Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w10 1/1 bf. 32
  • Ani Ole?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Ole?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2010
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Eŋɔ Hɔ Shi Eboteko Gbalashihilɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1986
  • Ena Musu Shi Eboteko Gbalashihilɛ Mli
    Gbɔmɔ ni Fe Mɔ Fɛɛ Mɔ ni Ehi Shi Pɛŋ
  • Maria Hiɛ Musu Shi Eboteko Gbãla Mli
    Yesu—Gbɛ lɛ, Anɔkwale lɛ, Wala Lɛ
  • Ebu Amɛhe, Ekwɛ Amɛtsiabo, Emia Ehiɛ
    Kasemɔ Amɛhemɔkɛyeli Lɛ
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2010
w10 1/1 bf. 32

Ani Ole?

Mɛɛ mɛi akanemɔ ha ayafɔ Yesu yɛ Betlehem?

Luka Sanekpakpa lɛ tsɔɔ akɛ beni Kaisare Augusto fã koni akane mɛi fɛɛ ni yɔɔ maji ni Roma Nɔyeli lɛ kwɛɔ nɔ lɛ amli lɛ, “mɛi fɛɛ tee amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ, ni aŋma amɛgbɛi.” (Luka 2:1-3) Yosef, mɔ ni ŋɔ Yesu akɛ ebi lɛ jɛ Betlehem, ni akɛni ekɛ Maria bo nakai famɔ lɛ toi hewɔ lɛ, amɛfa gbɛ kɛtee Betlehem, ni no ha ayafɔ Yesu yɛ jɛmɛ. Atsɔɔ gbɛi ŋmalamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ nɔ aheɔ too, ni akɛnáa mɛi awoɔ asraafoi anitsumɔ lɛŋ.

Mɛi akanemɔ ji nɔ ko ni tee nɔ yɛ Egipt afii babaoo dani Romabii lɛ baye Egipt nɔ kunim yɛ afi 30 D.Ŋ.B. Woloŋlelɔi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ Romabii lɛ ŋɔ gbɛjianɔ ni Egiptbii lɛ to kɛkaneɔ mɛi lɛ amɛkɛtsu nii, ni amɛkaneɔ maji ni yɔɔ Roma Nɔyeli lɛ shishi lɛ amlibii hu.

Akpɔ ni Roma amralo ni kwɛɔ Egipt nɔ lɛ wo yɛ afi 104 Ŋ.B. lɛ maa mɛi agbɛi ŋmalamɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ nɔ mi. Aŋmala nakai akpɔ lɛ afɔ shi, ni amrɔ nɛɛ eko yɛ British Library lɛ. Akpɔ lɛ nɛ: “Gaius Vibius Maximus, Egipt Nɔkwɛlɔ lɛ (kɛɛ akɛ): Akɛni be eshɛ ni abaaya shĩa kɛ shĩa ayakane mɛi hewɔ lɛ, aabi ni mɛi fɛɛ ni eshi amɛkpokpai anɔ kɛtee kpokpaa kroko nɔ lɛ aku amɛsɛɛ kɛba amɛshĩai, koni amɛtsu yiŋtoo hewɔ ni akaneɔ mɛi lɛ he nii, ni asaŋ amɛbɔ mɔdɛŋ amɛfee ŋmɔ yɛ amɛshikpɔji lɛ anɔ.”

Akɛni Maria he baa kɛkɛ Yosef eyatsɛ hewɔ lɛ, mɛni hewɔ ni Yosef fee ejwɛŋmɔ akɛ ebaaha Maria shwiemɔ wolo lɛ?

Mateo Sanekpakpa lɛ tsɔɔ akɛ Yosef ná ele akɛ Maria ená musu be mli ni ‘eyatsɛ ehe baa’ shi amɛnako amɛbote gbalashihilɛ mli lɛ. Eeenyɛ efee akɛ akɛni Yosef leee akɛ Maria na musu lɛ “kɛjɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛŋ” hewɔ lɛ, enu he akɛ Maria eje esɛɛ, ni no hewɔ lɛ eto eyiŋ akɛ ebaaŋmɛɛ ehe.—Mateo 1:18-20.

Yɛ Yudafoi lɛ ateŋ lɛ, abuɔ mɛi enyɔ ni ewo amɛhe shi akɛ amɛbaabote gbalashihilɛ mli lɛ tamɔ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli. Shi mɛi enyɔ nɛɛ ehiii shi yɛ hekome tamɔ mɔ kɛ eŋa, ja agbe yookpeemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ fɛɛ naa owula kosɛɛ. Abuuu shi ni mɛi enyɔ ewo amɛhe nɛɛ akɛ nɔ ko flɛflɛ, no hewɔ lɛ kɛ́ nuu lɛ tsake ejwɛŋmɔ akɛ ekɛ yoo lɛ ehiŋ shi dɔŋŋ loo anɔkwa sane ko ha ana faŋŋ akɛ gbalashihilɛ lɛ nyɛŋ aba nɔ lɛ, oblayoo lɛ nyɛŋ ekɛ mɔ kroko abote gbalashihilɛ mli já enine eshɛ shwiemɔ wolo nɔ dã. Abuɔ yoo ni atsɛ ehe baa lɛ akɛ yoo okulafo kɛ́ nuu ni tsɛ ehe baa lɛ gbo dani yookpeemɔ be lɛ shɛ lɛ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ́ yoo ni atsɛ ehe baa lɛ yabɔ ajwamaŋ lɛ, abuɔ lɛ akɛ efite gbla, ni abuɔ lɛ gbele fɔ.—5 Mose 22:23, 24.

Etamɔ nɔ ni Yosef yɔse akɛ abaabɔ Maria ahora atsɔɔ mɛi yɛ hɔ ni eŋɔ lɛ hewɔ. Eyɛ mli akɛ Yosef nu he akɛ esa akɛ ekɛ sane lɛ ayafɔ̃ mɛi ni tsuɔ saji nɛɛ ahe nii lɛ ahiɛ moŋ, shi esumɔɔɔ akɛ eshwie Maria hiɛ shi akɛ eji yoo ajwamaŋbɔlɔ. No hewɔ lɛ, eto eyiŋ akɛ ebaaŋmɛɛ ehe kpoo. Kɛ́ eha Maria shwiemɔ wolo lɛ, no lɛ kɛ́ efɔ shi ebɛ wu lɛ abaana akɛ ebote gbalashihilɛ mli momo.—w09-E 12/1.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 32]

Akpɔ ni Roma amralo ni kwɛɔ Egipt nɔ lɛ wo yɛ afi 104 Ŋ.B. lɛ

[He ni Sane lɛ Jɛ]

© The British Library Board, all rights reserved (P.904)

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje