Yona Kase Yehowa Mɔbɔnalɛ he Nii
YEHOWA yɛ nitsumɔ kɛha egbalɔ Yona. Be nɛɛ ba yɛ afii ohai nɛɛhu D.Ŋ.B., ni no mli lɛ Yerobeam II yeɔ nɔ yɛ Israel. Yona jɛ Gat-Hefer, Zebulonbii amaŋtiase ko mli. (Yoshua 19:10, 13; 2 Maŋtsɛmɛi 14:25) Nyɔŋmɔ miitsu Yona kɛya Ashurbii amaŋtiase Ninive, ejɛkɛ fe kilomitai 800, ni eyɛ emaŋ lɛ kooyi-bokagbɛ. Esa akɛ ebɔ Ninivebii lɛ kɔkɔ akɛ Nyɔŋmɔ baakpata amɛhiɛ.
Ekolɛ Yona susu akɛ: ‘Ákɛ miya nakai maŋtiase kɛ nakai maŋ lɛ mli? Amɛkɛ amɛhe hako Nyɔŋmɔ po. Nakai Ashurbii ni sumɔɔ lashishwiemɔ lɛ kɛ Yehowa etoko kpaŋmɔ dã, tamɔ bɔ ni Israelbii lɛ fee lɛ. Naa, ekolɛ gbɔmɛi ni yɔɔ nakai maŋ gbonyo lɛ mli lɛ baasusu mikɔkɔbɔɔ lɛ he akɛ hegbeyeiwoo, ni amɛbaaye Israel nɔ! No lɛ jeee mi! Miyaŋ. Majo foi kɛya Yopa ni mata lɛlɛ mli kɛya he kroko—maya aahu kɛyashɛ Tarshish, kɛya Ŋshɔ Kpeteŋkpele lɛ naagbee gbɛ. Nakai mibafee!’—Yona 1:1-3.
Oshara yɛ Ŋshɔ Hiɛ!
Etsɛɛɛ ni Yona yashɛ Yopa yɛ Mediteranea ŋshɔ lɛ naa. Ewo lɛlɛ mlitamɔ he nyɔmɔ ni eyata lɛlɛ ko ni yaa Tarshish, ni akɛtoɔ Spania he, ni fe kilomitai 3,500, yɛ Ninive anaigbɛ lɛ mli. Beni lɛlɛ lɛ fa pɛ ni gbalɔ ni etɔ lɛ lɛ tee lɛlɛ lɛ shishigbɛ, ni wɔ nyɔ enɔ. No sɛɛ nɔŋŋ lɛ, Yehowa ha ahum wulu ko tswa yɛ ŋshɔ lɛ hiɛ, ni amlakui ni tsui fã lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ tsɛ lɛ diɛŋtsɛ enyɔŋmɔ kɛha yelikɛbuamɔ. Lɛlɛ lɛ miibɔle ehe ni ehiɛgbɛ yaa ŋwɛi kɛbaa shi aahu akɛ no ha ashɛrɛ jatsui ni yɔɔ lɛlɛ lɛ mli lɛ ashwie ŋshɔŋ koni lɛlɛ lɛ tsiimɔ nɔ agbɔ. Shi kɛlɛ, etamɔ nɔ ni lɛlɛ lɛ baabutu kɛ̃, ni Yona nu ni lɛlɛ kudɔlɔ ni tsui efa lɛ bo akɛ: “Mɛni feɔ bo ni owɔɔ nɛkɛ? Tee shi ni obolɔ otsɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ, akɛ aleee nɔ Nyɔŋmɔ aaajwɛŋ wɔhe ni wɔhiɛ akakpata lo!” Yona te shi ni ekwɔ kɛtee lɛlɛ lɛ ŋwɛigbɛ.—Yona 1:4-6.
Amlakui lɛ kɛɛ akɛ: “Nyɛbaa ni wɔfɔa oshiki, ni wɔkɛle mɔ hewɔ ni nɛkɛ efɔŋ nɛɛ eba wɔnɔ nɛɛ!” Oshikifɔɔ lɛ gbee Yona nɔ. Susumɔ bɔ ni etsui ye eha beni amlakui lɛ kɛɛ akɛ: “Agbɛnɛ tsɔɔmɔ wɔ mɔ hewɔ ni nɛkɛ efɔŋ nɛɛ eba wɔnɔ nɛɛ? Mɛni ji onitsumɔ, ni nɛgbɛ ojɛ? Nɛɛ ji oshikpɔŋ lɛ, ni namɛi ji omaŋbii?” Yona kɛɛ eji Hebrinyo ni ejaa “Yehowa, ŋwɛi Nyɔŋmɔ lɛ,” ni akɛ eyɛ gbeyeishemɔ ni mli kwɔ kɛha ‘Mɔ ni fee ŋshɔ kɛ shikpɔŋ gbiŋ lɛ.’ Ahum lɛ etswa ewo amɛ ejaakɛ eejo foi kɛmiijɛ Yehowa hiɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni eeefee toiboo ni ekɛ Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ ayaha yɛ Ninive.—Yona 1:7-10.
Amlakui lɛ bi akɛ: “Mɛni wɔfee bo, koni ŋshɔ lɛ aŋmɛ aha wɔ?” Beni ŋshɔ lɛ hamahama feemɔ lɛ yaa nɔ emli woɔ wu lɛ, Yona kɛɛ: “Nyɛwoa mi, ni nyɛshɛa mi nyɛfɔa ŋshɔ lɛ mli, ni ŋshɔ lɛ aaaŋmɛ aha nyɛ; ejaakɛ mile akɛ mihewɔ ni nɛkɛ ahum kpeteŋkpele nɛɛ tswaa nyɛ nɛɛ!” Akɛni amɛsumɔɔɔ ni amɛshɛɔ Yehowa tsulɔ lɛ amɛfɔɔ ŋshɔŋ ni gbele ajɛ mli aba hewɔ lɛ, hii lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaaba shikpɔŋ gbiŋ nɔ. Akɛni amɛyeee omanye hewɔ lɛ, amlakui lɛ bolɔ akɛ: “Ao, Yehowa, wɔmiikpao fai, kaaha wɔhiɛ miikpata yɛ nuu nɛɛ susuma hewɔ, ni okɛ mɔ ni eye bem lá akafɔ wɔnɔ! ejaakɛ bo, Yehowa, ofeɔ bɔ ni sa ohiɛ!”—Yona 1:11-14.
Ashɛ́ Lɛ Afɔ̃ Ŋshɔŋ!
No hewɔ lɛ amlakui lɛ shɛ Yona amɛwo ŋshɔŋ. Beni eshiuɔ kɛboteɔ ŋshɔ ni efee hamahama lɛ shishi lɛ, ŋshɔ lɛ hamahama feemɔ lɛ bɔi shibaa. Beni amɛna enɛ lɛ, ‘gbɔmɛi lɛ bɔi Yehowa gbeyeishemɔ naakpa, ni no hewɔ lɛ amɛsha afɔle amɛha lɛ ni amɛwowoo shii.’—Yona 1:15, 16.
Beni nu lɛ haa Yona nɔ lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ eesɔle. Kɛkɛ ni enu he akɛ eebote fɔlɔ wulu ko ni mli yɔɔ bɔdɔɔ mli blɛoo. Naakpɛɛ sane ji akɛ, enyɛɔ emuɔ lolo! Beni ejieɔ ŋshɔ shishi kwɛ̃ɛ nii ni ebala eyitso he lɛ, Yona na akɛ ebote he ko ni yɔɔ sɔrɔto kwraa. Nɔ hewɔ ji akɛ, “Yehowa esaa ŋshɔŋ loo kpeteŋkpele ko eto ni emi Yona. Ni Yona hi ŋshɔŋ loo lɛ musuŋ jetsɛremɔ kɛ jenamɔ gbii etɛ.”—Yona 2:1.
Yona Sɔlemɔ ni Mli Wa
Beni Yona yɔɔ loo wulu lɛ musuŋ lɛ, ena be ekɛsɔle. Ewiemɔi lɛ ekomɛi tamɔ lalai lɛ ekomɛi. Sɛɛ mli lɛ Yona ŋmala esɔlemɔi ni tsɔɔ tsuifaa kɛ tsuitsakemɔ hu lɛ he saji eshwie shi. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛha lɛ lɛ, etamɔ nɔ ni loo lɛ musuŋ lɛ baatsɔ Sheol, egbonyobu. No hewɔ lɛ esɔle akɛ: “Mibolɔ mitsɛ Yehowa yɛ mifimɔ lɛ mli, ni eto he eha mi; mibolɔ kɛjɛ gbohiiaje [Sheol, NW] musuŋ, ni ebo migbee toi.” (Yona 2:2, 3) Nɔkwɔlɛi Lalai Enyɔ—ekolɛ nɔ ni Israelbii lɛ la beni amɛyaa Yerusalem kɛha daa afi gbijuji lɛ—jieɔ susumɔi ni tamɔ nakai nɔŋŋ kpo.—Lala 120:1; 130:1, 2.
Beni Yona susuɔ shi ni ekpeleke kɛtee ŋshɔ lɛ mli lɛ he lɛ, esɔle akɛ: “Shi [Yehowa] oshɛ mi ofɔ bu kwɔŋkwɔŋ mli yɛ ŋshɔ [teŋ] tsui mli, ni nu babaoo ebɔle mi kɛkpe; oshɔkei kɛ omlɛmlɛi lɛ fɛɛ kumɔɔ shwieɔ minɔ.”—Yona 2:4; okɛto Lala 42:8; 69:3 he.
Yona she gbeyei akɛ etoigbele lɛ baaha elaaje ŋwɛi duromɔ, ni akɛ enaŋ Nyɔŋmɔ sɔlemɔwe lɛ dɔŋŋ. Esɔle akɛ: “Shi mi lɛ mikɛɛ: Ashɛ mi afɔ kɛjɛ ohiɛ! kɛlɛ masaa makwɛ osɔlemɔwe krɔŋkrɔŋ lɛ!” (Yona 2:5; okɛto Lala 31:23 he.) Etamɔ nɔ ni Yona shihilɛ lɛ efite kwraa akɛ ekɛɛ: “Nu lɛ ebɔle mi kɛyashɛ misusuma he tɔ̃ɔ [ekɛ oshara miiba ewala he]; bu kwɔŋkwɔŋ lɛ esa miyi; wosumai [ni yɔɔ ŋshɔ lɛ mli lɛ] ebala miyitso he.” (Yona 2:6; okɛto Lala 69:2 he.) Bo lɛ susumɔ Yona fimɔ shihilɛ lɛ he okwɛ, ejaakɛ ekɛfata he akɛ: “Mikpeleke shi kɛtee gɔji lɛ ashishi tɔ̃ɔ [kɛbote loo lɛ mli]; shikpɔŋ lɛ kɛ egbóiasɛɛ-adabaŋi [tamɔ gbonyobu mli nɔ̃] lɛ eŋa miyi kɛmiiya naanɔ: shi ojie miwala kɛjɛ bu lɛŋ [yɛ gbi ni ji etɛ lɛ nɔ], Yehowa, mi-Nyɔŋmɔ!”—Yona 2:7; okɛto Lala 30:4 he.
Eyɛ mli akɛ Yona yɛ loo lɛ musuŋ moŋ, shi esusuuu sane he akɛ: ‘Mihao aahu akɛ minyɛŋ masɔle.’ Shi moŋ esɔle akɛ: “Beni misusuma tɔ biti yɛ mimli [kɛbɛŋkɛ gbele] lɛ, mikai Yehowa [yɛ hemɔkɛyeli mli, akɛ Mɔ ni yɔɔ hewalɛ kɛ mɔbɔnalɛ fe fɛɛ], ni misɔlemɔ shɛ oŋɔɔ, yɛ osɔlemɔwe krɔŋkrɔŋ lɛ.” (Yona 2:8) Nyɔŋmɔ bo Yona toi yɛ ŋwɛi sɔlemɔwe lɛ ni ehere eyiwala.
Yona sɔle kɛgbe naa akɛ: “Mɛi ni nyiɛɔ amale yaka nii asɛɛ [yɛ apasa nyɔŋmɔi amagai ni bɛ wala ni amɛkɛ amɛhe fɔɔ nɔ hewɔ] lɛ, amɛkwa amɛduromɔ lɛ [yɛ Mɔ ni jieɔ su nɛɛ kpo ni amɛkwaa lɛ lɛ hewɔ]. Shi mi lɛ, mikɛ shidaa gbee aaasha afɔle ahao [Yehowa Nyɔŋmɔ]; maye mishiwoo [yɛ niiashikpamɔ nɛɛ mli loo yɛ bei krokomɛi amli] lɛ nɔ. Yiwalaheremɔ lɛ Yehowa nɔ ni!” (Yona 2:9, 10; okɛto Lala 31:7; 50:14 he.) Akɛni ele akɛ Nyɔŋmɔ pɛ baanyɛ ajie lɛ kɛjɛ gbele mli lɛ, gbalɔ ni etsake etsui (tamɔ Maŋtsɛmɛi David kɛ Salomo ni tsɔ ehiɛ lɛ) tsɔɔ akɛ Yehowa dɛŋ yiwalaheremɔ yɔɔ.—Lala 3:9; Abɛi 21:31.
Yona Bo Toi
Beni esusu sane he kɛ sɔlemɔ ni mli wa babaoo sɛɛ lɛ, Yona nu he akɛ aagbala lɛ kɛmiijɛ fɔlɔ ni etsɔ mli kɛbote mli lɛ mli. Naagbee lɛ, ashɛ lɛ afɔ shikpɔŋ gbiŋ nɔ. (Yona 2:11) Akɛni Yona hiɛ esɔ jiemɔ lɛ hewɔ lɛ, ebo Nyɔŋmɔ wiemɔ toi, akɛ: “Tee shi ni oya Ninive maŋ kpeteŋkpele lɛŋ, ni oyashiɛ shiɛmɔ ni mafao lɛ otsɔɔ amɛ!” (Yona 3:1, 2) Yona je shishi kɛtee Ashurbii amaŋtiase lɛ mli. Beni ena ele gbi ni ji lɛ, eyoo akɛ ehi loo lɛ musuŋ gbii etɛ. Gbalɔ lɛ fo Eufrate Faa lɛ yɛ he ni lɛɛ ni edɔɔ kɛtsɔɔ lɛ, ni efa gbɛ kɛtee bokagbɛ kɛfoŋ yɛ Mesopotamia kooyigbɛ, kɛba Tigris Faa lɛ naa, ni naagbee lɛ eyashɛ maŋ kpeteŋkpele lɛ mli.—Yona 3:3.
Yona bote Ninive, maŋ ni da ko mli. Enyiɛ kɛkpa maŋ lɛ mli gbi kome ni ejajeɔ akɛ: “Biɛ gbii nyɔŋmai-ejwɛ sɛɛ lɛ abaabutu Ninive!” Ani akɛ Ashurbii awiemɔ he nilee duro Yona yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ? Akɛɛɛ wɔ. Shi kɛ eewie Hebri ni mɔ ko miijie naa po lɛ, esane jajemɔ lɛ wo yibii. Gbɔmɛi ni yɔɔ Ninive lɛ bɔi Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli namɔ. Amɛshiɛ ni ahi ŋmaa, ni amɛbumɔ kpekpei kɛjɛ amɛteŋ mɔ wulu nɔ kɛbashi amɛteŋ mɔ bibioo nɔ. Beni wiemɔ lɛ shɛ Ninive maŋtsɛ lɛ ŋɔɔ lɛ, ete shi kɛjɛ esɛi lɛ nɔ, ni ejie emaŋtsɛ atade lɛ yɛ ehe efɔ shi, ni ebu kpekpe, ni eho eta lamlu mli.—Yona 3:4-6.
Kwɛ bɔ ni Yona naa kpɛ ehe ha! Ashur maŋtsɛ lɛ tsu shiɛlɔi kɛ sanejajemɔ akɛ: “Gbɔmɛi kɛ kooloi, tsinai kɛ tooi akasa amɛnaa nɔ ko nɔ ko; amɛkaye nii ni amɛkanu nu hu! Ni gbɔmɛi kɛ kooloi fɛɛ abumɔ kpekpe, ni amɛbolɔ waa amɛtsɛ Nyɔŋmɔ, ni mɔ fɛɛ mɔ akpale kɛjɛ egbɛ fɔŋ lɛ nɔ kɛ yiwalɛ ni yɔɔ amɛdɛ lɛ he; akɛ aleee nɔ Nyɔŋmɔ hu aaakpale ni eeeshwa ehe, ni eeetsɔ ehe kɛjɛ emlifu ni naa wa lɛ he, ni wɔhiɛ akakpata lo!”—Yona 3:7-9.
Ninivebii lɛ kɛ amɛmaŋtsɛ akpɔ lɛ tsu nii. Beni Nyɔŋmɔ na akɛ amɛkpale kɛjɛ amɛgbɛ fɔŋ lɛ nɔ lɛ, eshwa ehe yɛ efɔŋ ni ekɛɛ ekɛaaba amɛnɔ lɛ hewɔ, no hewɔ lɛ ekɛbaaa amɛnɔ. (Yona 3:10) Yɛ amɛ tsuitsakemɔ, heshibaa, kɛ hemɔkɛyeli hewɔ lɛ, Yehowa to eyiŋ akɛ ekɛ kojomɔ ni eto eyiŋ akɛ ekɛbaaba lɛ baŋ amɛnɔ.
Gbalɔ ni Etũ Ehiɛ Lɛ
Gbii nyɔŋmai ejwɛ ho ni nɔ ko baaa Ninive nɔ. (Yona 3:4) Beni Yona na akɛ akpataŋ Ninivebii lɛ ahiɛ lɛ, enɛ eŋɔɔɔ enaa kwraa, ni emli wo la ni esɔle akɛ: “Ao, Yehowa! ani jeee nɔ ni mikɛɛ, beni miyɔɔ mishikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɛ? Enɛ hewɔ nɔŋŋ mije mra mijo foi kɛmiiya Tarshish; ejaakɛ mile akɛ bo lɛ, Nyɔŋmɔ durolɔ kɛ musuŋtsɔlɔ jio, ni omli fuuu mra, ni omɔbɔnalɛ fa, ni oshwaa ohe yɛ efɔŋ hewɔ! No hewɔ lɛ agbɛnɛ, Yehowa, ŋɔɔ misusuma kɛjɛ mimli; ejaakɛ faŋ nɔ ni migbo moŋ fe nɔ ni mihiɛ kã nɛɛ!” Nyɔŋmɔ kɛ sanebimɔ nɛɛ here nɔ akɛ: “Kolɛ omli ni ewo la nɛɛ eja, bɛ?”—Yona 4:1-4.
Enɛ sɛɛ lɛ, Yona kɛ mlifu je kpo kɛjɛ maŋ lɛŋ. Beni eshɛ bokagbɛ lɛ, efee asese yɛ jɛmɛ eha ehe, ni eho eta shishi yɛ hɔɔŋ lɛ mli, kɛyashi beyinɔ ni eeena nɔ ni aaafee maŋ lɛ. Kɛkɛ ni Yehowa kɛ musuŋtsɔlɛ “saa adedeŋkruma ko, ni ekwɛ̃ eha Yona yiteŋ, koni eyiteŋ ana hɔɔŋ, ni ekɛjie lɛ kɛjɛ ehaomɔ lɛ mli.” Kwɛ bɔ ni Yona nya adedeŋkruma lɛ he naakpa! Shi Nyɔŋmɔ saa gɔgɔmi ko, ni eye adedeŋkruma lɛ, ni eŋala. Etsɛɛɛ ni egbi kwraa. Nyɔŋmɔ saa ha boka kɔɔyɔɔ ni mli edɔ waa hu tswa. Agbɛnɛ hulu lɛ miisha gbalɔ lɛ yiteŋ, ni eetɔ biti. Etee nɔ ebi koni egbo. Hɛɛ, Yona kɛɛ shii abɔ akɛ: “Faŋ nɔ ni migbo moŋ fe nɔ ni mihiɛ kã nɛɛ!”—Yona 4:5-8.
Agbɛnɛ Yehowa wie. Ebi Yona akɛ: “Kolɛ omli ni ewo la yɛ adedeŋkruma nɛɛ hewɔ nɛɛ eja, bɛ?” Yona ha hetoo akɛ: “Eja akɛ mimli awo la kɛyashi gbele mli tete!” Yɛ no hewɔ lɛ, Yehowa kɛɛ gbalɔ lɛ agbɛnɛ akɛ: ‘Bo lɛ adedeŋkruma lɛ sane miidɔ bo. Shi jeee bo ogbo he deŋme ni jeee bo oha ekwɛ̃. Nyɔɔŋ kome mli eba, ni nyɔɔŋ kome mli nɔŋŋ ehiɛ kpata lɛ.’ Nyɔŋmɔ tee nɔ ekɛ lɛ susu sane he akɛ: ‘Ni mi lɛ, Ninive maŋ kpeteŋkpele nɛɛ, ni gbɔmɛi fe 120,000 ni leee amɛninejurɔ kɛ amɛbɛku, kɛ kooloi babaoo hu yɔɔ mli lɛ, sane akadɔ mi, bɛ?’ (Yona 4:9-11) Hetoo ni ja lɛ yɛ faŋŋ.
Yona tsake etsui ni ehi shi ni eŋma Biblia wolo ni egbɛi kã nɔ lɛ. Te efee tɛŋŋ ele akɛ amlakui lɛ she Yehowa gbeyei ni amɛsha afɔle amɛha Lɛ, ni amɛwowoo shii? Kɛtsɔ mumɔ ni ajɛ ŋwɛi akɛha nɔ, loo ekolɛ ena ele kɛjɛ amlakui lɛ eko naa yɛ sɔlemɔwe lɛ loo kɛjɛ gbɛfalɔi lɛ eko naa.—Yona 1:16; 2:5
“Gbalɔ Yona Okadi Lɛ”
Beni woloŋmalɔi kɛ Farisifoi lɛ bi ni Yesu Kristo aha amɛ okadi ko lɛ, ekɛɛ: “Yinɔbii fɔji kɛ gbalafitelɔi miitao okadi; shi ahaŋ amɛ okadi ko, akɛ ja gbalɔ Yona okadi lɛ.” Yesu kɛfata he akɛ: ‘Ejaakɛ bɔ ni Yona ye shwaneshwane kɛ nyɔɔŋnyɔɔŋ gbii etɛ yɛ ŋshɔŋloo kpeteŋkpele lɛ musuŋ lɛ, nakai gbɔmɔ Bi lɛ aaaye shwaneshwane kɛ nyɔɔŋnyɔɔŋ gbii etɛ yɛ shikpɔŋ lɛ tsui mli.’ (Mateo 12:38-40) Yudafoi agbii jeɔ shishi kɛjɛɔ hulushinyɔɔ mli. Kristo gbo Sohaa shwane, Nisan 14, 33 Ŋ.B. Akɛ egbonyo lɛ wo gbonyobu ko mli dani hulu nyɔ shi nakai gbi lɛ. Nisan 15 je shishi nakai gbɛkɛ lɛ ni eyaa nɔ kɛyashiɔ Hɔɔ beni hulu enyɔ shi, ni ji otsi lɛ gbi ni ji kpawo kɛ naagbee gbi lɛ. Nakai be lɛ mli Nisan 16 je shishi ni eyaa nɔ kɛyashiɔ nɔ ni wɔtsɛɔ akɛ Hɔgbaa lɛ hulushinyɔɔ mli. No hewɔ lɛ, Yesu gbo, ni ekã gbonyobu lɛ mli, kɛ hoo lɛ yɛ be ko mli yɛ Nisan 14, ni ehi gbonyobu mli yɛ Nisan 15 gbi muu lɛ fɛɛ mli, ni eye Nisan 16 gbɛkɛ ŋmɛlɛtswai lɛ yɛ gbonyobu lɛ mli. Beni yei komɛi ba gbonyobu lɛ naa Hɔgbaa leebi lɛ, no mli lɛ atee lɛ shi momo.—Mateo 27:57-61; 28:1-7.
Yesu hi gbonyobu lɛ mli gbii etɛ mli fãi komɛi. No hewɔ lɛ ehenyɛlɔi lɛ nine shɛ “Yona okadi lɛ” nɔ, shi Kristo kɛɛ: “Ninive hii lɛ aaate shi awo nɛkɛ yinɔbii nɛɛ yɛ kojomɔ lɛ mli, ni amɛaabu amɛ fɔ; ejaakɛ amɛtsake amɛtsuii yɛ Yona shiɛmɔ lɛ naa; ni naa, mɔ ni fe Yona yɛ biɛ.” (Mateo 12:41) Kwɛ bɔ ni eji anɔkwale ha! Yudafoi lɛ yɛ Yesu Kristo yɛ amɛteŋ—gbalɔ ni nɔ kwɔ fe Yona. Eyɛ mli akɛ Yona ji okadi ni fa kɛha Ninivebii lɛ moŋ, shi Yesu kɛ hegbɛ babaoo kɛ odaseyeli ni fiɔ sɛɛ ni fe nakai gbalɔ lɛ nɔ̃ shiɛ. Ni kɛlɛ, Yudafoi lɛ heee yeee.—Yohane 4:48.
Akɛ maŋ lɛ, Yudafoi lɛ kɛ heshibaa ekpɛlɛɛɛ Gbalɔ ni nɔ kwɔ fe Yona lɛ nɔ, ni amɛheee E-nɔ amɛyeee. Ni amɛ blematsɛmɛi lɛ hu? Amɛ hu amɛbɛ hemɔkɛyeli kɛ heshibaa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, eyɛ faŋŋ akɛ, Yehowa tsu Yona kɛtee Ninive koni ekɛtsɔɔ sɔrɔto ni kã Ninivebii ni etsake amɛtsui lɛ kɛ Israelbii kuɛŋtilɔi, ni bɛ hemɔkɛyeli kɛ heshibaa kwraa lɛ teŋ.—Okɛto 5 Mose 9:6, 13 he.
Ni Yona diɛŋtsɛ hu? Ekase bɔ ni Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ da ha lɛ he nii. Agbɛnɛ, esa akɛ bɔ ni Yehowa fee enii eha, yɛ Yona ni wie huhuuhu yɛ mɔbɔnalɛ ni ajie kpo atsɔɔ Ninivebii ni etsake amɛtsui lɛ he lɛ akaha wɔmiiwie huhuuhu beni wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ jieɔ mɔbɔnalɛ kpo etsɔɔ gbɔmɛi ni yɔɔ wɔgbii nɛɛ amli lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nyɛhaa wɔmli afilia wɔ akɛ afi fɛɛ afi lɛ, gbɔmɛi akpei abɔ kuɔ amɛsɛɛ kɛbaa Yehowa ŋɔɔ yɛ hemɔkɛyeli mli, kɛ heshibaa tsuii.