Wala Yibaamɔ Yɛ Hɔmɔ Be Mli
1. Mɛɛ nifeemɔ ni nilee yɔɔ mli Yosef tsu he nii yɛ afii ni baa nii babaoo lɛ mli, ni mɛni jɛ mli ba?
BENI ahala lɛ akɛ niyenii anɔkwɛlɔ pɛ kɛkɛ ni Yosef yakpa Mizraim shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Eto saji ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ afii ni niyenii ba babaoo lɛ mli. Shikpɔŋ lɛ ba niyenii babaoo diɛŋtsɛ! Yosef tee nɔ ebua niyenii lɛ anaa kɛjɛ ŋmɔshi kɛ maŋ fɛɛ maŋ mli, ebua naa yɛ maŋtiasei lɛ amli. Ebua “abele naa eto babaoo diɛŋtsɛ taakɛ ŋshɔ naa shia, kɛyashi beyinɔ ni afɔɔ kanemɔ; ejaakɛ ebɛ yikulɛ.”—1 Mose 41:46-49.
2. Mɛni diɛŋtsɛ gbɔmɛi lɛ kɛsha afɔle ni no ha amɛna niyenii lɛ?
2 Afii kpawo nifalɛ lɛ ba naagbee, kɛkɛ ni hɔmɔ lɛ je shishi taakɛ Yehowa egba efɔ shi lɛ—hɔmɔ ni jeee yɛ Mizraim pɛ shi “shikpɔji fɛɛ nɔ.” Beni Mizraimbii ni hɔmɔ yeɔ amɛ lɛ bolɔ amɛtsɛ Farao ni eha amɛ aboloo lɛ, Farao kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛyaa Yosef ŋɔɔ, ni nɔ ni eeekɛɛ nyɛ lɛ, nyɛfea.” Yosef hɔɔ abele eha Mizraimbii lɛ aahu kɛyashi be mli ni amɛshika fɛɛ ta. Kɛkɛ ni ekpɛlɛ amɛkooloi ni amɛyɔɔ lɛ anɔ akɛ nyɔmɔwoo. Yɛ naagbee lɛ, gbɔmɛi lɛ ba Yosef ŋɔɔ akɛ: “Ŋɔɔ niyenii ohe wɔ kɛ wɔshikpɔŋ lɛ, koni wɔkɛ wɔshikpɔŋ lɛ atsɔmɔ Farao nyɔji.” No hewɔ lɛ Yosef hé Mizraimbii ashikpɔji lɛ fɛɛ eha Farao.—1 Mose 41:53-57; 47:13-20.
Gbɛjianɔtoo Kɛha Mumɔŋ Lɛɛ
3. Mɛni ji nɔ ni Yesu gba fɔ shi akɛ abaatsɔ nɔ ni akɛ niyenii aha yɛ be ni sa mli?
3 Taakɛ bɔ ni abele loo ŋmaa ni Yosef ja eha Mizraimbii lɛ tsɔ wala kɛha amɛ lɛ, nakai nɔŋŋ anɔkwale mumɔŋ niyenii hu he hiaa koni ewaje Kristofoi ni batsɔmɔɔ Yehowa, tsuji kɛtsɔɔ amɛhe nɔ ni amɛjɔɔ amɛhaa Lɛ kɛtsɔ Yosef kpeteŋkpele Yesu Kristo nɔ lɛ. Yesu gba efɔ shi yɛ be mli ni eyɔɔ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli akɛ enanemaahei asɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ baatsu gbɛjianɔtoo nɛɛ he nii. Ebi akɛ: “Belɛ namɔ ji tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ mɔ ni enuŋtsɔ ŋɔ lɛ eto ewebii lɛ anɔ koni eha amɛ amɛŋmaa yɛ be ni sa nɔ lɛ? Ajɔo nakai tsulɔ lɛ, mɔ ni beni enuŋtsɔ baa lɛ, ni eeebanina lɛ akɛ eefee nakai lɛ.”—Mateo 24:45, 46.
4. Gbɛjianɔ ni “tsulɔ” kuu lɛ to ŋmɛnɛ lɛ kɛ mɛni ni ato he gbɛjianɔ yɛ Yosef gbii lɛ amli lɛ kpaa gbee?
4 Nɛkɛ “tsulɔ . . . nilelɔ” kuu nɛɛ ni ji shwɛɛnii ni afɔ mu lɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ kaseɔ ŋmalɛi lɛ jogbaŋŋ bɔni afee ni amɛkwɛ ni Yehowa Odasefoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ kɛ agbɛnɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ ni yɔɔ je muu lɛ fɛɛ lɛ nine ashɛ mumɔŋ niyenii ni baa wala lɛ nɔ. Amɛbuɔ nɛkɛ hekɛnɔfɔɔ nɛɛ akɛ nitsumɔ ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ ni amɛtsuɔ enɛ akɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ amɛhaa Yehowa. Agbɛnɛ, “tsulɔ” nɛɛ eto asafoi ni ekɛ Biblia kasemɔ he woji babaoo diɛŋtsɛ eha nɛkɛ asafoi nɛɛ hewɔ lɛ, amɛyɛ Maŋtsɛyeli “dumɔwui” ni fa babaoo bɔ ni amɛkɛaagbɛ ‘amɛshwa ŋmɔji ni ji shikpɔji ni amɛshiɛɔ yɛ mli lɛ amli. Enɛ tamɔ Yosef gbii lɛ pɛpɛɛpɛ, beni ebua gbɔmɛi lɛ anaa ewo maŋtiasei amli lɛ eha amɛ ŋmaa, jeee ni amɛyɛ kɛkɛ, shi moŋ, koni amɛdu kɛ yiŋtoo akɛ amɛaakpa eko yɛ sɛɛ mli hu lɛ hewɔ.—1 Mose 47:21-25; Marko 4:14, 20; Mateo 28:19, 20.
5. (a) Mɛni nii krɛdɛɛ “tsulɔ” lɛ tsuɔ kɛhaa shia lɛ mli bii lɛ yɛ oshara bei amli? (b) Mumɔŋ niyenii ni “eyi eteke nɔ” yɛ 1986 mli lɛ tamɔ mɛni ni akɛha yɛ Yosef gbii lɛ amli?
5 Kɛji akɛ atsi maŋshiɛmɔ nitsumɔ lɛ naa ni awa Yehowa Odasefoi lɛ ayi po Iɛ, ‘tsulɔ anɔkwafo’ nɛɛ buɔ mumɔŋ niyenii ni ekɛaaha lɛ akɛ nitsumɔ loo hekɛnɔfɔɔ ko ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:29, 41, 42; 14:19-22) Kɛ oshara ba, tamɔ ahum, nu afua kɛ shikpɔŋhosomɔ lɛ, “tsulɔ” lɛ kwɛɔ koni akɛ nibii ni he baahia Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ fɛɛ aha amɛ. Nine shɛɔ mɛi ni hɔlɔ gbokɛlɛfoi aŋsaraŋ lɛ po nɔ ni akɛ wiemɔ ni akala lɛ hala amɛ. Aŋmɛɛɛ gbɛ koni maji ahusui atsi mumɔŋ niyenii ni akɛaaha mɛi ni enɛ he ehia amɛ lɛ anaa. Nɛkɛ niyenii ni aaaha amɛnine ashɛ nɔ nɛɛ biɔ ekaa, hemɔkɛyeli yɛ Yehowa mli kɛ agbɛnɛ hesaa kɛ nitsumɔ yɛ be babaoo mli. Yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, yɛ afi 1986 pɛ mli lɛ, “tsulɔ” lɛ fee Bibliai kɛ woji sɔrɔtoi 43,958,303 kɛ agbɛnɛ woji tɛtrɛbii 550,216,455—“efa babaoo tamɔ ŋshɔnaa shia” lɛlɛŋ.
Najiaŋtoo, Toigbalamɔ Loo Mɔbɔnalɛ?
6, 7. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ hɔmɔ lɛ ha Yosef tsɛ bii nyɔŋma lɛ kula shi yɛ ehiɛ? (b) Aaka Yosef hu yɛ mɛɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ?
6 Yɛ naagbee lɛ hɔmɔ lɛ bashɛ Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ. Yakob tsu Yosef tsɛ bii nyɔŋma lɛ kɛtee Mizraim koni amɛyahe abele. Shi ehaaa Benyamin, Yosef nyɛminuu diɛŋtsɛ lɛ afata amɛhe, ejaakɛ eeshe gbeyei, taakɛ ekɛɛ lɛ, akɛ “koni aleenɔ oshara ko akayashara lɛ.” Akɛni Yosef ji mɔ ni hɔɔ abele lɛ hewɔ lɛ, enyɛmimɛi lɛ ba eŋɔɔ ni amɛbakula shi yɛ ehiɛ. Eyɛ mli akɛ emɛyooo amɛnyɛmi lɛ moŋ, shi Yosef yoo amɛ.—1 Mose 42:1-7.
7 Kɛkɛ ni Yosef kai etsutsu lamɔi ni kɔɔ amɛhe lɛ. Shi mɛni ji nɔ ni ebaafee? Ani esa akɛ eto najiaŋ aloo etɔ owele? Ani esa akɛ ekɛ bɔ ni amɛkɛ Iɛ ye ha be mli ni eyɔɔ amɛdɛŋ lɛ akɛ amɛ yɛ be ni ehia amɛ babaoo nɛɛ mli? Ni etsɛ awerɛho babaoo ni eye lɛ hu? Ani esa akɛ hiɛ akpa enɛ nɔ? Te enyɛmimɛi lɛ nuɔ efɔŋ kpeteŋkpele ni amɛfee lɛ he amɛhaa tɛŋŋ? Aaka Yosef hu yɛ nɛkɛ sane nɛɛ mli. Ani enifeemɔi lɛ kɛ subaŋ ni Yosef kpeteŋkpele, Yesu Kristo baajie lɛ kpo yɛ sɛɛ mli, taakɛ atsɔɔ mli yɛ 1 Petro 2:22, 23 akɛ: “Lɛ mɔ ni efeee esha, ni asaŋ anaaa apasa yɛ edaaŋ lɛ, mɔ ni beni ajɛɔ lɛ lɛ, ejɛɛɛ mɔ ko etooo najiaŋ, beni enaa amanehulu lɛ, elomɔɔɔ mɔ ko, shi etuu esane ewo mɔ ni kojoɔ yɛ jalɛ naa lɛ dɛŋ” lɛ baakpa gbeei
8. Mɛni baakudɔ Yosef, ni mɛni he mfoniri enɛ feɔ yɛ Yesu kɛ E-kaselɔi lɛ ahe?
8 Akɛni Yosef nyɛ ena Yehowa nine yɛ bɔ ni nibii yaa nɔ haa lɛ hewɔ lɛ, ebaakwɛ jogbaŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ kɛ shishitoo taomɔ nii anɔyeli mli. Nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ hu Yesu efee klalo yɛ be fɛɛ mli akɛ ‘eeefee e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii’ yɛ be mli ni ekɛ naanɔ wala haa ‘mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ.’ (Yohane 6:37-40) Ákɛ “bɔfoi yɛ Kristo najiaŋ” lɛ, ekaselɔi lɛ ni afɔ amɛ mu lɛ hu tsuɔ amɛnitsumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ he nii yɛ ‘nɛkɛ wala nɛɛ mli wiemɔi lɛ ni amɛjajeɔ amɛtsɔɔ gbɔmɛi fɛɛ’ lɛ mli.—2 Korintobii 5:20; Bɔfoi lɛ Asaji 5:20.
9, 10. (a) Mɛni gbɛ Yosef tsɔ nɔ agbɛnɛ, ni mɛni hewɔ? (b) Yosef jie musuŋtsɔlɛ loo mɔbɔnalɛ kpo tamɔ bɔ ni Yesu baafee lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
9 Yosef ejieee ehe kpo etsɔɔɔ enyɛmimɛi lɛ amrɔ nɔŋŋ. Shi moŋ, ekɛ amɛ wie waa kɛ hiɛdɔɔ kɛtsɔ shishitsɔɔlɔ nɔ akɛ: “Saralɔi ji nyɛ!” Akɛni amɛtsi ta akɛ amɛnyɛminuu fioo ko yɛ hewɔ lɛ, Yosef bi ni amɛye anɔkwale ni amɛwiemɔ lɛ ji lɛ he odase kɛtsɔ mɔ ni amɛwieɔ ehe nɛɛ ni amɛkɛ lɛ aaaba Mizraim lɛ nɔ. Yosef nu ni amɛmiikɛɛkɛɛ amɛhe yɛ heshwamɔ mli akɛ nibii ni baa amɛnɔ nɛɛ ji toigbalamɔ yɛ hɔɔmɔ ni amɛhɔɔ Yosef kɛtee nyɔŋyeli mli lɛ hewɔ. Yosef tsɔ ehiɛ eto afa ni efo. Shi kɛlɛ, eha afimɔ Simeon akɛ mɔ ni akɛ lɛ baato kɛyashi be mli ni amɛkɛ Benyamin aaaba.—1 Mose 42:9-24.
10 Jeee akɛ Yosef miito efɔŋ ni amɛfee lɛ najiaŋ. Eetao ni ele kɛji akɛ amɛheshwamɔ lɛ ji anɔkwale, kɛji akɛ ejɛ amɛtsuiŋ diɛŋtsɛ, koni ena amɛ mɔbɔ. (Malaeki 3:7; Yakobo 4:8) Yosef kɛ mɔbɔnalɛ su ni tamɔ bɔ ni Yesu baajie lɛ kpo yɛ sɛɛ mli lɛ ha akɛ abele wo amɛkotokui lɛ amli obɔbɔ ni ekusɛɛ eha akɛ mɔ fɛɛ mɔ shika ni ekɛhe abele lɛ wo ekotoku mli ekoŋŋ akɛke amɛ. Kɛfata he lɛ, eha amɛ amɛgbɛfaa lɛ mli niyenii.—1 Mose 42:25-35; Okɛto Mateo 11:28-30 he.
11. (a) Yɛ be ni sa mli lɛ, anyɛ Yakob nɔ ni efee mɛni, ni mɛni hewɔ yɛ naagbee lɛ ekpɛlɛ nɔ lɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Romabii 8:32 kɛ 1 Yohane 4:10 hu maa Nyɔŋmɔ suɔmɔ nɔ mi kɛhaa wɔ?
11 Yɛ be ni sa mli lɛ, amɛye niyenii ni amɛyahe yɛ Mizraim lɛ amɛgbe naa. Yakob kɛɛ ebihii nɛɛhu lɛ akɛ amɛkusɛɛ amɛya ni amɛyahe ekoŋŋ. Etsɔ hiɛ ekpa amɛfai yɛ Benyamin he akɛ: “Mibi lɛ kɛnyɛ eyaaa; ejaakɛ enyɛmi lɛ egbo, ni lɛ ekome eshwɛ; kɛji oshara ko yashara lɛ yɛ gbɛ ni nyɛyanyiɛ nɔ lɛ nɔ lɛ nyɛbaaŋɔ miwaji lɛ kɛya gbohiiaje kɛ awerɛho.” Shi yɛ wiemɔ kɛ yiŋtsɔmɔ saŋŋ sɛɛ kɛ bɔ ni Yuda kɛ ehe ha ákɛ akɛ Benyamin he sɔ afɔ enɔ hewɔ lɛ, Yakob kɛ mligbigbilimɔ kpɛlɛ nɔ akɛ amɛkɛ gbekɛ nuu lɛ aya.—1 Mose 42:36–43:14.
12, 13. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Yosef ka enyɛmimɛi lɛ ekwɛ koni ekɛna nɔ ni yɔɔ amɛtsui mli diɛŋtsɛ lɛ yɛ? (b) Nɔ ni jɛ mli ba lɛ kɛ nɔ ni Yosef baadamɔ nɔ ajie mɔbɔnalɛ kpo atsɔɔ lɛ ha yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Beni Yosef na akɛ Benyamin kɛ nyɛmimɛi lɛ eba lɛ, efɔ nine etsɛ amɛ kɛtee shia, ni eŋmɛ okpɔlɔ eha amɛ. Shi Benyamin niyenii lɛ fa fe amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ shii enumɔ. Kɛkɛ ni Yosef kɛ enaagbee kaa ni ekɛbaa enyɛmimɛi lɛ anɔ lɛ ba. Ekusɛɛ ekɛ amɛshika lɛ ha amɛ ekoŋŋ yɛ amɛkotokui lɛ amli, shi lɛ diɛŋtsɛ ejwiɛtɛi kpulu lɛ eha akɛwo Benyamin kotoku lɛ mli. Beni amɛshi sɛɛ lɛ, Yosef tsu ewe lɛ nɔkwɛlɔ lɛ koni eyafolɔ amɛnaa akɛ amɛju ni ekwɛ amɛkotokui lɛ amli etao ekpulu lɛ. Beni ana yɛ Benyamin kotoku lɛ mli lɛ, enyɛmimɛi lɛ gbala amɛtadei yɛ amɛhe. Anyiɛ amɛhiɛ kɛtee Yosef hiɛ. Yuda jɛ etsui mli ebi ni ana amɛ mɔbɔ, ekɛ ehe ha po akɛ ebaatsɔ nyɔŋ yɛ Benyamin najiaŋ koni anyɛ akɛ binuu lɛ akusɛɛ aya shia ayaha etsɛ.—1 Mose 43:15–44:34.
13 Akɛni éhe enyɛmimɛi lɛ tsuitsakemɔ lɛ eye agbɛnɛ hewɔ lɛ, Yosef nyɛɛɛ ayɛ ehe nɔ dɔŋŋ. Beni efa ni mɔ fɛɛ mɔ ashi lɛ aya lɛ, Yosef jaje akɛ: “Miji nyɛnyɛmi Yosef, mɔ ni nyɛhɔɔ kɛba Mizraim lɛ! Ni agbɛnɛ nyɛkahaa miidɔanyɛ ni nyɛmli akawowoa nyɛhe la, yɛ hɔɔmɔ ni nyɛhɔɔmi kɛba biɛ lɛ hewɔ; ejaakɛ mɛi ayiwalaheremɔ hewɔ Nyɔŋmɔ tsumi kɛtsɔ nyɛhiɛ . . . koni maha nyɛteŋ mɛi komɛi kɛ̃ ashwɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ,’ ni mahere nyɛyiwalɛi kɛ jiemɔ kpeteŋkpele.” Kɛkɛ ni ekɛɛ enyɛmimɛi lɛ akɛ: “Nyɛhe afee oya ni nyɛyaa mitsɛ ŋɔɔ, ni nyɛkɛɛa lɛ akɛ . . . ’Ba miŋɔɔ, kaatsɛ! Ni obahi Goshen shikpɔŋ lɛ nɔ, . . . ni malɛo yɛ jɛi ejaakɛ eshwɛ hɔmɔ afii lɛ enumɔ lolo, koni okaye ohia.’”—1 Mose 45:4-15.
14. Mɛɛ miishɛɛ sane akɛha Yakob?
14 Beni Farao nu saji ni kɔɔ Yosef nyɛmimɛi lɛ ahe lɛ ekɛɛ Yosef ni eŋɔ shwiilii kɛjɛ Mizraim shikpɔŋ lɛ nɔ ni eyaŋɔ etsɛ kɛ eweku fɛɛ kɛba Mizraim. Ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ heni hi fe fɛɛ lɛ baatsɔ amɛnɔ. Beni Yakob nu nibii nɛɛ fɛɛ lɛ he lɛ, ewaje emumɔ ni ewie akɛ: “Efa! Mibi Yosef yɛ wala mli lolo: Ah, ha maya ni mayana ehiɛ dani magbo!”—1 Mose 46:16-28, NW.
Mumɔŋ Niyenii Babaoo
15. Namɔ wɔkwɛɔ lɛ gbɛ bianɛ kɛha mumɔŋ niyenii, ni mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa yɛ babaoo ni wɔnine aashɛ nɔ lɛ he lɛ?
15 Mɛni ji nɔ ni enɛɛmɛi fɛɛ tsɔɔ kɛhaa wɔ ŋmɛnɛ? Akɛni wɔhiɛ yɔɔ wɔmumɔŋ hiamɔ nii anɔ be fɛɛ be hewɔ lɛ, wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ mɔ ni da kwraa fe Farao ni mli hi ni hi shi yɛ Yosef be lɛ mli lɛ nɔ. Lɛ ji Nuŋtsɔ Maŋtsɛ Yehowa ni kɛ niyenii kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa yɛ nɛkɛ jeŋ ni Biblia mli anɔkwale he hɔmɔ yeɔ lɛ nɛɛ gbii ni mli ewo duŋ kpii lɛ amli lɛ. Wɔwaje wɔhe yɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii hewɔ, wɔkɛ wɔ mlijaa nyɔŋma mli ekomekomei lɛ miiba,fiase lɛ. Kwɛ bɔ ni ekɛ mlihilɛ egbele “ŋwɛi samfɛji” ni efɔse jɔɔmɔi eshwie shi ‘ni eteke nɔ’!—Maleaki 3:10.
16. (a) Nɛgbɛ pɛ abaana “niyenii” ni baa wala yi yɛ ŋmɛnɛ? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ alɛɛ ŋmaa aloo “abele” ni aduɔ ahaa adesai ni hɔmɔ yeɔ amɛ lɛ mli?
16 Mɔ ni yɔɔ Yehowa ninejurɔ nɔ ji Eniyenii Anɔkwɛlɔ ni ji Maŋtsɛ Yesu ni awo ehiɛ nyam ni eta maŋtsɛsɛi nɔ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 2:34-36) Taakɛ bɔ ni ehe bahia ni gbɔmɛi lɛ ahɔɔ amɛhe akɛ nyɔji koni amɛhi wala mli lɛ, nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ hu, esa akɛ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ni amɛhi wala mli lɛ aba Yesu ŋɔɔ, amɛbatsɔmɔ esɛɛnyiɛlɔi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ. (Luka 9:23, 24) Taakɛ bɔ ni Yakob fa ebihii lɛ koni amɛya Yosef ŋɔɔ amɛyaha niyenii lɛ, nakai nɔŋŋ Yehowa hu kudɔɔ adesai ni tsakeɔ amɛtsui lɛ koni amɛya esuɔmɔ Bi Yesu Kristo ŋɔɔ. (Yohane 6:44, 48-51) Yesu buaa esɛɛnyiɛlɔi lɛ anaa ewoɔ asafoi ni tamɔ maji amli—nɔ ni fe 52,000 bianɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ—ni akɛ mumɔŋ niyenii babaoo lɛɔ amɛ yɛ jɛmɛ ni akɛ “abele” babaoo haa amɛ akɛ “dumɔwui” koni amɛdu yɛ ŋmɔji lɛ amli. (1 Mose 47:23, 24; Mateo 13:4-9, 18-23) Nɛkɛ Yehowa Odasefoi nɛɛ ji nitsulɔi ni jɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛtsuɔ nii! Amɛteŋ mɛi pii kɛ amɛhe miiha be fɛɛ gbɛgbamɔ sɔɔmɔ lɛ, ni amɛteŋ aaafee 595,896 ákɛ yifalɛ ni fe fɛɛ kɛ amɛhe wo sɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ mli yɛ nyɔŋ kome pɛ mli yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ mli. Kɛ aja mli lɛ, enɛ fe gbɛgbalɔi 11 yɛ asafo fɛɛ asafo mli!
17. Mɛɛ gbalɛ mli sane kroko tamɔ ekomefeemɔ ni baka Yosef kɛ etsɛ bii nyɔŋma lɛ ateŋ lɛ?
17 Nɔ ni sa kadimɔ ji akɛ Yosef tsɛ bii nyɔŋma lɛ fɛɛ ni agbɛnɛ amɛtsake amɛtsui yɛ amɛtsutsu subaŋi kɛ nifeemɔi ahe lɛ kɛlɛ fee ekome yɛ Mizraim ní kɛ Sodom fɛɛ fee jeŋ ni asɛŋ Yesu yɛ mli Iɛ he mfoniri lɛ. (Kpojiemɔ 11:8) Enɛ kaiɔ wɔ Zakaria 8:20-23 ni baa naagbee kɛ “hii nyɔŋma” ni baakɛɛ akɛ, “Wɔkɛ nyɛ aaatee,” ni ji akɛ Yehowa webii ni efɔ amɛ mu lɛ ni amɛteŋ shwɛɛ nii komɛi sɔmɔɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lolo yɛ biɛ lɛ mlitsɔɔmɔ baa naagbee lɛ.
18. Duromɔ krɛdɛɛ ni ajie lɛ kpo atsɔɔ amɛnyɛmimɛi lɛ tamɔ mɛni yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ bei amli?
18 Shi Yosef nyɛmi diɛŋtsɛ ni ji Benyamin, ni efɔmɔ ni wa lɛ ha Yakob laaje eŋa ni esumɔɔ lɛ ni ji Rahel yɛ gbele mli lɛ hu? Yosef sumɔɔ Benyamin sane waa diɛŋtsɛ, ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ, ekɛ lɛ diɛŋtsɛ enyɛ bi nɛɛ ye yitsoŋsane. Ní eka shi faŋŋ akɛ enɛ hewɔ ni Benyamin nine shɛ niyenii toi enumɔ nɔ fe amɛ yɛ be mli ni nyɛmimɛi 12 lɛ fɛɛ fee ekome yɛ okpɔlɔ ni Yosef ŋmɛ eha amɛ lɛ shishi lɛ. Ani Benyamin efeee odasefoi ni ji shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu ni yɔɔ ŋmɛnɛ, ni abua amɛnaa kɛba Nuŋtsɔ lɛ masɛi kɛjɛ 1919 kɛbaa nɛɛ lɛ he mfoniri? Nɛkɛ “Benyamin” kuu nɛɛ nine eshɛ gbɛfaŋnɔ krɛdɛɛ nɔ kɛjɛ Yehowa ŋɔɔ, akɛni ‘lɛ mumɔ lɛ kɛ amɛmumɔ lɛ yeɔ odase’ lɛ hewɔ. (Romabii 8:16) Aka mɛnɛɛmɛi hu akwɛ yɛ amɛ emuuyeli hewɔ ni Nuŋtsɔ lɛ “tooi” lɛ hu esɔmɔ amɛ—Mateo 25:34-40.
19. Isreal shiabii ni aloo amɛ kɛbɔ Goshen lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ anaabuamɔ lɛ je amɛhe yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?
19 Eyɛ miishɛɛ akɛ wɔɔyoo akɛ beni Farao to gbɛjianɔ akɛ ebaaha Yakob shiabii fɛɛ aba Mizraim lɛ, “susumai” ni ji hii fɛɛ ni bahi jɛmɛ lɛ shɛɔ 70, ni ji 7 toi 10. (1 Mose 46:26, 27) Akɛ nɛkɛ yibɔ nɛɛ tsuɔ nii yɛ gbɛi krɛdɛɛ nɔ yɛ ŋmalɛi lɛ fɛɛ mli, ni yɛ bei babaoo mli lɛ akɛ “‘7” damɔɔ shi ahaa ŋwɛi nibii kɛ “10” hu kɛha shikpɔŋ nɔ nibii ni yeɔ emuu. (Kpojiemɔ 1:4, 12, 16; 2:10; 17:12) Enɛ feɔ shihilɛ ni yɔɔ ŋmɛnɛ, be mli ni wɔbaakpa gbɛ akɛ Yehowa baabua Odasefoi ni ji eweku lɛ mli mɔ fɛɛ mɔ naa kɛba ‘eshikpɔŋ’ ni ji mumɔŋ paradeiso ni wɔmli filiɔ wɔ yɛ mli nɛɛ mli lɛ he mfoniri. (Okɛto Efesobii 1:10 he.) “Yehowa le lɛ diɛŋtsɛ emɛi,” ni amrɔ nɛɛ po eeha amɛmiihi “shikpɔŋ lɛ hé ni hi fe fɛɛ” lɛ nɔ, taakɛ Goshen ji yɛ Farao nɔyeli hé lɛ.—1 Mose 47:5, 6; 2 Timoteo 2:19.
20. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔmli afili wɔ yɛ mumɔŋ hɔmɔ ni yaa nɔ ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ sɛɛ?
20 Yɛ Yosef gbii lɛ amli lɛ, hɔmɔ afii lɛ nyiɛ niyenii afii lɛ asɛɛ ba ŋmɛnɛ, fɛɛ miiba yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Nɔ ni kɛ mumɔŋ hɔmɔ ni yaa nɔ yɛ shikpɔŋ ni bɛ Yehowa duromɔ lɛ sɛɛ lɛ anɔ lɛ kpaaa gbee lɛ, mumɔŋ niyenii babaoo yɛ Yehowa jamɔ we lɛ. (Yesaia 25:6-9; Kpojiemɔ 7:16, 17) Hɛɛ, eyɛ mli akɛ Yehowa wiemɔi lɛ atoiboo he hɔmɔ miiye Kristendom moŋ, shi taakɛ Amos gba fɔ shi, lɛ, Yehowa wiemɔ lɛ jeɔ kpo kɛjɛɔ ŋwɛi Yerusalem. Kwɛ bɔ ni enɛ haa wɔmli filiɔ wɔ!—Amos 8:11; Yesaia 2:2, 3; 65:17, 18.
21. (a) Mɛɛ hegbɛ kpele wɔnaa mli ŋɔɔmɔ ŋmɛnɛ? (b) Esa akɛ wɔda shi yɛ mɛni hewɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie wɔshidaa kpo yɛ?
21 Ŋmɛnɛ, wɔna hegbɛ kpeteŋkpele akɛ aaabua wɔnaa awo asafoi ni tamɔ maji lɛ amli yɛ Yosef kpeteŋkpele ni ji Yesu Kristo gbɛtsɔɔmɔ shishi. Wɔyeɔ mumɔŋ niyenii babaoo diɛŋtsɛ yɛ biɛ ni wuduɔ anɔkwale dumɔwui lɛ hu ni wɔgbɛɔ sanekpakpa lɛ akɛ mumɔŋ niyenii babaoo lɛ wɔshwaa. Ni wɔfeɔ enɛ bɔni afee ni ehe aba sɛɛnamɔ aha mɛi fɛɛ ni baakpɛlɛ gbɛjianɔ ni Nuŋtsɔ Maŋtsɛ Yehowa ejɛ suɔmɔ mli eto lɛ nɔ lɛ. Kwɛ bɔ ni wɔdaa wɔnyɔŋmɔ lɛ shi babaoo kɛha e-Bi, Yosef kpeteŋkpele lɛ ni ekɛlɛ ha akɛ nikee nii ni esɔmɔɔ akɛ mumɔŋ niyenii ahe Nɔkwɛlɔ nilelɔ lɛ hewɔ! Lɛ ji mɔ ni Yehowa ehala lɛ akɛ wala Yibaalɔ yɛ mumɔŋ hɔmɔ be nɛɛ mli. Eba akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ aaajie emɔdɛŋbɔɔ kpo yɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ ni ekɛhaa lɛ mli ni ekɛkase enɔkwɛmɔ nɔ lɛ yɛ ehiɛnyiɛmɔ shishi!a
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ May 1, 1987 Watchtower lɛ mli.
Ani Onaa Bɔ Ni Saji lɛ Je Amɛhe Lɛ?
◻ Yosef je Yesu ákɛ Niyenii Anɔkwɛlɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni yɔɔ Yosef drama loo nɔkwɛmɔ nɔ lɛ mli ni abaanyɛ akɛto ◻ Nyɔŋmɔ tsuji ni tsɔɔ henɔjɔɔmɔ nɔ amɛtsɔmɔɔ etsuji lɛ he?
◻ Mɛɛ sui Yosef kɛ Yesu hu jie lɛ kpo ni eji nɔkwɛmɔ nɔ kɛha wɔ ŋmɛnɛ?
◻ Taakɛ eji yɛ Yosef bei lɛ amli lɛ, mɛɛ gbɛjianɔ ni ato lɛ jogbaŋŋ kɛha niyenii ajaa yɔɔ kɛha ŋmɛnɛ
◻ Esa akɛ nɛkɛ nɔkwɛmɔ nɔ loo drama nɛɛ he susumɔ lɛ akanya wɔ ni wɔfee mɛni?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16,17]
Yosef kpeteŋkpele lɛ kɛ niyenii babaoo haa mɛi fɛɛ ni kɛ hemɔkɛyeli baa eŋɔɔ lɛ yɛ jeŋ ni mumɔŋ hɔmɔ yeɔ amɛ babaoo lɛ mli
Taakɛ bɔ ni Yosef tsɛ bii nyɔŋma lɛ jie heshibaa kpo lɛ nakai nɔŋŋ asafo babaoo ko kpɛlɛɔ Yesu nɔ ŋmɛnɛ
Picture on page 18]
Kristo eduro ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Benyamin kuu lɛ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ, amɛnine eshɛ niyenii babaoo nɔ “niyenii yɛ be ni sa mli”