Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 2/15 bf. 17-22
  • Gbɔmɔ Hee Lɛ Ni Aaana Yɛ Gbalashilɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Gbɔmɔ Hee Lɛ Ni Aaana Yɛ Gbalashilɛ Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Gbalashihilɛ Mli Naagbai ni Aaadamɔ Naa
  • Nyɛwajea Hewalɛ Lɛ
  • Jeŋba He Nɔkwɛmɔ Nii ni Akɛaato He
  • Nyɛwoa Gbalashihilɛ Tsakpaa lɛ Mli Hewalɛ
  • Gbalashihilɛ Baanyɛ Aye Omanye Yɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Je Nɛɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
  • Nyɛhaa “Kpãa Ni Akɛbɔ He Shii Etɛ” Ahia Nyɛgbãla Lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
  • Yookpeemɔ Gbi Lɛ Sɛɛ
    Bɔ Ni Ooofee Ohi Nyɔŋmɔ Suɔmɔ Lɛ Mli
  • Ha Ogbalashihilɛ lɛ Afee Ekomefeemɔ ni Hiɔ Shi Daa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 2/15 bf. 17-22

Gbɔmɔ Hee Lɛ Ni Aaana Yɛ Gbalashilɛ Mli

Esa akɛ afee nyɛ ehee yɛ hewalɛ ni kanyaa nyɛjwɛŋmɔ lɛ mli, ní nyɛwoa gbɔmɔ hee lɛ.”​—EFESOBII 4:​23, 24, New World Translation.

1. Mɛni hewɔ esaaa akɛ abuɔ gbalashihilɛ akɛ nɔ ko ni he ehiaaa lɛ?

GBALASHIHILƐ ji nifeemɔi ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli fe fɛɛ ni mɔ ko kɛ ehe woɔ mli yɛ eshihilɛ mli lɛ ateŋ ekome, no hewɔ lɛ esaaa akɛ abuɔ enɛ akɛ ejeee nɔ ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ebiɔ shihilɛ be fɛɛ ni akɛ he haa mɔ kroko. Etsɔɔ mɔ ko shihilɛ fɛɛ ni ekɛ nakai mɔ lɛ aaaja. Shishinumɔ ni sa he miihia kɛ nakai hekɛhamɔ lɛ baafee ekpakpa. Ebiɔ hewalɛ kpakpa hu ni anaa yɛ mɔ nɔ ni ‘kanyaa mɔ lɛ jwɛŋmɔ ni haa enaa gbɔmɔ hee.’​—Efesobii 4:​23, 24; okɛto 1 Mose 24:​10-58; Mateo 19: 5, 6 he.

2, 3. (a) Mɛni he hiaa koni anyɛ ahala gbalashihilɛ mli hefatalɔ yɛ nilee mli? (b) Gbalashihilɛ kɔɔ mɛni he?

2 Yiŋtoo kpakpa ko yɛ ni no hewɔ ni esaaa akɛ wɔshaa foi kɛyaboteɔ gbalashihilɛ mli, ni wɔhaa heloo lɛ akɔnɔi ni naa wa lɛ yeɔ wɔnɔ kunim. Ehe miihia ni ana be koni su kɛ baŋ akɛ onukpa lɛ ada. Nɔ ni nyiɛ be sɛɛ baa hu ji niiashikpamɔ kɛ nilee ni baanyɛ atsu nii akɛ shishitoo nɔ kɛha kojomɔ kpakpa. Kɛkɛ lɛ wala be fɛɛ mli hefatalɔ ni sa lɛ halamɔ baaye omanye babaoo. Spania abɛbua ko wieɔ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Ehi akɛ okome ooonyiɛ akɛ oshija, fe ni ooobote gbalashihilɛ gbonyo mli.”​—Abɛi 21:9; Jajelɔ 5:⁠1.

3 Eka shi faŋŋ akɛ hefatalɔ ni sa lɛ halamɔ he hiaa kɛha gbalashihilɛ ni baaye omanye. Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, esa akɛ Kristofonyo lɛ kɛ Biblia mli gbɛtsɔɔmɔi atsu nii, ekafee mɔ ni gbɔmɔtso hefɛo kɛ henumɔŋ shwɛmɔi amli nɔnyɛɛ kudɔɔ lɛ bɔ ni esaaa. Gbalashihilɛ tsɔɔ babaoo fe gbɔmɔtsei enyɔ ni afeɔ amɛ ekome. Eji gbɔmɛi asubaŋi sɔrɔtoi enyɔ ni afeɔ lɛ ekome, wekui enyɔ ni esoro amɛtsɔsemɔ, ekolɛ esoro amɛ hiŋmɛigbelemɔi kɛ wiemɔi. Eka shi faŋŋ akɛ, gbɔmɛi enyɔ ni afeɔ amɛ ekome yɛ gbalashihilɛ mli lɛ biɔ ni akɛ lilɛi lɛ atsu nii yɛ gbɛ kpakpa nɔ; wɔkɛ hewalɛ ni wiemɔ yɔɔ lɛ kumɔɔ nii loo wɔkɛtswaa wɔmaa shi. Wɔnaa nilee ni yɔɔ Paulo ŋaawoo akɛ ‘abote gbalashihilɛ mli yɛ Nuŋtsɔ lɛ mli,’ ni ji akɛ kɛ naanyo heyelilɔ lɛ, yɛ enɛɛmɛi fɛɛ mli.​—1 Korintobii 7:​39; 1 Mose 24:​1-4; Abɛi 12:​18; 16:⁠24.

Gbalashihilɛ Mli Naagbai ni Aaadamɔ Naa

4. Mɛni hewɔ béi kɛ naagbai teɔ shi yɛ bei komɛi amli yɛ gbalashihilɛ mli lɛ?

4 Kɛ ato shishi jogbaŋŋ po lɛ, bei, nɔnyɛɛ, kɛ mlifu baanyɛ ate shi. Nakai ebaa lɛ yɛ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ he, kɛ abote gbalashihilɛ mli loo aboteko mli. Shika saji kɛ helai baanyɛ ekɛ naagbai aba tsakpaai fɛɛ nɔ. Sui ni tsakeɔ baanyɛ atee bei ashi yɛ gbalashihilɛi kpakpai amli. Nɔ kroko ji akɛ, mɔ ko bɛ ni nyɛɔ eyeɔ elilɛi nɔ jogbaŋŋ kɛmɔ shi, taakɛ Yakobo jaje lɛ: “Ejaakɛ wɔ fɛɛ wɔtɔɔ babaoo; kɛ mɔ ko tɔɔɔ yɛ wiemɔ mli lɛ, lɛ lɛ nuu ni hi kɛwula shi ji lɛ, ni eyɛ hewalɛ akɛ ekɛaawo gbɔmɔtso muu lɛ fɛɛ manyoflɛ. . . . Nakai nɔŋŋ lilɛi hu, henɔ bibioo ni, ni eshwãa nii wuji. Naa, la bibioo hu, nyɛkwɛa koo bɔ sɔŋŋ ni eshãa!”​—Yakobo 3:​2, 5.

5, 6. (a) Mɛni he hiaa kɛji shishinumɔ ni anaaa te shi? (b) Mɛni ehe baahia ni afee koni akɛsaa bei lɛ?

5 Kɛ nɔnyɛɛi te shi yɛ gbalashihilɛ mli lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye shihilɛ lɛ nɔ? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsi shishinumɔ ni baaa lɛ naa koni ekatsɔ bei ni bei lɛ hu fite wekukpaa lɛ? Biɛ ji he ni hewalɛ ni tsirɛɔ jwɛŋmɔ lɛ tsuɔ shihilɛ lɛ he nii yɛ. Nɛkɛ mumɔ ni kanyaa mɔ nɛɛ baanyɛ afee nɔ ní hi loo nɔ ni ehiii, nɔ ni tswaa mɔ maa shi ni diɔ mumɔŋ nibii asɛɛ loo nɔ ni baa mɔ shi, ni helooŋ akɔnɔi yeɔ nɔ. Kɛ etswaa mɔ emaa shi lɛ, mɔ lɛ baatsu nii koni esaa bei ni eba lɛ, ni eha egbalashihilɛ lɛ atsɔ gbɛ ni ja ni yaa trɔmɔɔ nɔ. Esaaa akɛ ŋwanejeei kɛ gbeekpamɔ ni bɛ haa gbalashihilɛ lɛ baa naagbee. Abaanyɛ asaa bei lɛ koni ana bulɛ aha he ni anu he shishi kɛtsɔ Biblia mli ŋaawoo kɛ nitsumɔ nɔ.​—Romabii 14:​19; Efesobii 4:​23, 26,27.

6 Paulo wiemɔi nɛɛ sa jogbaŋŋ yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ shishi: “No hewɔ lɛ, akɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ halamɔbii, mɛi krɔŋkrɔŋi kɛ suɔmɔmɛi ji nyɛ nɛɛ lɛ, nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo, ni kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko na sane ko lɛ, nyɛnanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ ni Yehowa hu ŋɔfa nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea; shi enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ, nyɛwoa suɔmɔ ni ji emuuyeli kpaa lɛ.”​—Kolosebii 3:​12-14.

7. Mɛɛ naagbai ekolɛ mɛi komɛi yɔɔ yɛ amɛgbalashihilɛ mli?

7 Ewaaa akɛ aaakane ŋmalɛ nɛɛ, shi kɛ abaje ŋmɛnɛŋmɛnɛ nɔnyɛɛ lɛ shishi lɛ, ebɛ mlɛo yɛ be fɛɛ mli akɛ akɛaatsu nii. Mɛni baanyɛ afee shishijee naagba? Yɛ bei komɛi amli lɛ, Kristofonyo lɛ baanyɛ ahi shihilɛi enyɔ loo ehiɛ mlai sɔrɔtoi enyɔ ni eleee. Kɛ eyɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ, eba nyɛmimɛi ateŋ, ni ejieɔ mlihilɛ kɛ mɔ he susumɔ kpo. Shi kɛ eyashɛ shia, yɛ shia nifeemɔi amli lɛ, ehiɛ kpaa emumɔŋ wekukpaa lɛ nɔ. Yɛ shia lɛ, eji nuu kɛ eŋa pɛ kɛkɛ, “lɛ nuu lɛ” kɛ “yoo lɛ.” Ni kɛ ahao lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ awie wiemɔi ni mlihilɛ bɛ mli ni ewieŋ nakai yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ kɔkɔɔkɔ. Mɛni eba mɔ? Shwiaa nɛɛ nɔŋŋ lɛ, e-Kristofoi asu kɛ baŋ lɛ fɛɛ elaaje. Nyɔŋmɔ tsulɔ lɛ hiɛ ekpa nɔ akɛ eka he eji Kristofonyo nyɛmi nuu (loo nyɛmi yoo) lolo yɛ shia. Hewalɛ ni kanyaa jwɛŋmɔ lɛ etsɔ nɔ ni ejaaa, moŋ fe ni eeetsɔ nɔ ni ja.​—Yakobo 1:​22-25.

8. Mɛni baanyɛ aba kɛji akɛ hewalɛ ni kanyaa jwɛŋmɔ lɛ ejaaa loo ehiii lɛ?

8 Mɛni jɛɔ mli baa? Ekolɛ wu lɛ kɛ ‘ŋa lɛ ehiŋ shi yɛ nilee naa ni ekɛ woo aha lɛ akɛ mɔ ni he waaa tuutu ko’ dɔŋŋ. Ekolɛ ŋa lɛ ebuŋ ewu lɛ dɔŋŋ; “emumɔ ni he jɔ ni yɔɔ kpoo lɛ” elaaje. Hewalɛ ni tsirɛɔ jwɛŋmɔ lɛ ebatsɔ heloonaa nɔ fe mumɔŋ nɔ. “Eheloo jwɛŋmɔ lɛ” efee nɔ ni yeɔ nɔ agbɛnɛ. No hewɔ lɛ, mɛni abaanyɛ afee koni aha nakai hewalɛ ni tsirɛɔ mɔ lɛ afee mumɔŋ nɔ kɛ nɔ ni hi? Esa akɛ wɔwaje wɔmumɔŋ shihilɛ lɛ.​—1 Petro 3:​1-4, 7; Kolosebii 2:⁠18.

Nyɛwajea Hewalɛ Lɛ

9. Mɛɛ nihalamɔi esa akɛ wɔfee yɛ daa gbi shihilɛ mli?

9 Hewalɛ ni kanyaa mɔ lɛ ji he ni jwɛŋmɔ lɛ dɔɔ kɛyaa beni esa akɛ wɔkpɛ wɔyiŋ ni wɔhala nibii amli lɛ. Shihilɛ kɛ nibii ni esa akɛ ahala mli baa be fɛɛ be​—ekpakpa loo efɔŋ, pɛsɛmkunya nɔ loo nɔ ni jeee pɛsɛmkunya nɔ, jeŋba kpakpa loo jeŋba shara. Mɛni baanyɛ aye abua wɔ koni wɔkpɛ yiŋ ni ja? Hewalɛ ni kanyaa jwɛŋmɔ lɛ ni, kɛ ekɛ ehe eha Yehowa suɔmɔnaa nifeemɔ. Lalatsɛ lɛ sɔle akɛ: “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛnaai lɛ agbɛ lɛ, ni manyiɛ nɔ kɛyashi naagbee.”​—Lala 119:​33; Ezekiel 18:​31; Romabii 12:⁠2.

10. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔwaje hewalɛ ni kanyaa jwɛŋmɔ lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ?

10 Wekukpaa ni mli wa ni ka wɔkɛ Yehowa teŋ lɛ baaye abua wɔ ni wɔsa ehiɛ, ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ efɔŋ he, kɛ anɔkwa ni ayeee yɛ gbalashihilɛ mli. Awo Israel hewalɛ ni amɛfee “nɔ ní hi kɛ nɔ ni ja yɛ Yehowa, amɛ Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ.” Shi Nyɔŋmɔ wo ŋaa hu akɛ: “Nyɛ mɛi ni nyɛsumɔɔ Yehowa lɛ, nyɛnyɛa efɔŋ.” Yɛ Kitai Nyɔŋma lɛ mli nɔ ni ji kpawo: “Kaabɔ ajwamaŋ kaafite gbala” lɛ hewɔ lɛ, esa akɛ lsraelbii lɛ anyɛ gbalafitemɔ. Nakai kita lɛ tsɔɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ shiŋŋ yɛ anɔkwa ni aaaye yɛ gbalashihilɛ mli lɛ he ha.​—5 Mose 12:​28; Lala 97:​10; 2 Mose 20:​14; 3 Mose 20:⁠10.

11. Te wɔɔfee wɔwaje hewalɛ ni kanyaa wɔjwɛŋmɔ lɛ lolo?

11 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔwo hewalɛ ni kanyaa jwɛŋmɔ lɛ mli hewalɛ lolo? Kɛtsɔ wɔhiɛ ni aaasɔ mumɔŋ nitsumɔi kɛ sɛɛnamɔi anɔ. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔtsu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ he nii daa ni wɔkase bɔ ni wɔɔfee ni wɔmii ashɛ Yehowa susumɔi kɛ eŋaawoo he daa. Esa akɛ wɔtsuiŋ henumɔi afee tamɔ lalatsɛ lɛ nɔ: “Bo osɛɛ gbɛ mikɛ mitsui muu lɛ fɛɛ taoɔ: kaaha midu gbɛ kɛjɛ okitai lɛ ahe! Mikɛ owiemɔ lɛ eto mitsui mli, koni mikafee esha mishio. Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛnaai lɛ agbɛ lɛ, ni manyiɛ nɔ kɛyashi naagbee. Ha mi sɛɛyoomɔ, ni mihiɛ aka omla lɛ he, ni maye nɔ kɛ mitsui muu lɛ fɛɛ.”​—Lala 119: 10, 11, 83, 34.

12. Mɛɛ nibii baanyɛ afee wɔ ekome ni wɔjie Kristo jwɛŋmɔ lɛ kpo?

12 Jeee Biblia lɛ kasemɔ nɔ pɛ atsɔɔ ahiɛɔ Yehowa jalɛ shishitoo mlai ahe hiɛsɔɔ ni tamɔ nɛkɛ mli, shi kɛtsɔ Kristofoi akpeei ni wɔɔya daa kɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ ni wɔ fɛɛ wɔkɛ wɔhe aaawo mli lɛ nɔ. Nɛkɛ hewalɛ nibii enyɔ nɛɛ baanyɛ awaje hewalɛ ni kanyaa jwɛŋmɔ lɛ be fɛɛ be koni wɔnyɛ wɔkpɛ yiŋ ni pɛsɛmkunya bɛ mli ni jieɔ Kristo jwɛŋmɔ lɛ kpo.​—Romabii 15:5; 1 Korintobii 2:⁠16.

13. (a) Mɛni hewɔ sɔlemɔ ji nii ni sɛɛnamɔ yɔɔ he yɛ hewalɛ ni kanyaa jwɛŋmɔ wajemɔ mli lɛ? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ Yesu fee yɛ enɛ gbɛfaŋ?

13 Nɔ kroko hu ji nɔ ni Paulo ma nɔ mi yɛ wolo ni eŋma eyaha Efesobii lɛ mli lɛ: “Nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ fɛɛ asɔlea daa yɛ mumɔ mli.” (Efesobii 6:18) Ehe miihia ni wumɛi kɛ ŋamɛi asɔle yɛ ekomefeemɔ mli. Yɛ bei pii amli lɛ nakai sɔlemɔi lɛ gbeleɔ tsui lɛ mli ni ekɛ sanegbaa ni mli ka shi faŋŋ baa ni saa bei fɛɛ bei ni yɔɔ amɛteŋ. Kɛ aaka wɔ lɛ, ehe baahia ni wɔtsɔ wɔhe kɛya Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ sɔlemɔ mli, ni wɔbi yelikɛbuamɔ, koni wɔna mumɔŋ hewalɛ ni wɔkɛfee nɔ ní kɛ Kristo jwɛŋmɔ lɛ kpaa gbee. Yesu ni yeɔ emuu lɛ po tsɔ ehe kɛtee e-Tsɛ lɛ ŋɔɔ yɛ sɔlemɔ mli yɛ bei pii amli, ni ebi hewalɛwoo. Esɔlemɔi lɛ jɛ tsuiŋ tɔŋŋ ni amɛmli wa. Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, kɛ aaka wɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔna hewalɛ ni wɔkɛkpɛ wɔyiŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ kɛtsɔ Yehowa ni wɔɔtsɛ lɛ koni eye ebua wɔ ni wɔku akɔnɔ ni aaaha wɔŋmɛɛ wɔhe wɔha heloo lɛ ni wɔku gbalashihilɛ kita loo shiwoo lɛ mli lɛ naa.​—Lala 119:​101, 102.

Jeŋba He Nɔkwɛmɔ Nii ni Akɛaato He

14, 15. (a) Te Yosef fee enii yɛ kaa shishi eha tɛŋŋ? (b) Mɛni ye bua Yosef ni enyɛ edamɔ kaa lɛ naa lɛ?

14 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔdamɔ kaa naa? Yɛ enɛ mli lɛ, wɔyɛ sɔrɔtofeemɔ ni mli ka shi faŋŋ yɛ gbɛ ni Yosef kɛ David tsɔ nɔ lɛ mli. Beni Potifar ŋa lɛ bɔ mɔdɛŋ shii abɔ koni elaka Yosef ni he yɔɔ fɛo, ni eka shi faŋŋ akɛ eboteko gbalashihilɛ mli yɛ nakai be lɛ mli lɛ akɛ ekɛ lɛ awɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ eha lɛ hetoo akɛ: “Mɔ ko mɔ ko bɛ ni fe mi yɛ shia nɛɛ, ni owu kamaaa mi nɔ ko nɔ ko, akɛ ja bo kɛkɛ, ejaakɛ bo lɛ eŋa jio. Te aaafee tɛŋŋ ni mafee efɔŋ kpeteŋkpele ni tamɔ nɛkɛ nɛɛ, ni mafee esha mashi Nyɔŋmɔ hu?”​—1 Mose 39:​6-9.

15 Mɛni ye ebua Yosef ni ekɔ gbɛ ni ja lɛ yɛ be mli ni kulɛ eeefee mlɛo kɛha lɛ akɛ eeeŋmɛɛ ehe eha lɛ lɛ? Eyɛ hewalɛ ko ni mli wa ni kanyaa ejwɛŋmɔ lɛ. Ehiɛ yɛ wekukpaa ni ka ekɛ Yehowa teŋ lɛ nɔ waa. Ele akɛ ajwamaŋ ni ekɛ nakai yoo ni akɔnɔ edɔdɔ lɛ lɛ aaabɔ lɛ baafee esha ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli diɛŋtsɛ ni efeɔ eshiɔ Nyɔŋmɔ shi jeee ewu lɛ kɛkɛ lɛ.​—1 Mose 39:⁠12.

16. Te David fee enii yɛ kaa shishi eha tɛŋŋ?

16 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, mɛni ba David nɔ? Eji nu ni ebote gbalashihilɛ mli, ni taakɛ Mla lɛ ŋmɛɔ gbɛ lɛ, eyɛ ŋamɛi pii. Gbɛkɛ ko, ni etsɔ esamfɛlɛ mli ena yoo ko ni miiju ehe. Yoo lɛ ji Batsheba ni he yɔɔ fɛo naakpa lɛ, Uria ŋa lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ David yɛ nifeemɔ ko ni ebaahala emli ekome​—akɛ eeeya nɔ ekwɛ yoo lɛ beni akɔnɔ teɔ shi yɛ etsui mli lɛ, aloo ni eeetsi ehe ni ekpoo kaa lɛ. Mɛni ehala akɛ eeefee? Eha akɛ yoo lɛ ba emaŋtsɛ we lɛ, ni ekɛ lɛ na bɔlɛ ni ji gbalafitemɔ. Ni nɔ ni ehiii kwraa lɛ, etee nɔ efee ni eha agbe ewu lɛ.​—2 Samuel 11:​2-4, 12-27.

17. Mɛni wɔbaanyɛ wɔwie yɛ David mumɔŋ shihilɛ he?

17 Mɛni ji David naagba lɛ? Wɔbaanyɛ wɔna anɔkwalei komɛi kɛjɛ esha ni ejɛ etsui mli ejaje ni yɔɔ Lala 51 lɛ mli. Ekɛɛ: “Nyɔŋmɔ, bɔɔ tsui ni he tse oha mi, ni ofee mumɔ ni fiɔ shi ehee yɛ mimli!” Eka shi faŋŋ akɛ yɛ be mli ni akaa lɛ lɛ, no mli lɛ ebɛ mumɔ ni yɔɔ krɔŋŋ ni fiɔ shi. Ekolɛ no mli lɛ eku ehiɛ eshwie Yehowa Mla lɛ kanemɔ nɔ, ni nɔ ni jɛ mli ji akɛ, egbɔjɔ yɛ emumɔŋ shidaamɔ lɛ mli. Aloo ekolɛ eha hegbɛ kɛ gbɛhe mli ni eyɔɔ akɛ maŋtsɛ lɛ fite esusumɔ, no hewɔ lɛ ekɛ ehe ha helooŋ akɔnɔi. Eka shi faŋŋ akɛ, hewalɛ ni kanyaa ejwɛŋmɔ lɛ yɛ nakai be lɛ mli lɛ ji pɛsɛmkunya kɛ eshafeemɔ nɔ. No hewɔ lɛ ebayɔse bɔ ni ehe hiaa ni ena “tsui ni he tse” kɛ “mumɔ ni fiɔ shi ehee.”​—Lala 51:​12; 5 Mose 17:​18-20.

18. Mɛɛ ŋaawoo Yesu kɛha yɛ gbalafitemɔ he?

18 Kristofoi agbalashihilɛi komɛi efite ejaakɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi lɛ ateŋ mɔ kome loo mɛi enyɔ lɛ fɛɛ ŋmɛ gbɛ ni amɛgbee mumɔŋ gbɔjɔmɔ ni tamɔ Maŋtsɛ David nɔ lɛ nɔŋŋ mli. Esa akɛ enɔkwɛmɔnɔ lɛ abɔ kɔkɔ yɛ yoo loo nuu ni wɔɔya nɔ wɔkwɛ lɛ kɛ akɔnɔ lɛ he, ejaakɛ gbalafitemɔ ji nɔ ni baaba yɛ naagbee. Yesu tsɔɔ akɛ enuɔ adesa henumɔi ashishi yɛ enɛ mli, ejaakɛ ekɛɛ: “Nyɛnu akɛ akɛɛ blema bii lɛ akɛ, ‘Kaafite gbala.’ Shi mi lɛ miikɛɛ nyɛ akɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ yoo ni ehe feɔ lɛ akɔnɔ lɛ, ekɛ lɛ efite gbala momo yɛ etsui mli.” Kɛ eba lɛ nɛkɛ lɛ, belɛ hewalɛ ni kanyaa jwɛŋmɔ lɛ ji pɛsɛmkunya kɛ heloo naa nɔ̃, jeee mumɔŋ nɔ̃. Belɛ mɛni Kristofoi baanyɛ afee ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ gbalafitemɔ he ni amɛha amɛ gbalashihilɛi ahi shi akɛ nɔ ni miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli yɔɔ mli?​—Mateo 5:​27, 28.

Nyɛwoa Gbalashihilɛ Tsakpaa lɛ Mli Hewalɛ

19. Te aaafee tɛŋŋ awaje gbalashihilɛ lɛ?

19 Maŋtsɛ Salomo ŋma akɛ: “Kɛ mɔ ko batua amɛteŋ mɔ kome lɛ, mɛi enyɔ lɛ aaate shi awo lɛ; ni kpaa ni akɛbɔ he shii etɛ lɛ, etseee mra.” Eka shi faŋŋ akɛ, mɛi enyɔ ni kpaa gbee yɛ gbalashihilɛ ekomefeemɔ mli lɛ baanyɛ adamɔ haomɔ bei anaa jogbaŋŋ fe mɔ kome. Shi kɛ amɛ tsakpaa lɛ tamɔ kpaa ni akɛbɔ he shii etɛ akɛni Nyɔŋmɔ yɔɔ mli hewɔ lɛ, belɛ gbalashihilɛ lɛ baadamɔ shi shiŋŋ. Ni mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ aaatsɔ ahi gbalashihilɛ mli? Kɛtsɔ eshishitoo mlai kɛ ŋaawoo kɛha gbalashihilɛ ni hefatalɔi enyɔ lɛ kɛaatsu nii lɛ nɔ.​—Jajelɔ 4:⁠12.

20. Mɛɛ Biblia mli ŋaawoo baanyɛ aye abua wu lɛ?

20 Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ wu ko kɛ ŋaawoo ni yɔɔ ŋmalɛi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli lɛ tsu nii lɛ, egbalashihilɛ lɛ baana nɔdaamɔ nɔ kpakpa kɛha omanyeyeli:

“Nyɛ wumɛi, nyɛkɛ amɛ ahia shi yɛ nilee naa, ni nyɛkɛ woo awoa yoo akɛ nɔ ni he waaa tuutu ko, akɛni amɛkɛ nyɛ fɛɛ ji wala duromɔ lɛ wɔfasei lɛ, koni akatsimɔ nyɛsɔlemɔi lɛ agbɛ.”​—1 Petro 3:⁠7.

“Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo lɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ. Nakai sa akɛ wumɛi hu asumɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛŋamɛi, tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɔmɔtsei. Mɔ ni sumɔɔ eŋa lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ehe esumɔɔ.”​—Efesobii 5:​25, 28.

“Ewu lɛ hu kafoɔ lɛ: ‘Biyei pii bɔɔ mɔdɛŋ moŋ, shi bo lɛ ota amɛ fiaa amɛnɔ.’”​—Abɛi 31:​28, 29.

“Mɔ ko aaanyiɛ ŋai kɛ la nɔ, ni enaji eshaŋ? Nakai ji mɔ ni yaa enaanyo ŋa ŋɔɔ lɛ; mɔ fɛɛ mɔ ni taa ehe lɛ yeŋ ehe gbi ko gbi ko. Shi mɔ ni kɛ nuu ŋa bɔɔ ajwamaŋ lɛ, . . . lɛ diɛŋtsɛ esusuma hiɛ ekpata lɛ.”​—Abɛi 6: 28, 29, 32.

21. Mɛɛ Biblia mli ŋaawoo baanyɛ aye abua ŋa lɛ?

21 Kɛ ŋa ko kɛ Biblia mli akpɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsu nii lɛ, ebaaye ebua ni egbalashihilɛ lɛ ahi shi daa:

“Nyɛ yeigbayei lɛ hu, nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛwumɛi lɛ, koni, kɛ mɛi komɛi booo wiemɔ lɛ toi tete lɛ, ashi wiemɔ lɛ sɛɛ ni atsɔ yei lɛ ajeŋba nɔ ni nine ashɛ amɛnɔ, ejaakɛ amɛnaa nyɛjeŋba ni hetsemɔ kɛ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ.”​—1 Petro 3:​1-4.

“Ha wu lɛ afee eŋa bɔlɛnamɔ mli gbɛnaa nii eha lɛ, ni ŋa lɛ hu afee nakai nɔŋŋ aha ewu. . . . Nyɛkɛ nyɛhe akakamaa nyɛhe, akɛ ja nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛkpɛlɛ akɛ nyɛaafee nakai, kɛyashi be ko.”​—1 Korintobii 7:​3-5.

22. (a) Mɛɛ nibii krokomɛi baanyɛ aye abua gbalashihilɛ lɛ koni efee nɔ ni hi? (b) Te Yehowa buɔ ŋashwiemɔ loo gbalamlitsemɔ ehaa tɛŋŋ?

22 Biblia lɛ tsɔɔ hu akɛ, suɔmɔ, mlihilɛ, musuŋtsɔlɛ, tsuishitoo, shishinumɔ, hewalɛwoo, kɛ yijiemɔ ji gbalashihilɛ jwetri lɛ fai komɛi ni he hiaa. Gbalashihilɛ ni enɛɛmɛi bɛ mli lɛ tamɔ tso ni naaa hulu kɛ nu​—efɔɔɔ afofro gbamɔ. No hewɔ lɛ nyɛhaa hewalɛ ni kanyaa wɔjwɛŋmɔi lɛ atsirɛ wɔ ni wɔwowoo wɔhe hewalɛ ni wɔshɛje wɔmii yɛ wɔgbalashihilɛ amli. Kaimɔ akɛ Yehowa ‘miihi ŋashwiemɔ.’ Kɛ akɛ Kristofoi asuɔmɔ miitsu nii lɛ, enyɛŋ eba akɛ gbalafitemɔ aaaba koni efite gbalashihilɛ lɛ. Mɛni hewɔ? “Ejaakɛ suɔmɔ sɛɛ efooo gbi ko gbi ko.”​—Maleaki 2:​16; 1 Korintobii 13:​4-8; Efesobii 5:​3-5.

Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?

◻ Mɛni ji gbalashihilɛ ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ shishitoo nii?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ hewalɛ ni kanyaa jwɛŋmɔ lɛ aaatsɔ asa gbalashihilɛ lɛ he yɛ?

◻ Mɛni wɔɔnyɛ wɔfee koni wɔwaje hewalɛ ni kanyaa wɔjwɛŋmɔ lɛ?

◻ Yosef kɛ David anifeemɔ yɛ sɔrɔto yɛ kaa shishi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Mɛɛ Biblia mli ŋaawoo baaye abua wumɛi kɛ ŋamɛi koni amɛwo gbalashihilɛ tsakpaa lɛ mli hewalɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Ani wɔhiɛɔ jeŋba he mlai enyɔ yɛ bei komɛi amli​—mɔ ni mli hi yɛ asafo lɛ mli kɛ mɔ ni yi wa yɛ shia?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje