aba? Namɔ baanyɛ akpɔ gbɔmɔ kɛjɛ gbele hewalɛ lɛ dɛŋ? Lala lɛ haa hetoo: “Shi Nyɔŋmɔ aaakpɔ misusuma kɛaajɛ gbohiiaje dɛŋ.” (Lala 49:16) Nyɔŋmɔ suɔmɔ kpeteŋkpele lɛ, ni kɛ E-jalɛsaneyeli tsuɔ nii lɛ pɛ baanyɛ akpɔ gbɔmɔ kɛjɛ “gbohiiaje dɛŋ.” Ahaa wɔ sanebimɔi lɛ ahetoo lolo yɛ sanegbaa ko ni tee nɔ gbɛkɛ yɛ Yesu kɛ Farisinyo Nikodemo ni kwɛɔ ehe nɔ jogbaŋŋ lɛ teŋ lɛ mli. Yesu kɛɛ lɛ akɛ: “Ejaakɛ nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ena naanɔ wala.” (Yohane 3:16) Dani Nyɔŋmɔ Bi lɛ aaaba shikpɔŋ nɔ lɛ, no mli lɛ ekɛ e-Tsɛ yɔɔ ŋwɛi. Beni ebako shikpɔŋ nɔ akɛ adesa lɛ, no mli lɛ awieɔ ehe akɛ enaa ‘gbɔmɛi abii ahe miishɛɛ.’ (Abɛi 8:31) Belɛ kwɛ bɔ ni esa jogbaŋŋ akɛ Yehowa aaahala nɛkɛ mumɔŋ bɔɔnɔ pɔtɛɛ nɛɛ​—e-Bi koome lɛ​—koni ebakpɔ adesai!

14 Paulo wie yɛ Yesu he akɛ: “Shi Nyɔŋmɔ shiwoi abɔ ni yɔɔ nɛɛ, emli Hɛɛ lɛ yɔɔ ni emli nɔŋŋ Amen lɛ yɔɔ.” (2 Korintobii 1:20) Awie shiwoi nɛɛ ateŋ ekome ni gbalɔ Yesaia wie he lɛ he yɛ Mateo 12:​18, 21, he ni wɔkaneɔ yɛ Yesu he akɛ: “Naa, mitsulɔ ni mihala lɛ, misuɔlɔ ni misusuma naa ehe tsui lɛ; mikɛ mimumɔ lɛ aaato enɔ, ni eeejaje kojomɔ etsɔɔ jeŋmaji lɛ. Ni egbɛi lɛ anɔ jeŋmaji lɛ aaaŋɔ amɛhiɛ afɔ.”​—Kwɛmɔ Yesaia 42:​1-4.

15, 16. Te ebalɛ tɛŋŋ ni Yesu nyɛ ebatsɔ “Naanɔ Tsɛ” kɛha Adam shwiei fɛɛ lɛ?

15 Yɛ Yesu shikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, efee lɛ faŋŋ akɛ jeŋmajiaŋbii fɛɛ baana hiɛnɔkamɔ yɛ egbɛi lɛ amli yɛ naagbee ni amɛna Nyɔŋmɔ kojomɔi ahe sɛɛ. Yesu kɛɛ: “Gbɔmɔ bi lɛ baaa ni asɔmɔ lɛ, shi eba sɔɔmɔ moŋ, ni eŋɔ esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ lɛ.” (Mateo 20:28) Nyɔŋmɔ Mla ni yeɔ emuu ni ekɛha Israel maŋ lɛ ji akɛ: “Akɛ wala ato wala nijiaŋ.” (5 Mose 19:21) No hewɔ lɛ, beni Yesu kɛ ewala ni yeɔ emuu lɛ fɔ shi yɛ gbele mli ni atee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ hewalɛ nɔ koni ekwɔ kɛya ŋwɛi lɛ, ebaje shihilɛ ko ni baaha enyɛ ekɛ egbɔmɔtso akɛ adesa ni yeɔ emuu lɛ jara lɛ ayaha Yehowa ni ekɛtsake wala hegbɛi ni Adam yɔɔ lɛ mli. Nɛkɛ gbɛ nɔ Yesu tsɔ ebafee “naagbee Adam” loo Adam ni ji enyɔ, ni akɛ hewalɛ ewo edɛŋ agbɛnɛ akɛ etsu nii akɛ “Naanɔ Tsɛ” kɛha Adam bii fɛɛ ni heɔ yeɔ lɛ.​—1 Korintobii 15:​45; Yesaia 9:⁠5.

16 Aha Nyɔŋmɔ yiwalaheremɔ gbɛ kɛtsɔ E-Bi Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa he gbɛjianɔtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli ‘efee faŋŋ kɛha jeŋmaji lɛ.’ Ni eji anɔkwale akɛ ŋwɛi jalɛsaneyeli kadiɔ enɛ. Kwɛ bɔ ni esa akɛ wɔda shi akɛ Nyɔŋmɔ eto gbɛjianɔ koni ‘akpɔ wɔsusumai kɛjɛ gbohiiaje dɛŋ’!

Kpɔmɔ Nɔ Lɛ Sɛɛfimɔ

17, 18. Mɛɛ naanyobɔɔ kɛ nitsumɔ C. T. Russell bote mli yɛ 1870 afii lɛ amli, shi te fee tɛŋŋ ni Barbour ha enaa kpɛ ehe yɛ afi 1878 lɛ?

17 Taakɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ji lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ efi Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ he tsɔɔmɔ lɛ sɛɛ yɛ be fɛɛ mli. Eyɛ miishɛɛ akɛ wɔɔkai akɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ, Charles Taze Russell ji mɔ ni be ko lɛ eji woloŋmalɔ hefatalɔ kɛ mɔ ni kɛ shika fiɔ jamɔ he wolo tɛtrɛɛ ni atsɛɔ lɛ The Herald of the Morning lɛ sɛɛ. Shishijee mli lɛ, Adventist nyo ko ni atsɛɔ lɛ N. H. Barbour ni jɛ Rochester, New York, U.S. Amerika lɛ ji mɔ ni kalaa nɛkɛ woji nɛɛ. No mli lɛ Russell eye kɛjɛ afii 20 kɛyaa, shi Barbour eda kwraa fe lɛ.

18 Mɛi enyɔ nɛɛ tee nɔ fɛfɛo nɛkɛ aahu kɛyashi afii 1878 mli, beni Barbour ŋma sane ko yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ mli ni ekɛmiikpoo kpɔmɔ nɔ lɛ he tsɔɔmɔ lɛ. Yɛ be mli ni etsɔɔ nɔ ni ba lɛ mli lɛ, Russell kɛɛ: “Owura Barbour . . . ŋma sane ko eha The Herald lɛ ni ekɛmiikpoo Kpatamɔ lɛ​—eekpoo akɛ Kristo gbele lɛ jeee Kpɔmɔ-jara kɛha Adam kɛ eseshibii lɛ, eekɛɛ akɛ Nuŋtsɔ lɛ gbele lɛ nyɛŋ awo toigbalamɔ ni adesa he eshai lɛ kɛba lɛ tamɔ bɔ ni shikpɔŋ nɔ fɔlɔ ko nyɛŋ asusu akɛ aklotia ni akɛaatsu adɔdɔŋ ko mli ni aha epiŋ ni egbo lɛ ji ebi ni efee efɔŋ lɛ he toigbalamɔ ni sa lɛ.”

19. (a) Mɛni Russell fee yɛ jwɛŋmɔ ni Barbour hiɛ yɛ kpɔmɔ nɔ lɛ he lɛ hewɔ? (b) Ani nɔ ni Russell shweɔ ni kɔɔ Buu-Mɔɔ lɛ he lɛ eba mli?

19 Kulɛ Russell hefatalɔ ni eda yɛ afii amli nɛɛ baanyɛ atsɔ eyiŋ, shi enyɛɛɛ efee nakai. Naataomɔ nɛɛ tee nɔ nyɔji babaoo yɛ wolo tɛtrɛɛ lɛ baafai amli, ni Barbour miikpoo kpɔmɔ nɔ lɛ, ni Russell hu miiŋma kɛmiifi kpɔmɔ nɔ lɛ sɛɛ. Yɛ naagbee lɛ, Russell gbala ehe shi kɛjɛ bɔ ni ekɛ Barbour aaabɔ lɛ he, ni eje shishi akɛ eeeŋma lɛ diɛŋtsɛ ewolo tɛtrɛɛ, ni no mli lɛ atsɛɔ lɛ Zion’s Watch Tower and Herald of Christ’s Presence lɛ. Henumɔ ni C. T. Russell jie lɛ kpo yɛ nɛkɛ wolo tɛtrɛɛ hee nɛɛ he nɛ: “Ebaafee nɔ ni fiɔ Kpɔmɔ nɔ lɛ sɛɛ ni ejajeɔ etsɔɔ kɛjɛ shishijee mli; ni yɛ Nyɔŋmɔ duromɔ naa lɛ, wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ ebaafee nakai kɛyashi naagbee.” Ani niŋmalɔ Russell hiɛnɔkamɔ lɛ eba mli? Eba mli nakai pɛpɛɛpɛ! Yɛ emlitsɔɔmɔ mli lɛ, nɛkɛ wolo tɛtrɛɛ ni ohiɛ nɛɛ baafa 2 lɛ kɛɔ akɛ: “Ewoɔ hemɔkɛyeli ni aaana yɛ Maŋtsɛ ni yeɔ nɔ bianɛ, Yesu Kristo, ni ela ni afɔse ashwie shi lɛ gbeleɔ gbɛ kɛhaa adesai koni amɛna naanɔ wala lɛ he hewalɛ.”

20. Mɛɛ saji yɔɔ lolo ni ahako hetoo?

20 Kɛbashi he ni wɔshɛ yɛ wɔnikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔsusu Nyɔŋmɔ jalɛsaneyeli ni biɔ nɔ ni abaatsɔ nɔ akpɔ adesai kɛjɛ esha kɛ gbele fɔbuu ni ka adesa weku lɛ nɔ lɛ mli lɛ he. Suɔmɔ ji nɔ ni kɛ nakai nii lɛ ha. Shi sanebimɔi ni tamɔ nɛkɛ yɛ ni ahako hetoo: Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ni ahaa Yesu Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ he sɛɛnamɔ lɛ shɛɔ mɛi krokomɛi adɛŋ? Te ooofee tɛŋŋ ni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha bo, ni mɛɛ mra enɛ biɔ? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ kɛ hetoo ni ji anɔkwale ni baaha ohekɛnɔfɔɔ lɛ mli awa akɛ jalɛsaneyeli kadiɔ Nyɔŋmɔ gbɛi fɛɛ lɛ haa.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

◻ Te Nyɔŋmɔ maa bɔ ni jalɛsaneyeli he hiaa lɛ nɔ mi ehaa tɛŋŋ?

◻ Mɛni hewɔ jalɛsane ni ayeee efa babaoo yɛ adesai ateŋ nɛkɛ?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ eto gbɛjianɔ kɛha adesai akpɔmɔ kɛmiijɛ gbele mli?

◻ Buu-Mɔɔ Iɛ afi kpɔmɔ nɔ Iɛ sɛɛ kɛyashɛ nɛgbɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Mose wie elala Iɛ mli wiemɔi Iɛ yɛ Moab ŋa lɛ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Nyɔŋmɔ sumɔɔ je lɛ aahu akɛ ekɛ e-Bi koome Iɛ ha

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje