Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w97 2/15 bf. 13-18
  • “Gbɔmɔ Gbɛnaa Nii lɛ Fɛɛ”

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • “Gbɔmɔ Gbɛnaa Nii lɛ Fɛɛ”
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Shihilɛ Mli Nibii Titrii lɛ Ahe Nitsumɔ
  • Weku, Gbɛihemɔ, kɛ Hegbɛ
  • Nɔ ni Wɔgbalaa Wɔ Jwɛŋmɔ Kɛyaa Nɔ kɛ Gbɛnaa Nii
  • Oshihilɛ—Mɛni Ji Eyiŋtoo?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Okɛ Oshihilɛ Atsu Nii Jogbaŋŋ Kɛmɔ Shi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Mɛni Haa Mɔ Tsui Nyɔɔ Emli Diɛŋtsɛ Yɛ Shihilɛ Mli?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
  • Ani Eshihilɛ Lɛ Ji Nɔkwɛmɔnɔ Kpakpa Kɛha Bo Aloo Eji Kɔkɔbɔɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2011
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
w97 2/15 bf. 13-18

“Gbɔmɔ Gbɛnaa Nii lɛ Fɛɛ”

“She anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei ni oye ekitai anɔ. Shi enɛ ji gbɔmɔ gbɛnaa nii lɛ fɛɛ.”—JAJELƆ 12:13, NW.

1, 2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsusu gbɛnaa nii ni kã wɔnɔ yɛ Nyɔŋmɔ he lɛ he?

“MƐNI Yehowa biɔ kɛjɛɔ odɛŋ?” Blema gbalɔ ko bi nɛkɛ sane nɛɛ. Kɛkɛ ni etsɔɔ nɔ ni Yehowa taoɔ—ofee nɔ ni ja gbɛ, osumɔ ejurɔfeemɔ, ni okɛ Nyɔŋmɔ anyiɛ yɛ heshibaa mli.—Mika 6:8, NW.

2 Yɛ gbii nɛɛ amli ni aŋkroaŋkroi feɔ amɛnii yɛ heyeli mli nɛɛ, mɛi pii ahe ejɔɔɔ amɛ, yɛ susumɔ ni amɛsusuɔ akɛ Nyɔŋmɔ taoɔ nɔ ko kɛjɛɔ amɛdɛŋ lɛ hewɔ. Amɛsumɔɔɔ ni anyɛɔ amɛnɔ koni amɛfee nɔ ko. Shi sane naa ni Salomo mu yɛ Jajelɔ lɛ hu? “Sane lɛ fɛɛ naagbee, yɛ be mli ni anu nɔ fɛɛ nɔ lɛ, ji: She anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei ni oye ekitai anɔ. Shi enɛ ji gbɔmɔ gbɛnaa nii lɛ fɛɛ.”—Jajelɔ 12:13, NW.

3. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu Jajelɔ wolo lɛ he?

3 Bɔ fɛɛ bɔ ni shihilɛi amli ni wɔyɔɔ kɛ bɔ ni wɔkwɛɔ wala shihilɛ wɔhaa lɛ ji lɛ, kɛ wɔsusu nɔ ni kɛ nakai sane naamuu lɛ ba lɛ he lɛ, wɔbaanyɛ wɔna ehe sɛɛ babaoo. Maŋtsɛ Salomo, ni ŋma mumɔ naa wiemɔ nɛɛ susu nibii ni ji wɔ daa gbi shihilɛ lɛ fã lɛ ahe. Mɛi komɛi kɛ oyaiyeli baamu sane naa akɛ nɔ ko kpakpa bɛ nibii amli ni etao lɛ mli. Kɛlɛ, ejɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli, ni ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔŋmɛ wɔ nitsumɔi kɛ hiamɔ nii lɛ wɔkwɛ, kɛ miishɛɛ ni fa yɛ nakai feemɔ mli.

Shihilɛ Mli Nibii Titrii lɛ Ahe Nitsumɔ

4. Mɛni Salomo tao mli ni ewie he yɛ Jajelɔ?

4 Salomo kɛ nilee kpele pɛi ‘gbɔmɛi abii ahenaagbamɔ’ mli. “Mikɛ mitsui fɔ nɔ akɛ mikɛ nilee aaatao ni mapɛi nii fɛɛ ni afeɔ yɛ ŋwɛi shishi nɛɛ mli.” Salomo kɛ ‘henaagbamɔ’ lɛ etsɔɔɔ nɔ ko ni agbaa he naa atsuɔ, loo apaa ko ni ayeɔ diɛŋtsɛ, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ ni hii kɛ yei tsũɔ yɛ amɛ shihilɛ be fɛɛ mli. (Jajelɔ 1:13) Nyɛhaa wɔsusua nibii titrii, loo henaagbamɔi komɛi ahe, ni wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ nitsumɔi kɛ hiamɔ nii ato he.

5. Mɛni ji gbɔmɛi anitsumɔi titrii lɛ ateŋ ekome?

5 Eji anɔkwale akɛ shika ji nɔ ni hɔ nibii ni gbɔmɛi pii susuɔ he lɛ kɛ nitsumɔi ashishi diɛŋtsɛ. Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ awie yɛ gbɛ ni ja nɔ akɛ Salomo ebuuu shika taakɛ niiatsɛmɛi komɛi ji lɛ. Ekpɛlɛ nɔ amrɔ akɛ shika he hiaa; shika ni sa ni mɔ ko yɔɔ lɛ hi fe ni ooohi shi kpɛŋŋ akɛ mɔ ni bɛ nɔ ko, loo yɛ ohia mli. (Jajelɔ 7:11, 12) Shi ekolɛ ona akɛ, yɛ nibii ni shika heɔ hewɔ lɛ, ebaanyɛ efee nɔ titri yɛ shihilɛ mli—kɛha ohiafoi kɛ niiatsɛmɛi hu.

6. Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ shika he kɛjɛ Yesu abɛbuai lɛ ekome mli kɛ Salomo diɛŋtsɛ niiashikpamɔ mli?

6 Kaimɔ Yesu abɛbua ni kɔɔ niiatsɛ lɛ ni etsui enyɔɔɔ emli, ni tsu nii kɛtao babaoo lolo lɛ he lɛ. Nyɔŋmɔ kojo lɛ akɛ ebɛ jwɛŋmɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ ‘jeee nii ni wɔna lɛ mli wɔwala yɔɔ.’ (Luka 12:15-21) Salomo niiashikpamɔ—ni ekolɛ emli lɛɛ babaoo fe wɔnɔ̃ lɛ—maa Yesu wiemɔi lɛ anɔ mi. Kanemɔ emlitsɔɔmɔ lɛ yɛ Jajelɔ 2:4-9. Salomo kɛ be saŋŋ bua ninamɔ naa. Emamɔ shiai ni efee abɔɔi fɛfɛji. Enyɛɔ enaa ŋamɛi ni he yɔɔ fɛo. Ani ninamɔ kɛ nɔ ni no ha enyɛ efee lɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli diɛŋtsɛ baha lɛ, akɛ enyɛ etsu nɔ ko diɛŋtsɛ, kɛ shishinumɔ ni ba eshihilɛ mli? Eha hetoo yɛ faŋŋ mli: “Kɛkɛ ni mitsɔ mihe mikwɛ minitsumɔi lɛ fɛɛ ni miniji etsu lɛ, kɛ deŋme ni migbo kɛtsu lɛ: ni naa, fɛɛ lɛ yakayakanɔ ko kɛ kɔɔyɔɔ hakumɔ ni, ni sɛɛnamɔ ko bɛ hulu shishi nɛɛ.”—Jajelɔ 2:11; 4:8.

7. (a) Mɛni niiashikpamɔ yeɔ he odase yɛ sɛɛnamɔ ni yɔɔ shika he lɛ he? (b) Mɛni bo diɛŋtsɛ lɛ ona ni yeɔ Salomo sane naamuu lɛ he odase?

7 Enɛ ji anɔkwale ko ni jeɔ kpo yɛ gbɔmɛi pii ashihilɛi amli. Esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ akɛ, shika pii ni ayɔɔ lɛ tsuuu naagbai fɛɛ he nii. Ebaanyɛ etsu ekomɛi ahe nii, tamɔ niyenii kɛ atade hemɔ nɛkɛ ni eeeha efee mlɛo. Shi atade kome pɛ mɔ ko baanyɛ awo yɛ be kome mli, ni ena niyenii kɛ ninumɔ ko falɛ mli ŋɔɔmɔ. Ni ókane niiatsɛmɛi ni haomɔi tamɔ gbalamlitsemɔ, dãatɔɔ loo tsofai fɔji kɛ nitsumɔ, kɛ amɛkɛ wekumɛi ateŋ bei eyi amɛ shihilɛ mli obɔ lɛ ahe sane. Niiatsɛ kpanaa, J. P. Getty kɛɛ: “Shika kɛ miishɛɛ bɛ tsakpãa ko tsɔ̃. Ekolɛ ekɛ miishɛɛ ni bɛ moŋ yɔɔ tsakpãa.” Yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Salomo kɛ jwiɛtɛi ni asumɔɔ to yakayakanii ahe lɛ. Okɛ nakai anɔkwa sane lɛ ato nɔ ni Salomo yɔse nɛɛ he: “Nitsulɔ lɛ, eye nii fioo jio, pii jio, ewɔ ŋɔɔ enaa; shi tɔ ni niiatsɛ tɔɔ lɛ haaa ewɔ.”—Jajelɔ 5:10-12.

8. Mɛɛ yiŋtoo ni yɔɔ hewɔ ni esaaa akɛ asusuɔ bɔ ni shika he hiaa ha he fe nine lɛ?

8 Shika kɛ heloo gbɛfaŋ nibii kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli yɛ wɔsɛɛ be he baaa. Kɛ oná shika kɛ heloo gbɛfaŋ nibii babaoo lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ obaaná amɛ hebuu he yeyeeye-feemɔ ni fata he, ni oleŋ nɔ ni wɔ́ kɛbaaba lolo. Ani fɛɛ baanyɛ aje odɛŋ, kɛ owala hu? (Jajelɔ 5:13-17; 9:11, 12) Akɛni nakai eji hewɔ lɛ, esaaa akɛ efeɔ nɔ ni wa akɛ wɔɔna nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔwala, loo nitsumɔ, afee nɔ ni nɔ kwɔ, ni shishinumɔ ni sɛɛ tsɛɔ yɔɔ mli babaoo fe shika kɛ heloo gbɛfaŋ nibii.

Weku, Gbɛihemɔ, kɛ Hegbɛ

9. Mɛni hewɔ weku shihilɛ je kpo yɛ Salomo nibii amlipɛimɔ lɛ mli yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ?

9 Weku lɛ he nitsumɔ fata shihilɛ ni Salomo pɛi mli lɛ he. Biblia lɛ maa weku shihilɛ nɔ mi, ni bii afɔmɔ kɛ amɛ tsɔsemɔ he miishɛɛnamɔ fata he. (1 Mose 2:22-24; Lala 127:3-5; Abɛi 5:15, 18-20; 6:20; Marko 10:6-9; Efesobii 5:22-33) Shi ani enɛ ji naagbee nɔ̃ ni kɔɔ shihilɛ he? Etamɔ nɔ ni mɛi pii susuɔ nakai, kɛ asusu bɔ ni hiŋmɛigbelemɔi komɛi maa gbalashihilɛ, bii, kɛ weku ekomefeemɔ nɔ mi amɛhaa lɛ he lɛ. Ni kɛlɛ, Jajelɔ 6:3 tsɔɔ akɛ, bii oha po ni ayɔɔ lɛ jeee nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ shihilɛ mli. Susumɔ fɔlɔi abɔ ni amɛkɛ nibii eshã afɔlei yɛ amɛbii ahewɔ, bɔni afee ni amɛha amɛ shishijee kpakpa ni no aha amɛshihilɛ afee mlɛo lɛ ahe. Eyɛ mli akɛ esa yijiemɔ moŋ, shi wɔ Bɔlɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ yiŋtoo titri ni yɔɔ wɔshihilɛ mli ji ni wɔfɔ yinɔ kroko ni baaba, taakɛ kooloi feɔ yɛ henumɔ naa koni amɛ sui sɔrɔtoi lɛ aya nɔ ahi shi lɛ.

10. Mɛni hewɔ jwɛŋmɔ ni aaagbala kɛaaya weku lɛ nɔ bɔ ni esaaa lɛ feɔ yakayakanii lɛ?

10 Salomo kɛ nilee tsi weku shihilɛ mli nibii ni yɔɔ pɔtɛɛ atã. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, gbɔmɔ baanyɛ agbala ejwɛŋmɔ kɛya gbɛjianɔ ni ebaato eha ebii kɛ enabii lɛ nɔ. Shi ani amɛbaatsɔmɔ nilelɔi? Aloo amɛkɛ buuluufeemɔ baatsu nibii ni ebɔ mɔdɛŋ ebua naa eha amɛ lɛ ahe nii? Kɛ sɛɛkpee nɔ lɛ ba lɛ, mɛɛ “yakayakanɔ ko kɛ efɔŋ kpeteŋkpele” po ebaaji nɛkɛ!—Jajelɔ 2:18-21; 1 Maŋtsɛmɛi 12:8; 2 Kronika 12:1-4, 9.

11, 12. (a) Mɛɛ shihilɛ mli nibii asɛɛdii mɛi komɛi egbala amɛjwɛŋmɔ kɛtee nɔ? (b) Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ gbɛihemɔ ni ataoɔ lɛ ji “kɔɔyɔɔ hakumɔ” lɛ?

11 Nɔ ni yɔɔ afã kroko ni ehiii hu ji akɛ, mɛi pii eba amɛweku shihilɛ ni sa lɛ shi amɛwo gbɛhe ni ji enyɔ, koni amɛnine ashɛ gbɛ́i ni amɛtaoɔ loo hewalɛ ni amɛaaná yɛ mɛi krokomɛi anɔ lɛ nɔ. Enɛ baanyɛ afee tɔmɔ ko ni anaa yɛ hii pii ahe. Ani ona subaŋ ni tamɔ nɛkɛ yɛ onanemɛi skulbii, nitsulɔi, loo akutsoŋbii ahe? Mɛi pii bɔɔ mɔdɛŋ waa koni ayoo amɛ, amɛtsɔmɔ mɛi ni yɔɔ gbɛ́i, aloo amɛna mɛi krokomɛi anɔ hewalɛ. Shi ani enɛ tsɔɔ nɔ ko diɛŋtsɛ?

12 Susumɔ bɔ ni mɛi komɛi miaa amɛhiɛ waa koni amɛhé gbɛi, kɛ́ yɛ gbɛ bibioo loo yɛ gbɛ ni da nɔ lɛ he okwɛ. Wɔnaa enɛ yɛ skul, yɛ wɔ akutsoŋ, kɛ kwasafoŋ shihilɛ kui sɔrɔtoi amli. Eji hewalɛ ni kanyãa mɔ, ni yɔɔ mɛi ni sumɔɔ ni ale amɛ yɛ ŋaa nitsumɔi, hiɛtserɛjiemɔ, kɛ maŋkwramɔŋ lɛ amli. Shi, ani enɛ jeee yaka mɔdɛŋbɔɔ titri? Salomo tsɛ lɛ “kɔɔyɔɔ hakumɔ” yɛ gbɛ ni ja nɔ. (Jajelɔ 4:4) Kɛji akɛ gbekɛ ko bahe gbɛi yɛ kuu ko, akaŋshii kuu, loo yɛ lalatsɛmɛi akuu ko mli po—aloo nuu loo yoo ko he gbɛi yɛ nitsumɔ loo akutso ko mli lɛ—gbɔmɛi enyiɛ po leɔ enɛ diɛŋtsɛ? Ani gbɔmɛi ni fa ni yɔɔ shikpɔŋ kutruku nɛɛ afã kroko (aloo yɛ maŋ kome lɛ nɔŋŋ mli) lɛ le akɛ gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ wala mli po? Aloo amɛyaa nɔ amɛhiɔ shi ni amɛleee gbɛ́i fioo ni nuu loo yoo nɛɛ ehe lɛ he nɔ ko? Ni abaanyɛ awie nakai nɔŋŋ yɛ hewalɛ loo hegbɛ ni mɔ ko ni nine shɛɔ nɔ yɛ nitsumɔ mli, yɛ maŋ, loo yɛ kuu ko mli lɛ he.

13. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Jajelɔ 9:4, 5 yeɔ ebuaa wɔ yɛ koni wɔna gbɛihemɔ loo hewalɛ sɛɛdii he jwɛŋmɔ kpakpa? (b) Mɛɛ anɔkwa saji esa akɛ wɔkɛkpe kɛ́ shihilɛ nɛɛ pɛ yɔɔ lɛ? (Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa lɛ.)

13 Mɛni jɛɔ nɛkɛ gbɛihemɔ loo hegbɛ nɛɛ mli baa yɛ naagbee? Beni yinɔ kome yaa ni yinɔ kroko baa lɛ, gbɔmɛi ni ehe gbɛi loo amɛyɔɔ hewalɛ lɛ gboiɔ ni hiɛ kpaa amɛnɔ. Enɛ ji anɔkwale yɛ tsutswalɔi, lalafolɔi kɛ ŋaa nitsulɔi krokomɛi, kwasafoŋ shihilɛ tsakelɔi, kɛ mɛi krokomɛi ahe, taakɛ eji anɔkwale yɛ maŋkwralɔi kɛ tatsɛmɛi pii ahe lɛ. Gbɔmɛi aŋkroaŋkroi pɔtɛɛ ni kɛ amɛhe wo nitsumɔi nɛɛ amli yɛ afii 1700 kɛ 1800 teŋ lɛ ateŋ mɛi enyiɛ ole amɛ? Salomo ŋmɛ saji ekwɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ, ni ekɛɛ: “Gbee ni hiɛ kã lɛ, ehi fe jata ni egbo. Shi hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko, . . . hiɛ eje amɛkaimɔ nɔ.” (Jajelɔ 9:4, 5) Ni kɛji akɛ wala nɛɛ pɛ ji nɔ ni yɔɔ lɛ, belɛ gbɛihemɔ loo hewalɛ sɛɛdii lɛ ji yakayakanii diɛŋtsɛ.a

Nɔ ni Wɔgbalaa Wɔ Jwɛŋmɔ Kɛyaa Nɔ kɛ Gbɛnaa Nii

14. Mɛni hewɔ esa akɛ Jajelɔ wolo lɛ aye abua wɔ diɛŋtsɛ?

14 Salomo ewieee nitsumɔi, otii, kɛ miishɛɛnamɔi pii ni gbɔmɛi kɛ amɛshihilɛ maa nɔ lɛ ahe. Ni kɛlɛ, nɔ ni eŋma lɛ sa. Esaaa akɛ wolo lɛ hesusumɔ haa wɔsheɔ gbeyei loo wɔnaa jwɛŋmɔ ni ejaaa, ejaakɛ wɔsusu Biblia mli wolo ko ni Yehowa Nyɔŋmɔ je gbɛ ekɛ emumɔ lɛ tsirɛ eŋmaa kɛha wɔ sɛɛnamɔ lɛ he. Ebaanyɛ eye ebua wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni ejaje bɔ ni wɔkwɛɔ shihilɛ wɔhaa, kɛ nɔ ni wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa nɔ. (Jajelɔ 7:2; 2 Timoteo 3:16, 17) Nakai eji titri, yɛ saji ni Yehowa ye ebua Salomo koni emu naa lɛ hewɔ.

15, 16. (a) Mɛni ji Salomo jwɛŋmɔ yɛ shihilɛ mli ŋɔɔmɔ ni ayeɔ lɛ he? (b) Mɛni Salomo kɛɛ no sa bɔni afee ni ana shihilɛ mli ŋɔɔmɔ?

15 Sane titri ko ni Salomo tsi tã shii abɔ ji akɛ, esa akɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ tsuji ana miishɛɛ be fɛɛ be yɛ amɛ nitsumɔi amli yɛ E-hiɛ. “Miyoo akɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni hi ha amɛ fe nɔ ni amɛmii aaashɛ amɛhe ni amɛaafee ekpakpa yɛ amɛ wala be lɛ mli. . . . Kɛ́ gbɔmɔ fɛɛ gbɔmɔ aaaye ni enu, ni eye nii kpakpai amli ŋɔɔmɔ yɛ edeŋmegbomɔ fɛɛ mli lɛ, Nyɔŋmɔ nikeenii ni.” (Jajelɔ 2:24; 3:12, 13; 5:18; 8:15) Kadimɔ akɛ Salomo wooo shwɛmɔ kɛ fufeemɔ he hewalɛ; ni asaŋ emaaa su ni ji ‘Nyɛhaa wɔyea, ni wɔnua, ni wɔmii ashɛ wɔhe, ejaakɛ wɔ lɛ wɔbaagboi’ lɛ nɔ mi. (1 Korintobii 15:14, 32-34) Nɔ ni etsɔɔ ji akɛ, esa akɛ wɔna miishɛɛ ni yɔɔ daa lɛ mli ŋɔɔmɔ, tamɔ niyeli kɛ ninumɔ, yɛ be mli ni ‘wɔfeɔ ekpakpa yɛ wɔshihilɛ be mli’ lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ enɛ gbalaa wɔshihilɛ kɛyaa Bɔlɔ lɛ, ni tsɔɔ nɔ ni hi diɛŋtsɛ lɛ suɔmɔnaa nifeemɔ nɔ.—Lala 25:8; Jajelɔ 9:1; Marko 10:17, 18; Romabii 12:2.

16 Salomo ŋma akɛ: “Yaa ni oyaye oboloo kɛ miishɛɛ, ni oyanu owein kɛ tsuijurɔ; shi onitsumɔi lɛ esa Nyɔŋmɔ hiɛ momo.” (Jajelɔ 9:7-9) Hɛɛ, nuu loo yoo ni hiɔ shi yɛ gbɛ kpakpa ni haa etsui nyɔɔ emli nɔ lɛ yɛ ekãa yɛ nitsumɔi ni Yehowa nyãa he lɛ ahe. Enɛ biɔ ni wɔsusu ehe be fɛɛ be. Kwɛ bɔ ni jwɛŋmɔ nɛɛ yɔɔ sɔrɔto yɛ gbɔmɛi ni fá, ni kɛ adesa susumɔi tsuɔ shihilɛ he nii lɛ anɔ̃ he!

17, 18. (a) Te mɛi pii feɔ amɛnii yɛ shihilɛ mli nibii ni yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ ahe amɛhaa tɛŋŋ? (b) Mɛni ni baajɛ mli aba esa akɛ wɔha ahi wɔjwɛŋmɔ mli be fɛɛ be?

17 Eyɛ mli akɛ jamɔi komɛi tsɔɔ wɔsɛɛ be shihilɛ yɛ wala nɛɛ sɛɛ moŋ, shi mɛi pii heɔ yeɔ akɛ, wala nɛɛ pɛ ji nɔ ni amɛyɔɔ nɔmimaa yɛ he. Ekolɛ ona bɔ ni amɛfeɔ amɛnii taakɛ Salomo tsɔɔ mli lɛ: “Akɛni awooo nitsumɔ fɔŋ he nyɔmɔ amrɔ hewɔ lɛ, gbɔmɛi abii atsuii eje ekãa yɛ amɛmli kɛmiifee efɔŋ.” (Jajelɔ 8:11) Mɛi ni kɛ amɛhe wooo nɔ fɔŋ feemɔ mli vii lɛ po tsɔɔ akɛ amɛsusuɔ amrɔ nɛɛ kɛ ŋmɛnɛ he. No ji yiŋtoo kome hewɔ ni shika, heloo gbɛfaŋ nibii, hiɛnyam, hewalɛ ni anaa yɛ mɛi krokomɛi anɔ, weku, loo nibii krokomɛi ni tamɔ nɔ ni anyãa he lɛ bafeɔ nɔ ni he hiaa waa kɛhaa amɛ lɛ. Shi Salomo shiii susumɔ lɛ nakai yɛ jɛmɛ. Ekɛfata he akɛ: “Eyɛ mli akɛ eshafeelɔ feɔ efɔŋ shii oha, ni etsɛɔ yɛ jeŋ moŋ, shi kɛlɛ, mile akɛ, be fɛɛ be ni fee lɛ, mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei, ni amɛsheɔ gbeyei yɛ ehiɛ lɛ, aaahi aha amɛ. Shi ehiŋ haŋ mɔ fɔŋ, ni etsɛŋ yɛ jeŋ, etamɔ hɔɔŋ, ejaakɛ esheee gbeyei yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” (Jajelɔ 8:12, 13) Eyɛ faŋŋ akɛ, Salomo hé ye akɛ ebaahi aha wɔ kɛ ‘wɔshe anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei.’ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Wɔbaanyɛ wɔna hetoo lɛ kɛjɛ sɔrɔtofeemɔ ni etsɔɔ lɛ mli. Yehowa baanyɛ ‘aha wɔgbii asɛɛ atsɛ.’

18 Esa akɛ mɛi ni darako tsɔ̃ lɛ titri ajwɛŋ anɔkwa sane ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ kwraa akɛ, kɛ amɛsheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ, aaahi aha amɛ lɛ he. Taakɛ bɔ ni ekolɛ bo diɛŋtsɛ ona lɛ, foijelɔ ni he yɔɔ oya fe fɛɛ lɛ baanyɛ agbee shi, ni eyeŋ omanye yɛ foidamɔ lɛ mli. Abaanyɛ aye asraafoi ni he wa anɔ kunim. Nitsumɔtsɛ ni le nii baana ni etsɔ ohiafo. Ni nibii krokomɛi pii ni baa ni aleee nyɛŋ ahã atsɔɔ nɔ ni baajɛ shihilɛ mli aba. Shi obaanyɛ ona nɔmimaa diɛŋtsɛ yɛ enɛ he: Gbɛ ni nilee yɔɔ mli ni ji anɔkwale fe fɛɛ ji ni ona shihilɛ mli ŋɔɔmɔ yɛ be mli ni ofeɔ ekpakpa yɛ Nyɔŋmɔ jeŋba he mlai lɛ kɛ esuɔmɔnaa nifeemɔ kɛ gbeekpamɔ naa. (Jajelɔ 9:11) Nɔ ni fata enɛ he ji nɔ ni Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ji ni aaakase kɛaajɛ Biblia lɛ mli, ni mɔ lɛ ajɔɔ ewala nɔ eha lɛ, ni etsɔ Kristofonyo ni abaptisi lɛ.—Mateo 28:19, 20.

19. Mɛɛ gbɛ nɔ gbekɛbii baatsɔ ni amɛkɛ amɛshihilɛi atsu nii, shi mɛni ji gbɛ ni nilee yɔɔ mli?

19 Bɔlɔ lɛ enyɛŋ gbekɛbii loo mɛi krokomɛi anɔ ni amɛnyiɛ egbɛtsɔɔmɔ sɛɛ. Amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe awo wolo-kasemɔ mli, ekolɛ ni amɛtsɔmɔ gbɔmɛi anikasemɔ he woji ni bɛ naagbee lɛ kaselɔi yɛ amɛshihilɛ be fɛɛ mli. Yɛ naagbee lɛ enɛ baaha etɔ heloo lɛ. Aloo amɛbaanyɛ amɛnyiɛ yɛ amɛtsuii ni yeee emuu lɛ gbɛ̀i asɛɛ aloo ni amɛdi nɔ ni feɔ amɛhiŋmɛi fɛo lɛ sɛɛ. Enɛ kɛ nijiaŋwujee baaba diɛŋtsɛ, ni yɛ be ko sɛɛ lɛ, shihilɛ ni akɛtsu nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ baafee yakayakanii diɛŋtsɛ. (Jajelɔ 11:9–12:12; 1 Yohane 2:15-17) No hewɔ lɛ Salomo kpaa gbekɛbii lɛ fai—faikpamɔ ni esa akɛ wɔkɛ hiɛdɔɔ asusu he, ni afii ni wɔye kɔɔɔ he eko: “Kaimɔ o-Bɔlɔ lɛ yɛ obalahiiaŋ gbii lɛ amli, be mli ni gbii fɔji lɛ nako aba, ni afii ni obaakɛɛ yɛ amɛhe akɛ: ‘Minaaa amɛhe miishɛɛ’ lɛ nako ashɛ lɛ.”—Jajelɔ 12:1.

20. Mɛni ji shɛɛ sane ni yɔɔ Jajelɔ lɛ he jwɛŋmɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ?

20 Belɛ, te esa akɛ wɔmu sane naa wɔha tɛŋŋ? Ojogbaŋŋ, ni sane ni Salomo mu naa lɛ hu? Ena, loo epɛi “nitsumɔi fɛɛ ni atsuɔ yɛ hulu shishi lɛ” mli, “ni naa, fɛɛ lɛ yakayakanii kɛ kɔɔyɔɔ hakumɔ ni!” (Jajelɔ 1:14) Wɔnaaa gbɔmɔ ko ni taoɔ tɔ̃mɔ̃, ni bɛ miishɛɛ wiemɔi yɛ Jajelɔ wolo lɛ mli. Amɛji Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ fã ni amɛsa akɛ wɔsusuɔ he.

21, 22. (a) Mɛɛ shihilɛ mli nibii nɛkɛ Salomo susu he? (b) Mɛɛ sane naamuu ni nilee yɔɔ mli ekɛha? (d) Jajelɔ mli saji lɛ amlipɛimɔ ena onɔ hewalɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

21 Salomo kwɛ adesa deŋmegbomɔ, enaagbai, kɛ nɔ ni eshweɔ waa koni enine ashɛ nɔ lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi. Ejwɛŋ bɔ ni nibii baa hãa daa yɛ shihilɛ mli lɛ he, nɔ ni jɛɔ mli baa ni feɔ efolo, ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui, ni adesai pii kɛkpeɔ lɛ. Esusu bɔ ni emuu ni adesa yeee lɛ ji nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛ gbele ni jɛɔ mli baa lɛ he. Ni esusu nilee ni Nyɔŋmɔ kɛha ni kɔɔ shihilɛ ni gbohii lɛ yɔɔ mli, kɛ gbɛkpamɔi kɛha wɔsɛɛ be mli shihilɛ lɛ he. Nuu ni yɔɔ ŋwɛi nilee ni yaa hiɛ lɛ ŋmɛ enɛɛmɛi fɛɛ ekwɛ, hɛɛ, adesai ni le nii fe fɛɛ lɛ ateŋ mɔ ko ni hi shi. Kɛkɛ ni akɛ bɔ ni emu sane naa eha lɛ wo Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ amli kɛha mɛi fɛɛ ni sumɔɔ shihilɛ ni shishinumɔ diɛŋtsɛ yɔɔ mli lɛ asɛɛnamɔ. Ani esaaa akɛ wɔkpɛ̃lɛ̃ɔ nɔ?

22 “Sane lɛ fɛɛ naagbee, yɛ be mli ni anu nɔ fɛɛ nɔ lɛ, ji: She anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei ni oye ekitai anɔ. Shi enɛ ji gbɔmɔ gbɛnaa nii lɛ fɛɛ. Ejaakɛ anɔkwa Nyɔŋmɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ baaba kojomɔ mli yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni aŋɔtee he, akɛ eji ekpakpa loo efɔŋ.”—Jajelɔ 12:13, 14, NW.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ wie sɛɛyoomɔ wiemɔ ko he be ko akɛ: “Esaaa akɛ wɔfiteɔ wala nɛɛ yɛ yakayaka nibii ahe . . . Kɛji akɛ wala nɛɛ pɛ kɛkɛ yɔɔ lɛ, belɛ nɔ ko bɛ ni he hiaa. Wala nɛɛ tamɔ bɔɔlu ni afɔ̃ awo kɔɔyɔŋ ni etsɛɛɛ ni ebagbeɔ shikpɔŋ ekoŋŋ. Etamɔ hɔɔŋ ni hoɔ eyaa kɛ foi, fɔfɔi ni gbiɔ, etamɔ baa ni abaafo ni etsɛŋ ni ebaagbi. . . . Kɛ akɛfɔ̃ naanɔ shihilɛ nsɛni nɔ lɛ, wɔ wala sɛɛkɛlɛ tamɔ mulu kuli ni abuuu he akɔntaa. Etamɔɔɔ nu kuli po yɛ be ni hoɔ lɛ mli. Eji anɔkwale akɛ [Salomo] sane lɛ ja beni ekwɛ shihilɛ mli nibii kɛ nitsumɔi babaoo ni adesa susuɔ he lɛ mli ekoŋŋ, ni ekɛɛ amɛji yakayakanii lɛ. Akɛni etsɛɛɛ ni wɔshiɔ shihilɛ mli hewɔ lɛ, etamɔ nɔ ni sɛɛnamɔ po bɛ he akɛ aaafɔ wɔ, gbɔmɛi akpekpei akpei abɔ ni baa ni yaa lɛ ateŋ mɔ kome, ni gbɔmɛi fioo ko pɛ le akɛ wɔba biɛ. Jwɛŋmɔ nɛɛ jeee heguɔgbee, loo nijiaŋwujee, loo nɔ ni haa mɔ feɔ gblinii, loo nɔ ni haa mɔ sheɔ gbeyei. Eji anɔkwale, anɔkwa sane ni esa akɛ akɛkpe hiɛ kɛ hiɛ, bɔ ni shihilɛ ji diɛŋtsɛ, kɛ́ nɛkɛ wala nɛɛ pɛ yɔɔ.”—August 1, 1957, baafa 472.

Ani Okaiɔ?

◻ Mɛni ji nilee gbɛ ni otsɔɔ nɔ okwɛɔ gbɛhe ni heloo gbɛfaŋ nibii tsuɔ yɛ oshihilɛ mli?

◻ Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔmaa weku, gbɛihemɔ, loo hegbɛ ni anaa yɛ mɛi krokomɛi anɔ lɛ nɔ mi bɔ ni esaaa?

◻ Mɛɛ ŋwɛi su ni yɔɔ ŋɔɔmɔyeli he Salomo wo no he hewalɛ?

◻ Jajelɔ wolo lɛ ni osusu he lɛ he eba sɛɛnamɔ kɛha bo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Shika kɛ heloo gbɛfaŋ nibii kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli baaa

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Abaanyɛ ama nɔ mi aha gbekɛbii akɛ kɛ amɛshe Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ, ebaahi aha amɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje