Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli—Tsɔɔmɔ ni Abiii He Sane ni Nyɔŋmɔ Jie lɛ Kpo?
THE Assumption—tsɔɔmɔ akɛ Maria, Yesu nyɛ lɛ kwɔ kɛtee ŋwɛi yɛ heloo mli lɛ—ji sane ko ni ka Roma Katolikbii akpekpei abɔ tsui nɔ. Yinɔsane-ŋmalɔ George William Douglas kɛɛ: “The Assumption, loo Maria Obalayoo Fro ni aŋɔɔ lɛ kɛyaa ŋwɛi lɛ efee nɔ ni ajɛ jeeŋmɔ aye akɛ egbijuji lɛ ateŋ nɔ ni da fe fɛɛ kɛ Sɔlemɔ afi lɛ mli nɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli fe fɛɛ.”
Shi Katolik Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi kpɛlɛɔ nɔ akɛ, Biblia lɛ ewieee Maria he akɛ ekwɔ kɛtee ŋwɛi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Katolikbii fioo ko pɛ yɔseɔ akɛ tsɔɔmɔ ni asumɔɔ nɛɛ efee nɔ ni abe yɛ he ni akɛ mlifu eje he ŋwane afii ohai babaoo. No hewɔ lɛ te fee tɛŋŋ ni sɔlemɔ lɛ bakpɛlɛ Maria Ŋwɛiyaa kɛ Heloo lɛ nɔ akɛ sɔlemɔ tsɔɔmɔ ni abiii he sane lɛ?a Ani yiŋtoo ko yɛ ni aaadamɔ nɔ asusu akɛ ajɛ ŋwɛi ajie enɛ kpo? Sanebimɔi nɛɛ ahetoo jeee nɔ ni akaa yiŋ awieɔ kɛkɛ. Amɛsaa mɛi ni sumɔɔ anɔkwale lɛ he kɛyaa shɔŋŋ diɛŋtsɛ.
Tsɔɔmɔ ni Abiii He Sane lɛ Su Tsakemɔ
Ebaafee bo naakpɛɛ akɛ ooole akɛ, Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli nɛɛ he susumɔ ko kwraa bɛ Kristofoi lɛ ajwɛŋmɔ mli yɛ Yesu gbele sɛɛ klɛŋklɛŋ afii ohai lɛ amli. Katolik Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ, Jean Galot, ŋma yɛ L’Osservatore Romano lɛ mli akɛ: “Kɛjɛ shishijee mli lɛ, Maria gbele ko bɛ ni Kristofoi akutso lɛ yeɔ akɛ kaimɔ.”
Shi beni Triniti tsɔɔmɔ lɛ batsɔ sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔ titri lɛ, kɛkɛ ni aje shishi akɛ akɛ gbɛhe ko ni he hiaa aaaha Maria. Aje shishi akɛ wiemɔi ni ŋɔɔ tamɔ “Nyɔŋmɔ Nyɛ,” “akɛ esha eŋɔɔɔ lɛ hɔ,” “Yoo Teŋdamɔlɔ,” kɛ “Ŋwɛi Maŋnyɛ” ha lɛ. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ Galot kɛ jwɛŋmɔ lɛ ba akɛ, “dioo ni shishijee bii ablemasaji fee yɛ Maria gbele he lɛ nyɛɛɛ aha Kristofoi ni yɔseɔ bɔ ni Maria yeɔ emuu ha ni amɛsumɔɔ ni amɛja lɛ lɛ atsui anyɔ amɛmli. Ni bɔ ni atsɔɔ Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli aha nɛɛ jɛ yiŋsusumɔ ni he shi yɛ nakai be lɛ mli lɛ.”
Aaafee afii ohai ejwɛ yɛ Ŋ.B. lɛ mli ni aje shishi akɛ aaaja wolo ko ni akɛɛ atsɛɔ lɛ Maria ŋwɛiyaa yɛ heloo mli lɛ. Nɛkɛ niŋmaai nɛɛ gba saji ni yɔɔ ŋmɔlɔ ni kɔɔ gbɛ ni akɛɛ Maria tsɔ nɔ etee ŋwɛi lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, susumɔ nɔ ni aŋma ni akɛɛ atsɛɔ lɛ “Wɔ ni Nyɔ̃ Nyɔŋmɔ Nyɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ Nɔ” lɛ he okwɛ. Akɛɛ jeee mɔ ko mɔ ko akɛ ja bɔfo Yohane pɛ ji mɔ ni ŋma enɛ, shi eeenyɛ efee akɛ Yohane gbele sɛɛ nɔ ni miihe ashɛ afii 400 lɛ mli aŋma yɛ. Taakɛ saji ni jeee anɔkwale nɛɛ tsɔɔ lɛ, abua Kristo bɔfoi lɛ anaa kɛba Maria ŋɔɔ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ, ni amɛna bɔ ni etsa shwilafoi, mumui kɛ akpakei. Yɛ naagbee lɛ, taakɛ wolo lɛ tsɔɔ lɛ, bɔfoi lɛ nu ni Nuŋtsɔ lɛ miikɛɛ Maria akɛ: “Naa, kɛjɛ benɛ mli kɛyaa lɛ abaaŋɔ ogbɔmɔtso ni jara wa lɛ kɛya paradeiso, ni osusuma krɔŋkrɔŋ lɛ baahi ŋwɛi yɛ mi-Tsɛ jwetrii lɛ amli yɛ kpɛmɔ ni fe fɛɛ mli, he ni toiŋjɔlɛ kɛ bɔfoi lɛ amli filiɔ amɛ yɛ, ni oyahi jɛmɛ.”
Te heyelilɔi lɛ fee amɛnii yɛ niŋmalamɔi ni tamɔ nɛkɛ he amɛha tɛŋŋ? Maria jamɔ he nikaselɔ René Laurentin tsɔɔ mli akɛ: “Anu he yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. Bɔ ni sane lɛ ŋɔɔ ha lɛ laka mɛi ni heɔ nɔ fɛɛ nɔ amɛyeɔ, ni amɛsusuuu nɔ ko nɔ ko he lɛ. Mɛi krokomɛi hu sumɔɔɔ saji ni kɛ amɛhe kpaaa gbee, ni teɔ shi woɔ ehe yɛ bei pii amli ni hewalɛ ko bɛ ni fiɔ sɛɛ lɛ.” No hewɔ lɛ ebawa waa akɛ aaakpɛlɛ Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli ni akaa yiŋ awieɔ lɛ nɔ. Nɔ ni bafataa yiŋfutumɔ nɛɛ he ji anɔkwale ni eji akɛ akɛɛ Maria gbɔmɔtso lɛ he nibii komɛi yɛ ni aaja amɛ yɛ hei komɛi lɛ. Ewa akɛ aaaha enɛ kɛ he ni aheɔ ayeɔ akɛ aŋɔ eheloo gbɔmɔtso lɛ kɛtee ŋwɛi lɛ akpa gbee.
Afii ohai 13 lɛ mli ni Thomas Aquinas, taakɛ Nyɔŋmɔ jamɔ he nikaselɔi pii ji lɛ, ma nɔ mi akɛ anyɛŋ atsɔɔ Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli lɛ mli akɛ jamɔ tsɔɔmɔ ni ama nɔ mi ni abiii sane yɛ he, akɛni “Ŋmalɛi lɛ etsɔɔɔ enɛ hewɔ.” Ni kɛlɛ hemɔkɛyeli nɛɛ tee nɔ ehe shi ni egbɛ eshwa, ni Maria ŋwɛiyaa yɛ heloo mli ni aka yiŋ awie nɛɛ ni nitɛŋlɔi ni ehe gbɛi tamɔ Raphael, Correggio, Titian, Carracci, kɛ Rubens tɛŋ lɛ bafa babaoo.
Anyɛɛɛ ana sane nɛɛ naa aahu kɛbashi nyɛsɛɛ nɛɛ. Taakɛ Jesuit Giuseppe Filograssi tsɔɔ lɛ, yɛ sɛɛ mli kwraa yɛ wɔ afii oha nɛɛ klɛŋklɛŋ fa lɛ mli lɛ, Katolik woloŋlelɔi tee nɔ amɛŋmala “nikasemɔi kɛ sanegbaai ni jeee be fɛɛ be efiɔ” Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli ni aka yiŋ awie lɛ sɛɛ. Paapai po, tamɔ Leo XIII, Pius X, kɛ Benedict XV, “kɛ amɛhe wooo sane nɛɛ mli vii.” Shi, November 1, 1950 mli ni sɔlemɔ lɛ kɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ yɛ sane lɛ he. Pope Pius XII tswa adafi akɛ: “Wɔmiitsɔɔ mli akɛ eji sɔlemɔ tsɔɔmɔ ni ama nɔ mi ni abiii sane yɛ he ni Nyɔŋmɔ jie lɛ kpo, akɛ Nyɔŋmɔ Nyɛ ni Esha Bɛ Ehe, Maria ni ji Daa Obalayoo Fro lɛ, beni egbe eshikpɔŋ nɔ shihilɛ naa lɛ, aŋɔ lɛ, gbɔmɔtso kɛ susuma fɛɛ kɛtee ŋwɛi anunyam mli.”—Munificentissimus Deus.
Agbɛnɛ Maria gbɔmɔtso lɛ gbɛfaa kɛmiiya ŋwɛi lɛ jeee nɔ ni Katolikbii baanyɛ akpɛlɛ nɔ loo amɛkpɛlɛɛɛ nɔ dɔŋŋ—eji Sɔlemɔ lɛ tsɔɔmɔ ni ama nɔ mi ni abiii sane yɛ he dɔŋŋ. Paapa loo Pope Pius XII jaje akɛ “kɛji akɛ mɔ ko . . . kpoo loo ejɛ esuɔmɔ mli ekɛ yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ba nɔ ni Wɔjaje nɛɛ nɔ lɛ, esa akɛ ele akɛ eshɛɛɛ Ŋwɛi Katolik Hemɔkɛyeli lɛ taomɔ nii lɛ he.”
Nɔ Ni Ŋmalɛi lɛ Kɛɔ Diɛŋtsɛ
Shi mɛni nɔ sɔlemɔ lɛ damɔ ekɛ ekãa kpɛ yiŋ ni tamɔ nɛkɛ? Pope Pius XII jaje akɛ Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli lɛ he tsɔɔmɔ ni abiii sane yɛ he lɛ yɛ “enaagbee shishitoo yɛ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ amli.” Ŋmalɛi ni afɔɔ tsɛmɔ akɛ nɔ ni fiɔ Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli lɛ sɛɛ ji Luka 1:28, 42. Nɛkɛ kukuji nɛɛ kɛɔ yɛ Maria he akɛ: “Yijiemɔ ahao, duromɔ eyi bo obɔ, ni Nuŋtsɔ lɛ kɛo yɛ: ajɔɔo yɛ yei ateŋ . . . , ni ajɔɔ omusuŋ bi lɛ.” (Douay) Mɛi ni heɔ ŋwɛiyaa yɛ heloo mli nɛɛ amɛyeɔ lɛ susuɔ akɛ, akɛni “duromɔ eyi [Maria] obɔ” hewɔ lɛ, gbele yeee enɔ kunim loo egbooo. Ni akɛni ‘ajɔɔ lɛ’ tamɔ ‘emusuŋ bi’ lɛ hewɔ lɛ, ebaanyɛ ena hegbɛi ni tamɔ Yesu nɔ lɛ—ni eŋwɛiyaa lɛ fata he. Ani osusuɔ akɛ jwɛŋmɔ yɛ susumɔ nɛɛ mli?
Nɔ kome ji akɛ, woloŋlelɔi ni kaseɔ wiemɔ he nii lɛ kɛɔ akɛ, wiemɔ ni ji “duromɔ eyi bo obɔ” lɛ jeee shishitsɔɔmɔ ni ja, ni akɛ shishijee Hela wiemɔ ni Luka kɛtsu nii lɛ ni ja ji “mɔ ni Nyɔŋmɔ esumɔ esane.” No hewɔ lɛ, Catholic Jerusalem Bible lɛ tsɔɔ Luka 1:28 shishi akɛ: “Omli afilio, bo mɔ ni asumɔ osane waa!” Nɔ ko bɛ ni aaadamɔ nɔ amu sane naa akɛ aŋɔ Maria kɛtee ŋwɛi yɛ gbɔmɔtso mli akɛni Nyɔŋmɔ “[e]sumɔ [e]sane waa” lɛ hewɔ. Awie Stefano, ni ji klɛŋklɛŋ Kristofonyo la odasefonyo lɛ hu he yɛ Catholic Douay Bible lɛ mli akɛ asumɔ esane waa, loo “duromɔ eyi lɛ obɔ”—ni akɛɛɛ akɛ atee lɛ shi yɛ gbɔmɔtso mli kɛtee ŋwɛi.—Bɔfoi lɛ Asaji 6:8.
Ni kɛlɛ, ani jɔɔmɔ loo duromɔ bɛ Maria nɔ? Eko yɛ enɔ, shi nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, abu yoo ni atsɛɔ lɛ Yael yɛ Israel kojolɔi lɛ agbii lɛ amli lɛ akɛ mɔ ni “ajɔɔ . . . yɛ yei ateŋ.” (Kojolɔi 5:24, Dy) Eka shi faŋŋ akɛ mɔ ko susuŋ akɛ aŋɔ Yael hu kɛtee ŋwɛi yɛ gbɔmɔtso mli. Yɛ enɛ sɛɛ lɛ, Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli nɛɛ he susumɔ lɛ fɛɛ damɔ bɔ ni asusuɔ akɛ Yesu diɛŋtsɛ kwɔ kɛtee ŋwɛi yɛ heloo mli lɛ nɔ. Shi Biblia lɛ kɛɔ akɛ atee Yesu shi, loo “aha eba wala mli yɛ mumɔŋ.” (1 Petro 3:18, Dy; okɛto 1 Korintobii 15:45 he.) Bɔfo Paulo kɛɔ ekoŋŋ akɛ “heloo kɛ la nine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.”—1 Korintobii 15:42-50, Dy.
Eji anɔkwale akɛ, Biblia lɛ wieɔ ŋwɛi shitee he kɛha anɔkwa Kristofoi ni akɛ mumɔ efɔ amɛ mu lɛ. Shi, 1 Tesalonikabii 4:13-17, (NW) feɔ lɛ faŋŋ akɛ nɛkɛ gbohiiashitee nɛɛ ejeŋ shishi ja yɛ “beni Nuŋtsɔ lɛ eba lɛ mli,” yɛ yinɔ fɔŋ nɛɛ naagbee gbii lɛ amli. Dani nɛkɛ be nɛɛ aaaba lɛ, Maria baawɔ yɛ gbele mli, kɛ Kristofoi anɔkwafoi krokomɛi akpei abɔ lɛ.—1 Korintobii 15:51, 52.
Maria—Yoo ni Yɔɔ Hemɔkɛyeli
Na nɔmimaa akɛ wɔkɛ wiemɔ ni tamɔ nɛkɛ etsɔɔɔ akɛ wɔbɛ bulɛ ko kɛha Maria. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Maria ji yoo ni fee nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa—mɔ ni ehemɔkɛyeli sa kasemɔ. Ekɛ oyaiyeli kpɛlɛ hegbɛ ni gbɛnaa nii fata he akɛ efee Yesu nyɛ, kɛ kaai kɛ nibii ni ekɛbaasha afɔle ni fata he lɛ fɛɛ nɔ. (Luka 1:38; 2:34, 35) Ekɛ Yosef fɛɛ tsɔse Yesu yɛ Nyɔŋmɔ he nilee mli. (Luka 2:52, 52) Ehi Yesu masɛi yɛ epiŋmɔ yɛ sɛŋmɔtso lɛ nɔ lɛ mli. (Yohane 19:25-27) Ni akɛ kaselɔ anɔkwafo lɛ, ekɛ toiboo hi Yerusalem, ni ena Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni afɔse ashwie shi yɛ Pentekoste lɛ eko.—Bɔfoi lɛ Asaji 1:13, 14; 2:1-4.
Maria he jwɛŋmɔ ni ejaaa lɛ wooo Bɔlɔ lɛ loo Maria hiɛ nyam. Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli tsɔɔmɔ ni abiii sane yɛ he lɛ maa nɔ ni akɛɔ akɛ ekpaa Nyɔŋmɔ fai ehaa mɛi, ni ebɛ mli loo ebɛ shishitoo kwraa lɛ nɔ mi. Shi ani Yesu Kristo kpɛlɛ tsɔɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ yɛ be ko mli? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, ekɛɛ: “Mi nɔŋŋ ji gbɛ lɛ kɛ anɔkwale lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ko baaa Tsɛ lɛ ŋɔɔ akɛ ja etsɔ minɔ. Kɛji nyɛkpa nɔ ko he fai yɛ migbɛi anɔ lɛ, mafee.” (Yohane 14:6, 14; okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 4:12 he.) Hɛɛ, Yesu Kristo pɛ kpaa Bɔlɔ lɛ fai kɛhaa mɔ, shi jeee Maria. Yesu nɔ esa akɛ wɔtsɔ wɔbɛŋkɛ wɔ wala-Halɔ lɛ kɛha “yelikɛbuamɔ yɛ hiamɔ be mli,” shi jeee Maria.—Hebribii 4:16, Revised Standard Version, Catholic Edition.
Anɔkwale ni kɔɔ Maria he lɛ ni aaakpɛlɛ nɔ lɛ baafee dɔlɛ sane aha mɛi pii. Kɛ hoo lɛ, ebaatsɔɔ blema hemɔkɛyelii kɛ susumɔi komɛi ni asumɔɔ waa ni aaaŋmɛɛ he. Shi eyɛ mli akɛ ebafeɔ dɔlɛ sane yɛ bei komɛi amli moŋ, shi anɔkwale lɛ ‘haa mɔ yeɔ ehe kwraa.’ (Yohane 8:32) Yesu kɛɛ akɛ e-Tsɛ lɛ miitao mɛi ni baaja lɛ “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yohane 4:24, Dy) Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ damɔ shi akɛ kaa, kɛha Katolikbii anɔkwafoi.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Akɛɔ akɛ, yɛ Katolik jamɔ mli lɛ, tsɔɔmɔ ni abiii he sane, ni tamɔɔɔ hemɔkɛyeli ko kɛkɛ lɛ ji anɔkwale ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni sɔlemɔ gwabɔɔ loo paapa lɛ “tsɔɔmɔ ni tɔmɔ bɛ he” lɛ to he gbɛjianɔ. Tsɔɔmɔi ni Katolik Sɔlemɔ lɛ tsɔɔ mli nɛkɛ lɛ ateŋ nɔ ni ji ehee fe fɛɛ ji Assumption loo Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli lɛ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]
Ani Maria Gbo?
Ani Maria gbo diɛŋtsɛ dani akɛɛ ekwɔ kɛtee ŋwɛi lɛ? Yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he lɛ, Katolik Nyɔŋmɔ jamɔ he nikaselɔi naa amɛhe akɛ mɛi ni ka Nyɔŋmɔ jamɔ he yiŋkpɛi sɔrɔtoi enyɔ ni eŋɔɔɔ ni esa akɛ amɛhala emli ekome teŋ. Nuovo dizionario di teologia tsɔɔ akɛ “ebaawa akɛ aaakɛɛ akɛ gbele bɛ Maria nɔ hewalɛ, nii ni Kristo po bɛ eko.” Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ni aaakɛɛ akɛ Maria gbo diɛŋtsɛ lɛ hu teeɔ sane ko ni mli wa shi. Nyɔŋmɔ jamɔ he nikaselɔ, Kari Børresen wie akɛ, “gbele ji shishijee esha lɛ he toigbalamɔ, ni taakɛ [“Hɔŋɔɔ ni Esha Bɛ Mli”] tsɔɔmɔ lɛ tsɔɔ lɛ, esaaa Maria he.” Belɛ mɛni nɔ Maria damɔ egbo mɔ? Belɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ Paapa loo Pope Pius XII je gbɛ eku ehiɛ eshwie Maria gbele lɛ he saji fɛɛ nɔ yɛ be mli ni etsɔɔ Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli he tsɔɔmɔ ni abiii sane yɛ he lɛ mli lɛ.
Duromɔ naa lɛ, yiŋfutumɔ ni tamɔ nɛkɛ bɛ Biblia tsɔɔmɔ lɛ mli. He ko he ko bɛ ni etsɔɔ—loo egbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa nɔ po—akɛ Maria ji mɔ ni ‘Aŋɔ lɛ Hɔ ni Esha Bɛ Mli.’ Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, etsɔɔ akɛ Maria ji adesa ni yeee emuu ni kpɔmɔ he miihia lɛ. Yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, yɛ Yesu fɔmɔ sɛɛ lɛ, etee sɔlemɔ tsu lɛ mli ni eyasha esha he afɔle eha Nyɔŋmɔ. (3 Mose 12:1-8; Luka 2:22-24) Taakɛ adesai krokomɛi fɛɛ ni yeee emuu ji lɛ, yɛ naagbee lɛ Maria gbo.—Romabii 3:23; 6:23.
Esoro nɛkɛ anɔkwale ni mli ka shi faŋŋ nɛɛ kwraa yɛ sanebimɔi ni anyɛɛɛ aha hetoo ni Maria Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli lɛ tee amɛ shi lɛ he.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
‘Obalayoo Fro lɛ Ŋwɛiyaa yɛ Heloo Mli,’ ni Titian tɛŋ (af.1488-1576)
[He ni Sane lɛ Jɛ]
Giraudon/Art Resource, N.Y.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]
Yɛ esha he afɔle ni ekɛba Sɔlemɔ we lɛ yɛ Yesu fɔmɔ sɛɛ lɛ hewɔ lɛ, Maria jaje akɛ eji eshafeelɔ ni kpɔmɔ he miihia lɛ