Wolo Kɛha Gbɔmɛi Fɛɛ
“Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.”—BƆFOI LƐ ASAJI 10:34, 35.
NILELƆ lɛ yɛ shia Hɔgbaa shwane ko ní ekpaaa gbɛ akɛ ebaaná gbɔi. Shi beni wɔ nyɛmimɛi yei Kristofoi lɛ ateŋ mɔ kome tee eshia lɛ, ebo lɛ toi. Nyɛmi yoo lɛ wie mujiwoo kɛ shikpɔŋ lɛ wɔsɛɛ be he—ni nuu lɛ nyá saji nɛɛ ahe. Shi beni egbala Biblia lɛ ewo sanegbaa lɛ mli pɛ, kɛkɛ ni nuu lɛ yiŋ fee lɛ kɔshikɔshi. No hewɔ lɛ nyɛmi yoo lɛ bi lɛ nɔ ni esusuɔ yɛ Biblia lɛ he.
1. Te nilelɔ ko jie naa eha tɛŋŋ beni abi lɛ nɔ ni esusuɔ yɛ Biblia lɛ he lɛ, ni mɛni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaafee?
Nuu lɛ to he akɛ: “Eji wolo kpakpa ni gbɔmɛi komɛi ni le nii waa ŋma, shi esaaa akɛ akɛ hiɛdɔɔ susuɔ Biblia lɛ he.”
Nyɛmi yoo lɛ bi akɛ: “Ani ókane Biblia lɛ pɛŋ?”
Akɛni sane lɛ hɛle lɛ shi hewɔ lɛ, eha nilelɔ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ ekaneko.
Kɛkɛ ni nyɛmi yoo lɛ bi akɛ: “Te obaafee tɛŋŋ owie oshi wolo ko ni okaneko pɛŋ lɛ kɛ ekãa nakai?”
Wɔ nyɛmi yoo lɛ wiemɔ nɛɛ kɔneɔ mɔ yiŋ. Nilelɔ lɛ kpɛ eyiŋ akɛ ebaapɛi Biblia lɛ mli ekwɛ koni emu sane naa yɛ he.
2, 3. Mɛni hewɔ Biblia lɛ ji wolo ko ni mɛi pii kaneee lɛ, ni mɛɛ kaa enɛ kɛfɔɔ wɔnɔ?
2 Jeee nilelɔ nɛɛ pɛ hiɛ jwɛŋmɔ ni tamɔ nɛkɛ. Mɛi babaoo hiɛ jwɛŋmɔi sɔrɔtoi pɔtɛɛ komɛi yɛ Biblia lɛ he, eyɛ mli akɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛkaneko pɛŋ. Ekolɛ amɛyɛ Biblia lɛ eko. Ekolɛ amɛkpɛlɛɔ sɛɛnamɔ ni yɔɔ he yɛ ekasemɔ loo yinɔsane gbɛfaŋ lɛ po nɔ. Shi yɛ mɛi pii agbɛfaŋ lɛ, eji wolo ko ni amɛkaneee. ‘Mibɛ be ni mikɛbaakane Biblia lɛ,’ taakɛ mɛi komɛi kɛɔ lɛ. Mɛi krokomɛi susuɔ akɛ, ‘Te aaafee tɛŋŋ ni blema wolo ni tamɔ nɛkɛ baasa mishihilɛ he hu?’ Susumɔi ni tamɔ nɛkɛ kɛ kaa diɛŋtsɛ bafɔɔ wɔnɔ. Yehowa Odasefoi heɔ amɛyeɔ waa diɛŋtsɛ akɛ Biblia lɛ “jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛŋ [ni] ehi ha nitsɔɔmɔ.” (2 Timoteo 3:16, 17) Shi, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɔne gbɔmɛi ayiŋ akɛ, yɛ amɛ hewolo nɔ su, maŋ nɔ ni amɛjɛ, loo wiemɔ ni amɛwieɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ amɛpɛi Biblia lɛ mli amɛkwɛ?
3 Nyɛhaa wɔgbaa yiŋtoi komɛi ahewɔ ni esa akɛ apɛi Biblia lɛ mli akwɛ lɛ he sane. Sanegbaa ni tamɔ nɛkɛ baanyɛ awula wɔ ni wɔkɛ mɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ wɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ asusu saji ahe, ni ekolɛ wɔtsɔ̃ amɛyiŋ akɛ esa akɛ amɛsusu nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ he. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ saji ahesusumɔ nɛɛ awaje wɔ diɛŋtsɛ wɔ hemɔkɛyeli akɛ Biblia lɛ ji nɔ ni ekɛɔ akɛ eji lɛ lɛɛlɛŋ—“Nyɔŋmɔ wiemɔ.”—Hebribii 4:12.
Wolo ni Aja Babaoo Fe Woji Krokomɛi Fɛɛ yɛ Je Lɛŋ
4. Mɛni hewɔ abaanyɛ awie akɛ Biblia lɛ ji wolo ni aja babaoo fe woji krokomɛi fɛɛ yɛ je lɛŋ lɛ?
4 Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ asusu Biblia lɛ he ejaakɛ no ji wolo ni aja babaoo, ni atsɔɔ shishi kɛtee wiemɔi babaoo mli fe woji krokomɛi fɛɛ yɛ adesai ayinɔsane mli. Nɔ ni fe afii 500 ni eho nɛ, ni Johannes Gutenberg woji akalamɔ tsɔne lɛ kala klɛŋklɛŋ nɔ̃ ni akɛ tsɔne kala lɛ. Kɛjɛ nakai beaŋ kɛbaa nɛɛ, abuɔ akɔntaa akɛ akala Biblia muu lɛ loo efãi komɛi ní naa shɛɔ akpekpei toi akpei ejwɛ. Beni shɛɔ afi 1996 lɛ, átsɔɔ Biblia muu lɛ loo efãi komɛi ashishi kɛtee maji anɔ wiemɔi kɛ wiemɔi bibii 2,167 mli.a Nɔ ni fe adesai aweku lɛ oha mlijaa 90 anine nyɛɔ eshɛɔ Biblia lɛ, loo kɛ hoo lɛ, efã ko nɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ wiemɔ mli. Wolo ko kwraa bɛ—ni ji jamɔ he wolo loo wolo kroko—ní aja babaoo tamɔ nakai!
5. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ anine baanyɛ ashɛ Biblia lɛ nɔ lɛ?
5 Akɔntaabui pɛ kɛkɛ emaaa nɔ mi akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ. Shi, eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ anine baanyɛ ashɛ saji ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ mli, ni aŋmala ashwie shi lɛ anɔ. Ejaakɛ, Biblia lɛ diɛŋtsɛ kɛɔ wɔ akɛ “Nyɔŋmɔ jeee mɛi ahiɛaŋkwɛlɔ; shi moŋ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, mɔ ni sheɔ lɛ gbeyei ni etsuɔ jalɛ nii lɛ, lɛ ji mɔ ni saa ehiɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 10:34, 35) Ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ wolo kroko lɛ, Biblia lɛ etɛke majimaji ateŋ husui ni eye hewolo nɔ sui kɛ wiemɔi ateŋ gbɛtsii nii anɔ. Lɛɛlɛŋ, Biblia lɛ ji wolo kɛha gbɔmɛi fɛɛ!
Eyibaamɔ he Saji ni Sa Kadimɔ Waa
6, 7. Mɛni hewɔ ebɛ naakpɛɛ akɛ anako akɛ klɛŋklɛŋ Biblia niŋmaai lɛ eko kwraa yɛ lɛ, ni enɛ teeɔ mɛɛ sanebimɔ shi?
6 Yiŋtoo kroko hewɔ ni esa akɛ apɛi Biblia lɛ mli akwɛ lɛ hu yɛ. Ehi shi kɛtsɔ adebɔɔ mli nibii kɛ adesai agbɛtsii nii fɛɛ mli. Nibii ni aŋmala ashwie shi, ni tsɔɔ bɔ ni abaa yi yɛ gbɛtsii nii kpelei ni ekɛkpe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ yɛ sɔrɔto kwraa lɛɛlɛŋ yɛ blema niŋmaai lɛ ateŋ.
7 Eka shi faŋŋ akɛ Biblia ŋmalɔi lɛ kɛ inki ŋmala amɛwiemɔi lɛ yɛ adaa (ni akɛ Mizraim gãlã ni hiɛ nakai gbɛi lɛ fee lɛ) kɛ wolo (ni akɛ kooloi ahe wolo fee lɛ) anɔ.b (Hiob 8:11) Shi, nɛkɛ nibii ni aŋmalaa nii yɛ nɔ nɛɛ yɛ henyɛlɔi ni ji adebɔɔ mli nibii. Woloŋlelɔ Oscar Paret tsɔɔ mli akɛ: “Frɔ̃nɔ̃ɔfeemɔ, fu ni nii lɛ fuɔ, kɛ gɔgɔmii sɔrɔtoi fɛɛ nyɛɔ amɛkɛ nɛkɛ nibii enyɔ ni aŋmaa nii yɛ nɔ nɛɛ fɛɛ woɔ oshara mli pɛpɛɛpɛ. Wɔle kɛjɛ daa gbi niiashikpamɔ mli bɔ ni wolo, kɛ kooloo hewolo ni wa po, nyɛɔ efiteɔ yɛ gbɛ ni waaa nɔ kɛji ekã shi kpetekplee aloo eyɛ tsũ ni mli yɔɔ frɔ̃nɔ̃ɔ mli.” No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ anako ákɛ klɛŋklɛŋ niŋmaai lɛ eko kwraa yɛ; ekolɛ amɛfite jeeŋmɔ. Shi kɛ klɛŋklɛŋ niŋmaai lɛ yagbee henyɛlɔi ni ji adebɔɔ mli nibii adɛŋ lɛ, no lɛ te fee tɛŋŋ ni Biblia lɛ hi shi hu?
8. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ abaa Biblia niŋmaai lɛ ayi yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ amli?
8 Beni aŋmala klɛŋklɛŋ nɔ̃ lɛ agbe naa lɛ, etsɛɛɛ kɛkɛ ni abɔi ekrokomɛi ní akɛ niji ŋmala lɛ afeemɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Mla lɛ kɛ Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋ lɛ fãi krokomɛi ni akwɛɔ nɔ aŋmalaa ekomɛi lɛ batsɔ nitsumɔ diɛŋtsɛ ni atsuɔ yɛ blema Israel. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, awieɔ osɔfo Ezra he akɛ “eji woloŋmalɔ ni le Mose mla lɛ.” (Ezra 7:6, 11; okɛto Lala 45:2 he.) Shi woji ni aŋmala lɛ hu nyɛɔ efiteɔ; yɛ naagbee lɛ, esa ákɛ akɛ woji krokomɛi ni akɛ niji ŋmala lɛ aye amɛ najiaŋ. Nɛkɛ nifeemɔi ni ji woji ni akwɛɔ nɔ aŋmalaa ekrokomɛi nɛɛ tee nɔ aahu afii ohai abɔ. Akɛni adesai yeee emuu hewɔ lɛ, ani mɛi ni kwɛ nɔ amɛŋmala lɛ atɔmɔi lɛ tsake Biblia mli ŋmalɛ lɛ babaoo? Odaseyeli ni mli wa ni yɔɔ lɛ kɛɔ akɛ dabi!
9. Masoretebii lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ feɔ bɔ ni Biblia ŋmalɔi lɛ kwɛ jogbaŋŋ, ní amɛŋmala nii ni ja pɛpɛɛpɛ lɛ he mfoniri yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
9 Jeee akɛ niŋmalɔi lɛ ahe esa waa pɛ kɛkɛ, shi moŋ amɛyɛ bulɛ ni mli kwɔ waa kɛha wiemɔi ni amɛkwɛɔ nɔ amɛŋmalaa lɛ hu. Hebri wiemɔ kɛha “woloŋmalɔ” lɛ tsɔɔ niŋmaa okadii lɛ akanemɔ ekomekome kɛ amɛ ŋmalamɔ. Kɛ wɔɔfee bɔ ni niŋmalɔi lɛ kwɛ jogbaŋŋ kɛ bɔ ni amɛniŋmaa lɛ ja lɛ he mfoniri lɛ, susumɔ Masoretebii, mɛi ni kwɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ anɔ amɛŋmala, ni hi shi yɛ Ŋ.B. afii ohai ekpaa kɛ afii ohai nyɔŋma lɛ teŋgbɛ lɛ ahe okwɛ. Taakɛ woloŋlelɔ Thomas Hartwell Horne kɛɛ lɛ, amɛbu akɔntaa ni amɛna “shii abɔ ni [Hebri] alfabɛta niŋmaa okadi fɛɛ okadi pueɔ yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ fɛɛ mli.” Susumɔ nɔ ni no tsɔɔ lɛ he okwɛ! Bɔni afee ni amɛkashĩ niŋmaa okadi kome po lɛ, jeee wiemɔi ni amɛŋmala lɛ ayibɔ pɛ kɛkɛ nɛkɛ niŋmalɔi ni etu amɛhe amɛha nɛɛ kaneɔ, shi moŋ amɛkaneɔ niŋmaa okadii lɛ fɛɛ ayibɔ hu. Lɛɛlɛŋ, taakɛ woloŋlelɔ ko akɔntaabuu tsɔɔ lɛ, abɔ amaniɛ akɛ amɛkane ni amɛná niŋmaa okadii komekomei 815,140 yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli! Nɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ ni amɛkɛtsu nii nɛɛ hã nibii ni amɛŋmala lɛ ja kɛmɔ shi.
10. Mɛɛ odaseyeli ni mli wa yɔɔ ni tsɔɔ akɛ Hebri kɛ Hela ŋmalɛi ni adamɔ nɔ aŋmala ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishitsɔɔmɔi lɛ feɔ shishijee niŋmalɔi lɛ awiemɔi lɛ ahe mfoniri pɛpɛɛpɛ?
10 Yɛ anɔkwale mli lɛ, odaseyeli ni mli wa yɛ ni tsɔɔ akɛ Hebri kɛ Hela niŋmaai ni adamɔ nɔ aŋmala ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ shishitsɔɔmɔi lɛ feɔ shishijee niŋmalɔi lɛ awiemɔi lɛ ahe mfoniri pɛpɛɛpɛ kɛ anɔkwayeli ni sa kadimɔ waa. Odaseyeli lɛ ji Biblia woji ni akwɛ nɔ akɛ niji ŋmala lɛ akpei abɔ—ní abuɔ akɔntaa akɛ eji Hebri Ŋmalɛi lɛ fɛɛ loo efãi komɛi ni falɛ shɛɔ 6,000 kɛ Kristofoi a-Ŋmalɛi ni yɔɔ Hela wiemɔ mli lɛ aaafee 5,000—ni ehi shi aahu kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli tɔ̃ɔ lɛ. Woji ni akɛ niji ŋmala lɛ amli babaoo ni yɔɔ, ni akɛto ekrokomɛi ahe, ní akwɛ mli jogbaŋŋ lɛ eha niŋmaai ahe woloŋlelɔi enyɛ amɛna nibii ni ji niŋmalɔi lɛ atɔmɔi, ni amɛtsɔɔ bɔ ni shishijee niŋmaa lɛ ji. Enɛ hewɔ lɛ, beni ewieɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli wiemɔi lɛ ahe lɛ, woloŋlelɔ William H. Green nyɛ ekɛɛ akɛ: “Abaanyɛ awie yɛ gbɛ ni yɔɔ shweshweeshwe nɔ akɛ, wolo ko bɛ ni jɛ blema bei amli ni akwɛ nɔ aŋmala yɛ gbɛ ni ja waa nɔ tamɔ enɛ.” Abaanyɛ aná hekɛnɔfɔɔ ni tamɔ nɛkɛ yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli wiemɔi lɛ hu mli.
11. Taakɛ aŋma yɛ 1 Petro 1:24, 25 lɛ, mɛni hewɔ Biblia lɛ ehi shi aahu kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli lɛ?
11 Kɛ́ jeee nɔ ni akɛ niji ŋmala ni baye shishijee nɔ lɛ najiaŋ, kɛ amɛ shɛɛ sane ni jara wa lɛ, kulɛ kwɛ bɔ ni Biblia lɛ hiɛ baanyɛ akpata yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ! Yiŋtoo kome pɛ yɔɔ ni no ha abaa yi lɛ—Yehowa ji e-Wiemɔ lɛ Yibaalɔ kɛ Hebulɔ. Taakɛ Biblia lɛ diɛŋtsɛ kɛɔ yɛ 1 Petro 1:24, 25 lɛ: “Heloo fɛɛ tamɔ jwɛi, ni enunyam lɛ fɛɛ tamɔ jwɛiaŋ fɔfɔi. Jwɛi gbĩɔ ni emli fɔfɔi lɛ kpalaa; shi [Yehowa, NW] wiemɔ lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.”
Atsɔɔ Shishi Kɛtee Adesai Awiemɔi ni Awieɔ Lolo lɛ Amli
12. Mɛɛ gbɛtsii nii kroko hu Biblia lɛ kɛkpe, kɛfata afii ohai abɔ ni akɛŋmala ekrokomɛi aahu lɛ he?
12 Bɔ ni ehi shi kɛtsɔ afii ohai abɔ ni akwɛ nɔ aŋmala ekrokomɛi lɛ mli fɛɛ lɛ ji kaa diɛŋtsɛ, shi Biblia lɛ kɛ gbɛtsii nii kroko hu kpe—eshishitsɔɔmɔ kɛmiiya ebei amli wiemɔi amli. Esa akɛ Biblia lɛ awie yɛ gbɔmɛi lɛ awiemɔ mli bɔni afee ni eshɛ amɛtsuii amli. Shi, Biblia lɛ shishitsɔɔmɔ—ní nɔ ni fe yitsei 1,100 kɛ kukuji 31,000 fata he lɛ—jeee nitsumɔ ni yɔɔ mlɛo. Ni kɛlɛ, yɛ afii ohai abɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, wiemɔi ashishitsɔɔlɔi ni etu amɛhe amɛha lɛ kɛ miishɛɛ tsu nitsumɔ ni wa nɛɛ, ni amɛkɛ gbɛtsii nii ni tamɔ nɔ ni anyɛŋ aye nɔ kunim kpe yɛ bei komɛi amli.
13, 14. (a) Mɛɛ kaa Biblia shishitsɔɔlɔ Robert Moffat kɛkpe yɛ Afrika yɛ afii ohai 19 lɛ shishijee gbɛ? (b) Beni Tswanabii lɛ anine shɛ Luka Sanekpakpa lɛ nɔ yɛ amɛwiemɔ mli lɛ, te amɛfee amɛnii yɛ he amɛha tɛŋŋ?
13 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni fee ni anyɛ atsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛtee Afrika wiemɔi amli lɛ he okwɛ. Yɛ afi 1800 lɛ mli lɛ, no mli lɛ wiemɔi aaashɛ 12 pɛ ni áŋmala yɔɔ Afrika fɛɛ. Wiemɔi krokomɛi ohai abɔ ni awieɔ lɛ bɛ niŋmaa okadii ahe gbɛjianɔtoo. Enɛ ji kaa ni Biblia shishitsɔɔlɔ Robert Moffat kɛkpe. Yɛ afi 1821 lɛ mli, beni Moffat eye afii 25 lɛ, eje shiɛmɔ nitsumɔ ko shishi yɛ mɛi ni yɔɔ Afrika wuoyigbɛ ni amɛwieɔ Tswana wiemɔ lɛ ateŋ. Ekɛ ehe bɔ gbɔmɛi lɛ ahe bɔni afee ni enyɛ ekase amɛwiemɔ ni aŋmako lɛ. Moffat bɔ mɔdɛŋ waa, ni eyɛ mli akɛ nikasemɔ shishijee woji loo wiemɔi ashishitsɔɔmɔ woji bɛ ni baaye abua lɛ moŋ, shi yɛ naagbee lɛ ebale wiemɔ lɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi, ni ená niŋmaa okadii kɛha wiemɔ lɛ, ni etsɔɔ Tswanabii lɛ ekomɛi nakai niŋmaa lɛ kanemɔ. Yɛ afi 1829 lɛ mli, beni étsu nii yɛ Tswanabii lɛ ateŋ afii kpaanyɔ sɛɛ lɛ, egbe Luka Sanekpakpa lɛ shishitsɔɔmɔ naa. Sɛɛ mli lɛ, ewie akɛ: “Mile aŋkroaŋkroi komɛi ni nyiɛ shitoi ohai abɔ kɛba ni amɛbahe St. Luke woji lɛ eko. . . . Mina ni amɛnine eshɛ St. Luke woji lɛ fãi komɛi anɔ ní amɛmiifófoi amɛmiishwie nɔ, ní amɛkɛkpɛtɛ amɛtsitsi nɔ, ní shidaa yaafonui miijɛ amɛhiŋmɛiiaŋ, kɛyashi beni mikɛɛ amɛteŋ mɛi komɛi akɛ, ‘Nyɛkɛ nyɛ yaafonui lɛ baafite nyɛwoji lɛ.’ ” Moffat wie hu akɛ Afrikanyo ko na mɛi babaoo ni amɛmiikane Luka Sanekpakpa lɛ, ni ebi amɛ nɔ ni amɛhiɛ lɛ. Amɛha lɛ hetoo akɛ: “Eji Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ.” Ni nuu lɛ bi akɛ: “Ani enyɛɔ ewieɔ?” Ni amɛkɛɛ: “Hɛɛ, ewieɔ etsɔɔ tsui lɛ.”
14 Wiemɔ shishitsɔɔlɔi ni etu amɛhe amɛha tamɔ Moffat ha Afrikabii pii ná amɛ klɛŋklɛŋ hegbɛ akɛ amɛkɛ amɛhe aaawie kɛtsɔ woloŋmaa nɔ. Shi wiemɔ shishitsɔɔlɔi lɛ ha Afrikabii lɛ nikeenii ko ni jara wa po fe nakai—Biblia lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ mli. Kɛfata he lɛ, Moffat jie Nyɔŋmɔ gbɛi kpo etsɔɔ Tswanabii lɛ, ni ekɛ nakai gbɛi lɛ tsu nii yɛ eshishitsɔɔmɔ lɛ mli fɛɛ.c Enɛ hewɔ lɛ, Tswanabii lɛ tsɛ́ Biblia lɛ akɛ “Yehowa naabu.”—Lala 83:19.
15. Mɛni hewɔ Biblia lɛ hiɛ kã diɛŋtsɛ ŋmɛnɛ lɛ?
15 Wiemɔ shishitsɔɔlɔi krokomɛi ni yɔɔ je lɛŋ hei sɔrɔtoi hu kɛ gbɛtsii nii ni tamɔ nɛkɛ kpe. Amɛteŋ mɛi komɛi po kɛ amɛwala wo oshara mli ni amɛkɛtsɔɔ Biblia lɛ shishi. Susumɔ enɛ he okwɛ: Eji Biblia lɛ tee nɔ ehi blema Hebri kɛ Hela wiemɔ mli pɛ kulɛ, benɛ ekolɛ “egbo” jeeŋmɔ, ejaakɛ yɛ be ko sɛɛ lɛ gbɔmɛi lɛ ahiɛ kpa nakai wiemɔi lɛ anɔ kwraa, ni awieee yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei babaoo. Ni kɛlɛ, Biblia lɛ hiɛ kã jogbaŋŋ diɛŋtsɛ, ejaakɛ ákɛ nɔ ni tamɔɔɔ wolo kroko lɛ, ebaanyɛ ekɛ gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ “awie” yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ mli. Enɛ hewɔ lɛ, eshɛɛ sane lɛ yaa nɔ ‘etsuɔ nii yɛ mɛi ni heɔ yeɔ lɛ amli.’ (1 Tesalonikabii 2:13) The Jerusalem Bible lɛ tsɔɔ wiemɔi nɛɛ ashishi akɛ: “Ekã he eji hewalɛ ni hiɛ kã yɛ nyɛ mɛi ni nyɛheɔ nyɛyeɔ lɛ ateŋ.”
Esa akɛ Akɛ He Afɔ̃ Nɔ
16, 17. (a) Kɛji Biblia lɛ baafee nɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ lɛ, mɛɛ odaseyeli esa akɛ aná? (b) Okɛ nɔkwɛmɔnɔ kome ni tsɔɔ Biblia ŋmalɔ Mose anɔkwayeli aha.
16 Ekolɛ mɛi komɛi baasusu akɛ, ‘Ani abaanyɛ akɛ he afɔ̃ Biblia lɛ nɔ diɛŋtsɛ? Ani ewieɔ gbɔmɛi ni hi shi lɛɛlɛŋ, hei ni hi shi diɛŋtsɛ, kɛ saji ni ba mli lɛɛlɛŋ lɛ ahe?’ Kɛji wɔɔnyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ nɔ lɛ, no lɛ esa akɛ aná odaseyeli ni tsɔɔ akɛ niŋmalɔi ni kwɛ jogbaŋŋ, ni yeɔ anɔkwa ji mɛi ni ŋma. Enɛ kɛ wɔ baa yiŋtoo kroko hewɔ ni esa akɛ apɛi Biblia lɛ mli akwɛ lɛ nɔ: Odaseyeli ni ma shi shiŋŋ yɛ ni tsɔɔ akɛ emli saji lɛ ja ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ.
17 Jeee omanyeyelii kɛ mɔdɛŋbɔi ahe saji pɛ niŋmalɔi ni yeɔ anɔkwa lɛ baaŋmala, shi moŋ omanye ni ayeee kɛ gbɔjɔmɔi hu. Biblia ŋmalɔi lɛ jie anɔkwayeli ni yɔɔ miishɛɛ tamɔ nɛkɛ kpo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ bɔ ni Mose wie nɔ fɛɛ nɔ faŋŋ lɛ he okwɛ. Nibii ni ekɛ anɔkwayeli wie he yɛ faŋŋ mli lɛ ekomɛi ji bɔ ni lɛ diɛŋtsɛ enaa tseee, ní yɛ lɛ diɛŋtsɛ esusumɔ naa lɛ, no haa efeɔ mɔ ni esaaa akɛ Israel hiɛnyiɛlɔ lɛ (2 Mose 4:10); etɔ̃mɔ̃ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he, ní ha enyɛɛɛ eyashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ (4 Mose 20:9-12; 27:12-14); bɔ ni enyɛmi nuu Aaron gbá afã, ní ekɛ Israelbii atuatselɔi lɛ fee ekome kɛfee shika tsinabi amaga lɛ (2 Mose 32:1-6); enyɛmi yoo Miriam atuatsemɔ lɛ kɛ etoigbalamɔ ni yɔɔ hiɛgbele lɛ (4 Mose 12:1-3, 10); ewɔfasei Nadab kɛ Abihu musubɔɔ lɛ (3 Mose 10:1, 2); kɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ webii lɛ tee nɔ amɛwie huhuuhu lɛ. (2 Mose 14:11, 12; 4 Mose 14:1-10) Ani amaniɛbɔɔ ni yɔɔ faŋŋ tamɔ nɛkɛ, ni atsĩmɔɔɔ nɔ ko nɔ lɛ etsɔɔɔ anɔkwayeli ni akɛsusuɔ anɔkwale he? Akɛni Biblia ŋmalɔi lɛ miisumɔ ni amɛbɔ amɛsuɔlɔi, amɛ maŋbii, kɛ amɛ diɛŋtsɛ po amɛhe saji ni esaaa lɛ he amaniɛ hewɔ lɛ, ani yiŋtoo kpakpa bɛ ni aaadamɔ nɔ akɛ he afɔ̃ amɛniŋmaai lɛ anɔ?
18. Mɛni mãa Biblia ŋmalɔi lɛ aniŋmaai lɛ nɔ mi akɛ nɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ?
18 Bɔ ni Biblia ŋmalɔi lɛ kɛ amɛhe kpãa gbee lɛ hu mãa nɔ mi akɛ anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ amɛniŋmaai lɛ anɔ. Esa kadimɔ waa lɛɛlɛŋ akɛ hii 40 ni kɛ be falɛ ni miihe ashɛ afii 1,600 ŋmala saji lɛ kɛ amɛhe kpãa gbee, kɛ́ amɛmiiwie saji bibii ahe po. Shi kɛlɛ, gbeekpamɔ nɛɛ jeee nɔ ni aje gbɛ ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ koni efee akɛ atsɔ hiɛ akpaŋ saji lɛ ahe. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, anaa faŋŋ akɛ atooo yiŋ akɛ aaaha saji ahe wiemɔi sɔrɔtoi lɛ kɛ amɛhe akpã gbee; bei pii lɛ, gbeekpamɔ lɛ diɛŋtsɛ baa lɛ nakai.
19. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Sanekpakpai lɛ amli sane ni kɔɔ Yesu mɔmɔ he lɛ jieɔ gbeekpamɔ ko ni anaa faŋŋ kpo akɛ jeee gbɛ aje afee?
19 Kɛ́ wɔɔfee he nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ sane ko ni ba gbi gbɛkɛ ni amɔ Yesu lɛ he okwɛ. Sanekpakpai ejwɛ lɛ fɛɛ eŋma akɛ kaselɔi lɛ ateŋ mɔ kome gbala klante ni ekɛbã osɔfonukpa lɛ tsulɔ lɛ, ni efo nuu lɛ toi. Shi kɛlɛ, Luka pɛ ji mɔ ni kɛɔ wɔ akɛ Yesu “[ta] etoi lɛ he ni etsa lɛ.” (Luka 22:51) Shi ani jeee nakai ji bɔ ni wɔbaakpa gbɛ kɛjɛ niŋmalɔ ni ale lɛ akɛ “tsofatsɛ ni asumɔɔ lɛ” lɛ ŋɔɔ? (Kolosebii 4:14) Yohane sane lɛ kɛɔ wɔ akɛ, yɛ kaselɔi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fɛɛ ateŋ lɛ, mɔ ni gbala klante lɛ ji Petro—ni ji anɔkwa sane ko ni bɛ naakpɛɛ, yɛ bɔ ni Petro yɔɔ kpalakpala kɛ nifeemɔ ni esusuuu nii ahe babaoo lɛ hewɔ. (Yohane 18:10; okɛ Mateo 16:22, 23 kɛ Yohane 21:7, 8 ato he.) Yohane bɔ sane mlitsɔɔmɔ kroko hu ni tamɔ nɔ ni he ehiaaa he amaniɛ: “Nyɔŋ lɛ gbɛi ji Malko.” Mɛni hewɔ Yohane pɛ tsɔɔ nuu lɛ gbɛi lɛ? Anɔkwa sane bibioo ko ni awie he kuku kɛkɛ yɛ Yohane sane lɛ pɛ mli lɛ kɛ emlitsɔɔmɔ lɛ haa—“Osɔfonukpa lɛ le” Yohane. Osɔfonukpa lɛ shiabii lɛ hu le lɛ; nyɔji lɛ le lɛ jogbaŋŋ, ni lɛ hu ele amɛ jogbaŋŋ.d (Yohane 18:10, 15, 16) Belɛ, eja gbɛ jogbaŋŋ akɛ Yohane tsĩ nuu ni apila lɛ lɛ gbɛi atã, yɛ be mli ni Sanekpakpa ŋmalɔi krokomɛi lɛ, ní eka shi faŋŋ akɛ nuu nɛɛ ji gbɔ kɛha amɛ lɛ efeee nakai. Gbeekpamɔ ni yɔɔ saji amlitsɔɔmɔ nɛɛ fɛɛ mli lɛ sa kadimɔ waa, ni kɛlɛ eyɛ faŋŋ akɛ jeee gbɛ aje afee. Nɔkwɛmɔnii babaoo ni tamɔ nakai yɛ Biblia lɛ mli fɛɛ.
20. Mɛni ehe hiaa ni gbɔmɛi ni yɔɔ anɔkwa tsuii lɛ ale yɛ Biblia lɛ he?
20 No hewɔ lɛ ani wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ̃ Biblia lɛ nɔ? Eka shi faŋŋ akɛ hɛɛ! Biblia ŋmalɔi lɛ anɔkwayeli, kɛ gbeekpamɔ ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ haa anaa faŋŋ akɛ eji anɔkwale. Ehe miihia ni gbɔmɛi ni yɔɔ anɔkwa tsui lɛ ale akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe afɔ Biblia lɛ nɔ, ejaakɛ eji “Yehowa, . . . Nyɔŋmɔ anɔkwafo” lɛ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ. (Lala 31:6) Yiŋtoi krokomɛi hu yɛ ní tsɔɔ nɔ hewɔ ni Biblia lɛ ji wolo kɛha gbɔmɛi fɛɛ lɛ, taakɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ baawie he lɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Edamɔ yibɔi ni United Bible Societies eŋmala eha lɛ anɔ.
b Beni eyɔɔ tsuŋwoo ni ji enyɔ lɛ mli yɛ Roma lɛ, Paulo kɛɛ Timoteo ni ekɛ “woji lɛ hu, shi titri lɛ kooloi ahe woji ni aŋmaa nii yɛ nɔ lɛ” aba. (2 Timoteo 4:13) Eeefee akɛ ekolɛ Paulo miibi ni akɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ fãi komɛi abaha lɛ koni ekwɛ mli jogbaŋŋ beni eyɔɔ tsuŋwoo mli lɛ. Ekolɛ wiemɔ kuku ni ji “titri lɛ kooloi ahe woji ni aŋmaa nii yɛ nɔ lɛ” tsɔɔ akɛ eewie wolokpoi ni akɛ adaa fee, kɛ ekrokomɛi ni akɛ kooloi ahe wolo fee lɛ fɛɛ he.
c Yɛ afi 1838 lɛ mli lɛ, Moffat gbe Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ shishitsɔɔmɔ naa. Kɛtsɔ enaanyo nitsulɔ ko yelikɛbuamɔ nɔ lɛ, egbe Hebri Ŋmalɛi lɛ ashishitsɔɔmɔ naa yɛ afi 1857 mli.
d Atsɔɔ bɔ ni Yohane le osɔfonukpa lɛ kɛ eshiabii lɛ jogbaŋŋ lɛ mli lolo yɛ sɛɛ mli yɛ sane lɛ mli. Beni osɔfonukpa lɛ nyɔji lɛ ateŋ mɔ kroko hu folɔ Petro naa akɛ eji Yesu kaselɔi lɛ eko lɛ, Yohane tsɔɔ mli akɛ nɛkɛ nyɔŋ nɛɛ ji “mɔ ni Petro fo etoi lɛ wekunyo.”—Yohane 18:26.
Te Obaaha Hetoo Tɛŋŋ?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkpa gbɛ akɛ Biblia lɛ baafee wolo ni nine nyɛɔ eshɛɔ nɔ fe woji fɛɛ yɛ je lɛŋ lɛ?
◻ Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ aje gbɛ abaa Biblia lɛ yi jogbaŋŋ?
◻ Mɛɛ gbɛtsii nii mɛi ni tsɔɔ Biblia lɛ shishi lɛ kɛkpe?
◻ Mɛni mãa Biblia niŋmaai lɛ anɔ mi akɛ nɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔ̃ɔ nɔ?