Sɛɛnamɔ yɛ Nikasemɔ He
ANI ona gbɔmɛi ní miihala aduawai pɛŋ? Mɛi babaoo kwɛɔ bɔ ni ehe yɔɔ lɛ kɛ edalɛ ni amɛkɛnaa akɛ etsu. Mɛi komɛi fuɔ aduawa lɛ. Mɛi krokomɛi taa he, ni amɛmiaa po. Mɛi krokomɛi hu ŋmɛɔ, ni amɛkɛ ekome woɔ amɛdɛŋ biɛ kɛ biɛ ni amɛkwɛɔ nɔ ni nu yɔɔ mli ni mli tsii. Mɛni gbɔmɛi nɛɛ susuɔ? Amɛmiipɛi mli, amɛmiikwɛ srɔtofeemɔi lɛ, ni amɛmiikai tsutsu nɔ ni amɛhala lɛ, ni amɛkɛ nɔ ni amɛnaa amrɔ nɛɛ miito nɔ ni amɛle momo lɛ he. Amɛmiikpa gbɛ akɛ amɛnine baashɛ nɔ ni ŋɔɔ nɔ ejaakɛ amɛkɛ henɔkwɛmɔ jogbaŋŋ miitsu sane lɛ he nii.
Eji anɔkwale akɛ, sɛɛnamɔi ni jɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ mli lɛ fa babaoo. Kɛ́ nikasemɔ ní tamɔ nɛkɛ hi gbɛhe ni he hiaa mli yɛ wɔshihilɛi amli lɛ, ehaa wɔhemɔkɛyeli lɛ mli waa, wɔsuɔmɔ lɛ mli kwɔɔ, wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ woɔ yibii babaoo, ni yiŋkpɛi ni wɔfeɔ lɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ sɛɛyoomɔ kɛ nilee ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli. Abɛi 3:15 lɛ wie sɛɛnamɔi nɛɛ ahe akɛ: “Onii ni jara wa fɛɛ onyɛŋ okɛto he.” Ani onine miishɛ sɛɛnamɔi ni tamɔ nɛkɛ nɔ? Gbɛ ni otsɔɔ nɔ okaseɔ nii lɛ baanyɛ afee oti ni he hiaa.—Kol. 1:9, 10.
Hemɔ be ni okɛjwɛŋ nii anɔ
Mɛni ji nikasemɔ? Eyaa shɔŋŋ fe hiɛaŋhiɛaŋ nikanemɔ. Ebiɔ ni okɛ ojwɛŋmɔŋ nyɛmɔi lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛsusu sane ko he kɛshɛ shɔŋŋ. Nɔ ni fata he ji ni otao nɔ ni okaneɔ lɛ mli, ni okɛto nɔ ni ole momo lɛ he, ni okadi yiŋtoi ni akɛha yɛ nɔ hewɔ ni awie wiemɔ ko lɛ. Kɛ́ ookase nii lɛ, jwɛŋmɔ susumɔ fɛɛ susumɔ ni ajie lɛ kpo ni baanyɛ afee ehee kɛha bo lɛ he jogbaŋŋ. Agbɛnɛ hu, susumɔ bɔ ni bo diɛŋtsɛ okɛ Ŋmalɛ mli ŋaawoo lɛ baatsu nii kɛmɔ shi lɛ he. Ákɛ Yehowa Odasefonyo lɛ, obaanyɛ osusu hegbɛi ni oooná ni okɛ nɔ ni okaseɔ lɛ aye abua mɛi krokomɛi lɛ hu he. Eyɛ faŋŋ akɛ, nɔ ni fata nikasemɔ he hu ji sane nɔ jwɛŋmɔ.
Ná Jwɛŋmɔ ní Ja
Bɔni afee ni oná oteemɔŋ nikasemɔ lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi lɛ, feemɔ otsui klalo
Kɛ oosaa ohe ní okase nii lɛ, otaoɔ nibii tamɔ o-Biblia, woji fɛɛ ni oto akɛ obaakwɛ mli, pɛnsil loo pɛn, kɛ ekolɛ wolo bibioo ni okɛbaaŋma nii lɛ sɛɛgbɛ. Shi ani ofeɔ otsui klalo hu? Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ Ezra “kɛ etsui efɔ̃ nɔ akɛ eeetao Yehowa mla lɛ sɛɛgbɛ ní eye nɔ, ni etsɔɔ mɛi akpɔi lɛ kɛ mlai lɛ yɛ Israel.” (Ezra 7:10) Mɛni fata nakai tsui klalofeemɔ lɛ he?
Sɔlemɔ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ su kpakpa. Wɔmiisumɔ ni wɔtsui ni ji wɔmligbɛ gbɔmɔ lɛ akpɛlɛ tsɔsemɔ ni Yehowa kɛhaa wɔ lɛ nɔ. Yɛ nikasemɔi lɛ eko fɛɛ eko shishijee lɛ, sɔlemɔ obi Yehowa koni ekɛ emumɔ lɛ aye abua bo. (Luka 11:13) Bi lɛ ni eye ebua bo koni onu nɔ ni obaakase lɛ shishi, bɔ ni ekɔɔ eyiŋtoo he ehaa, bɔ ni ebaaye ebua bo koni ole ekpakpa kɛ efɔŋ, bɔ ni esa akɛ okɛ eshishitoo mlai lɛ atsu nii yɛ oshihilɛ mli, kɛ bɔ ni nikasemɔ lɛ saa okɛ lɛ teŋ wekukpaa lɛ he ehaa. (Abɛi 9:10) Yɛ be mli ni okaseɔ nii lɛ, ‘yaa nɔ okpa Nyɔŋmɔ fai’ kɛha nilee. (Yak. 1:5) Okɛ anɔkwayeli apɛi omli yɛ nɔ ni okase lɛ naa, yɛ be mli ni otaoɔ Yehowa yelikɛbuamɔ sɛɛgbɛ ni okɛjie susumɔi ni ejaaa loo akɔnɔi ni yeɔ mɔ awui lɛ kwraa. ‘Lá shidaa lala oha Yehowa’ daa yɛ nibii ni ejieɔ lɛ kpo lɛ ahewɔ. (Lala 147:7) Nɛkɛ sɔlemɔ nɔ ni wɔtsɔɔ wɔkaseɔ nii nɛɛ haa wɔnáa wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa ní bɛŋkɛ kpaakpa, ejaakɛ ehaa wɔboɔ lɛ toi beni ekɛ wɔ wieɔ kɛtsɔɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ lɛ.—Lala 145:18.
Nakai toiboo ni Yehowa tsuji feɔ lɛ haa esoroɔ amɛ yɛ nikaselɔi krokomɛi ahe. Yɛ mɛi ni bɛ Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ lɛ ateŋ lɛ, efɔɔ kaa akɛ amɛjeɔ nɔ ni aŋma lɛ he ŋwane ni amɛteɔ shi amɛwoɔ. Shi jeee nakai ji wɔsu. Wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ. (Abɛi 3:5-7) Kɛ́ wɔnuuu nɔ ko shishi lɛ, wɔkɛ henɔwomɔ emuuu sane naa akɛ eji tɔmɔ. Yɛ be mli ni wɔtaoɔ nibii amli kɛha hetooi lɛ, belɛ wɔmiimɛ Yehowa. (Mika 7:7) Taakɛ Ezra ji lɛ, oti ní ma wɔhiɛ ji ní wɔtsu nɔ ni wɔkaseɔ lɛ he nii ní wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi hu. Kɛji wɔsaa wɔtsui nɛkɛ lɛ, wɔnine baanyɛ ashɛ sɛɛnamɔi babaoo nɔ kɛjɛ wɔ nikasemɔ lɛ mli.
Bɔ ni Afeɔ Akaseɔ Nii
Yɛ nɔ najiaŋ ni oooje shishi yɛ kuku 1 ni otsa nɔ kɛyashi naagbee lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ kwɛmɔ nikasemɔ lɛ loo yitso lɛ fɛɛ mli kɛtsɔ hiɛ. Jee shishi kɛtsɔ bɔ ni aŋma saneyitso lɛ aha lɛ hesusumɔ nɔ. Enɛ ji nɔ ni obaakase lɛ saneyitso. No sɛɛ lɛ kadimɔ bɔ ni saneyitsei bibii lɛ kɔɔ saneyitso lɛ he lɛ jogbaŋŋ. Susumɔ mfonirii, taoi, loo nitsɔɔmɔ adekai ni fata nikasemɔ lɛ he lɛ ahe jogbaŋŋ. Bi ohe akɛ: ‘Yɛ niiamlipɛimɔ nɛɛ naa lɛ, mɛni mikpaa gbɛ akɛ makase? Mɛɛ gbɛ nɔ ehe baaba sɛɛnamɔ kɛha mi yɛ?’ Enɛ kudɔɔ bɔ ni onikasemɔ lɛ baatamɔ.
Kasemɔ bɔ ni akɛ dɛŋdadei ni akɛtaoɔ nibii amli ni yɔɔ omaŋ wiemɔ mli lɛ tsuɔ nii ehaa
Agbɛnɛ, taomɔ anɔkwalei lɛ. Sanebimɔi ni akala yɛ Buu-Mɔɔ nikasemɔi lɛ kɛ woji komɛi amli. Yɛ be mli ni okaneɔ kuku fɛɛ kuku lɛ, ehe baaba sɛɛnamɔ akɛ oookadi hetooi lɛ. Ni kɛ́ sanebimɔi bɛ mli po lɛ, ekolɛ obaanyɛ ni okadi otii ni he hiaa ni otaoɔ ni okai lɛ. Kɛ́ susumɔ ko yɛ ehee kɛha bo lɛ, ye be fioo yɛ he koni oná nɔmimaa akɛ onu shishi jogbaŋŋ. Taomɔ nɔkwɛmɔnii loo gbɛ̀i ni atsɔɔ nɔ asusuɔ nii ahe ni he baaba sɛɛnamɔ kɛha bo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, loo nɔ ni obaanyɛ okɛfata wiemɔ ko ni akɛha bo ni obaaha lɛ he. Susumɔ mɛi pɔtɛɛ komɛi ni obaanyɛ owo amɛ hemɔkɛyeli hewalɛ kɛji ogba amɛ nɔ ni okaseɔ lɛ he sane lɛ ahe. Kadimɔ otii ni obaasumɔ ni okɛtsu nii lɛ, ni oti mli ekoŋŋ kɛ́ ogbe onikasemɔ lɛ naa.
Yɛ be mli ni osusuɔ nɔ ni okaseɔ lɛ he lɛ, kwɛmɔ ŋmalɛi ni atsɛ́ lɛ. Pɛimɔ bɔ ni ŋmalɛi lɛ eko fɛɛ eko kɔɔ kuku muu lɛ fɛɛ he lɛ mli.
Ekolɛ okɛ otii komɛi ni onuuu shishi amrɔ nɔŋŋ, loo ni obaasumɔ ni opɛi mli jogbaŋŋ lɛ baakpe. Yɛ nɔ najiaŋ ní oooha amɛgbala ojwɛŋmɔ lɛ, ŋmalamɔ oshwie shi koni osusu he yɛ sɛɛ mli. Bei pii lɛ, ahaa otii komɛi feɔ faŋŋ yɛ be mli ni oyaa nɔ okaseɔ nii lɛ. Kɛ jeee nakai lɛ, obaanyɛ otao nibii amli babaoo ofata he. Mɛɛ nibii nɛkɛ obaanyɛ okadi kɛha nakai saji amli taomɔ lɛ? Ekolɛ ŋmalɛ ko yɛ ní atsɛ ní aŋma emli wiemɔi lɛ ni onuuu shishi jogbaŋŋ. Aloo ekolɛ onaaa bɔ ni ekɔɔ saneyitso ni asusuɔ he lɛ he amrɔ nɔŋŋ. Ekolɛ osusuɔ akɛ onuɔ oti ko shishi yɛ wolo lɛ mli, shi onuuu shishi jogbaŋŋ bɔ ni obaanyɛ ogbala mli otsɔɔ mɔ kroko. Yɛ nɔ najiaŋ ni oooku ohiɛ oshwie nɔ lɛ, ebaafee nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ oootao nibii amli yɛ be mli ní ogbe nɔ ni oje ekasemɔ shishi lɛ naa.
Kwɛmɔ ní okane ŋmalɛi lɛ
Beni bɔfo Paulo ŋma ewolo ní sɛɛ kɛ lɛ eha Hebri Kristofoi lɛ, ewá yɛ teŋgbɛ ni ekɛɛ akɛ: “Nii . . . lɛ ayitso nɛ.” (Heb. 8:1) Ani okaiɔ ohe yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ, yɛ be kɛ bei amli? Susumɔ nɔ hewɔ ni Paulo fee nakai lɛ he okwɛ. Yɛ ewolo ni jɛ mumɔŋ lɛ yitsei ni tsɔ hiɛ lɛ amli lɛ, no mli lɛ etsɔɔ momo akɛ Kristo ni ji Nyɔŋmɔ Osɔfonukpa kpeteŋkpele lɛ ebote ŋwɛi diɛŋtsɛ. (Heb. 4:14–5:10; 6:20) Ni kɛlɛ, akɛni ema nakai oti lɛ nɔ mi yɛ yitso 8 lɛ shishijee hewɔ lɛ, Paulo saa mɛi ni kaneɔ nɔ ni eŋma lɛ ajwɛŋmɔ koni amɛsusu bɔ ni ekɔɔ amɛshihilɛi ahe lɛ he jogbaŋŋ. Etsɔɔ mli akɛ Kristo eyapue yɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ hiɛ eha amɛ ni egbele gbɛ koni amɛ diɛŋtsɛ hu amɛbote nakai ŋwɛi “he krɔŋkrɔŋ” lɛ. (Heb. 9:24; 10:19-22) Nɔmimaa ni amɛyɔɔ yɛ amɛhiɛnɔkamɔ lɛ mli lɛ baatsirɛ amɛ koni amɛkɛ ŋaawoo kroko ni yɔɔ ewolo nɛɛ mli ni kɔɔ hemɔkɛyeli, tsuishitoo, kɛ Kristofoi ajeŋba he lɛ atsu nii. Nakai nɔŋŋ kɛji wɔkase nii, ni wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛba otii lɛ anɔ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔnu saneyitso lɛ shishi ni ebaaha yiŋtoi ahewɔ ni esa akɛ wɔfee nii ni ekɛ lɛ akpã gbee lɛ aka wɔjwɛŋmɔi amli.
Ani oteemɔŋ nikasemɔ lɛ baatsirɛ bo koni otsu he nii? Sanebimɔ ni he hiaa nɛ. Kɛ́ okase nɔ ko lɛ, bi ohe akɛ: ‘Te esa akɛ enɛ aná misu kɛ otii ni mamɔ mihiɛ yɛ shihilɛ mli lɛ anɔ hewalɛ eha tɛŋŋ? Te mafee tɛŋŋ mikɛ sane nɛɛ atsu nii ni mikɛtsu naagba ko he nii, mikɛfee yiŋkpɛɛ, loo mikɛshɛ oti ko he lɛ? Te mafee tɛŋŋ mikɛtsu nii yɛ miweku lɛ mli, yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛ asafo lɛ mli hu?’ Okɛ sɔlemɔ asusu sanebimɔi nɛɛ ahe, ni ojwɛŋ shihilɛi diɛŋtsɛ ni obaanyɛ okɛ onilee lɛ atsu nii yɛ mli lɛ ahe.
Kɛ́ ogbe yitso loo nikasemɔ ko naa lɛ, hemɔ be ni okɛti mli fioo. Kwɛmɔ akɛ ani obaanyɛ okai saji otii lɛ kɛ naataomɔ ni akɛfi sɛɛ lɛ lo. Nifeemɔ nɛɛ baaye abua bo koni okɛ sane lɛ ato kɛha ekɛ nitsumɔ wɔsɛɛ.
Nɔ ni Esa akɛ Akase
Ákɛ Yehowa webii lɛ, wɔyɛ nibii babaoo ni wɔbaakase. Shi nɛgbɛ esa akɛ wɔje shishi yɛ? Daa gbi lɛ, ebaahi jogbaŋŋ akɛ wɔɔkase ŋmalɛ lɛ kɛ emlitsɔɔmɔi ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ Amli ni Wɔɔkwɛ Daa lɛ mli lɛ. Daa otsi lɛ, wɔyaa asafoŋ kpeei, ni nii ní wɔkaseɔ kɛsaa wɔhe kɛha enɛɛmɛi lɛ baaye abua wɔ koni wɔná he sɛɛ diɛŋtsɛ. Kɛfata enɛ he lɛ, mɛi komɛi ejɛ nilee mli amɛto be ni amɛkɛkaseɔ wɔ Kristofoi awoji ní afee dani amɛbale anɔkwale lɛ. Mɛi krokomɛi hu halaa amɛ daa otsi Biblia kanemɔ lɛ fãi lɛ ekomɛi ni amɛkaseɔ nakai kukuji lɛ vii.
Shi kɛji oshihilɛi eŋmɛɛɛ bo gbɛ ní okase nibii fɛɛ ni abaasusu he yɛ otsi lɛŋ asafoŋ kpeei ashishi lɛ jogbaŋŋ hu? Kwa oshara ni ji oyaiyeli ni okɛaakwɛ wolo lɛ mli eko-kɛ-eko kɛkɛ koni ogbe naa, loo nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, ní okaseee eko kwraa akɛni onyɛŋ fɛɛ okase lɛ hewɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, kwɛmɔ he ni obaanyɛ okase kɛyashi, ni okase lɛ jogbaŋŋ. Feemɔ nakai daa otsi. Yɛ be ni sa mli lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni olɛɛ mli ni okɛ kpeei krokomɛi lɛ hu afata he.
‘Tswaa Oshiabii lɛ Oma Shi’
Yehowa le akɛ esa akɛ wekuyitsei atsu nii waa koni amɛkwɛ amɛsuɔlɔi. Abɛi 24:27 lɛ kɛɔ akɛ: “Saamɔ onitsumɔ yɛ agbó naa, ni ofee lɛ klalo oha ohe yɛ ŋmɔshi.” Shi kɛlɛ, onyɛŋ oku ohiɛ oshwie oweku lɛ mumɔŋ hiamɔ nii anɔ. No hewɔ lɛ, kuku lɛ kɛtsa nɔ akɛ: ‘No sɛɛ hu lɛ, tswaa oshiabii lɛ oma shi.’ Te wekuyitsei baafee tɛŋŋ amɛfee enɛ? Abɛi 24:3 kɛɔ akɛ: “Sanesɛɛkɔmɔ akɛhaa [shiabii lɛ damɔɔ] shi [shiŋŋ].”
Sanesɛɛkɔmɔ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha oshiabii lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Sanesɛɛkɔmɔ ji jwɛŋmɔŋ nyɛmɔ ní akɛkwɛɔ nii kɛtekeɔ nɔ ni yɔɔ faŋŋ. Abaanyɛ akɛɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ, weku nikasemɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ lɛ jeɔ shishi kɛ bo diɛŋtsɛ oweku lɛ hesusumɔ jogbaŋŋ. Te oweku lɛ mli bii lɛ yaa nɔ yɛ mumɔŋ amɛhaa tɛŋŋ? Kɛ́ okɛ amɛ miigba sane lɛ bo toi jogbaŋŋ. Ani huhuuhu wiemɔ loo mlifu mumɔ ko yɛ? Ani heloonaa nibii asɛɛtiumɔ ji nɔ ni he hiaa amɛ? Kɛ́ okɛ obii lɛ miitsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ani amɛnáa miishɛɛ akɛ amɛaajie amɛhe shi yɛ amɛtipɛŋfoi lɛ ahiɛ akɛ Yehowa Odasefoi? Ani amɛnáa oweku Biblia kanemɔ kɛ nikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ he miishɛɛ? Ani amɛkɛ Yehowa gbɛ lɛ miifee amɛshihilɛ gbɛ lɛɛlɛŋ? Nibii amlipɛimɔ jogbaŋŋ baajie nɔ ni bo akɛ wekuyitso lɛ, ehe hiaa ni ofee lɛ kpo, bɔni afee ni otswa mumɔŋ sui kpakpai owo weku lɛ mli bii lɛ fɛɛ mli ni otswa amɛ oma shi.
Kwɛmɔ Buu-Mɔɔ kɛ Awake! lɛ mli kɛha saji ni tsuɔ hiamɔ nii pɔtɛɛ komɛi ahe nii. No sɛɛ lɛ, kɛɛmɔ weku lɛ nɔ ni abaakase lɛ kɛtsɔ hiɛ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛsusu sane lɛ he. Ha suɔmɔ mumɔ ahi shi yɛ nikasemɔ be lɛ mli. Yɛ be mli ni okãaa weku lɛ mlinyo ko hiɛ loo owooo lɛ hiɛgbele lɛ, maa bɔ ni nɔ ni asusuɔ he lɛ he hiaa lɛ nɔ mi, ni otsɔɔ nɔ̃ pɔtɛɛ ni abaanyɛ akɛtsu yɛ oweku hiamɔ nii lɛ amli. Ha mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe awo mli. Ye obua mɔ fɛɛ mɔ ni ena akɛ Yehowa Wiemɔ lɛ “hi kɛwula shi,” ni ebaatsu nɔ ni he hiaa yɛ shihilɛ mli lɛ he nii.—Lala 19:8.
Sɛɛnamɔi ní Nine Aaashɛ Nɔ
Gbɔmɛi ni kadiɔ nii shi amɛbɛ mumɔŋ shishinumɔ lɛ baanyɛ akase jeŋ muu lɛ, je lɛŋ shihilɛi, kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe nii, shi amɛnuŋ nɔ ni amɛnaa lɛ shishi jogbaŋŋ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛtsɔ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, gbɔmɛi ni kaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ daa lɛ baanyɛ ayɔse Nyɔŋmɔ ninenaa nitsumɔ lɛ, Biblia gbalɛ mlibaa, kɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha adesai toibolɔi lɛ ajɔɔmɔ lɛ mlibaa lɛ yɛ enɛɛmɛi amli.—Mar. 13:4-29; Rom. 1:20; Kpoj. 12:12.
Bɔ fɛɛ bɔ ni enɛ yɔɔ naakpɛɛ ha lɛ, esaaa akɛ ehaa wɔwoɔ wɔhe nɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ni wɔɔpɛi daa lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔbaa wɔhe shi. (5 Mose 17:18-20) Ebuɔ wɔhe hu kɛjɛɔ “esha shishiumɔ” he ejaakɛ kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ hiɛ kã yɛ wɔtsuii amli lɛ, esha lakamɔ lɛ nyɛŋ aye wɔfai shi ni wɔtswa akɛ wɔbaate shi wɔshi lɛ lɛ nɔ. (Heb. 2:1; 3:13; Kol. 3:5-10) Ni no lɛ, ‘wɔbaanyiɛ bɔ ni sa Yehowa ni asa ehiɛ kwraa, ni wɔɔwo yibii yɛ nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa mli.’ (Kol. 1:10) Nakai ni wɔɔfee lɛ ji oti hewɔ ni wɔkaseɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, ni ebafeɔ sɛɛnamɔ kpele kɛji wɔtsu he nii jogbaŋŋ wɔgbe naa lɛ.