Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w94 4/15 bf. 8-13
  • Tsɔɔmɔ ni Sɛɛnamɔ Yɔɔ He Kɛha Wɔ Jaramɔ Bei Nɛɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Tsɔɔmɔ ni Sɛɛnamɔ Yɔɔ He Kɛha Wɔ Jaramɔ Bei Nɛɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nii ni Akaseɔ Kɛjɛɔ Yinɔsane Mli
  • Gbalɛ ni Kɔɔ Wɔbei Nɛɛ Ahe
  • Na Emli Sɛɛnamɔi Babaoo
  • Ani Wɔyɛ “Naagbee Gbii lɛ” Amli Lɛɛlɛŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
  • Etsɛŋ Ni Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Baaba Mli
    Mɛni Ji Yiŋtoo Ni Yɔɔ Shihilɛ Sɛɛ? Te Ooofee Tɛŋŋ Ole Hu?
  • Ani “Naagbee Gbii lɛ” Amli Wɔyɔɔ Lɛ?
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Mɛni Enɛɛmɛi Fɛɛ Tsɔɔ?
    Nyɛyaa Nɔ Nyɛshia Kpe!
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
w94 4/15 bf. 8-13

Tsɔɔmɔ ni Sɛɛnamɔ Yɔɔ He Kɛha Wɔ Jaramɔ Bei Nɛɛ

“Na enɛ ole akɛ, naagbee gbii lɛ anɔ lɛ, jaramɔ bei baaba. . . . Gbɔmɛi fɔji kɛ shishiulɔi aaawo wu yɛ efɔŋ mli; amɛlakaa mɛi, ni amɛ hu alakaa amɛ.”—2 TIMOTEO 3:1, 13.

1, 2. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔnya tsɔɔmɔi ni wɔnyiɛɔ sɛɛ lɛ ahe?

ANI aaye aabua bo, aloo aaye bo awui? Ani aana onaagbai lɛ anaa tsabaa, aloo aaha eewo wu moŋ? Kɛtsɔ mɛni nɔ? Kɛtsɔ tsɔɔmɔi anɔ. Hɛɛ, tsɔɔmɔi baanyɛ asa oshihilɛ he waa kɛha ekpakpa loo efɔŋ.

2 University tsɔɔlɔi etɛ kase enɛ he nii nyɛsɛɛ nɛɛ ni amɛŋma nɔ ni amɛna lɛ yɛ wolo ni atsɛɔ lɛ Journal for the Scientific Study of Religion lɛ mli. Wɔkpɛlɛ nɔ akɛ ekolɛ jeee bo loo oweku lɛ he nii amɛkase. Kɛlɛ, nɔ ni amɛna lɛ tsɔɔ tsakpaa ko ni yɔɔ tsɔɔmɔi kɛ omanye ni mɔ ko yeɔ, loo omanye ni eyeee yɛ wɔ jaramɔ bei nɛɛ anaa ni anyɛɔ adamɔɔ lɛ mli. Wɔbaana nɔ ni amɛkpa shi amɛna lɛ yɛ nikasemɔ ni baanyiɛ enɛ sɛɛ lɛ mli.

3, 4. Mɛɛ odaseyelii komɛi yɔɔ ni tsɔɔ akɛ jaramɔ bei lɛ mli wɔyɔɔ lɛ?

3 Shi, klɛŋklɛŋ lɛ, susumɔ sanebimɔ nɛɛ he okwɛ: Ani okpɛlɛɔ nɔ akɛ jaramɔ bei amli wɔyɔɔ nɛɛ? Kɛji nakai ni lɛ, obaana akɛ odaseyelii lɛ tsɔɔ akɛ “jaramɔ bei” lɛlɛŋ nɛ. (2 Timoteo 3:1-5) Bɔ ni esaa mɛi ahe lɛ yɛ sɔrɔto. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ ole shikpɔji ni aagbala amɛmli bianɛ yɛ be mli ni kui sɔrɔtoi peleɔ koni amɛye fa kroko nɔ yɛ maŋkwramɔŋ lɛ. Hei krokomɛi hu yɛ ni gbɔmɔgbee lɛ jɛ jamɔ kɛ weku mli sɔrɔto-feemɔi. Ni jeee asraafoi pɛ ayeɔ amɛ awui lɛ. Susumɔ yei kɛ obalayei babaoo ni afee amɛ niseniianii, hiimeji kɛ yeimeji ni naaa niyenii, ni fɛi miiye amɛ, ni amɛbɛ wɔɔhe lɛ ahe okwɛ. Babaoo yɛ shikpɔji ni wɔnuuu amɛhe tsɔ lɛ anɔ ni miina nɔ waa diɛŋtsɛ. Enɛ haa mɛi babaoo shiɔ amɛmaji amli ni amɛyataoɔ abobaa he yɛ maji krokomɛi anɔ.

4 Nɔ ni ekadi wɔbei nɛɛ hu ji shika helɛtemɔ mli naagbai, ni nɔ ni ejɛ mli eba ji nitsumɔ hei ni aŋamɔɔ, nitsumɔ ni anaaa atsu, nitsumɔ mli shika kɛ pɛnshɛn ni ahaaa, shika hewalɛ ni baa shi, kɛ niyenii ni faaa ni shɛɛɛ mɔ naa. Ani obaanyɛ otsɔɔ naagbai nɛɛ ekrokomɛi ofata he? Ekolɛ nakai. Gbɔmɛi akpekpei abɔ krokomɛi yɛ jeŋ fɛɛ ni miina nɔ̃ yɛ hɔmɔ kɛ helai ahewɔ. Eka shi faŋŋ akɛ ona mfonirii ni yɔɔ gbeyei ni jɛ East Africa ni tsɔɔ hii, yei kɛ gbekɛbii ni amɛtãra loo ni amɛwui fɛɛ ejejee kpo lɛ. Gbɔmɛi akpekpei abɔ naa nɔ yɛ Asia shikpɔji anɔ nakai nɔŋŋ.

5, 6. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ hela hu fata wɔ jaramɔ bei nɛɛ amli nibii babaoo lɛ ahe?

5 Wɔ fɛɛ wɔnu helai ni yɔɔ gbeyei ni miifa babaoo lɛ ahe. Yɛ January 25, 1993 mli lɛ, The New York Times lɛ jaje akɛ: “Akɛni Latin Amerika AIDS tsɛŋemɔ-hela lɛ miishwere yɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara, osatofeemɔ kɛ enaa ni anyɛɛɛ atsi lɛ mli hewɔ lɛ, eeya hiɛ kɛmiiteke U.S. Amerika nɔ̃ lɛ . . . Nɔ ni ha hela lɛ fa nakai lɛ jɛ bɔ ni etsɛŋeɔ yei babaoo . . . lɛ hewɔ.” U.S.News & World Report lɛ kɛɛ yɛ October 1992 mli akɛ: “Afii nyɔŋmai enyɔ pɛ ni eho nɛ, beni U.S. Amerika datrɛfonyo nukpa lɛ jieɔ gbɔmɛi ahewalɛnamɔ mli kunimyeli ni fe fɛɛ yi lɛ mli ni etswa adafi akɛ be eshɛ ni esa akɛ ‘akpa bɔ ni agbaa he naa yɛ tsɛŋemɔ-helai ahe’ lɛ.” Shi amrɔ nɛɛ hu? “Helatsamɔ hei eyi obɔ kɛ helai ni asusuɔ akɛ aye nɔ kunim jeeŋmɔ lɛ. . . . Muawai bibiibii miitsake amɛshihilɛ mli ni eeha amɛmiishwere oyayaayai fe bɔ ni anaa tsofai heei ni kuɔ amɛnaa. . . . Wɔmiibote tsɛŋemɔ-helai ayinɔ hee ko kwraa mli.”

6 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ kome lɛ, Newsweek ni ji January 11, 1993 nɔ lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Atiridii muawai tsɛŋeɔ gbɔmɛi ni kɛ abu naa lɛ amɛshɛɔ akpekpei 270 daa afi, ni egbeɔ aaafee akpekpei 2 . . . ni ehaa kɛ hoo lɛ mɛi akpekpei 100 he yeɔ waa. . . . Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, tsutsu tsofai ni akɛkuɔ nɛkɛ hela nɛɛ naa lɛ nyɛɛɛ nɔ ko afee dɔŋŋ. . . . Etsɛŋ ni hela nɛɛ mli ekomɛi baafee nɔ ni anyɛɛɛ atsa.” Ehaa ohe kpokpoɔ kɛ gbeyeishemɔ.

7. Te mɛi pii feɔ amɛnii ŋmɛnɛ yɛ bei ni mli wawai lɛ ahe amɛhaa tɛŋŋ?

7 Ekolɛ oyoo akɛ mɛi pii miitao yelikɛbuamɔ amɛha amɛnaagbai anaa tsabaa yɛ nɛkɛ jaramɔ bei nɛɛ amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ mɛi ni heɔ woji ni wieɔ nɔnyɛɛ loo hela hee ko he lɛ nɛkɛ he okwɛ. Mɛi komɛi hu efee yeyeeye waa ni amɛmiitao ŋaawoo yɛ gbalashihilɛ ni fiteɔ, gbekɛbii akwɛmɔ, dãa ni wa loo tsofai fɔji kɛ nitsumɔ mli naagbai ahe, aloo bɔ ni amɛaafee ni amɛŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ be ni amɛnitsumɔ heɔ kɛ nɔnyɛɛ ni amɛnuɔ he yɛ shia lɛ hewɔ. Hɛɛ, yelikɛbuamɔ diɛŋtsɛ he miihia amɛ! Ni bo hu? Ani okɛ oteemɔŋ naagba ko miishi mple loo okɛ haomɔ ko ni tawuu, hɔmɔ, loo oshara po kɛba miipele? Kɛji akɛ etamɔ nɔ ni tsabaa ko bɛ kɛha naagba ko ni haoɔ bo po lɛ, oyɛ nɔ ni ooodamɔ nɔ obi ohe akɛ, ‘Mɛni hewɔ wɔshɛ jaramɔ be ni tamɔ nɛkɛ mli?’

8. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔtsɔ wɔhe kɛya Biblia lɛ mli kɛha shishinumɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ?

8 Dani wɔɔnyɛ wɔdamɔ naa jogbaŋŋ ni wɔtsui anyɔ wɔmli yɛ shihilɛ mli bianɛ kɛ agbɛnɛ yɛ wɔ wɔsɛɛ be mli lɛ, ehe miihia ni wɔle nɔ hewɔ ni wɔkɛ jaramɔ bei ni tamɔ nɛkɛ kpeɔ lɛ. Ni kɛ wɔɔwie yɛ faŋŋ mli lɛ, no tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ asusu Biblia lɛ he. Mɛni hewɔ wɔkɛ wɔnine tsɔɔ Biblia lɛ nɔ lɛ? Ejaakɛ no pɛ ji wolo ni anɔkwa gbalɛ, yinɔsane ni atsɔ hiɛ aŋma, ni tsɔɔ wɔ nɔ hewɔ ni wɔnaa amanehulu nɛɛ, he ni wɔshɛ yɛ be naa, kɛ nɔ ni yɔɔ wɔsɛɛ be kɛha wɔ lɛ yɔɔ mli.

Nii ni Akaseɔ Kɛjɛɔ Yinɔsane Mli

9, 10. Te Yesu gbalɛ ni yɔɔ Mateo yitso 24 lɛ ba mli yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli eha tɛŋŋ?

9 Buu-Mɔɔ ni ji February 15, 1994 nɔ lɛ kɛ Yesu gbalɛ ni yɔɔ Mateo yitso 24 lɛ mlitii ni sa kadimɔ jogbaŋŋ ha. Kɛ ogbele o-Biblia lɛ kɛtee nakai yitso lɛ nɔ lɛ, obaana yɛ kuku 3 lɛ akɛ Yesu bɔfoi lɛ bi okadi ni kɔɔ beni eba yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he. Kɛkɛ ni Yesu gba yɛ kukuji 5 kɛyashi 14 lɛ akɛ amale Kristoi, tai, hɔmɔ, Kristofoi ayiwaa, mlakwamɔ, kɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ shiɛmɔ yɛ he fɛɛ he baaba.

10 Yinɔsane yeɔ odase akɛ nakai nibii lɛ ba yɛ Yudafoi anibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee mli. Eji ohi shi yɛ nakai be lɛ mli kulɛ, ani nakai be lɛ efeŋ jaramɔ bei? Shi kɛlɛ, nibii miiya hiɛ kɛmiiya amɛnaagbee kwraa he, amanehulu ni baaba Yerusalem kɛ Yudafoi anibii agbɛjianɔtoo lɛ nɔ ni eko ni tamɔ nakai bako da. Wɔjeɔ nɔ ni ba beni Romabii lɛ batutua Yerusalem yɛ afi 66 Ŋ.B. lɛ shishi yɛ kuku 15. Nakai nibii lɛ ba naagbee kɛ amanehulu ni Yesu tsi ta yɛ kuku 21—Yerusalem hiɛkpatamɔ yɛ afi 70 Ŋ.B., ni ji amanehulu ni fe fɛɛ eko ni eba nakai maŋ lɛ nɔ dã lɛ. Kɛlɛ, ole akɛ yinɔsane baaa naagbee yɛ no beaŋ, ni Yesu ekɛɛɛ akɛ ebaaba naagbee. Etsɔɔ mli yɛ kukuji 23 kɛyashi 28 akɛ nibii krokomɛi baaba yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ sɛɛ.

11. Mateo yitso 24 lɛ mlibaa yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ kɔɔ wɔgbii nɛɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

11 Ŋmɛnɛ, mɛi komɛi baasumɔ ni amɛjie enɛ kɛjɛ amɛjwɛŋmɔ mli kɛ wiemɔ, ‘no hewɔ lɛ mɛni?’ No baafee tɔmɔ. Gbalɛ mlibaa yɛ nakai beaŋ lɛ he miihia waa. Mɛni hewɔ? Ojogbaŋŋ, tai, hɔmɔ, shikpɔŋ-hosomɔi, tsɛŋemɔ-helai, kɛ yiwaa ni ba yɛ Yudafoi agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ mli lɛ mlibaa ni da baaba beni “jeŋmaji abe” lɛ eba naagbee yɛ 1914 lɛ sɛɛ. (Luka 21:24) Mɛi pii yɛ wala mli bianɛ ni kɛ amɛhiŋmɛi na Jeŋ Ta I beni emlibaa yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ je shishi lɛ. Kɛ afɔ bo yɛ 1914 sɛɛ po lɛ, ona ni Yesu gbalɛ lɛ miiba mli kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa. Afii ohai 20 nɛɛ mli nibii nɛɛ yeɔ odase babaoo akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee mli wɔyɔɔ lɛ.

12. Taakɛ Yesu tsɔɔ lɛ, mɛni hu wɔbaanyɛ wɔkpa gbɛ akɛ wɔbaana?

12 Enɛ tsɔɔ akɛ, “amanehului” ni yɔɔ Mateo 24:29 lɛ ka wɔhiɛ ni baaba. Ebaakɔ ŋwɛi nibii ni abaana ni anyɛŋ asusu he lɛ ahe. Kuku 30 tsɔɔ akɛ kɛkɛ lɛ gbɔmɛi baana okadi kroko ni esoro no—nɔ ni tsɔɔ akɛ hiɛkpatamɔ ebɛŋkɛ. Taakɛ nɔ ni tamɔ no ni aŋma afɔ shi yɛ Luka 21:25-28 lɛ tsɔɔ lɛ, no mli lɛ ‘gbɔmɛi atsuii baafa yɛ nibii ni baa shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ agbɛkpamɔ hewɔ.’ Luka sane lɛ hu kɛɔ akɛ Kristofoi baahole amɛyitsei anɔ ejaakɛ no mli lɛ amɛkpɔmɔ ebɛŋkɛ kpaakpa.

13. Mɛɛ saji otii enyɔ esa akɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya nɔ?

13 Shi ekolɛ obaakɛɛ akɛ, ‘Mikpɛlɛɔ nɔ ni mikɛ no kpaa gbee, shi misusuɔ akɛ sane lɛ moŋ ji akɛ te mafee tɛŋŋ manu jaramɔ bei nɛɛ ashishi ni manyɛ madamɔ naa?’ Nakai, osane lɛ ja. Oti ni ma wɔhiɛ klɛŋklɛŋ ji ni wɔyoo naagbai titrii lɛ kɛ bɔ ni wɔɔfee ni wɔkwa enɛɛmɛi. Nɔ ni kɛ enɛ yaa ji sane oti ni ji enyɔ lɛ, bɔ ni Ŋmalɛ mli tsɔɔmɔi baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna shihilɛ kpakpa mli ŋɔɔmɔ bianɛ po. Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, gbelemɔ o-Biblia lɛ kɛya 2 Timoteo yitso 3, ni okwɛ bɔ ni bɔfo Paulo wiemɔi lɛ baanyɛ eye ebua bo ni onyɛ otsu jaramɔ bei nɛɛ ahe nii.

Gbalɛ ni Kɔɔ Wɔbei Nɛɛ Ahe

14. Mɛni hewɔ wɔyɔɔ nɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔhe wɔye akɛ 2 Timoteo 3:1-5 he susumɔ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha wɔ lɛ?

14 Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ lɛ tsirɛ bɔfo Paulo koni eŋma ŋaawoo kpakpa eyaha Timoteo anɔkwafo lɛ ni eye ebua lɛ koni eye omanye babaoo ni ena miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. Nɔ ni Paulo ŋma lɛ fa baakɔ wɔgbii nɛɛ ahe titri. Kɛji onuɔ he akɛ ole nɛkɛ gbalɛi nɛɛ jogbaŋŋ po lɛ, nyiɛmɔ gbalɛ wiemɔi ni yɔɔ 2 Timoteo 3:1-5 lɛ sɛɛ kpaakpa. Paulo ŋma akɛ: “Shi na enɛ ole akɛ naagbee gbii lɛ anɔ lɛ, jaramɔ bei baaba. Ejaakɛ gbɔmɛi aaatsɔmɔ hesuɔlɔi, shika suɔlɔi, shwalɔi, hewolɔi, musubɔlɔi, fɔlɔi anɔ toigbolɔi, trumui, mɛi ni he tseee, mɛi ni edɔɔɔ mɔ he, kpaŋmɔ mlikulɔi, oshekuyelɔi, mɛi ni nyɛɛɛ amɛkɔnɔ nɔ amɛye, mɛi ni hiɛ yɔɔ la, mɛi ni sumɔɔɔ ekpakpa, sɛɛgbɛtsɔɔlɔi, yiwalɔi, henɔwolɔi, mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ-kɛ-ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ, mɛi ni hiɛ Nyɔŋmɔ jamɔ su, shi amɛkwa emli hewalɛ lɛ.”

15. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔnya 2 Timoteo 3:1 he waa bianɛ lɛ?

15 Ofainɛ kadimɔ akɛ, atsĩ nibii 19 sɔŋŋ tã. Dani wɔɔpɛi enɛɛmɛi amli ni wɔshɛ he ni ehe aaaba sɛɛnamɔ aha wɔ yɛ lɛ, mɛɛ fioo, ni osusu gbalɛ muu lɛ fɛɛ shishinumɔ he okwɛ. Kwɛmɔ kuku 1. Paulo gba akɛ: “Naagbee gbii lɛ anɔ lɛ, jaramɔ bei baaba.” Mɛɛ “naagbee gbii” nɛ? Naagbee gbii pii eba, tamɔ blema Pompeii naagbee gbii lɛ, aloo maŋtsɛ ko loo odehei aweku ko naagbee gbii. Biblia lɛ po tsiɔ naagbee gbii sɔrɔtoi ata, tamɔ Yudafoi agbɛjianɔtoo lɛ naagbee gbii lɛ nɛkɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:16, 17) Shi Yesu ha wɔ nɔdaamɔ nɔ ni haa wɔnuɔ shishi akɛ “naagbee gbii” ni Paulo tsĩ tã lɛ kɔɔ wɔbe nɛɛ he.

16. Mɛɛ shihilɛ ŋmãa kɛ jwɛi lɛ he abɛbua lɛ gbaa kɛhaa wɔbe nɛɛ?

16 Yesu fee nakai yɛ abɛbua ko ni kɔɔ ŋmaa kɛ jwɛi he lɛ mli. Adu enɛɛmɛi yɛ ŋmɔ ko mli ni ashi koni amɛkwɛ̃ ni amɛdara. Etsɔɔ mli akɛ ŋmaa lɛ kɛ jwɛi lɛ damɔ shi kɛha gbɔmɛi—anɔkwa kɛ apasa Kristofoi. Wɔmiitsi abɛbua nɛɛ ta ejaakɛ emaa nɔ mi akɛ be kakadaŋŋ baaho dani yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ fɛɛ naagbee baaba. Kɛ nakai naagbee lɛ ba lɛ, abaana ni nɔ ko miiya nɔ babaoo ni eehe shi. Mɛni? Hemɔkɛyeli kwamɔ, loo he ni atsiɔ kɛjɛɔ anɔkwa Kristojamɔ he, ni nɔ ni jɛɔ mli baa ji yiwalɛ yibii babaoo. Biblia gbalɛi krokomɛi maa nɔ mi akɛ enɛ baaba mli yɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee gbii lɛ amli. Jɛmɛ wɔshɛ bianɛ lɛ, yɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ mli.—Mateo 13:24-30, 36-43.

17. Mɛɛ saji ni tamɔ nakai nɔŋŋ 2 Timoteo 3:1-5 kɛhaa ni kɔɔ nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee he?

17 Ani oona nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ? Timoteo Wolo ni ji Enyɔ 3:1-5 lɛ wieɔ nibii ni wɔbaana ni tsɔɔ akɛ, yɛ gbɛjianɔtoo lɛ naagbee mli, loo naagbee gbii lɛ amli lɛ, yibii ni baabɔle Kristofoi ahe lɛ baafee nɔ ni ehiii. Paulo ekɛɛɛ akɛ nibii 19 ni ato naa lɛ ji nibii titrii ni baatsɔɔ akɛ naagbee gbii lɛ eshɛ shi. Shi moŋ eebɔ kɔkɔ yɛ nɔ ni wɔkɛbaakpe yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ he. Kuku 1 lɛ wieɔ “jaramɔ bei” ahe. Nakai wiemɔ lɛ jɛ Hela wiemɔ mli, ni eshishi diɛŋtsɛ ji “bei ni ahala ni mli wa tamɔ la.” (Kingdom Interlinear) Ani okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ “ni mli wa tamɔ la” lɛ tsɔɔ nɔ ni wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ lɛ mli jogbaŋŋ? Shɛɛ sane ni jɛ mumɔŋ nɛɛ yaa nɔ ehaa wɔnaa ŋwɛi shishinumɔ ni kɔɔ wɔbei nɛɛ ahe.

18. Mɛni esa akɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya nɔ beni wɔkaseɔ Paulo gbalɛ wiemɔi lɛ?

18 Esa akɛ miishɛɛ ni wɔyɔɔ yɛ sane nɛɛ he lɛ aha wɔnyɛ wɔyoo osharai ni ji nɔkwɛmɔ nii ni tsɔɔ bɔ ni wɔbe nɛɛ ji jaramɔ bei, loo emli wa ha lɛ. Kaimɔ wɔ saji otii titrii enyɔ lɛ: (1) ni wɔyoo haomɔi ni haa wɔbei nɛɛ feɔ jaramɔ bei lɛ koni wɔkwa nomɛi; (2) ni wɔnyiɛ tsɔɔmɔi ni anyɛɔ atsuɔ he nii diɛŋtsɛ ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔna shihilɛ kpakpa mli ŋɔɔmɔ lɛ asɛɛ. No hewɔ lɛ, ni wɔɔma nibii ni ehiii lɛ anɔ mi moŋ lɛ, wɔbaagbala jwɛŋmɔ kɛya tsɔɔmɔi ni baaye abua wɔ kɛ wɔ wekui yɛ “jaramɔ bei” ni mli wa nɛɛ amli lɛ anɔ.

Na Emli Sɛɛnamɔi Babaoo

19. Mɛɛ odaseyeli ona ni tsɔɔ akɛ gbɔmɛi etsɔmɔ hesuɔlɔi?

19 Paulo je ewiemɔi ni eto naa lɛ shishi kɛtsɔ nɔ ni egba akɛ yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ “gbɔmɛi aaatsɔmɔ hesuɔlɔi” lɛ nɔ. (2 Timoteo 3:2) Mɛni etsɔɔ lɛ? Osane baaja akɛ oookɛɛ akɛ hii kɛ yei henɔwolɔi ni sumɔɔ amɛ pɛ amɛhe ehi shi yɛ yinɔsane be fɛɛ mli. Kɛlɛ, ŋwanejee ko bɛ bɔ ni su fɔŋ nɛɛ efa babaoo ŋmɛnɛ lɛ he. Ni eyaa shɔŋŋ yɛ mɛi pii amli. No ji nii ni yaa nɔ yɛ maŋkwramɔŋ kɛ jarayeli je lɛ mli. Hii kɛ yei fɛɛ diɔ mɛi anɔ hewalɛnamɔ kɛ gbɛi-hemɔ sɛɛ ni nɔ ni baajɛ mli aba jeee amɛhe sane ko. Shi nɔ ni fɔɔ baa ji, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, mɛi krokomɛi ahe sane ni kɛ̃, ejaakɛ nɛkɛ gbɔmɛi ni sumɔɔ amɛ pɛ amɛhe nɛɛ susuuu bɔ ni amɛyeɔ mɛi krokomɛi awui amɛhaa lɛ he. Amɛkɛ oyaiyeli tsɔɔ mla nɔ amɛteɔ shi amɛwoɔ mɛi krokomɛi loo amɛshishiuɔ amɛ. Obaanyɛ onu nɔ hewɔ ni mɛi pii tsɛɔ enɛ akɛ “mi pɛ loo ŋkome ŋfa yinɔ” lɛ shishi. Gbɔmɛi ni ebuuu mɛi, ni amɛsusuɔ amɛ pɛ amɛhe lɛ efa babaoo.

20. Biblia mli ŋaawoo yɛ sɔrɔto kwraa yɛ hesuɔmɔ su lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

20 Ehe ehiaaa ni akai wɔ yɛ niiashikpamɔi ni yɔɔ dɔlɛ waa ni gbɔmɛi ni ji “hesuɔlɔi” kɛ sharamɔ eha wɔna lɛ ahe. Ni kɛlɛ eji anɔkwale akɛ kɛ wɔyoo nɛkɛ naagba nɛɛ yɛ faŋŋ mli lɛ, belɛ Biblia lɛ miiye kɛmiibua wɔ diɛŋtsɛ, ejaakɛ eetsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔkwa loo wɔjo nɛkɛ tsɔne nɛɛ naa foi. Bɔ ni ekɛɔ nɛ: “Nyɛkajɛa yaka anunyam taomɔ mli nyɛmiifee nɔ ko loo bɔ ni nyɛaafee kɛkɛ ni nyɛshwã, shi moŋ nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa nyɛhe, ni nyɛsusua be fɛɛ be akɛ mɛi krokomɛi hi fe nyɛ. Ni nyɛtaoa nii ni baahi aha mɛi krokomɛi, shi jeee nyɛ pɛ nyɛnɔ.” “Nyɛkasusua nyɛhe babaoo fe bɔ ni sa. Shi moŋ, nyɛkɛ heshibaa jwɛŋmɔ ahia shi.” Anaa nakai ŋaawoo kpakpai lɛ yɛ Filipibii 2:3, 4 kɛ Romabii 12:3, taakɛ Today’s English Version tsɔɔ shishi lɛ.

21, 22. (a) Mɛɛ odaseyeli babaoo yɔɔ ni tsɔɔ akɛ ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ? (b) Te ŋaawoo ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ ena aŋkroaŋkroi anɔ hewalɛ eha tɛŋŋ?

21 Shi mɔ ko baate shi awo akɛ, ‘Enɛ tamɔ nɔ ko ni hi, shi anyɛŋ atsu he nii.’ Shi abaanyɛ atsu he nii. Ebaanyɛ eye omanye, ni ebaa lɛ nakai yɛ gbɔmɛi ahe ŋmɛnɛ. Yɛ afi 1990 mli lɛ, mɔ ni ŋmaa wolo ehaa Oxford University lɛ kala wolo ko ni egbɛi ji The Social Dimensions of Sectarianism. Wolo lɛ yitso 8 lɛ hiɛ saneyitso ni ji, “Yehowa Odasefoi, yɛ Katolik Maŋ ko Mli,” ni etsɔɔ nibii amlipɛimɔ ko ni afee yɛ Belgium lɛ mli. Wɔkaneɔ akɛ: “Kɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛtee nibii kpakpai ni haa mɔ ko batsɔɔ Odasefonyo lɛ nɔ, yɛ ‘Anɔkwale lɛ’ diɛŋtsɛ ni gbalaa mɔ lɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni hereɔ nɔ loo amɛkpɛlɛɔ nɔ lɛ tsiɔ nibii pii fe su kome pɛ ta. . . . Miishɛɛ, naanyobɔɔ su, suɔmɔ, kɛ ekomefeemɔ ji sui ni atsiɔ ta shii abɔ, shi anɔkwayeli, kɛ bɔ ni ‘abaa jeŋ ahaa yɛ Biblia mli shishitoo mlai anaa’ lɛ hu ji sui kpakpai ni Odasefoi lɛ sumɔɔ.”

22 Wɔbaanyɛ wɔkɛ bɔ ni atsɔɔ sane mli aha nɛɛ ato kamera ko ni shaa nibii pii mfoniri shikome lɛ he; shi kɛ okɛ kamera ni shaa mɔ ni akɛma enɔ lɛ mfoniri ni dara loo nɔ ni shaa shɔŋŋ nii ni kɛlɛ anaa lɛ agboi lɛ, obaanyɛ ona shihilɛ mli niiashikpamɔi diɛŋtsɛ yɛ faŋŋ mli. Mɛi ni fata mɛnɛɛmɛi ahe ji tsutsu hii henɔwolɔi, ni yeɔ mɛi anɔ keketee, loo pɛsɛmkunyatsɛmɛi kwraa ni agbɛnɛ amɛba amɛhe shi babaoo, amɛbatsɔmɔ wumɛi kɛ tsɛmɛi ni jieɔ suɔmɔ kɛ mlihilɛ kpo amɛtsɔɔ amɛgbalashihilɛ mli hefatalɔi, bii, kɛ mɛi krokomɛi. Mɛi ni fata he hu ji yei ni yɔɔ keketee ni nuuu nii ahe amɛhaaa mɔ ni amrɔ nɛɛ amɛmiiye kɛmiibua mɛi krokomɛi ni amɛkase anɔkwa Kristojamɔ diɛŋtsɛ gbɛ lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔkwɛmɔ nii ni tamɔ nɛkɛ akpei ohai abɔ yɛ. Agbɛnɛ, ofainɛ, wiemɔ anɔkwale. Ani onaaa akɛ ehi jogbaŋŋ moŋ akɛ ooohi gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ ateŋ, fe ni okɛ hii kɛ yei ni sumɔɔ amɛ pɛ amɛhe klɛŋklɛŋ fe mɔ fɛɛ mɔ lɛ aaakpe be fɛɛ be? Ani efeŋ mlɛo kɛhaŋ wɔ koni wɔnyɛ wɔdamɔ wɔ jaramɔ bei nɛɛ anaa? No hewɔ lɛ, ani Biblia mli tsɔɔmɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ asɛɛnyiɛmɔ haŋ ona miishɛɛ babaoo moŋ?

23. Mɛni hewɔ ebaafee nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he akɛ wɔɔsusu 2 Timoteo 3:2-5 he ekoŋŋ lɛ?

23 Wɔsusu klɛŋklɛŋ sane ni yɔɔ saji ni Paulo to naa yɛ 2 Timoteo 3:2-5 lɛ pɛ he. Shi ekrokomɛi lɛ hu? Ani emli ni ooopɛi jogbaŋŋ lɛ hu baaye abua bo ni oyoo wɔbei nɛɛ amli naagbai wuji lɛ koni ojo naa foi koni onyɛ onu nɔ̃ gbɛ ni baaha bo kɛ osuɔlɔi fɛɛ ana miishɛɛ babaoo lɛ shishi? Nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baaye abua bo ni oha nakai sanebimɔi lɛ ahetoo koni ona jɔɔmɔi babaoo.

Saji Otii ni Sa Kaimɔ

◻ Mɛni ji odaseyelii komɛi ni tsɔɔ akɛ jaramɔ bei amli wɔyɔɔ lɛ?

◻ Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ naagbee gbii lɛ amli wɔyɔɔ lɛ?

◻ Mɛɛ saji otii enyɔ wɔbaanyɛ wɔna kɛjɛ 2 Timoteo 3:1-5 he nikasemɔ mli?

◻ Te Biblia mli tsɔɔmɔi eye ebua Yehowa webii yɛ nɛkɛ be ni mɛi pii etsɔmɔ hesuɔlɔi nɛɛ mli eha tɛŋŋ?

[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 8 lɛ Jɛ]

Ŋwɛigbɛ abɛku mfoniri: Andy Hernandez/Sipa Press; shishigbɛ ninejurɔ mfoniri: Jose Nicolas/Sipa Press

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje