Nyɛfea Wiemɔ Lɛ Nɔ Yelɔi, Jeee Enulɔi Kɛkɛ
“Jeee mɔ fɛɛ mɔ ni kɛɔ mi akɛ: ‘Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ!’ lɛ aaabote ŋwɛi maŋtsɛyeli Iɛ mli; shi moŋ mɔ ni feɔ mi-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ suɔmɔnaa nii.”—MATEO 7:21.
1. Mɛni esa akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ aya nɔ amɛfee?
NYƐYAA nɔ nyɛbia. Nyɛyaa nɔ nyɛtao. Nyɛyaa nɔ nyɛshia. Nyɛkɛ ekaa ayaa nɔ yɛ sɔlemɔ, nikasemɔ, kɛ Yesu wiemɔi ni aŋmala yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ nɔ yeli mli. Yesu kɛɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛji shikpɔŋ lɛ nɔ ŋoo lɛ, ni amɛhiɛ shɛɛ sane ko ni akɛ ŋoo ewo lɛ koni ebaa yi, ni esaaa ni amɛhaa efiteɔ, ni enaanu gboɔ ni elaajeɔ hewalɛ ni eyɔɔ ni ekɛbaa nii ayi lɛ hu. Amɛji je lɛ la lɛ, ni amɛhaa la ni jɛɔ Yesu Kristo kɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ kpɛɔ haa mɛi, jeee kɛtsɔ nɔ ni amɛkɛɔ lɛ nɔ kɛkɛ, shi moŋ kɛtsɔ nɔ ni amɛfeɔ lɛ hu nɔ. Amɛnitsumɔi kpakpai lɛ kpɛɔ haŋŋ taakɛ amɛwiemɔi ni haa mɔ nilee lɛ feɔ lɛ nɔŋŋ—ni ekolɛ eeewie waa po fe nakai yɛ jeŋ ni ena Farisifoi lɛ asatofeemɔ lɛ yɛ jamɔŋ kɛ maŋkwramɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ agbɛfaŋ aahu, mɛi ni wieɔ babaoo shi nɔ ko bibioo ko pɛ amɛfeɔ lɛ ateŋ lɛ.—Mateo 5:13-16.
2. Mɛɛ ŋaawoo Yakobo kɛhaa, shi mɛɛ shihilɛ ni yɔɔ ogbɔjɔ mɛi komɛi kɔɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ?
2 Yakobo woɔ ŋaa akɛ: “Shi nyɛtsɔmɔa wiemɔ lɛ nɔ yelɔi, shi jeee wiemɔ lɛ nulɔi kɛkɛ, ni nyɛkɛmiishishiu nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe.” (Yakobo 1:22) Mɛi pii kɛ tsɔɔmɔ ni atsɔɔ akɛ ‘kɛ ahere oyiwala shikome lɛ, ahere oyiwala kɛmiiya naanɔ’ lɛ lakaa amɛhe, tamɔ nɔ ni agbɛnɛ amɛbaanyɛ amɛkpa amɛtara shi ni amɛmɛ ŋwɛi nyɔmɔwoo ko ni akɛɛ akɛbaaha amɛ lɛ. Amale tsɔɔmɔ kɛ hiɛnɔkamɔ folo ni. Yesu kɛɛ akɛ: “Shi mɔ ni hiɛɔ mli kɛyawulaa shi lɛ, lɛ aaahere eyiwala.” (Mateo 24:13) No hewɔ lɛ, kɛji ooona naanɔ wala lɛ, belɛ “feemɔ anɔkwafo kɛyashi gbele mli.”—Kpojiemɔ 2:10; Hebribii 6:4-6; 10:26, 27.
3. Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ ni kɔɔ kojomɔ he Yesu tee nɔ ekɛha yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli?
3 Yɛ be mli ni Yesu yaa nɔ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ, wiemɔi babaoo je kpo ni esa akɛ Kristofoi abɔ mɔdɛŋ ni amɛnyiɛ sɛɛ. Naa amɛteŋ ekome ko ni tamɔ nɔ ni eyɛ mlɛo kwraa, shi kɛlɛ ebuɔ sui ni ewaa waa dani anyɛɔ ashɛɔ afɔɔ lɛ ateŋ ekome fɔ: “Nyɛkakojoa, koni akakojo nyɛ. Shi nɔ kojomɔ ni nyɛŋɔkojoɔ lɛ, aaaŋɔkojo nyɛ; ni nɔ susumɔ nɔ ni nyɛŋɔsusuɔ lɛ, aaaŋɔsusu aha nyɛ. Shi mɛɛba onaa kuli ni yɔɔ onyɛmi hiŋmɛi mli lɛ, shi bo diɛŋtsɛ ohiŋmɛi mli mplaŋ lɛ, oyooo lɛ? Aloo ni te aaafee tɛŋŋ ni oookɛɛ onyɛmi akɛ: ‘Ha majie kuli lɛ yɛ ohiŋmɛi mli,’ tsɛ mplaŋ yɛ bo diɛŋtsɛ ohiŋmɛi mli. Osatofo, jiemɔ mplaŋ lɛ yɛ bo diɛŋtsɛ ohiŋmɛi mli tsutsu, ni no dani ooona faŋŋ ni ojie kuli lɛ yɛ onyɛmi lɛ hiŋmɛi mli.”—Mateo 7:1-5.
4. Mɛɛ gbɛtsɔɔmɔ kroko Luka sane lɛ kɛfataa he kɛhaa, ni mɛni jɛɔ ekɛ nitsumɔ mli baa?
4 Yɛ Luka sane ni eŋma yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ he lɛ mli lɛ, Yesu kɛɛ etoibolɔi lɛ ni amɛkatao mɛi krokomɛi ahe tɔmɔi. Shi moŋ, nyɛyaa nɔ “nyɛŋɔfaa,” ni ji akɛ, amɛkɛ amɛnanemɛi adesai anɔtɔmɔi lɛ ake amɛ. Enɛ feemɔ baaha mɛi krokomɛi hu afee nakai nɔŋŋ, taakɛ Yesu kɛɛ lɛ: “Nyɛhaa, ni aaaha nyɛ; susumɔ nɔ kpakpa ni anyɛ nɔ ni ahoso ni eyi eteke nɔ mɛi aaaŋɔshãkã nyɛtsitsi; ejaakɛ nɔ susumɔ nɔ ni nyɛkɛsusuɔ lɛ, no nɔŋŋ aaaku sɛɛ aŋɔsusu aha nyɛ.”—Luka 6:37, 38.
5. Mɛni hewɔ ni eyɔɔ mlɛo kwraa akɛ wɔɔna tɔmɔi yɛ mɛi krokomɛi ahe fe bɔ ni wɔɔna yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe lɛ?
5 Yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, Farisifoi lɛ fɔɔ mɛi krokomɛi akojomɔ yɛ gbɛi ni yɔɔ keketee nɔ, yɛ blema saji ni akɛ naabu ejaje lɛ ahewɔ. Esa akɛ Yesu toibolɔi lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ su ni haa efeɔ nakai lɛ akpa enɛ. Eyɛ mlɛo kwraa kɛha wɔ akɛ wɔɔna kulii ni yɔɔ mɛi krokomɛi ahiŋmɛii amli lɛ fe bɔ ni wɔɔfee wɔna mplaŋi ni yɔɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ mli lɛ—ni ehaa mɔ naa nɔmimaa waa kɛhaa lɛ diɛŋtsɛ ehe bulɛ! Taakɛ nuu ko kɛɛ be ko lɛ, “Misumɔɔ ni mawie mashi mɛi krokomɛi ejaakɛ ehaa minaa miishɛɛ waa diɛŋtsɛ!” Mɛi krokomɛi ni wɔwieɔ wiemɔi gbohii wɔshiɔ daa lɛ baaha wɔna henumɔi ni tamɔ henumɔi kpakpai, ni ebaafee tamɔ nɔ ni etsimɔɔ wɔtɔmɔi ni wɔtaoɔ wɔkɛtee lɛ anɔ. Shi kɛji ehe miihia ni ajaje mɔ ko lɛ, esa akɛ akɛha yɛ suɔmɔ kɛ mlihilɛ mli. Esa akɛ mɔ ni jajeɔ mɔ kroko lɛ hiɛ ahi lɛ diɛŋtsɛ egbɔjɔmɔi anɔ be fɛɛ be.—Galatabii 6:1.
Dani Oookojo lɛ, Bɔɔ Mɔdɛŋ Akɛ Ooonu Sane Shishi
6. Kɛ ehe miihia lɛ, mɛni nɔ esa akɛ wɔkojomɔi lɛ adamɔ, ni mɛɛ yelikɛbuamɔ wɔɔtao bɔni afee ni wɔkawie wɔmiishi mɛi fe nine?
6 Yesu baaa ni ebakojo je lɛ, shi moŋ koni ebahere eyiwala. Kojomɔi fɛɛ ni ekɛha lɛ jeee lɛ diɛŋtsɛ enɔ, shi moŋ edamɔ wiemɔi ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ ni ewie lɛ anɔ. (Yohane 12:47-50) Esa akɛ kojomɔi ni wɔ hu wɔkɛhaa lɛ kɛ Yehowa Wiemɔ lɛ akpa gbee. Esa akɛ wɔjie adesai asu ni haa asumɔɔ ni akojo mɛi krokomɛi lɛ kwraa kɛjɛ wɔhe. Esa akɛ wɔkɛ ekaa aya nɔ daa ni wɔsɔle wɔbi Yehowa yelikɛbuamɔ yɛ enɛ feemɔ mli: “Nyɛyaa nɔ nyɛbia, ni aaaha nyɛ; nyɛyaa nɔ nyɛtaoa, ni nyɛaana; nyɛyaa nɔ nyɛshia, ni aaagbele aha nyɛ. Ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ lɛ, ahaa lɛ, ni mɔ fɛɛ mɔ ni taoɔ lɛ naa, ni mɔ fɛɛ mɔ ni shiɔ lɛ, agbeleɔ ahaa lɛ.” (Mateo 7:7, 8) Yesu tete po kɛɛ akɛ, “Mi diɛŋtsɛ minyɛŋ miyiŋ mato mafee nɔ ko; bɔ ni minuɔ lɛ, nakai mikojoɔ, ni mikojomɔ lɛ jalɛ kojomɔ ni, ejaakɛ mitaooo nɔ ni mi diɛŋtsɛ misumɔɔ, shi moŋ nɔ ni Tsɛ lɛ ni tsu mi lɛ sumɔɔ.”—Yohane 5:30.
7. Mɛɛ su ni baaye abua wɔ ni wɔkɛ Mla Kpakpai lɛ atsu nii esa akɛ wɔna?
7 Esa akɛ wɔna nakai su lɛ eko, jeee ni wɔkojo mɛi krokomɛi, shi moŋ ni wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔnu amɛ shishi kɛtsɔ wɔhe ni wɔkɛaawo amɛshihilɛi amli lɛ nɔ—ni enɛ feemɔ bɛ mlɛo, shi kɛlɛ ehe miihia ni wɔfee kɛji wɔɔye Mla Kpakpa ni Yesu tsa nɔ ni ejaje lɛ nɔ lɛ: “No hewɔ lɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛtaoɔ akɛ mɛi aŋɔfee nyɛ lɛ, nyɛ hu nyɛfea amɛ nakai nɔŋŋ; ejaakɛ enɛ ji Mla lɛ kɛ Gbalɔi lɛ.” (Mateo 7:12) No hewɔ lɛ esa akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ afee mɛi ni nuɔ nii ahe ni amɛyooɔ mɛi krokomɛi ajwɛŋmɔŋ, henumɔŋ, kɛ mumɔŋ shihilɛi hu. Esa akɛ amɛna nɔ ni ji mɛi krokomɛi ahiamɔ nii ni amɛnu shishi hu bɔni afee ni amɛna amɛhe miishɛɛ diɛŋtsɛ akɛ amɛaaye amɛbua amɛ. (Filipibii 2:2-4) Afii komɛi asɛɛ lɛ, Paulo ŋma akɛ: “Ejaakɛ Mla muu lɛ fɛɛ nɔ yeli yɛ wiemɔ kome nɛɛ mli akɛ: ‘Suɔmɔ onaanyo taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ.’”—Galatabii 5:14.
8. Mɛɛ gbɛi sɔrɔtoi enyɔ ji nɔ ni Yesu wie he, ni mɛni hewɔ mɛi ni fa babaoo halaa amɛteŋ ekome lɛ?
8 Yesu tee nɔ ekɛɛ akɛ, “Nyɛbotea agbo fintɔŋŋ lɛ mli! Ejaakɛ agbo ni lɛɛ kɛ gbɛ tɛtrɛɛ ji nɔ ni kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli lɛ, ni mɛi ni boteɔ mli lɛ fa pii. Shi agbo fintɔŋŋ kɛ gbɛ ni etsa ji nɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ, ni mɛi fioo ji mɛi ni naa no.” (Mateo 7:13, 14) Mɛi pii hala gbɛ ni kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli lɛ yɛ nakai gbii lɛ amli, ni mɛi pii miifee nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Gbɛ ni lɛɛ tɛtrɛɛ lɛ ŋmɛɔ gbɔmɛi agbɛ ni amɛjwɛŋ bɔ ni amɛsumɔɔ, ni amɛhi shi bɔ ni amɛsumɔɔ: mla ko bɛ, ni gbɛnaa nii ko hu kaaa amɛnɔ, fe shihilɛ ni yɔɔ ogbɔjɔ, ni nɔ fɛɛ nɔ feemɔ yɔɔ mlɛo lɛ pɛ kɛkɛ. Enɛɛmɛi eko jeee “nyɛpelea agbo fintɔŋŋ lɛ mlibotemɔ he” kɛha amɛ!—Luka 13:24.
9. Mɛni he hiaa dani mɔ ko anyɛ anyiɛ gbɛ fintɔŋŋ lɛ nɔ, ni mɛɛ kɔkɔbɔɔ Yesu kɛha mɛi ni nyiɛɔ nɔ lɛ?
9 Shi agbo fintɔŋŋ lɛ ji nɔ ni gbeleɔ kɛyaa naanɔ wala gbɛ lɛ nɔ lɛ. Eji gbɛ ko ni enɔ nyiɛmɔ biɔ henɔyeli. Ebaabi he-tsɔsemɔ ni baapɛi ojwɛŋmɔi amli ni eeeka bɔ ni ohenɔjɔɔmɔ lɛ mli wa ha lɛ hu. Kɛji yiwaai ba lɛ, gbɛ lɛ nɔ nyiɛmɔ waa, ni ebiɔ tsuishiŋmɛɛ. Yesu bɔɔ mɛi ni nyiɛɔ gbɛ nɛɛ nɔ lɛ kɔkɔ akɛ: “Shi nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ osato gbalɔi lɛ ahe, ejaakɛ amɛŋɔɔ too wolo amɛhaa amɛhe kɛbaa nyɛŋɔɔ, shi amɛ mligbɛ lɛ, klaji fulɔi ji amɛ.” (Mateo 7:15) Bɔ ni etsɔɔ nibii amli nɛɛ sa Farisifoi lɛ pɛpɛɛpɛ. (Mateo 23:27, 28) “Mose sɛi lɛ nɔ amɛtaraa,” ni amɛkɛɔ akɛ amɛmiiwie amɛmiiha Nyɔŋmɔ yɛ be mli ni gbɔmɛi ablema saji moŋ asɛɛ amɛnyiɛ lɛ.—Mateo 23:2.
Bɔ ni Farisifoi lɛ ‘Ŋaa Maŋtsɛyeli lɛ Naa’ Amɛhaa
10. Mɛɛ gbɛ pɔtɛɛ ko woloŋmalɔi lɛ kɛ Farisifoi lɛ kɔ ni amɛkɛbɔ mɔdɛŋ koni ‘amɛkɛŋa maŋtsɛyeli lɛ naa yɛ gbɔmɛi ahiɛ’?
10 Kɛfata he hu lɛ, Yudafoi osɔfoi lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛtsi mɛi ni taoɔ amɛbote agbo fintɔŋŋ lɛ mli lɛ anaa. “Kpoo ha nyɛ, woloŋmalɔi kɛ Farisifoi, osatofoi! akɛni nyɛŋaa ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ naa yɛ gbɔmɛi ahiɛ lɛ; ejaakɛ nyɛ diɛŋtsɛ lɛ nyɛboteee mli, ni mɛi ni taoɔ mli abote lɛ hu, nyɛhaaa amɛ mlibotemɔ gbɛ.” (Mateo 23:13) Gbɛ ni Farisifoi lɛ tsɔɔ nɔ amɛfeɔ enɛ lɛ tamɔ bɔ ni Yesu bɔ kɔkɔ lɛ pɛpɛɛpɛ: “Ni amɛaagbe nyɛ [ekaselɔi lɛ] gbɛi akɛ gbɛi fɔŋ yɛ gbɔmɔ bi lɛ hewɔ.” (Luka 6:22) Akɛni nuu ni afɔ lɛ shwilafo ni Kristo tsa lɛ lɛ he Yesu eye akɛ lɛ ji Mesia lɛ hewɔ lɛ, amɛshwie lɛ kɛjɛ kpee he lɛ. Efɔlɔi hu sumɔɔɔ ni amɛhaa sanebimɔ ko hetoo ejaakɛ amɛmiishe gbeyei akɛ abaashwie amɛ hu kɛaajɛ kpee he lɛ. Ni yɛ yiŋtoo nɛɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ, mɛi krokomɛi ni he Yesu nɔ amɛye akɛ lɛ ji Mesia lɛ shashao shi akɛ amɛaakpɛlɛ enɔ yɛ faŋŋ mli.—Yohane 9:22, 34; 12:42; 16:2.
11. Mɛɛ yibii ni kadiɔ amɛ Kristendom osɔfoi lɛ woɔ?
11 Yesu kɛɛ: “Amɛyibii nyɛkɛaale amɛ.” “Nakai nɔŋŋ tso fɛɛ tso ni ji ekpakpa lɛ woɔ yibii kpakpai, shi tso fɔŋ woɔ yibii fɔji.” (Mateo 7:16-20) Nakai mla lɛ tsuɔ nii ŋmɛnɛ hu. Kristendom osɔfoi lɛ ateŋ mɛi pii kɛɔ nɔ kome ni amɛfeɔ nɔ kroko. Eyɛ mli akɛ amɛkɛɔ akɛ amɛmiitsɔɔ Biblia lɛ moŋ, shi amɛkpɛlɛɔ ni amɛtsɔɔ musubɔɔ tsɔɔmɔi tamɔ Triniti kɛ hɛl la tsɔɔmɔi lɛ. Mɛi krokomɛi hu kpooɔ kpɔmɔ nɔ lɛ, ni amɛtsɔɔ sutsakemɔ moŋ yɛ adebɔɔ najiaŋ, ni amɛshiɛɔ jeŋ nilee ni egbɛ eshwa he fɛɛ he lɛ bɔni afee ni amɛkɛta mɛi atoiiaŋ. Osɔfoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ateŋ mɛi pii ji shika suɔlɔi, tamɔ Farisifoi lɛ ji lɛ nɔŋŋ, ni amɛyeɔ amɛtooi lɛ ahe nii ni amɛnaa shika dɔlai akpekpei abɔ. (Luka 16:14) Amɛ fɛɛ amɛmiibolɔ akɛ, “Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ,” shi hetoo ni Yesu haa amɛ ji: “Mileee nyɛ kwraa, nyɛjea minɔ nyɛyaa, nyɛ mɛi ni nyɛtsuɔ nii ni ejaaa gbɛ lɛ.”—Mateo 7:21-23.
12. Mɛni hewɔ ni mɛi komɛi ni tsutsu ko lɛ amɛnyiɛ gbɛ fintɔŋŋ lɛ nɔ lɛ ekpa nakai feemɔ amrɔ nɛɛ lɛ, ni mɛni ejɛ mli eba?
12 Ŋmɛnɛ, mɛi komɛi ni tsutsu ko lɛ amɛnyiɛ gbɛ fintɔŋŋ lɛ nɔ lɛ ekpa nakai feemɔ. Amɛkɛɔ akɛ amɛsumɔɔ Yehowa, shi amɛyeee kita ni ekɛha akɛ ashiɛ lɛ nɔ. Amɛkɛɔ akɛ amɛsumɔɔ Yesu, shi amɛlɛɛɛ etooi lɛ. (Mateo 24:14; 28:19, 20; Yohane 21:15-17; 1 Yohane 5:3) Amɛsumɔɔɔ ni amɛkɛ mɛi ni nyiɛ Yesu nanemaa hei asɛɛ lɛ hiɔ kɔŋtso kome shishi. Gbɛ ni nɔ etsa lɛ bafeɔ gbɛ ni nɔ etsa tsɔ fe nine kɛha amɛ. Ekpakpa-feemɔ etɔ amɛ, no hewɔ lɛ “wɔteŋ amɛjɛ amɛtee, shi kɛlɛ amɛjeee wɔteŋ mɛi komɛi, ejaakɛ wɔteŋ mɛi komɛi ji amɛ kulɛ, amɛkɛ wɔ aaahi shi.” (1 Yohane 2:19) Amɛku amɛsɛɛ kɛtee duŋ lɛ mli, ni “kwɛ bɔ ni nakai duŋ lɛ fa ha!” (Mateo 6:23) Amɛku amɛhiɛ amɛshwie Yohane faikpamɔ lɛ nɔ: “Bii bibii, nyɛkahaa wɔsumɔa mɛi yɛ wiemɔ mli loo lilɛii anɔ kɛkɛ, shi moŋ yɛ nitsumɔi kɛ anɔkwale mli.”—1 Yohane 3:18.
13, 14. Mɛɛ abɛbua Yesu kɛha ni kɔɔ ewiemɔi lɛ kɛ nitsumɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ he, ni mɛni hewɔ ni esa jogbaŋŋ kɛha mɛi ni yɔɔ Palestina lɛ?
13 Yesu kɛ abɛbua ko ni yɔɔ naakpɛɛ mu e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ naa: “No hewɔ Iɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni nuɔ miwiemɔi nɛɛ ni eyeɔ nɔ Iɛ, maŋɔ lɛ mato ŋaalɔ ni ma etsu yɛ tɛsaa nɔ lɛ he. Ni nugbɔ tue, ni fai ba, ni kɔɔyɔɔ tswa, ni amɛshimɔ tsu Iɛ, shi ewuleee; ejaakɛ ato shishi yɛ tɛsaa nɔ.”—Mateo 7:24, 25.
14 Nugbɔnɛmɔi wuji nyɛɔ ehaa nu babaoo hoɔ yɛ nujɔɔi agboi ni mli egbi lɛ amli ni enyɛɔ etsɔɔ nu afua ni kpataa nii ahiɛ yɛ Palestina shikpɔŋ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ kɛji tsui aaanyɛ shi amamɔ lɛ, belɛ eebi ni ato amɛ shishi yɛ tɛsaa nɔ. Luka sane lɛ tsɔɔ akɛ nuu lɛ “tsa shi kwɔŋkwɔŋ ni eto shishi yɛ tɛsaa nɔ.” (Luka 6:48) Nitsumɔ ni wa waa nɛ, shi ehe ba sɛɛnamɔ yɛ be mli ni kɔɔyɔɔ lɛ bɔi tswaa Iɛ. No hewɔ lɛ Kristofoi asui ni wɔɔtswa wɔmamɔ Yesu wiemɔi anɔ lɛ ahe baaba sɛɛnamɔ yɛ be mli ni amanehulu ni tamɔ nu afua lɛ aaaba Iɛ.
15. Mɛni baajɛ mli aba aha mɛi ni nyiɛɔ gbɔmɛi ablema saji asɛɛ moŋ fe ni amɛaabo Yesu wiemɔi lɛ moŋ atoi lɛ?
15 Ama tsu kroko lɛ yɛ shia nɔ: “Ni mɔ fɛɛ mɔ ni nuɔ miwiemɔi nɛɛ ni eyeee nɔ lɛ, aaaŋɔ lɛ ato nuu kwashia ni ma etsu yɛ shia nɔ lɛ he. Ni nugbɔ tue, ni fai ba, ni kɔɔyɔɔ tswa, ni amɛshimɔ tsu lɛ, ni ewule, ni ewulemɔ lɛ da.” Nakai ji bɔ ni eeeji kɛha mɛi ni kɛɔ akɛ “Nuŋtsɔ, Nuŋtsɔ” shi amɛyeee Yesu wiemɔi lɛ anɔ Iɛ.—Mateo 7:26, 27.
“Jeee Tamɔ Amɛwoloŋmalɔi Lɛ”
16. Mɛɛ hewalɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ na yɛ mɛi ni bo toi lɛ anɔ?
16 Mɛni jɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli ba? “Ni eba mli akɛ, beni Yesu egbe ewiemɔi nɛɛ anaa lɛ, mɛi lɛ ahe jɔ̃ amɛhe yɛ enitsɔɔmɔ lɛ hewɔ; ejaakɛ etsɔɔ amɛ nii akɛ mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ, ni jeee tamɔ amɛwoloŋmalɔi lɛ.” (Mateo 7:28, 29, NW) Mɔ ni kɛ amɛwie kɛ hegbɛ ni amɛnuko eko ni tamɔ nakai da lɛ kanya amɛ kɛtee amɛmli tɔɔ.
17. Mɛni ehe bahia ni woloŋmalɔi lɛ afee koni eha amɛtsɔɔmɔ lɛ amɔ shi, ni mɛni amɛkɛɔ yɛ nilelɔi ni egboi ni amɛtsɛɔ amɛwiemɔi asɛɛ lɛ ahe?
17 Woloŋmalɔ ko ewieko kɛ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ da, taakɛ blema saji ni aŋmala ashwie shi lɛ tsɔɔ lɛ: “Woloŋmalɔi lɛ maa yijiemɔ ni akɛhaa amɛ yɛ amɛtsɔɔmɔi lɛ ahewɔ lɛ kɛjɛɔ blema saji amli, kɛ mɛi ni ji amɛtsɛmɛi lɛ aŋɔɔ: ni woloŋmalɔ ko bɛ, ni ewiemɔ yɔɔ hegbɛ loo sɛɛnamɔ yɔɔ he kɛ [etsɛɛɛ wiemɔi asɛɛ kɛ wiemɔi tamɔ] . . . Rabbi tsɔɔmɔi lɛ yɛ blema saji, aloo . . . Nilelɔi lɛ kɛɛ; aloo blema hei ni ayabiɔ wɔsɛɛ saji yɛ lɛ loo nɔ ko ni tamɔ nakai mli. Hillel Kpeteŋkpele lɛ tsɔɔ nii yɛ anɔkwale mli, ni taakɛ amɛfeɔ kɛjɛ blema lɛ, ekɔɔ nɔ pɔtɛɛ ko he; ‘Shi, eyɛ mli akɛ ewie nakai sane lɛ he yɛ gbi muu fɛɛ mli moŋ, . . shi amɛkpɛlɛɛɛ etsɔɔmɔ lɛ nɔ, kɛyashi beni ekɛɛ yɛ naagbee akɛ, Nakai ji bɔ ni minu kɛjɛ Shemaia kɛ Abtalion [hegbɛi ni tsɔ Hillel hiɛ lɛ] anaa.’” (A Commentary on the New Testament From the Talmud and Hebraica, ni John Lightfoot ŋma lɛ) Farisifoi lɛ wieɔ nilelɔi ni egboi etsɛ lɛ po ahe akɛ: “Jalɔi anaabui lɛ, kɛ mɔ ko tsɛ mla lɛ mli tsɔɔmɔ lɛ eko yisɛɛ yɛ amɛgbɛi amli lɛ—amɛnaabui kɛ amɛ wieɔ huhuuhu yɛ amɛgbonyo bui amli.”—Torah—From Scroll to Symbol in Formative Judaism.
18. (a) Mɛɛ sɔrɔtofeemɔ yɔɔ woloŋmalɔi lɛ atsɔɔmɔ lɛ kɛ Yesu nɔ lɛ teŋ! (b) Mɛɛ gbɛi anɔ Yesu tsɔɔmɔ lɛ yɔɔ sɔrɔto kwraa yɛ?
18 Woloŋmalɔi lɛ tsɛɔ mɛi ni egboi lɛ awiemɔi ayisɛɛ akɛ amɛhegbɛi; Yesu wie kɛ hegbɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ ŋɔɔ. (Yohane 12:49, 50; 14:10) Rabifoi lɛ shaa nu ni esha kɛjɛɔ nu bui ni abumɔ naa mli; Yesu kɛ nu ŋma ni gbeɔ mli gbɛ kumai lɛ ha yɛ nu hiŋmɛii kpakpai amli. Esɔle ni ejwɛŋ nibii ahe jogbaŋŋ yɛ jenamɔ muu fɛɛ, ni no hewɔ lɛ kɛ ewie lɛ, eyasaa nibii ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ ahe yɛ gbɔmɛi amli yɛ gbɛ ni amɛleko lɛ nakai da lɛ nɔ. Ekɛ hewalɛ ni amɛnuɔ he lɛ wieɔ, kɛ hegbɛ ni woloŋmalɔi lɛ, Farisifoi lɛ, kɛ Sadukifoi lɛ po sheɔ gbeyei akɛ agbɛnɛ amɛaate shi amɛwo. (Mateo 22:46; Marko 12:34; Luka 20:40) Nuu kroko ko bɛ ni ewie tamɔ nɛkɛ da! Beni egbe shiɛmɔ lɛ naa lɛ, asafoi babaoo lɛ naa kpɛ amɛhe waa!
19. Mɛɛ gbɛi anɔ Yehowa Odasefoi lɛ anitsɔɔmɔ gbɛi ni amɛkɛtsuɔ nii ŋmɛnɛ lɛ tamɔ Yesu nɔ ni ekɛtsu nii yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ nɔŋŋ yɛ?
19 Ni ŋmɛnɛ hu? Akɛ shia-kɛ-shia sɔɔlɔi lɛ, Yehowa Odasefoi kɛ gbɛi ni tamɔ nakai nɔŋŋ tsuɔ nii. Ekolɛ shiatsɛ ko baakɛɛ bo akɛ: “Misɔlemɔ lɛ kɛɔ akɛ abaasha shikpɔŋ nɛɛ kwraa yɛ la mli.” Ni ohaa lɛ hetoo akɛ: “Bo diɛŋtsɛ o-King James Biblia lɛ kaneɔ yɛ Jajelɔ 1:4 akɛ: ‘Shi shikpɔŋ lɛ ema shi kɛmiiya naanɔ.’” Ehaa mɔ lɛ naa kpɛɔ ehe. “Nakai, Mileee akɛ enɛ yɛ mi-Biblia lɛ mli.” Mɔ kroko hu baakɛɛ akɛ: “Minuɔ be fɛɛ be ni akɛɔ akɛ abaasha eshafeelɔi lɛ yɛ hɛl la mli.” “Shi bo diɛŋtsɛ o-Biblia lɛ kɛɔ yɛ Romabii 6:23 akɛ: ‘Ejaakɛ esha dɛŋ nyɔmɔwoo lɛ gbele ni.” Aloo yɛ Triniti lɛ he: “Mɔ ni shiɛɔ etsɔɔ mi lɛ kɛɔ akɛ Yesu kɛ e-Tsɛ yeɔ egbɔ.” “Shi o-Biblia lɛ tsɛɔ Yesu wiemɔi esɛɛ yɛ Yohane 14:28 lɛ akɛ ekɛɛ akɛ: ‘Mi-Tsɛ da fe mi.’” Mɔ kroko hu baakɛɛ bo akɛ: “Minuɔ ni akɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yɛ omli.” Hetoo ni oooha lɛ ji: “O-Biblia lɛ kɛɔ yɛ Daniel 2:44 akɛ: ‘Ni nɛkɛ maŋtsɛmɛi nɛɛ ayinɔ lɛ, Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ aaatee maŋtsɛyeli ko shi ama shi ni fiteŋ dɔŋŋ kɛaatee naanɔ, . . . Eeejwara maŋtsɛyelii nɛɛ fɛɛ wɔtsɔwɔtsɔ, ni eeekpata amɛhiɛ, shi lɛ lɛ eeedamɔ shi kɛaatee naanɔ.’ Te aaafee tɛŋŋ ni enɛ aaahi omli hu?”
20. (a) Mɛɛ sɔrɔtofeemɔ ni jeɔ kpo faŋŋ anaa yɛ gbɛi ni Yehowa Odasefoi tsɔɔ nɔ amɛtsɔɔ nii lɛ kɛ Kristendom osɔfoi lɛ anɔ lɛ teŋ? (b) Mɛni be eshɛ agbɛnɛ ni esa akɛ afee?
20 Yesu kɛ hegbɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ wie. Yehowa Odasefoi kɛ hegbɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli wieɔ. Kristendom osɔfoi lɛ wieɔ jamɔ mli blema saji ni akɛha amɛ kɛjɛ Babilon kɛ Mizraim, ni akɛwo amɛsɔlemɔi lɛ ahemɔkɛyelii amli lɛ ahe. Kɛji gbɔmɛi anɔkwafoi lɛ na bɔ ni akpaa amɛhemɔkɛyelii lɛ ahe mama kɛjɛɔ Biblia lɛ mli lɛ, efeɔ amɛ naakpɛɛ ni amɛkɛɔ akɛ: ‘Mileee akɛ enɛ yɛ mi-Biblia lɛ mli kɔkɔɔkɔ!’ Shi eyɛ mli kɛ. Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ mɛi fɛɛ ni hiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ lɛ abo Yesu wiemɔi ni ewie yɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ toi koni amɛtsɔ nakai feemɔ nɔ amɛtswa amɛtsu lɛ shishitoo lɛ yɛ tɛsaa ni wa nɔ.
Sanebimɔi Ni Akɛtiɔ Mli
◻ Ni wɔɔkojo mɛi krokomɛi moŋ lɛ, mɛni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfee, ni mɛni hewɔ?
◻ Mɛni hewɔ ni mɛi pii halaa gbɛ tɛtrɛɛ lɛ ŋmɛnɛ lɛ?
◻ Mɛni hewɔ ni gbɛ ni Yesu tsɔɔ nii lɛ yɔɔ sɔrɔto kwraa yɛ woloŋlelɔi lɛ anɔ he lɛ?
◻ Mɛɛ hewalɛ Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ na yɛ mɛi ni bo lɛ toi lɛ anɔ?