‘Ni Wɔɔyoo Mɛi Ni Wɔji’—Yɛ Kaimɔ Be Lɛ Mli
“Shi eji wɔkaa wɔ diɛŋtsɛ wɔhe wɔkwɛɔ kulɛ, akojooo wɔ. . . . bɔni afee ni akabu wɔ kɛ je lɛ fɛɛ fɔ.—1 Korintobii 11:31, 32
1. Eka shi faŋŋ akɛ anɔkwa Kristofoi miisumɔ ni amɛkwa loo amɛkpoo mɛni, ni mɛni hewɔ?
NAAGBEE nii ni Kristofonyo sumɔŋ akɛ aba enɔ ji ni Yehowa akojo lɛ akɛ mɔ ni yeɔ fɔ. Nɔ ni baajɛ “shikpɔŋ fɛɛ nɔ kojolɔ lɛ” ni asaŋ ehiɛ lɛ mli aba ji ‘ni aaabu mɔ kɛ je lɛ fɔ’ ni alaaje naanɔ wala. Nakai eji kɛji akɛ wɔhiɛ ka wala yɛ ŋwɛi nɔ kɛ Yesu aloo naanɔ wala nɔ yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso lɛ mli.—1 Mose 18:25; 1 Korintobii 11:32.
2, 3. Mɛɛ sane mli abaanyɛ abu wɔ fɔ yɛ, ni mɛni Paulo kɛɛ yɛ enɛ he?
2 Bɔfo Paulo wie nibii ni abaanyɛ akojo wɔ yɛ mli lɛ ahe, yɛ 1 Korintobii yitso 11. Yɛ be mli ni ewie etsɔɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ, eŋaawoo lɛ he hiaa wɔ fɛɛ, titri lɛ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli. Ni wɔɔyoo mɛi ni wɔji lɛ baanyɛ aye abua wɔ koni wɔna Nyɔŋmɔ nɔkpɛlɛmɔ koni akakojo wɔ. Yɛ be mli ni ewieɔ daa afi Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ yeli he lɛ, Paulo ŋma akɛ:
3 “Nuŋtsɔ Yesu lɛ, nakai nyɔɔŋ lɛŋ nɔŋŋ ni atsɔɔ esɛɛgbɛ lɛ, ekɔ aboloo, ni eda shi, ni ekumɔ mli, ni ekɛɛ: Nyɛhea nyɛyea: enɛ ji migbɔmɔtso ni akumɔɔ yɛ nyɛhewɔ; nyɛfea enɛ ni nyɛŋɔkai mi. Nakai nɔŋŋ ewo kpulu lɛ hu yɛ niyenii lɛ asɛɛ, ni ekɛɛ: Nɛkɛ kpulu nɛɛ ji kpaŋmɔ hee lɛ yɛ mila lɛ mli; nyɛfea enɛ, shii abɔ ni nyɛaanu lɛ, ni nyɛŋɔkai mi. Shi shii abɔ ni nyɛyeɔ nɛkɛ aboloo nɛɛ ni nyɛnuɔ nɛkɛ kpulu nɛɛ hu lɛ, nyɛmiijaje Nuŋtsɔ lɛ gbele lɛ nyɛmiitsɔɔ kɛyashi beyinɔ ni eeeba.”—1 Korintobii 11:23-26.a
4. Mɛni baaba yɛ April 10, 1990 gbɛkɛnaashi?
4 Yehowa Odasefoi baaye Kristo gbele lɛ Kaimɔ akɛ gbijurɔ yɛ April 10, 1990 beni hulu enyɔ shi sɛɛ. Taakɛ afɔɔ feemɔ lɛ, kuu ni baakpe lɛ baafee asafo kome; no hewɔ lɛ hegbɛi baaba aha gbɔmɛi ni jeee Odasefoi. Te kpee nɛɛ baatamɔ aha tɛŋŋ? Abaaha Biblia mli wiemɔ. Kɛkɛ lɛ yɛ sɔlemɔ sɛɛ lɛ, akɛ aboloo lɛ baaho. Sɔlemɔ kroko baatsɔ kpulu lɛ ni akɛbaaho lɛ hiɛ. Ni enɛɛmɛi fɛɛ aaafee kusum nifeemɔi komɛi ni yɔɔ keketee lɛ, ato aboloo lɛ kɛ kpulu lɛ ni akɛtsɔɔ lɛ he gbɛjianɔ yɛ shihilɛ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ naa. Nɔ oti lɛ ji akɛ akɛ nibii ni akɛtsɔɔ lɛ atsɔ mɛi fɛɛ ni eba jɛmɛ lɛ ahiɛ aloo akɛ nakai hegbɛ lɛ aha amɛ, eyɛ mli akɛ amɛteŋ mɛi ni fa baaha eho amɛhe ni amɛyeŋ eko. Belɛ mɛni nibii akɛtsɔɔ loo akɛhoɔ yɛ mɛi ahiɛ nɛɛ, ni mɛni ji amɛ shishinumɔ? Agbɛnɛ, mɛni esa akɛ wɔtsɔ hiɛ wɔsusu he bɔni afee ni wɔyoo mɛi ni wɔ diɛŋtsɛ wɔji?
“Enɛ ji Migbɔmɔtso”
5, 6. (a) Mɛni Yesu kɛ aboloo ko fee? (b) Mɛɛ aboloo nɛkɛ ekɛtsu nii?
5 Wɔkane nɔ ni Paulo “na kɛjɛ Nuŋtsɔ lɛ dɛŋ” ni kɔɔ Kaimɔ lɛ he lɛ. Sanekpakpai aŋmalalɔi etɛ hu gbaa enɛ he sane, ni amɛteŋ mɔ kome po yɛ jɛmɛ beni Yesu to nɛkɛ gbijurɔyeli nɛɛ shishi lɛ. (1 Korintobii 11:23; Mateo 26:26-29; Marko 14:22-25; Luka 22:19, 20) Nibii ni aŋmala nɛɛ tsɔɔ akɛ klɛŋklɛŋ lɛ Yesu kɔ aboloo, esɔle eshwie nɔ, kɛkɛ ni ekumɔ mli ni eja eha amɛ. Mɛni ji nakai aboloo lɛ? Kɛ ekɛaato he lɛ, mɛni akɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ? Mɛni etsɔɔ loo edamɔ shi kɛha?
6 Nɔ ni mamɔ amɛhiɛ ji nibii ni eshwɛ ni jɛ Yudafoi a-Hehoo niyenii lɛ mli, ni ekome ji aboloo akpiti, ni Mose tsɛ lɛ “akpiti ni ji amanehulu aboloo” lɛ. (5 Mose 16:3; 2 Mose 12:8) Ŋmaa mamu akɛfee aboloo nɛɛ ni akɛ masha, ŋoo, loo nɔ kroko ni akɛbaa nii ayi ni haa nii ŋɔɔ wooo mli. Akɛni eji akpiti (Hebri, mats·tsahʹ ) hewɔ lɛ, eyɛ tɛtrɛɛ kɛ kpeŋkpeŋ; ni esa akɛ akumɔ mli ni anyɛ aye.—Marko 6:41; 8:6; Bɔfoi lɛ Asaji 27:35.
7. Mɛni Yehowa Odasefoi kɛtsuɔ nii ni amɛkɛfeɔ aboloo yɛ Kaimɔ be lɛ mli?
7 Yesu kɛ aboloo akpiti tsu nii yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ mli, no hewɔ lɛ Yehowa Odasefoi hu feɔ nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Yudafoi a-matzoth lɛ hu ji nɔ ko ni akɛtsuɔ yiŋtoo nɛɛ nɔŋŋ he nii kɛji akɛ akɛ nibii krokomɛi futuko mli, tamɔ malt, loo ŋmadaa abele shishi, sabolai loo wuɔwɔji. (Matzoth ni akɛ nɛkɛ nibii nɛɛ efutu mli lɛ nyɛŋ afee nɔ ni atsɛ lɛ akɛ “amanehulu aboloo” lɛ.) Aloo ekolɛ asafoŋ onukpai lɛ baanyɛ aha mɔ ko afee aboloo akpiti amɛha amɛ kɛjɛ ŋmaa mamu kɛ nu ni akɛfee ma mli. Kɛ ŋmaa bɛ lɛ, abaanyɛ akɛ mamu ni afee kɛjɛ akoko, omɔ, abele loo ŋmaa kroko mli afee akpiti lɛ, Afeɔ ma lɛ tɛtrɛɛ ni ashaa yɛ flɔnɔɔ mli yɛ wolo tɛtrɛɛ ni akɛ mu fioo ekpa hiɛ nɔ.
8. Mɛni hewɔ aboloo akpiti ji okadi nɔ ni sa lɛ, ni enɛ yeli tsɔɔ mɛni? (Hebribii 10:5-7; 1 Petro 4:1)
8 Aboloo ni tamɔ nɛkɛ sa ejaakɛ masha bɛ mli, nɔ ni Biblia lɛ kɛtsuɔ nii ekɛdamɔɔ shi ehaa fitemɔ loo esha lɛ. Paulo wo ŋaa yɛ nuu ko ni bɛ jeŋba kpakpa ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ he akɛ: ‘Masha fioo ko shaa ma sui lɛ fɛɛ. Nyɛjiea masha momo lɛ, koni masha akahi nyɛteŋ. Akɛ Kristo wɔhehoo lɛ esha afɔle. No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔyea gbijurɔ, jeee kɛ masha fɔŋ, ni ji yiwalɛ, shi moŋ kɛ anɔkwale akpiti ŋmiiŋmi diɛŋtsɛ.’ (1 Korintobii 5:6-8; okɛto Mateo 13:33; 16:6, 12 he.) Aboloo akpiti ji Yesu adesa gbɔmɔtso lɛ he okadi ni sa, ejaakɛ “ehe tse ni efɔŋ ko bɛ ehe ni ehe bɛ kpa ko, ni etsi ehe kɛjɛ eshafeelɔi ahe.” ( Hebribii 7:26) Yesu yɛ jɛmɛ kɛ egbɔmɔtso akɛ adesa ni yeɔ emuu lɛ beni ekɛɛ ebɔfoi lɛ akɛ: “Nyɛhea ni nyɛyɛa [aboloo] nɛɛ, etsɔɔ migbɔmɔtso lɛ.” (Mateo 26:26, A New Translation of the Bible, ni James Moffatt fee) Aboloo lɛ yeli tsɔɔ akɛ mɔ lɛ heɔ Yesu afɔleshaa ni ekɛhaa yɛ ehe lɛ he sɛɛnamɔi lɛ eyeɔ ni ekpɛlɛɔ nɔ. Shi ekɔɔ nibii babaoo he.
Wein ni Shishinumɔ Yɔɔ He
9. Mɛɛ okadi nii kroko Yesu kɛɛ akɛ akɛtsu nii?
9 Yesu kɛ okadi kroko tsu nii: “Ewo kpulu lɛ ni beni eda Nyɔŋmɔ shi lɛ ekɛha amɛ akɛ, ‘Nyɛ fɛɛ nyɛnua eko; enɛ tsɔɔ mila, kpaŋmɔ-la hee lɛ, ni afɔseɔ ashwieɔ shi ahaa mɛi pii, koni akɛna eshaifaa aha amɛ lɛ.” (Mateo 26:27, 28, Moffatt) Mɛni yɔɔ nakai kpulu lɛ ni amɛ fɛɛ amɛnuɔ eko ni ekɛha amɛ lɛ mli, ni mɛni etsɔɔ kɛhaa wɔ yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔyoo mɛi ni wɔ diɛŋtsɛ wɔji lɛ?
10. Te fee tɛŋŋ ni akɛ wein bafata Yudafoi a-Hehoo lɛ he?
10 Beni Mose tsɔɔ Hehoo niyenii lɛ mli kɛjɛ shishijee lɛ, etsiii nɔ ko ni anuɔ ta. Woloŋlelɔi pii heɔ yeɔ akɛ akɛ wein bafata Hehoo lɛ he yɛ sɛɛ mli, ekolɛ yɛ afii ohai enyɔ D.Ŋ.B. lɛ mli.b Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wein ni akɛtsuɔ nii yɛ nɛkɛ niyenii nɛɛ shishi lɛ ji nɔ ni afeɔ yɛ he fɛɛ he yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli, ni Yesu eteee shi ewooo enɛ. Ekɛ Hehoo wein lɛ tsu nii yɛ be mli ni etoɔ Kaimɔ lɛ.
11. Mɛɛ wein nɛkɛ ji nɔ ni sa kɛha nitsumɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ mli?
11 Akɛni Yudafoi a-Hehoo lɛ baa yɛ be mli ni akpa wein yibii lɛ sɛɛ kwraa hewɔ lɛ, belɛ jeee wein hee Yesu kɛtsuɔ nii lɛ, shi moŋ wein tsuru ni baanyɛ adamɔ shi aha ela lɛ. (Okɛto Kpojiemɔ 14:20 he.) Ehe ehiaaa ni akɛ nɔ ko afutu Kristo la lɛ, no hewɔ lɛ wein ni nɔ ko bɛ mli sa, moŋ fe wein ni akɛ brandy (tamɔ port, sherry, aloo muscatel) efutu mli aloo ni akɛ tsofa-kɛ-ŋmai loo baai efata he (tamɔ vermouth, Dubonnet, aloo aperitif). Shi ehe ehiaaa ni wɔhao wɔhe yɛ bɔ ni afee wein ko aha he, kɛji akɛ akɛ sikle wo mli yɛ be mli ni ahaa ewaa lɛ koni eŋɔɔ mɛi anaa aloo ni enaa awa bɔ ni sa aloo akɛ sulfur fioo ko wo mli koni ekafite.# Asafoi pii kɛ wein tsuru ni ahɔɔ (tamɔ Chianti, Burgundy, Beaujolais, loo claret) tsuɔ nii aloo wein tsuru ni afee yɛ shia. Wein kɛ aboloo lɛ ji okadi nibii kɛkɛ, aloo nibii ni akɛtsuɔ nii; no hewɔ lɛ kɛ eko shwɛ lɛ, abaanyɛ akɛya shia ni sɛɛ mli lɛ akɛtsu nii akɛ niyenii ko loo ninumɔ nɔ ko.
12. Yesu tsɔɔ mli akɛ wein lɛ damɔ shi kɛha mɛni?
12 Anɔkwale ni eji akɛ Yesu wie ela lɛ he yɛ Hehoo gbɛkɛ lɛ baanyɛ agbala jwɛŋmɔ kɛya toobi lɛ la lɛ nɔ yɛ blema yɛ Mizraim. Shi kadimɔ bɔ ni Yesu diɛŋtsɛ kɛ sɔrɔtofeemɔ lɛ ba lɛ, akɛ: “Nɛkɛ kpulu nɛɛ ji kpaŋmɔ hee lɛ yɛ mila ni aaaŋɔshwie shi “ha nyɛ lɛ mli.” (Luka 22:20) No mli lɛ Nyɔŋmɔ etsɔ hiɛ ekɛ heloo naa Israel maŋ lɛ efee kpaŋmɔ, ni akɛ kooloi ni akɛ amɛ shaa afɔlei lɛ ala wo mli hewalɛ. Tsakpaa ko ka nakai afɔlei lɛ ala kɛ Yesu la lɛ teŋ. Fɛɛ eko kɔɔ kpaŋmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ ewebii amaŋ ko fee lɛ he. (2 Mose 24:3-8; Hebribii 9:17-20) Nɔ ko ni jeɔ kpo yɛ Mla Kpaŋmɔ lɛ he ji akɛ heloo naa Israel yɛ gbɛkpamɔ ko akɛ eeetsɔ maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi amaŋtsɛyeli (2 Mose 19:5, 6) Shi, akɛni Israel nyɛɛɛ aye Yehowa kpaŋmɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, ekɛɛ akɛ ekɛ “kpaŋmɔ hee” ko baato “tsutsu kpaŋmɔ” lɛ najiaŋ. (Hebribii 9:1, 15; Yeremia 31:31-34) Kpulu ni wein yɔɔ mli ni Yesu kɛha ebɔfoi anɔkwafoi lɛ damɔ shi kɛha nɛkɛ kpaŋmɔ hee nɛɛ.
13, 14. (a)Kpaŋmɔ hee lɛ mli ni mɔ ko yɔɔ lɛ tsɔɔ mɛni? (b) Ni mɔ ko aaaye okadi nibii lɛ eko lɛ tsɔɔ mɛni?
13 Kristofoi ni aŋɔɔ amɛ awoɔ nɛkɛ kpaŋmɔ hee nɛɛ mli lɛ batsɔmɔɔ mumɔŋ maŋ ni ji maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi. (Galatabii 6:16) Bɔfo Petro ŋma akɛ: “Shi nyɛ lɛ weku ni ahala ji nyɛ, maŋtsɛmɛi ni yeɔ osɔfoi, jeŋmaŋ krɔŋkrɔŋ, maŋ ni eŋɔfee enɔ, koni nyɛjaje mɔ ni tsɛ nyɛ kɛjɛ duŋ lɛ mli kɛba lɛ diɛŋtsɛ enaakpɛɛ la lɛ he lɛ agbojee lɛ.” (1 Petro 2:9) Nɔ yiwalaheremɔ ni amɛnine shɛɔ nɔ lɛ yɛ faŋŋ—wala yɛ ŋwɛi akɛ Yesu hefatalɔi nɔyelɔi. Kpojiemɔ 20:6 maa enɛ nɔ mi: “Mɔ ni ajɔɔ kɛ mɔ krɔŋkrɔŋ ji mɔ ni aaana gbɛnaa yɛ klɛŋklɛŋ shitee lɛ mli lɛ; . . . amɛaatsɔmɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo osɔfoi, ni amɛkɛ lɛ aaaye maŋtsɛ afii akpe.”
14 Yɛ anɔkwale mli lɛ, beni Yesu tsɔɔ bɔfoi lɛ akɛ amɛye aboloo lɛ kɛ wein lɛ ni ji okadi nibii lɛ eko lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ ‘amɛbaaye nii ni amɛbaanu nii hu yɛ ekpɔlɔ lɛ nɔ yɛ emaŋtsɛyeli lɛ mli, ni amɛbaatara maŋtsɛsɛii anɔ koni amɛkojo Israel akutsei nyɔŋma kɛ enyɔ lɛ.’ (Luka 22:28-30) Enɛ hewɔ lɛ, Kaimɔ lɛ nibii ni ayeɔ lɛ tsɔɔ babaoo fe ni aaahe Yesu afɔleshaa lɛ aye kɛkɛ. Esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo akpɛlɛ kpɔmɔ nɔ lɛ nɔ ni etsɔɔ mli hemɔkɛyeli kɛji akɛ eeena naanɔ wala yɛ he ko. (Mateo 20:28; Yohane 6:51) Shi nakai okadi nibii lɛ yeli tsɔɔ akɛ mɔ lɛ yɛ kpaŋmɔ hee lɛ mli, ni ahala lɛ koni ekɛ Yesu ahi shi yɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli.
Nɔ ni Ehe Hiaa ni Wɔyoo yɛ Kaimɔ be lɛ Mli
15. Yesu kɛ hiɛnɔkamɔ hee kɛha Nyɔŋmɔ tsuji ba yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Taakɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ mli lɛ, dani Yesu be lɛ aaashɛ lɛ, no mli lɛ Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi lɛ bɛ hiɛnɔkamɔ ko akɛ amɛbaaya ŋwɛi. Nɔ ni amɛkpaa gbɛ ji ni amɛna naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ, adesai ashishijee shia lɛ. Yesu Kristo ji klɛŋklɛŋ mɔ ni atee lɛ shi akɛ mumɔ, ni ebatsɔ klɛŋklɛŋ mɔ ni jɛ adesai ateŋ ni aŋɔ lɛ kɛtee ŋwɛi. (Efesobii 1:20-22; 1 Petro 3:18, 22) Paulo ma enɛ nɔ mi, ni eŋma akɛ: “Akɛni wɔyɔɔ ekaa yɛ Yesu la lɛ hewɔ ni wɔkɛaabote he krɔŋkrɔŋ lɛ mli, yɛ gbɛ hee ni hiɛ ka ni eje eha wɔ lɛ nɔ.” (Hebribii 10:19, 20) Namɛi baanyiɛ sɛɛ, yɛ be mli ni Yesu egbele nakai gbɛ lɛ?
16. Mɛni yɔɔ wɔsɛɛ be kɛha mɛi ni yeɔ aboloo lɛ ni amɛnuɔ wein lɛ eko lɛ?
16 Yesu kɛɛ ebɔfoi anɔkwafoi lɛ yɛ gbɛkɛ ni eto Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ shishi lɛ akɛ eesaa he ko eha amɛ yɛ ŋwɛi. (Yohane 14:2, 3) Shi kaimɔ akɛ, Yesu kɛɛ akɛ mɛi ni yeɔ aboloo lɛ ni amɛnuɔ kpulu lɛ naa lɛ baahi e-Maŋtsɛyeli lɛ mli ni amɛbaatara maŋtsɛsɛii anɔ ni amɛkojo. Ani enɛ baanyɛ afee bɔfoi lɛ pɛ? Dabi, ejaakɛ yɛ sɛɛ mli lɛ bɔfo Yohane na ele akɛ Kristofoi krokomɛi hu baaye kunim ‘ni amɛkɛ Yesu atara shi yɛ maŋtsɛsɛii anɔ,’ ni amɛ fɛɛ amɛbaafee ‘osɔfoi amaŋtsɛyeli ni amɛye shikpɔŋ lɛ nɔ.’ (Kpojiemɔ 3:21; 5:10) Yohane kase hu akɛ Kristofoi ni “ahe amɛ kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ” lɛ ayibɔ baafee—144,000. (Kpojiemɔ 14:1-3) Akɛni amɛji kuu fioo, “asafo kuu bibioo” kɛ akɛ amɛ to mɛi fɛɛ ni amɛja Nyɔŋmɔ kɛtsɔ yinɔi lɛ amli lɛ ahe hewɔ lɛ, belɛ ehe bahiaa ni ana sɛɛyoomɔ krɛdɛɛ ko yɛ Kaimɔ be lɛ mli.—Luka 12:32.
17, 18. (a) Mɛɛ su Kristofoi komɛi ni yɔɔ Korinto lɛ yagbee mli? (b) Mɛni hewɔ niyenii kɛ daa ni anuɔ kɛtekeɔ nɔ lɛ ji hiɛdɔɔ sane nakai lɛ? (Hebribii 10:28-31)
17 Paulo gbala jwɛŋmɔ kɛtee enɛ nɔ yɛ wolo ni eŋma eyaha Korintobii lɛ mli yɛ be mli ni bɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi yɔɔ wala mli lolo lɛ kɛ be mli ni Nyɔŋmɔ tsɛɔ Kristofoi lɛ koni amɛbafee “krɔŋkrɔŋbii” lɛ. Paulo kɛɛ akɛ nifeemɔ fɔŋ ko ete shi yɛ mɛi ni yɔɔ jɛmɛ ni esa akɛ amɛye okadi nibii lɛ eko lɛ ateŋ. Mɛi komɛi tsɔɔ hiɛ amɛyeɔ nii ni amɛyeɔ babaoo loo amɛnuɔ daa babaoo tsɔ fe nine, ni ehaa amɛwɔɔ, amɛhenumɔi ahe jɔɔ. Nɔ ni jɛɔ mlibaa ji akɛ, “amɛyooo gbɔmɔtso lɛ” ni ji Yesu gbɔmɔtso diɛŋtsɛ ni aboloo lɛ damɔ shi kɛha no lɛ. Ani enɛ ji hiɛdɔɔ sane ko diɛŋtsɛ? Hɛɛ! Kɛ amɛye bɔ ni esaaa lɛ, “amɛyeɔ Nuŋtsɔ lɛ gbɔmɔtso lɛ kɛ ela lɛ he fɔ.” Shi kɛ amɛhiɛ yɛ amɛhe nɔ yɛ jwɛŋmɔŋ kɛ mumɔŋ lɛ, ‘amɛbaanyɛ amɛyoo mɛi ni amɛji ni akojoŋ amɛ.’—1 Korintobii 1:2; 11:20-22, 27-31.
18 Mɛni ehe hiaa ni nakai Kristofoi lɛ ayoo ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ amɛyoo yɛ amɛtsui kɛ amɛjwɛŋmɔ mli akɛ aje gbɛ atsɛ amɛ koni amɛbafata 144,000 ŋwɛi wala gboshiniyelɔi lɛ ahe. Te amɛfeɔ tɛŋŋ amɛyɔseɔ enɛ, ni ani esa akɛ ŋmɛnɛ mɛi pii ahe aye akɛ amɛfata nakai kuu fioo ni Nyɔŋmɔ hala amɛ kɛjɛ bɔfoi lɛ agbii lɛ amli lɛ ahe?
19. Mɛɛ shihilɛ ni tsɔɔ nɔ ko diɛŋtsɛ je kpo yɛ 1989 Kaimɔ lɛ mli?
19 Yɛ anɔkwale mli lɛ, anɔkwa Kristofoi ateŋ kuu fioo ko pɛ ŋmɛnɛ amɛyɔseɔ enɛ yɛ amɛhe. Yɛ be mli ni ayeɔ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ yɛ 1989 lɛ, mɛi fe 9,479,000 bua amɛhe naa yɛ Yehowa Odasefoi asafoi amli yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Shi mɛi aaafee 8,700 jie amɛhe kpo akɛ amɛyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ ‘abaahere amɛ yiwala aha ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ.’ (2 Timoteo 4:18) Mɛi ni fa—hɛɛ, Kristofoi anɔkwafoi ni ajɔɔ amɛ lɛ akpekpei abɔ ni bua amɛhe naa lɛ—yoo akɛ amɛhiɛnɔkamɔ ni ji anɔkwale ji ni amɛhi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.
20. Te afeɔ tɛŋŋ ahaa 144,000 lɛ leɔ akɛ atsɛ amɛ lɛ? (1 Yohane 2:27)
20 Nyɔŋmɔ je 144,000 lɛ halamɔ kɛha ŋwɛi wala lɛ shishi yɛ Pentekoste yɛ afi 33 Ŋ.B. Akɛni nɛkɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ ji ehee, ni ejeee nɔ ni Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi dani Yesu beaŋ lɛ hiɛ hewɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni mɛi ni ahala amɛ lɛ aaale loo amɛaana nɔmimaa akɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ ji amɛnɔ lɛ? Amɛyɔseɔ enɛ kɛtsɔɔ odase ni Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ kɛhaa amɛ ni amɛnine shɛɔ nɔ lɛ nɔ. Enɛ etsɔɔɔ akɛ amɛnaa mumɔ lɛ kɛ amɛhiŋmɛii (ejaakɛ ejeee gbɔmɔ) ni amɛnaaa mumɔ ni kɛ amɛ miiwie he jwɛŋmɔ ko, ni asaŋ amɛnuuu gbeei komɛi kɛjɛɛɛ mumɔi ashihilɛ he lɛ. Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Lɛ mumɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ wɔmumɔ lɛ yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ bii ji wɔ . . . Belɛ niyelɔi hu ji wɔ, Nyɔŋmɔ niyelɔi kɛ Kristo nanemɛi niyelɔi, kɛji eyɛ mli, akɛ wɔkɛ lɛ na amanehulu lɛ, koni awo wɔkɛ lɛ hiɛ nyam.”—Romabii 8:16, 17.
21. (a) Te mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ feɔ tɛŋŋ amɛleɔ akɛ amɛyɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ? (1 Korintobii 10:15-17) (b) Mɛɛ gbɔmɛi aŋkroaŋkroi nɛkɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ji, ni amɛkɛ hiɛshikamɔ yeɔ amɛ hiɛnɔkamɔ lɛ he odase yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
21 Nɛkɛ odaseyeli loo saneyɔsemɔ nɛɛ kanyaa amɛsusuma kɛ hiɛnɔkamɔ lɛ ehee. Amɛka he amɛji adesai, ni amɛmiina Nyɔŋmɔ shikpɔŋ nɔ bɔɔnii lɛ amli nibii kpakpai lɛ amli ŋɔɔmɔ, ni kɛlɛ nɔ ni amɛjwɛŋɔ he titri yɛ amɛshihilɛ mli ni amɛsusuɔ he hu ji ni amɛtsɔmɔ Kristo hefatalɔi niyelɔi. Jeee henumɔ kanyamɔ nɔ amɛtsɔ amɛna jwɛŋmɔ hee ni tamɔ nɛkɛ. Amɛji gbɔmɛi aŋkroaŋkroi diɛŋtsɛ tamɔ wɔ nɔŋŋ, mɛi ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ yɛ amɛjwɛŋmɔi kɛ jeŋba mli. Akɛni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ etsuu amɛhe hewɔ lɛ, amɛheɔ amɛtsɛmɔ lɛ amɛyeɔ, ni amɛbɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔ ko ni gbaa amɛnaa be fɛɛ be yɛ enɛ he. Amɛyɔseɔ akɛ amɛyiwalaheremɔ lɛ baahi ŋwɛi kɛ amɛye anɔkwa. (2 Tesalonikabii 2:13; 2 Timoteo 2:10-12) Akɛni amɛnuɔ nɔ ni Yesu afɔleshaa lɛ tsɔɔ kɛha amɛ lɛ shishi ni amɛyɔseɔ akɛ amɛji Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu hewɔ lɛ, amɛkɛ hiɛshikamɔ yeɔ Kaimɔ nibii lɛ eko.
22. Mɛni ji nɔ ni mɛi ni yaa Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii lɛ shishi lɛ ateŋ mɛi babaoo baayoo?
22 Mɛi ni baabua amɛhe naa yɛ toiboo mli yɛ April 10 lɛ ateŋ mɛi pii bɛ nakai hiɛnɔkamɔ lɛ eko, ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛ mumɔ efɔko amɛ mu, ni etsɛko amɛ kɛhako ŋwɛi wala. Taakɛ wɔyoo lɛ, Nyɔŋmɔ je 144,000 lɛ halamɔ shishi kɛjɛ bɔfoi lɛ agbii lɛ amli. Shi beni egbe nakai tsɛmɔ lɛ naa lɛ, abaakpa gbɛ akɛ mɛi krokomɛi ni baa koni amɛbaja lɛ lɛ hu baana hiɛnɔkamɔ ni Mose, David, Yohane Baptisilɔ lɛ kɛ anɔkwafoi krokomɛi ni gboi dani Yesu gbele gbɛ hee ni kɛ mɔ yaa wala mli yɛ ŋwɛi lɛ hiɛ lɛ eko. No hewɔ lɛ, Kristofoi anɔkwafoi akpekpei abɔ ni yɔɔ ekaa ŋmɛnɛ lɛ yeee Kaimɔ nibii lɛ eko. Nɛkɛ Kristofoi nɛɛ yɔseɔ mɛi ni amɛji yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ kɛ shishinumɔ akɛ amɛyooɔ amɛhiɛnɔkamɔ ni ja lɛ. Amɛnaa Yesu la lɛ kɛ egbɔmɔtso lɛ he sɛɛ ejaakɛ akɛ amɛhe eshai keɔ amɛ ni amɛnine shɛɔ wala ni bɛ naagbee nɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.—1 Petro 1:19; 2:24; Kpojiemɔ 7:9, 15.
23. Mɛni hewɔ Kaimɔ lɛ baafee miishɛɛ gbijurɔyeli lɛ? (Okɛto 2 Kronika 30:21 he.)
23 Belɛ nyɛhaa wɔkɛ miishɛɛ akwɛa April 10 gbijurɔyeli lɛ gbɛ. Ebaafee be ni akɛ sɛɛyoomɔ tsuɔ nii kɛ miishɛɛ be hu. Miishɛɛ kɛha yibɔ fioo ko ni yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ ni baaye aboloo lɛ eko ni amɛnu kpulu lɛ naa yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ toiboo mli lɛ. (Kpojiemɔ 19:7) Eji miishɛɛ hu kɛha Kristofoi akpekpei abɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni nakai gbɛkɛ lɛ amɛbaaba ni amɛbakwɛ ni amɛkase nii ni amɛhiɛnɔkamɔ ji akɛ amɛbaakai nakai gbijurɔyeli ni tsɔɔ nɔ ko babaoo lɛ yɛ shikpɔŋ nɔ kɛya naanɔ lɛ.—Yohane 3:29.
[Shishigbɛ niŋmai]
a “Gbɛkɛ ni ajie lɛ aha lɛ Nuŋtsɔ Yesu ŋɔ aboloo; eda shi, E-kumɔ mli ni ekɛɛ: ‘Enɛ ji migbɔmɔtso lɛ ni akɛhaa nyɛ lɛ; nyɛfea enɛ ni nyɛŋɔkai mi.’ Nakai nɔŋŋ hu E-ŋɔ kpulu lɛ beni aye gbɛkɛnaashi niyenii lɛ agbɛ naa lɛ, ni ekɛɛ: ‘Kpulu nɛɛ ji kpaŋmɔ hee lɛ, ni mila lɛ sɔo naa lɛ; be fɛɛ be ni nyɛaanu eko lɛ, nyɛfea akɛ mikaimɔ.’”—An Expanded Paraphrase of the Epistles of Paul, ni F. F. Bruce ŋma lɛ.
b Woloŋlelɔ ko kɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ ha yɛ nɔ hewɔ ni akɛ wein fata he lɛ he: “[Hehoo lɛ] efeŋ daa afi nifeemɔ ni akɛbuaa onukpai ni amɛdara lɛ anaa dɔŋŋ; ebaafee be kɛha weku gbijurɔyeli, ni emli ni akɛ wein numɔ bafata he ake nɔ ko ni sa.”—The Hebrew Passover—From the Earliest Times to A.D. 70, ni J. B. Segal ŋma.
Kɛjɛ blema bei amli lɛ akɛ ŋoo, wuɔwɔlɔ mli eyɛŋ lɛ, kɛ nibii krokomɛi tsuɔ nii koni aha wein lɛ su aje kpo ni eŋɔɔ, ni Romabii lɛ po kɛ sulfur tsu nii akɛ nɔ ko ni kuɔ muawai anaa yɛ wein feemɔ mli.
Mɛni Ji Ohetoo?
◻ Mɛni hewɔ akɛ aboloo akpiti haa yɛ Kaimɔ be Iɛ mli lɛ, ni enɛ feɔ mɛni okadi?
◻ Mɛni ji kpulu ni akɛhaa yɛ Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii Iɛ shishi Iɛ, ni enɛ damɔ shi kɛha mɛni?
◻ Mɛni hewɔ sɛɛyoomɔ loo saneshishinumɔ he hiaa yɛ Kaimɔ Iɛ yeli mli Iɛ?
◻ Mɛni hewɔ okpaa Kaimɔ ni baa Iɛ gbɛ Iɛ?
[Baafa 14]February Daa Gbi Ŋmalɛ
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)