Ani Wolo Nɛɛ Kɛ Jeŋ Nilee Kpãa Gbee?
Jamɔ susuko jeŋ nilee he akɛ enaanyo yɛ be fɛɛ mli. Jamɔ he nilelɔi komɛi ekpɛlɛɛɛ jeŋ nilee mli niiashikpamɔ nɔ yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli kɛ́ amɛnu he akɛ eefite bɔ ni amɛtsɔɔ Biblia lɛ shishi amɛhaa lɛ. Shi ani jeŋ nilee ji Biblia lɛ henyɛlɔ diɛŋtsɛ?
EJI Biblia ŋmalɔi lɛ fi jeŋ nilee he jwɛŋmɔi ni ahiɛ yɛ amɛgbii lɛ amli lɛ sɛɛ kulɛ, nɔ ni baajɛ mli aba lɛ baafee jeŋ nilee he saji ni ejaaa kwraa he wolo. Ni kɛlɛ, niŋmalɔi lɛ fiii saji ni tamɔ nɛkɛ ni ejaaa ni kɛ amɛhe kpãaa gbee yɛ jeŋ nilee naa lɛ sɛɛ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, amɛŋmala wiemɔi ni jeee akɛ amɛja yɛ jeŋ nilee naa pɛ kɛkɛ, shi ekɛ susumɔi ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ no gbii lɛ amli lɛ hu kpãaa gbee kwraa.
Te Shikpɔŋ lɛ Shɔ̃ɔ Su Yɔɔ Tɛŋŋ?
Nakai sanebimɔ lɛ etee adesai amiishɛɛ shi afii akpei abɔ. Jwɛŋmɔ ni ahiɛ yɛ blema bei lɛ amli ji akɛ shikpɔŋ lɛ yɛ tɛtrɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Babilonbii lɛ he ye akɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ tamɔ adeka loo pia ko, ni shikpɔŋ lɛ ji eshikpɔŋ. Vedic osɔfoi ni yɔɔ India lɛ susu akɛ shikpɔŋ lɛ yɛ tɛtrɛɛ, ni ákɛ efã pɛ gbɔmɛi yɔɔ nɔ. Weku ko ni hiŋmɛi gbeleko ni yɔɔ Asia lɛ fee shikpɔŋ lɛ he mfoniri akɛ etamɔ apaawa agbo ko ni akɛ tii mamɔɔ nɔ.
Mra mli yɛ afii ohai ekpaa D.Ŋ.B. lɛ mli ni Hela jeŋ nilelɔ, Pythagoras ka eyiŋ ewie akɛ, akɛni nyɔɔŋtsere lɛ kɛ hulu lɛ yɛ kokroo hewɔ lɛ, belɛ shikpɔŋ lɛ hu baanyɛ afee kokroo. Yɛ sɛɛ mli lɛ Aristotle (ehi shi yɛ afii ohai ejwɛ D.Ŋ.B.) kpɛlɛ nɔ, ni etsɔɔ mli akɛ, bɔ ni shikpɔŋ lɛ yɔɔ kokroo ha lɛ ji nɔ ni kɛ nyɔɔŋtsere ni woɔ duŋ lɛ baa. Shikpɔŋ lɛ susuma ni yɔɔ nyɔɔŋtsere lɛ nɔ lɛ dɔɔ kɔŋtɔŋ.
Shi kɛlɛ, jwɛŋmɔ ni ahiɛ yɛ shikpɔŋ ni yɔɔ tɛtrɛɛ he (ni eŋwɛigbɛ pɛ gbɔmɛi yɔɔ) lɛ elaajeee kwraa kɛmɔɔɔ shi. Mɛi komɛi nyɛɛɛ akpɛlɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja ni kɔɔ shikpɔŋ ni yɔɔ kokroo—antipodesa lɛ nɔ. Lactantius, Kristofonyo ni fãa hemɔkɛyeli he ni hi shi yɛ afii ohai ejwɛ Ŋ.B. lɛ ye susumɔ nɛɛ diɛŋtsɛ he fɛo. Esusu akɛ: “Ani mɔ ko yɛ ni bɛ jwɛŋmɔ ko kwraa akɛ eeehe eye akɛ gbɔmɛi yɛ ni amɛ nanemaahei kwɔlɔ fe amɛyitsei? . . . ákɛ aduawai kɛ tsei daraa kɛyaa shishigbɛ? ákɛ nugbɔnɛmɔi, kɛ snoo, kɛ nyɔŋmɔŋtɛi shwieɔ ŋwɛigbɛ?”2
Antipodes he jwɛŋmɔ lɛ kɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ baha Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi fioo ko. Yiŋ susumɔi komɛi ni akɛba lɛ tsɔɔ akɛ, kɛ antipodeans (mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ fai sɔrɔtoi enyɔ lɛ nɔ) yɛ kulɛ, amɛnyɛŋ ni amɛkɛ gbɔmɛi komɛi ni ale amɛ lɛ aye sharamɔ, ekolɛ akɛni ŋshɔ lɛ lɛɛ tsɔ fe bɔ ni aaafã gbɛ kɛtsɔ hiɛ, aloo akɛni shikpɔŋ ko ni anyɛŋ atsɔ nɔ ebɔle hulu liamɔ lɛ he lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, nɛgbɛ antipodeans nɛɛ baanyɛ atsɔ kɛba? Akɛni amɛhao hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi lɛ miisumɔ ni amɛhe amɛye akɛ antipodeans nyɛŋ aba, aloo taakɛ Lactantius je ŋwane lɛ, ákɛ shikpɔŋ lɛ nyɛŋ afee nɔ ni yɔɔ kokroo!
Fɛɛ sɛɛ lɛ, shikpɔŋ ni yɔɔ kokroo he jwɛŋmɔ lɛ tee nɔ, ni yɛ naagbee lɛ akpɛlɛ nɔ yɛ hei babaoo. Shi kɛlɛ, beni ŋwɛiniiaŋ yinɔ lɛ je shishi yɛ afii ohai 20 lɛ mli pɛ ni gbɔmɛi enyɛ amɛfã gbɛ kɛtee shɔŋŋ yɛ ŋwɛiniiaŋ koni amɛkɛ amɛhiŋmɛi aye he odase akɛ shikpɔŋ lɛ yɛ kutruku.b
Ni mɛni Biblia lɛ kɛɔ yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he? Yɛ afii ohai kpaanyɔ D.Ŋ.B. lɛ mli, beni jwɛŋmɔ ni mɛi pii hiɛ ji akɛ shikpɔŋ lɛ yɛ tɛtrɛɛ, afii ohai abɔ dani Hela jeŋ nilelɔi ka amɛyiŋ amɛwie akɛ eeenyɛ efee akɛ shikpɔŋ lɛ yɛ kokroo, ni afii akpei abɔ dani gbɔmɛi na shikpɔŋ lɛ kɛjɛ ŋwɛiniiaŋ akɛ eyɛ kutruku lɛ, no mli lɛ Hebri gbalɔ Yesaia ewie kuku yɛ gbɛ ni mli kã shi faŋŋ nɔ akɛ: “Mɔ ko yɛ ni hiɔ shikpɔŋ kokroo lɛ yiteŋ.” (Yesaia 40:22, NW) Abaanyɛ atsɔɔ Hebri wiemɔ chugh, ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “kokroo” lɛ hu shishi akɛ “kutruku.”3 Biblia shishitsɔɔmɔi krokomɛi kaneɔ akɛ “shikpɔŋ kutruku lɛ” (Douay Version) kɛ “shikpɔŋ kokroo lɛ.”—Moffatt.c
Biblia ŋmalɔ Yesaia tsi ehe kɛjɛ adesãi ni ale ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ he lɛ ahe. Yɛ no najiaŋ lɛ, eŋma wiemɔ ni jeŋ nilee mli nibii ni akpaa shi anaa ni yaa hiɛ lɛ fiteee lɛ.
Mɛni Hiɛ Shikpɔŋ lɛ Mli?
Gbɔmɛi hao yɛ blema bei lɛ amli yɛ sanebimɔi krokomɛi ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ kɛ emli gbɛjianɔtoo lɛ he: Mɛni nɔ shikpɔŋ lɛ ma? Mɛni hiɛ hulu lɛ, nyɔɔŋtsere lɛ, kɛ ŋulamii lɛ amli? Amɛbɛ jeŋ muu fɛɛ nigbalamɔ hewalɛ mla ni Isaac Newton kɛba ni aŋma yɛ afi 1687 mli lɛ he nilee. Amɛleee jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ bɔɔ nii ni yɔɔ ŋwɛi diɛŋtsɛ lɛ tsotsoro shi efolo yɛ ŋwɛiniiaŋ lɛ he nɔ̃ ko. No hewɔ lɛ, yɛ bei pii amli lɛ, emlitsɔɔmɔ ni amɛkɛhaa lɛ tsɔɔ akɛ nibii ni anyɛɔ amɔɔ mli diɛŋtsɛ loo nibii komɛi hiɛ shikpɔŋ lɛ kɛ ŋwɛi bɔɔ nii krokomɛi lɛ amli yɛ kɔɔyɔŋ.
Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yiŋ ko ni aka awie yɛ blema, ekolɛ nɔ ni gbɔmɛi komɛi ni yɔɔ ŋshɔkpɔ ko nɔ lɛ kɛba ji akɛ, nu ebɔle shikpɔŋ lɛ he, ni akɛ ehoɔ yɛ nɛkɛ nui nɛɛ ahiɛ. Hindubii lɛ susu akɛ, shikpɔŋ lɛ yɛ shishitoo nii babaoo, ni eko damɔ eko nɔ. Ema shwuɔi ejwɛ nɔ, ni shwuɔi lɛ damɔ akpokpolonto ni da waa ko nɔ, ni akpokpolonto lɛ damɔ onufu ko ni da nɔ, ni onufu ni ekota ehe lɛ hoɔ yɛ jeŋ muu fɛɛ nui lɛ ahiɛ. Empedocles, Hela jeŋ nilelɔ ko ni hi shi yɛ afii ohai enumɔ D.Ŋ.B. lɛ mli lɛ he ye akɛ shikpɔŋ lɛ ma lasuogbele ko nɔ, ni nɛkɛ lasuogbele nɛɛ ji nɔ ni haa ŋwɛi bɔɔ nii lɛ tsiɔ amɛhe lɛ.
Susumɔi ni ehe shi waa ji Aristotle nɔ̃ lɛ. Eyɛ mli akɛ eka eyiŋ ewie akɛ shikpɔŋ lɛ yɛ kutruku moŋ, shi ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ shikpɔŋ lɛ tsotsoro shi efolo yɛ ŋwɛiniiaŋ. Yɛ esane naatsɔɔmɔ ni ji On the Heavens, ni ekɛteɔ shi ewoɔ jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ shikpɔŋ lɛ damɔ nu nɔ lɛ mli lɛ, ekɛɛ akɛ: “Ejeee adebɔɔ naa nii akɛ nu, kɛ shikpɔŋ lɛ hu, aaahi ŋwɛiteŋ: esa akɛ ená nɔ ko nɔ edamɔ.”4 No hewɔ lɛ, ‘mɛni nɔ’ shikpɔŋ lɛ ‘damɔ’? Aristotle tsɔɔ akɛ, hulu lɛ, nyɔɔŋtsere lɛ, kɛ ŋulamii lɛ kpɛtɛkpɛtɛɛ nibii kokrobii ni wa ni anaa nii kɛtsɔɔ mli lɛ ahe. Kokroo kã kokroo mli, ni shikpɔŋ lɛ—nyɛɛɛ atsi ehe—yɛ amɛteŋ. Beni nibii kokrobii nɛɛ bɔleɔ amɛhe yɛ ekokromɛi lɛ amli lɛ, belɛ nibii ni yɔɔ nɔ lɛ—hulu lɛ, nyɔɔŋtsere lɛ, kɛ shibɔlemɔ ŋulamii lɛ—miiho kɛmiitsɔ atatuiaŋ.
Etamɔ nɔ ni Aristotle sane mlitsɔɔmɔ lɛ ja. Kɛji akɛ akɛ ŋwɛi bɔɔ nii lɛ kpɛtɛko nɔ ko he kpɛŋŋ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni amɛaahi kɔɔyɔŋ lɛ? Akpɛlɛ Aristotle ni akɛ woo haa lɛ nɛɛ susumɔi lɛ anɔ akɛ anɔkwale aahu nɔ ni shɛɔ afii 2,000. Taakɛ The New Encyclopædia Britannica lɛ tsɔɔ lɛ, etsɔɔmɔi lɛ “kwɔ kɛyashɛ he ni akpɛlɛ nɔ akɛ jamɔ mli tsɔɔmɔ ni ajeee he ŋwane” yɛ sɔlemɔ lɛ hiɛ, yɛ afii ohai 16 kɛ 17 lɛ mli.5
Beni afee shwɛde pɛ kɛkɛ ni ŋwɛiniiaŋ nilelɔi je shishi amɛbi nɔ ni Aristotle ka eyiŋ ewie lɛ he sane. Ni kɛlɛ, amɛnaaa hetoo lɛ naa aahu kɛyashi Sir Isaac Newton tsɔɔ mli akɛ, shibɔlemɔ ŋulamii lɛ tsotsoro shi efolo yɛ ŋwɛiniiaŋ, ni nɔ ni hiɛ amɛmli yɛ amɛ shibɔlemɔ lɛ mli ji hewalɛ ko ni anaaa—nigbalamɔ hewalɛ. Etamɔ nɔ ko ni anyɛɛɛ ahe aye, ni Newton nanemɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi na akɛ ewa akɛ amɛaahe amɛye akɛ ŋwɛiniiaŋ kã shi efolo, ni nɔ ko nɔ ko bɛ jɛmɛ.d6
Mɛni Biblia lɛ yɔɔ kɛɛmɔ yɛ sanebimɔ nɛɛ he? Nɔ ni miihe ashɛ afii 3,500 ni eho nɛ, ni Biblia lɛ jaje yɛ gbɛ ni ekaaa ni mli kã shi faŋŋ nɔ akɛ shikpɔŋ lɛ tsotsoro shi ni “jeee nɔ ko nɔ” ema. (Hiob 26:7) Yɛ shishijee Hebri lɛ mli lɛ, wiemɔ kɛha “jeee nɔ ko” (beli-mahʹ) ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ shishi diɛŋtsɛ ji “bɛ nɔ ko nɔ ko.”7 Contemporary English Version lɛ kɛ wiemɔ “yɛ ŋwɛiniiaŋ folo” tsuɔ nii.
Shibɔlemɔ ŋulami ni tsotsoro shi “yɛ ŋwɛiniiaŋ folo” lɛ tamɔɔɔ bɔ ni gbɔmɛi pii ni yɔɔ nakai gbii lɛ amli lɛ susuɔ shikpɔŋ lɛ he amɛhaa. Ni kɛlɛ, Biblia ŋmalɔ lɛ ŋma wiemɔ ko ni nyiɛ ebe lɛ hiɛ shɔŋŋ, ni ja yɛ jeŋ nilee naa.
Biblia lɛ kɛ Tsofafeemɔ He Nilee—Ani Amɛkpãa Gbee?
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofafeemɔ he nilee etsɔɔ wɔ nibii babaoo yɛ bɔ ni helai gbɛɔ shwãa kɛ amɛnaatsii he. Tsofafeemɔ mli hiɛyaa yɛ afii ohai 19 lɛ mli ha akɛ nifeemɔ ni ji muawai anaatsii—hetsemɔ ni akɛbaa tsɛŋemɔ helai ashi. Nɔ ni jɛ mli ba lɛ yɛ naakpɛɛ waa. Helai ni tsɛŋeɔ mɔ lɛ kɛ kpatu gbele ba shi saŋŋ.
Shi, blema tsofafeelɔi nuuu bɔ ni feɔ ni hela gbɛɔ eshwãa lɛ shishi jogbaŋŋ, ni asaŋ amɛyooo bɔ ni falefalefeemɔ he hiaa yɛ helai anaatsii mli. Belɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ, kɛ akɛ amɛ tsofafeemɔ mli nifeemɔi lɛ to ŋmɛnɛŋmɛnɛ nɔ̃ lɛ he lɛ, pii tamɔ nɔ ni hiŋmɛigbelemɔ bɛ mli.
Tsofafeemɔ he woji ni etsɛ fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome ji Ebers Wolokpo, ni ji Mizraimbii atsofafeemɔ he nilee ni abua naa ni afee yɛ aaafee afi 1550 D.Ŋ.B. lɛ. Wolokpo nɛɛ hiɛ tsabaai 700 kɛha helai sɔrɔtoi “kɛjɛ baa kɔ̃ɔ nɔ kɛyashi nane waosɛɛlami ni waa mɔ he lɛ nɔ.”8 The International Standard Bible Encyclopaedia lɛ kɛɔ akɛ: “Tsofafeemɔ he nilee ni nɛkɛ tsofafeelɔi nɛɛ yɔɔ lɛ damɔ nɔ ni anaa loo niiashikpamɔ pɛ nɔ, eji ŋkunyaayeli titri, ni ekɛ jeŋ nilee kpãaa gbee kwraa.”9 Tsabaai lɛ pii tsuuu nii, ni oshara yɛ ekomɛi ahe waa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ mɔ ko hewolo nɔ fee fala ni eshi ŋtswɛmii yɛ sɛɛ lɛ, etsamɔ ni aŋma lɛ kaneɔ akɛ: “Woloŋmalɔ lɛ wamɔ. Akɛ Fufɔ Mli Nu akpɔtɔ lɛ jogbaŋŋ ni akɛto nɔ akɛ Tsofa ni afĩ.”10
Aŋma nɛkɛ Mizraim tsofai ni akɛtsaa helai nɛɛ afɔ̃ shi aaafee be mli ni aŋmala Biblia lɛ mli klɛŋklɛŋ woji ni Mose Mla lɛ fata he lɛ nɔŋŋ mli. Mose, ni afɔ lɛ yɛ afi 1593 D.Ŋ.B. lɛ da yɛ Mizraim. (2 Mose 2:1-10) Ákɛ Farao shiabii lɛ ateŋ mɔ ko lɛ, “atsɔɔ Mose Mizraim nilee fɛɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 7:22) Ele Mizraim “tsofatsɛmɛi lɛ.” (1 Mose 50:1-3) Ani amɛ tsofafeemɔ mli nifeemɔi ni tsuuu nɔ ko loo eyɔɔ oshara lɛ ná eniŋmaai lɛ anɔ hewalɛ?
Dabi. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, nɔ ni fata Mose Mla lɛ he ji falefalefeemɔ he mlai ni nyiɛ amɛbe lɛ hiɛ shɔŋŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mla ko ni kɔɔ asraafoi aŋsaraŋ he lɛ bi ni atsa shi ni afũ wamɔ yɛ he ni kɛ ŋsara lɛ teŋ jɛkɛ. (5 Mose 23:13) Enɛ ji nibii anaatsii ni yaa hiɛ shɔŋŋ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. Eye ebua koni muji ko akabote nu mli, ni ekɛ hebuu kɛmiijɛ musuŋtsɔmɔ ni adɔdɔji kɛbaa kɛ otswashiogbo helai krokomɛi ni yaa nɔ egbeɔ gbɔmɛi akpekpei abɔ lolo daa afi yɛ shikpɔji ni falefalefeemɔ ehiii yɛ jɛmɛ lɛ anɔ lɛ he ha.
Falefalefeemɔ he mlai krokomɛi ni baa Israelbii lɛ ayi kɛjɛ tsɛŋemɔ helai ni gbɛɔ shwãa lɛ ahe yɛ Mose Mla lɛ mli. Kɛji akɛ ana mɔ ko ni yɔɔ tsɛŋemɔ hela aloo asusuɔ akɛ eyɛ eko lɛ, ajieɔ lɛ kɛjɛɔ gbɔmɛi lɛ ateŋ kɛyaa ŋsara lɛ sɛɛ. (3 Mose 13:1-5) Esa akɛ afɔ atadei loo kpuji ni esa kooloo ni lɛ diɛŋtsɛ egbo lɛ he (ekolɛ yɛ hela hewɔ) lɛ dani awo ekoŋŋ loo ákɛ akpata hiɛ. (3 Mose 11:27, 28, 32, 33) Abuɔ mɔ fɛɛ mɔ ni taa gbonyo he lɛ akɛ ehe tseee ni esa akɛ etsɔ hetsuumɔ nifeemɔi ni etadei ahe fɔmɔ kɛ ehejuu fata he lɛ amli. Esa akɛ ekwa mɛi krokomɛi ahe ni eeeta yɛ gbii kpawo ni ehe tseee lɛ mli.—4 Mose 19:1-13.
Nɛkɛ falefalefeemɔ he mla nɛɛ jieɔ nilee ni jeŋmaji ni ebɔle amɛhe kɛkpe lɛ amli tsofafeelɔi leee lɛ kpo. Afii akpei abɔ dani tsofafeemɔ he nilee aaakase gbɛi ni helai tsɔɔ nɔ egbɛɔ eshwãa lɛ, no mli lɛ Biblia lɛ etsɔɔ gbɛi ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli ni atsɔɔ nɔ atsiɔ helai anaa. Belɛ ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ Mose aaanyɛ awie Israelbii lɛ fɛɛ he yɛ egbii lɛ amli akɛ amɛnaa afii 70 loo 80 lɛ.e—Lala 90:10.
Ekolɛ obaakpɛlɛ nɔ akɛ, Biblia mli wiemɔi ni etsɔ hiɛ lɛ ji anɔkwale yɛ jeŋ nilee naa. Shi wiemɔi krokomɛi yɛ Biblia lɛ mli ni anyɛŋ atsɔ jeŋ nilee nɔ atsɔ̃ɔ mli. Ani no tsɔɔ akɛ Biblia lɛ kɛ jeŋ nilee kpãaa gbee?
Saji ni Anyɛŋ Atsɔ̃ɔ Mli lɛ ni Aaakpɛlɛ Nɔ
Wiemɔ ni ayeko he odase lɛ etsɔɔɔ doo akɛ ebɛ mli. Gbɔmɔ nyɛmɔ ni ekɛaakpa anɔkwalei ni fa lɛ ashi ni etsɔɔ mli pɛpɛɛpɛ lɛ tsiɔ jeŋ nilee he odaseyeli lɛ naa. Shi anyɛŋ atsɔɔ anɔkwalei komɛi amli ejaakɛ abaaa emli odaseyeli yi, odaseyeli lɛ hiɛ eha loo akpako shi anako, aloo jeŋ nilee mli nyɛmɔi kɛ hesaai faaa bɔ ni no aaaha amu sane naa ni ŋwanejee ko bɛ he. Ani ekolɛ enɛ aaanyɛ aba lɛ nakai yɛ Biblia mli wiemɔi komɛi ni odaseyeli diɛŋtsɛ ni akɛ hiŋmɛi naa bɛ he lɛ he?
Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, anyɛŋ aye Biblia mli wiemɔi ni kɔɔ shihilɛhe ni anaaa jɛmɛ ni mumɔŋ gbɔmɛi yɔɔ jɛmɛ lɛ he odase—aloo ni aaakɛɛ akɛ ebɛ mli—yɛ jeŋ nilee naa. Nakai nɔŋŋ abaanyɛ awie yɛ naakpɛɛ nibii ni tee nɔ ni atsĩ tã yɛ Biblia lɛ mli lɛ ahe. Shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ he nikasemɔ ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ Nu Afua ni ba yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ he odaseyeli ni fa bɛ bɔ ni aaaha gbɔmɛi komɛi atsui anyɔ amɛmli. (1 Mose, yitso 7) Ani esa akɛ wɔmu sane naa akɛ ebaaa mli? Be kɛ tsakemɔ baanyɛ ahà yinɔsane mli nibii ni ba lɛ ahiɛ. No hewɔ lɛ, ani enyɛŋ eba akɛ nibii ni etee nɔ afii akpei abɔ ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ he lɛ ejie odaseyelii ni kɔɔ Nu Afua lɛ he lɛ babaoo kɛtee?
Eji anɔkwale akɛ, wiemɔi ni anyɛŋ atsɔ odaseyeli ni anaa faŋŋ nɔ akɛɛ akɛ eyɛ mli loo ebɛ mli yɛ Biblia lɛ mli. Shi ani esa akɛ enɛ aha wɔnaa akpɛ wɔhe? Biblia lɛ jeee jeŋ nilee he wolo. Shi kɛlɛ eji wolo ni wieɔ anɔkwale. Wɔsusu odaseyelii ni mli wawai ni tsɔɔ akɛ mɛi ni ŋmala lɛ ji hii ni hiɛɔ amɛ emuuyeli mli ni yeɔ anɔkwa lɛ he. Ni kɛ amɛtsĩ saji ni kɔɔ jeŋ nilee he lɛ tã lɛ, amɛwiemɔi lɛ ja, ni yiŋ ni akaa awieɔ yɛ “jeŋ nilee” he ni bafeɔ adesãi kɛkɛ lɛ eko bɛ mli. No hewɔ lɛ, jeŋ nilee jeee Biblia lɛ henyɛlɔ. Yiŋtoi babaoo yɛ ni akɛ jwɛŋmɔ ni mli kã shi faŋŋ aaadamɔ nɔ aŋmɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ akwɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a “Antipodes . . . ji hei enyɔ ni yɔɔ jeŋ kutruku nɛɛ nɔ, ni ekome yɛ ekroko lɛ hiɛ tuuŋtu. Liamɔ ni yaa trɔmɔɔ ni kã amɛteŋ lɛ baatsɔ shikpɔŋ lɛ teŋ tuuŋtu. Wiemɔ antipodes lɛ shishi ji nane kɛ nane yɛ Hela wiemɔ mli. Gbɔmɛi enyɔ ni damɔ antipodes baabɛŋkɛ amɛhe kpaakpa yɛ amɛnaji ashishi.”1—The World Book Encyclopedia.
b Kɛ aaawie yɛ tsɔnei ahe nilee naa lɛ, shikpɔŋ lɛ bɔɔ su yɛ tɛtrɛɛ kɛ kokroo ko; eyɛ tɛtrɛɛ fioo yɛ shikpɔŋ lɛ ati lɛ kɛ eshishigbɛ ni ais yɔɔ jɛmɛ babaoo lɛ.
c Kɛfata he lɛ, nɔ ko ni yɔɔ kutruku pɛ anaa kɛjɛɔ he fɛɛ he akɛ eyɛ kokroo. Apaawa ko ni yɔɔ tɛtrɛɛ baatamɔ wɔlɔ su yɛ bei pii amli, shi etamɔŋ nɔ ni yɔɔ kokroo.
d Jwɛŋmɔ ko ni ehe shi waa yɛ Newton gbii lɛ amli ji akɛ, nu ko—ŋwɛiniiaŋ “wonu” ko ji nɔ ni eyi jeŋ muu fɛɛ nɛɛ obɔ̃—ni ákɛ ŋkajaa loo nui ni tsɔmɔɔ ni yɔɔ nɔ ni tamɔ nu lɛ mli lɛ ji nɔ ni haa shibɔlemɔ ŋulamii lɛ bɔleɔ amɛhe lɛ.
e Yɛ afi 1900 mli lɛ, wala shihilɛ gbɛkpamɔ sɛɛkɛlɛ yɛ Europa maji pii amli kɛ agbɛnɛ yɛ United States lɛ shɛɛɛ afii 50. Kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa nɛɛ, etee hiɛ waa yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, ni jeee yɛ nɔyaa ni tsofafeemɔ ená yɛ helai anaatsii mli pɛ kɛkɛ hewɔ, shi yɛ falefalefeemɔ kɛ shihilɛi kpakpai ahewɔ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 21]
Wiemɔ ni ayeko he odase lɛ etsɔɔɔ doo akɛ ebɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]
Afii akpei abɔ dani gbɔmɛi aaana shikpɔŋ lɛ akɛ eyɛ kutruku yɛ ŋwɛiniiaŋ lɛ, no mli lɛ Biblia lɛ ewie ‘shikpɔŋ lɛ yiteŋ kokroo lɛ’ he
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]
Sir Isaac Newton tsɔɔ akɛ nigbalamɔ hewalɛ hiɛ ŋulamii amli yɛ amɛ shibɔlemɔ mli