‘Fɔmɔ Hee’—Gbɔmɔ Gbɛfaŋnɔ Kɛ Nyɔŋmɔ Gbɛfaŋnɔ
“Mɔ fɛɛ mɔ ni ajɛ Nyɔŋmɔ mli afɔ lɛ Iɛ efeee esha, ejaakɛ ewui hiɔ emli, ni enyɛŋ esha efee, ejaakɛ Nyɔŋmɔ mli ajɛ afɔ lɛ.”—1 Yoh. 3:9.
1, 2. Mɛni ji nɔ mi wɔkase yɛ (a) nɔ ni jɛɔ mli baa haa mɛi ni ahere amɛyiwala lɛ? (b) yɛ yiŋtoo hewɔ ni Yehowa haa ‘afɔɔ’ mɛi komɛi ‘ehee’?
1 WƆKADI yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli akɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi Iɛ ateŋ akpekpei babaoo kɛɔ akɛ ‘afɔ amɛ ehee.’ Agbɛnɛ hu, wɔna kɛjɛ ŊmaIɛi lɛ amli akɛ yɛ be mli ni yiwalaheremɔ kome yɔɔ—nɔ ni damɔ hemɔkɛyeli yɛ Kristo kpɔmɔ afɔleshaa lɛ nɔ lɛ—nibii sɔrɔtoi enyɔ jɛɔ mli baa ni kui ni ahere amɛyiwala lɛ baana mli ŋɔɔmɔ, ŋwɛi nɔ̃ ni baajɛ mli aba kɛ shikpɔŋ nɔ nɔ̃.
2 Wɔna hu akɛ afɔ Yesu Kristo ehee yɛ ebaptisimɔ yɛ Yordan Faa lɛ mli lɛ sɛɛ. Kɛkɛ ni Yehowa Nyɔŋmɔ ha mumɔ krɔŋkrɔŋ kpeleke shi yɛ okpo su mli kɛba Yesu nɔ, ni yɛ nakai be lɛ mli Nyɔŋmɔ kpɛlɛ Yesu nɔ akɛ e-Bi ni ekɛ mumɔ efɔ́ lɛ. Wɔna nɔ ni ji Yehowa yiŋtoo hewɔ ni eha afɔ Yesu ehee lɛ, ni ji, kɛtsɔ egbele kɛ eshitee lɛ nɔ lɛ, efee Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli Maŋtsɛ ni awo ehiɛ nyam ni yɔɔ hewalɛ kpeteŋkpele. Wɔkase hu akɛ eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ Yesu Kristo aaana hefatalɔi ni kɛ lɛ baaye maŋtsɛ, ni ákɛ esa akɛ ‘afɔ’ mɛnɛɛmɛi hu ‘hee.’—Mat. 3:13-17; Yoh. 1:12; 3:3; Heb. 10:5-10; Kpoj. 20:6.
3. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ esoro Maŋtsɛyeli lɛ mli hefatalɔi lɛ yɛ Yesu he yɛ amɛ ‘fɔmɔ hee’ lɛ he?
3 Shi nɛkɛ Yesu Kristo nanemaahei asɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu nɛɛ hu? Mɛɛ be mli ‘afɔɔ amɛ ehee’? Mɛni esa akɛ amɛtsu dani Yehowa atsu amɛhe nii, efɔ amɛ akɛ mumɔŋ bii? Akɛni Nyɔŋmɔ ji e-Tsɛ hewɔ lɛ, afɔ Yesu akɛ adesa ni yeɔ emuu. Afii nyɔŋmai etɛ sɛɛ lɛ, e-Tsɛ lɛ fɔ lɛ akɛ mumɔŋ Bi, ni tsɔɔ akɛ eha ‘afɔ lɛ ehee.’ Shi afɔ Adam seshibii fɛɛ akɛ eshafeelɔi, ‘mɛikpɔji kɛ Nyɔŋmɔ henyɛlɔi diɛŋtsɛ ejaakɛ amɛjwɛŋmɔi yɛ nitsumɔi fɔji anɔ.’ Yɛ bɔ ni amɛyɔɔ nɛɛ hewɔ lɛ, Yehowa nyɛŋ ekɛ amɛ aye ni efɔ amɛ akɛ emumɔŋ bii.—Lala 51:7; Kol. 1:21.
Gbɔmɔ Gbɛfaŋnɔ: Shishijee Nifeemɔi Ekpaa
4, 5. (a) Dani Nyɔŋmɔ aaasusu kaselɔi lɛ ekomɛi ahe kɛha mumɔŋ bitsɔmɔ lɛ, gbɛi loo nifeemɔi sɔrɔtoi enyiɛ esa akɛ amɛtsɔ mli, ni namɛi hu ataoɔ enɛ yɛ amɛhe? (b) Mɛni ji klɛŋklɛŋ gbɛ loo nifeemɔ lɛ?
4 Mɛni ji nifeemɔi ni ataoɔ yɛ mɛi ni kpaa gbɛ akɛ amɛbaafee kaselɔi lɛ ahe dani Yehowa asusu amɛhe akɛ mɛi ni sa mumɔŋ bitsɔmɔ? Nifeemɔi sɔrɔtoi ekpaa ni mli ka shi faŋŋ yɛ ni esa akɛ amɛtsu he nii. Shi kadimɔ akɛ Nyɔŋmɔ taoɔ nɛkɛ nibii nɛɛ nɔŋŋ yɛ mɛi fɛɛ ni baatsɔmɔ anɔkwale Kristofoi ni amɛna yiwalaheremɔ lɛ ahe, kɛji akɛ yɛ naagbee lɛ nyɔmɔwoo lɛ aaafee ŋwɛi nɔ̃ aloo shikpɔŋ nɔ nɔ̃ jio.
5 Kɛ aaaje shishi lɛ, esa akɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ aná Yehowa Nyɔŋmɔ, amɛ Bɔlɔ kɛ Walahalɔ lɛ kɛ e-Bi Yesu Kristo, amɛ Yiwalaherelɔ kɛ Kpɔlɔ lɛ ahe anɔkwale nilee. (Lala 36:10; 100:3; Mat. 20:28; Rom. 10:13-15) Yesu ma bɔ ni nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ he hiaa lɛ nɔ mi yɛ esɔlemɔ ni ekɛha Nyɔŋmɔ yɛ enaagbee gbɛkɛ ni eye yɛ shikpɔŋ nɔ akɛ gbɔmɔ lɛ mli, akɛ: “Enɛ ji naanɔ wala lɛ, akɛ amɛaana bo, anɔkwa Nyɔŋmɔ kome pɛ lɛ kɛ mɔ ni otsu lɛ, Yesu Kristo he nilee.”—Yoh. 17:3, NW.
6. Mɛni ji nifeemɔ ni ji enyɔ ni esa akɛ amɛtsɔ mli lɛ?
6 Shi kɛ̃ lɛ, nilee diɛŋtsɛ faaa. Esa akɛ mɔ ana hemɔkɛyeli, taakɛ wɔkaneɔ lɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ je lɛ, akɛ eŋɔ ebi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ena naanɔ wala.” Hɛɛ, taakɛ bɔ ni bɔfo Paulo tsɔɔ mli faŋŋ lɛ, “shi kɛ hemɔkɛyeli bɛ lɛ, anyɛŋ Nyɔŋmɔ hiɛ esa.” Nɛkɛ hemɔkɛyeli nɛɛ buɔ Nyɔŋmɔ shiwoo lɛ akɛ nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ, tamɔ nɔ ni eba mli momo po. Eji nɔ ni fe nɔ ko ni aheɔ ayeɔ kɛkɛ, ejaakɛ kaselɔ Yakobo kaiɔ wɔ akɛ daimonioi lɛ po heɔ yeɔ shi kɛlɛ amɛhe kpokpoɔ, ni ekɛɛ ekoŋŋ akɛ, “hemɔkɛyeli ni nitsumɔi bɛ he lɛ ji hemɔkɛyeli gbonyo.”—Yoh. 3:16; Heb. 11:1, 6; Yak. 2:19, 26.
7. Mɛni ji klɛŋklɛŋ nitsumɔ ni ataoɔ ni yeɔ odase akɛ mɔ ko yɛ hemɔkɛyeli?
7 Klɛŋklɛŋ nitsumɔ ni ataoɔ ana akɛ odaseyeli yɛ mɔ ko hemɔkɛyeli he ji tsuitsakemɔ. Hɛɛ, esa akɛ mɔ lɛ atsake etsui kɛjɛ egbɛ fɔŋ lɛ he ni ejɛ esuɔmɔ mli ekpa eshafeemɔ. Beni Yesu je shiɛmɔ shishi lɛ, ekɛɛ akɛ: “Nyɛtsakea nyɛtsuii; shi ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ ebɛŋkɛ!” (Mat. 4:17) Dani mɔ ko aaatsake kɛjɛ egbɛ fɔŋ lɛ he lɛ, esa akɛ ekpa efɔŋfeemɔ. Esa akɛ enu dɔlɛ he yɛ etsuiŋ tɔ̃ɔ, eye awerɛho, ni eshwa ehe yɛ he. Yɛ anɔkwale mli lɛ ehe miihia ni mɛi fɛɛ ni baana wala yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso lɛ mli lɛ hu afee nakai, ejaakɛ “mɛi fɔji lɛ [Nyɔŋmɔ] eeekpata amɛfɛɛ amɛhiɛ.”—Lala 145:20.
8. Mɛɛ nifeemɔ esa akɛ enyiɛ mɔ ko tsuitsakemɔ kɛmiijɛ ehe eshai ahe lɛ sɛɛ?
8 Shi kɛlɛ, ni aaakpa nɔ ni ji esha lɛ feemɔ kɛkɛ faaa. Esa akɛ mɔ lɛ ato gbɛjianɔ kɛha sɛɛkuu, ni ji akɛ, eku esɛɛ ni eshwere yɛ gbɛ hee lɛ nɔ. Esa akɛ ebo ŋaawoo ni Petro kɛha Yudafoi ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ toi: “No hewɔ lɛ nyɛtsakea nyɛtsuiiaŋ, ni nyɛkua nyɛsɛɛ, koni agbe nyɛhe eshai lɛ.” Hɛɛ, ‘amɛtsu nii ni sa tsuitsakemɔ.’ (Bɔf. 3:19; 26:20) Ákɛ nɛkɛ nifeemɔ nɛɛ he miihia yɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛbaana naanɔ wala mli ŋɔɔmɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ahe lɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ wiemɔi ni anaa yɛ Abɛi 2:20, 21 lɛ mli.
9. (a) Mɛɛ nifeemɔi enyɔ hu ataoɔ yɛ mɛnɛɛmɛi ahe, yɛ anɔkwale mli lɛ, ni ataoɔ yɛ mɛi fɛɛ ni baafee Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe? (b) Yesu baptisimɔ lɛ ji mɛni he okadi?
9 Kɛkɛ lɛ taakɛ bɔ ni Yesu kɛ ehe ha yɛ Yordan Faa lɛ naa koni efee e-Tsɛ lɛ suɔmɔnaa nii lɛ, nifeemɔ ni nyiɛ sɛɛ ni ataoɔ yɛ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ akɛ amɛtsɔmɔ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe, ni amɛhiɛnɔkamɔ kɔɔɔ he eko ji, ni amɛkɛ amɛhe aha Nyɔŋmɔ. Ŋmɛnɛ, nɔ ni fata enɛ he ji henɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ, ni no sɛɛ lɛ esa akɛ amɛnyiɛ e-Bi Yesua nanemaahei asɛɛ. (Luka 9:23) Agbɛnɛ hu, ákɛ nifeemɔ ni ji ekpaa lɛ, esa akɛ amɛfee nɛkɛ henɔjɔɔmɔ nɛɛ he okadi ni amɛjaje enɛ amɛtsɔɔ yɛ faŋŋ mli kɛtsɔ baptisimɔ nɔ taakɛ Yesu fee lɛ.—Mat. 28:19, okɛto Bɔfoi 2:41 he.
Yehowa Nyɔŋmɔ Gbɛfaŋnɔ Ni He Hiaa Fe Fɛɛ Lɛ
10. Anɔkwale ni eji akɛ ataoɔ nɔ ni fe gbɔmɔ gbɛfaŋnɔ ni eeetsu dani ‘afɔ mɔ ehee’ lɛ ji nɔ ko ni anu yɛ mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ mli?
10 Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ Yesu Kristo he nilee ni aaana, hemɔkɛyeli ni akɛ aaatsu nii, tsuitsakemɔ, sɛɛkuu loo tsakemɔ, henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ—ani nɛkɛ nifeemɔi nɛɛ haa mɔ bafeɔ mɔni ‘afɔ lɛ ehee’ amrɔ nɔŋŋ? Etsɔɔɔ nakai! Anyɛŋ ‘afɔ bo ehee’ yɛ mumɔŋ kɛtsɔ bo diɛŋtsɛ omɔdɛŋbɔɔ anɔ taakɛ bɔ ni anyɛŋ atsɔ bo diɛŋtsɛ omɔdɛŋbɔɔ nɔ afɔ bo yɛ klɛŋklɛŋ be mli kwraa lɛ kɛ bɔ ni heloo naa fɔmɔ biɔ nii ni adesai ni ji fɔlɔi baatsu lɛ, nakai nɔŋŋ hu nɛkɛ fɔmɔ, nɛkɛ ‘fɔmɔhee’ nɛɛ hu biɔ nii ni ŋwɛi Fɔlɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ eŋwɛi gbɛjianɔtoo aloo “yoo” lɛ hu baatsu diɛŋtsɛ. (Yes. 54:1, 5) Fɛɛ ni mɔ ni tsɔɔ gbɛ ni atsɔɔ mli yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ nɔ lɛ baanyɛ afee pɛ ji ni ekɛ ehe aha koni ‘afɔ lɛ ehee,’ kɛ no ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii.
11. Kɛji eji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ, mɛni efeɔ yɛ mɛi ni amɛtsu amɛ gbɛfaŋnɔ lɛ ahe?
11 Akɛni adesa na emuu ni ayeee akɛ gboshinii hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ tsuɔ nakai gbɔmɛi aŋkroaŋkroi ni esumɔɔ akɛ etsɛ amɛ kɛya ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ he nii. No hewɔ ni wɔkaneɔ akɛ: “Atsɔ hemɔkɛyeli nɔ abuwɔ bem.” Hemɔkɛyeli yɛ mɛni mli? Hemɔkɛyeli yɛ Kristo afɔleshaa lɛ mli, ejaakɛ ajaje akɛ: “Abuwɔ bem yɛ ela lɛ hewɔ.” (Rom. 5:1, 9) Kadimɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji mɔ ni buɔ nakai mɔ lɛ jalɔ agbɛnɛ, shi jeee gbɔmɔ lɛ diɛŋtsɛ. Enɛ kɛ shidaamɔ ko ni yɔɔ sɔrɔto yɛ “bɔɔnii” lɛ, adesai fɛɛ ni esa akɛ amɛmɛ “Nyɔŋmɔ [mumɔŋ] bii lɛ akpojiemɔ” dani aha “amɛye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli kɛya Nyɔŋmɔ [shikpɔŋ nɔ] bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli” lɛ anɔ̃ lɛ he haa amɛ. (Rom. 8:19-22) No hewɔ lɛ mɛi ni Nyɔŋmɔ buɔ amɛ jalɔi nɛkɛ lɛ, akɛ hegbɛ ni amɛna adesa wala ni yeɔ emuu haa amɛ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ baanyɛ atsɔ emumɔ lɛ nɔ atsu amɛhe nii tɛ̃ɛ bianɛ.—Rom. 8:33.
12. Mɛɛ naakpɛɛ nii fata Yesu kɛ mra be mli kaselɔi lɛ ‘afɔmɔ hee’ lɛ he, ni mɛni hewɔ ni enɛɛmɛi asɛɛ fo?
12 Mɛi ni Nyɔŋmɔ buɔ amɛ jalɔi lɛ, efɔɔ amɛ agbɛnɛ akɛ emumɔŋ bii. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ loo enifeemɔ hewalɛ lɛ ni ehaa etsuɔ amɛhe nii ni nɔ ni jɛɔ mli baa ji amɛ ‘fɔmɔ hee’ lɛ nɔ. Yɛ Yesu sane lɛ kɛ agbɛnɛ hu yɛ ekaselɔi ni amɛbua amɛhe naa yɛ Pentekoste gbi lɛ nɔ lɛ gbɛfaŋ lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔɔ akɛ efɔ amɛ akɛ emumɔŋ bii kɛtsɔ naakpɛɛ hewalɛ ko ni fe adaa nɔ̃ lɛ kpojiemɔ nɔ. Shi kɛlɛ, kɛji akɛ ayoo mɔ ko akɛ anaa anɔkwa Kristojamɔ taomɔnii lɛ yɛ ehe yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ lɛ, ehe ehiaaa ni ana nɛkɛ naakpɛɛ nii nɛɛ dɔŋŋ, ejaakɛ “amɛsɛɛ baafo.”—Mat. 3:16; Bɔf. 2:3; 10:44-48; 1 Kor. 13:8-10.
13. “Nu lɛ kɛ mumɔ” lɛ kɔɔ mɛni he? (Yoh. 3:5)
13 Nɛkɛ gbɛjianɔtoo kɛha mumɔŋ fɔmɔ hee nɛɛ ji nɔ ni Yesu wieɔ he beni ekɛɛ Yudafoi anɔyelɔ Nikodemo akɛ: “Lɛlɛŋ, lɛlɛŋ, miikɛɛo akɛ, kɛji ajɛɛɛ nu kɛ mumɔ mli afɔɔɔ mɔ ko lɛ, enyɛŋ ebote Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli. Nɔ ni ajɛ heloo mli afɔ lɛ, heloo ni, ni nɔ ni ajɛ mumɔ mli afɔ lɛ, mumɔ ni. Ekafeeo naakpɛɛ akɛ mikɛɛo akɛ, Esa akɛ afɔnyɛ ehee.” (Yoh. 3:1, 5-7, NW) Ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ nu ni awieɔ he yɛ biɛ lɛ kɔɔ baptisimɔ nu diɛŋtsɛ lɛ he. Ni mumɔ lɛ hu? Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni tsuɔ nii yɛ mɔ aŋkro lɛ nɔ lɛ.
14. Mɛni fata ‘tsɛmɔ’ lɛ kɛ ‘halamɔ’ lɛ he, ni mɛɛ yiŋtoo hewɔ afɔɔ nɛkɛ Kristofoi nɛɛ amu ni akɛ nitsumɔ woɔ amɛdɛŋ lɛ?
14 Ŋmalɛi lɛ wieɔ mɛi ni ‘afɔ amɛ ehee’ lɛ ahe akɛ mɛi ni klɛŋklɛŋ lɛ “atsɛ.” Nɛkɛ tsɛmɔ nɛɛ ji nine ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ fɔ emɛ koni amɛbafee Yesu Kristo hefatalɔi. Mɛi ni tsuɔ nɛkɛ ninefɔɔ nɛɛ he nii lɛ bafeɔ mɛi ni “ahala.” (Kpoj. 17:14) Amɛbafeɔ asafo ni “ahala” amɛ, ni amɛnitsumɔ ji ni ‘amɛjaje’ Yehowa Nyɔŋmɔ ‘agbojee’ lɛ he sane. (1 Pet. 2:9) Akɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ krɔŋkrɔŋ fɔɔ nɛkɛ Kristofoi ni ‘afɔ amɛ ehee’ nɛɛ ni amɛshiɛ taakɛ Yesu fee lɛ. No hewɔ lɛ wɔkaneɔ akɛ: “Shi Nyɔŋmɔ ji mɔ ni haa wɔ kɛ nyɛ fɛɛ fiɔ shi yɛ Kristo mli, ni efɔwɔ mu.”—Yes. 61:1, 2; Luka 4:16-21; 2 Kor. 1:21.
15. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mumɔ lɛ yeɔ mɔ ni ‘afɔ lɛ ehee’ lɛ he odase, ni mɛni woɔ nakai hiɛnɔkamɔ lɛ mli hewalɛ?
15 Bɔfo Paulo ye mɛi ni “ahala” nɛɛ ahe odase akɛ: “Mumɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ wɔmumɔ lɛ yeɔ odase akɛ Nyɔŋmɔ ‘bii ji wɔ.” (Rom. 8:16) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ tsɔɔ efeɔ enɛ yɛ? Kɛtsɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ ni ekɛwoɔ nɛkɛ Kristofoi nɛɛ amli lɛ nɔ. “Mɔ [Nyɔŋmɔ] ni fɔwɔ ehee yɛ lɛ diɛŋtsɛ emɔbɔnalɛ babaoo naa, eha wala hiɛnɔkamɔ yɛ Yesu Kristo shi ni etee kɛjɛ gbohii ateŋ hewɔ, eha gboshinii ni fiteee ni he bɛ kpa ko ni ekwaaa ni aŋɔto yɛ ŋwɛi ahanyɛ.” (1 Pet. 1:3, 4) Yɛ be mli ni mɛnɛɛmɛi haa wekukpaa kpakpa bakaa amɛ kɛ amɛ ŋwɛi Tsɛ lɛ teŋ lɛ, lɛ hu etsɔɔ eyibaamɔ nɔ ewoɔ amɛ hewalɛ yɛ hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ akɛ amɛji Kristofoi ni ‘afɔ amɛ ehee’ lɛlɛŋ lɛ hewɔ.
Te Aaafee Tɛŋŋ Ni Mɔ Ko Aaana Ale Akɛ Nakai Eji?
16. Kɛjɛ mɛɛ be “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ema shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ nɔ mi, ni te enɛ haa amuɔ sane naa ahaa tɛŋŋ?
16 Mɛi ni naa Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa shiɛmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ nyiɛ esɔɔlɔi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ ahiɛ kɛtsɔ egbɛjianɔtoo ni anaa ni akɛ mumɔ efɔ amɛ ni ji “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ. (Mat. 24:45-47) Atsɔ egbɛtsɔɔmɔ nɔ akɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ ha, awie he ni ama nɔ mi aahu kɛyashi aaafee afi 1935. Agbɛnɛ beni ‘la kpɛ’ ni ejie mɛi ni “asafo babaoo” ni yɔɔ Kpojiemɔ 7:9 lɛ ji lɛ shi faŋŋ pɛ kɛkɛ ni aje shishi ama shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ lɛ nɔ mi. (Lala 97:11) No hewɔ lɛ jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ aaamu sane naa akɛ belɛ beni shɛɔ nakai be lɛ mli lɛ ana yibɔ ni ji 144,000 lɛ. Shi kɛlɛ esa akɛ akɛ mɛi krokomɛi ato aŋkroaŋkroi ni yeŋ anɔkwale lɛ anajiaŋ shi shishinumɔ yɛ he akɛ mɛnɛɛmɛi baafee mɛi fioo ko pɛ. Ni namɛi akɛ amɛ baato amɛnajiaŋ? Jwɛŋmɔ yɛ mli hu akɛ aaamu sane naa akɛ eka shi faŋŋ akɛ abaakpã nɛkɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ nɛɛ mli aba mɛi ni amɛto amɛtsui shi yɛ amɛ emuuyeli mli, mɛi ni amɛkɛ amɛhe ekpɛtɛ amɛhenɔjɔɔmɔ lɛ he yɛ afii lɛ amli, fe ni akɛaaha mɛi heei ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ ni akako amɛ akwɛko. (Okɛto Luka 22:28-30 he.) Shi kɛlɛ, anaa kɛjɛɔ amaniɛbɔɔi ni baa lɛ amli akɛ Kristofoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ ehee lɛ ateŋ mɛi komɛi buɔ amɛhe akɛ ‘afɔ amɛ ehee.’
17. Mɛɛ henumɔi nɛkɛ haa mɛi susuɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ ewo amɛmli?
17 Ebaahi jogbaŋŋ akɛ mɛi ni jɔɔ amɛhe nɔ etsɛko ni abaptisi amɛ ni buɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe akɛ ‘afɔ amɛ ehee’ lɛ kɛ hiɛdɔɔ asusu sanebimɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ ahe: Mɛɛ yiŋtooi oyɔɔ ni nomɛi ha onu he akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ etɛo nɛkɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ yɛ omli? Ani eeenyɛ eba akɛ henumɔ nɛɛ jɛ tsɔɔmɔi ni ejaaa ni tsutsu lɛ oheɔ oyeɔ yɛ be mli ni oyɔɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli, akɛ ŋwɛi gbɔmɛi kpakpai fɛɛ ashihilɛhe lɛ mli eko ni ohiɛ mli lolo? Aloo eeenyɛ eba lɛ akɛ onuɔ he nɛkɛ ejaakɛ nibii komɛi gba onaa yɛ omli, ákɛ klɛŋklɛŋ lɛ ote shi owo susumɔ ni tamɔ nɛkɛ, shi fiofio lɛ ebaye onɔ kunim? Shi ani eye onɔ kunim ejaakɛ bo osumɔɔ lɛ nakai, ekolɛ yɛ gbɛ ni jeee gbɛ oje ofee nakai po nɔ? Nɛkɛ nibii ahepelemɔi ni yaa nɔ nɛɛ diɛŋtsɛ etsɔɔɔ akɛ ‘afɔo ehee.’
18. Mɛni hewɔ ni hiɛsɔɔ ni mlikwɔ ni ayɔɔ kɛha mumɔŋ saji lɛ diɛŋtsɛ etsɔɔɔ akɛ ‘afɔ mɔ ko ehee’?
18 Aloo onuɔ he akɛ Nyɔŋmɔ ehala bo akɛ ofee 144,000 ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ mɔ ko yɛ hiɛsɔɔ waa ni oyɔɔ kɛha mumɔŋ nibii lɛ ahewɔ, akɛni onyaa mumɔŋ anɔkwalei ni mlikwɔlɔ lɛ ahe lɛ hewɔ? Belɛ kadimɔ akɛ mɛi babaoo ni amɛkɛɛɛ akɛ ‘afɔ amɛ ehee’ yɛ ni amɛji ‘mumɔŋ gbɔmɛi’ diɛŋtsɛ yɛ wiemɔ lɛ shishiumɔ naa. (1 Kor. 2:14, 15) Ni sanebimɔ ko kwraa bɛ mumɔŋ hewalɛ ni hii kɛ yei ni yɔɔ hemɔkɛyeli ni atsi amɛta yɛ Hebribi yitso 11 lɛ yɔɔ lɛ he. Mɛnɛɛmɛi ateŋ mɔ ko kwraa jeee mɔ ni ‘afɔ lɛ ehee.’ Amɛfɛɛ amɛkwɛ “shitee ni hi fe no” [nɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli yɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ shishi] lɛ gbɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ diɛŋtsɛ.—Heb. 11:35.
19. (a) Mɛni hewɔ ni ekãa babaoo ni mɔ ko yɔɔ lɛ etsɔɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ eha mɔ lɛ? (b) Mɛni baa ni tamɔ nɔ ni etsɔɔ akɛ mɛi komɛi yɛ ni ŋwɛi hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ lɛ jɛ heshibaa ni bɛ?
19 Aloo ekolɛ onuɔ he nakai akɛni ojieɔ ekãa babaoo kpo fe onanemɛi Kristofoi lɛ hewɔ? Shi no diɛŋtsɛ po nyɛŋ afee nɔ ni adamɔɔ nɔ atsɔɔ, ejaakɛ bɔfo Paulo na akɛ ehe miihia ni ewo Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ ŋaa yɛ be kɛ bei amli koni amɛkɛ hiɛdɔɔ asusu mumɔŋ gbɛnaa nii ni ka amɛnɔ lɛ he. (1 Kor. 11:20-22; Gal. 4:9-11) Aloo ekolɛ nɔ ni okɛɔ akɛ ofata mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe lɛ jɛ heshibaa ni bɛ? Mɛi komɛi yɛ ni nyɛsɛɛ nɛɛ nɔŋŋ amɛwie akɛ, amɛfata mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe, shi, ni amɛaakwɛ ni atswa ekomefeemɔ yɛ asafo lɛ mli moŋ lɛ, amɛnuɔ he akɛ esa ni amɛná amɛ diɛŋtsɛ amɛ Biblia mli nikasemɔ kuu. Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, Kristofoi ni ‘afɔ amɛ ehee’ ni amɛdara yɛ mumɔŋ lɛ kɛ amɛhe kpɛtɛɔ asafo ni amɛyɔɔ mli lɛ he gbagbalii eyɛ mli akɛ ekolɛ mɛi ni fa yɛ asafo lɛ mli lɛ ateŋ titri ji “tooi krokomɛi.” (Yoh. 10:16) Shi kɛlɛ, ‘fɔmɔ hee’ lɛ ji mɔ diɛŋtsɛ sane ni ka Nyɔŋmɔ kɛ Kristofonyo lɛ teŋ. Esaaa akɛ mɔ ko kojoɔ mɔ kroko yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he.—Rom. 14:10.
20. Yɛ nɔ ni wɔsusu he nɛɛ hewɔ lɛ, te wɔmuɔ sane naa wɔhaa tɛŋŋ yɛ ‘fɔmɔ hee’ lɛ he?
20 Yɛ nɔ ni wɔkase nɛɛ fɛɛ hewɔ lɛ te wɔmuɔ sane naa wɔhaa tɛŋŋ? Ákɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ja, ni jalɔ ni, nilelɔ kɛ mɔ ni yɔɔ suɔmɔ ni. Eyɛ hegbɛ akɛ ekɛ nitsumɔi sɔrɔtoi woɔ ebɔɔnii ni yɔɔ nilee lɛ edɛŋ—ni mɛi komɛi atsu eyiŋtoo he nii yɛ ŋwɛi, ni mɛi krokomɛi hu afee nakai yɛ biɛ, yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Ŋwɛi nyɔmɔwoo lɛ jeee nɔ ko ni mɔ diɛŋtsɛ naa kɛtsɔɔ nɔ ni lɛ diɛŋtsɛ ehalaa kɛ emɔdɛŋbɔɔ nɔ, aloo ni mɔ hiɛ aaakɔ̃ enɛ nɔ yɛ pɛsɛmkunya, gbɛ nɔ. Eyɛ sɔrɔto kwraa bɔ ni adesa bɔɔnɔ̃ ko nyɛŋ akɔ afɔ enɔ kɛkɛ. Lɛlɛŋ eji duromɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ni Yehowa, Nyɔŋmɔ kɛhaa ebɔɔnii lɛ ateŋ mɛi fioo ko, koni ekɛlɛɛ eyiŋtooi ni nilee, jalɛ kɛ suɔmɔ yɔɔ mli lɛ mli, shi jeee nɔ ko ni jɛ aŋkroaŋkroi lɛ diɛŋtsɛ amɔdɛŋbɔɔ krɛdɛɛ ko hewɔ. No hewɔ lɛ ‘fɔmɔ hee’ lɛ yɛ kɛha mɛi ni afo amɛhe husu nɛɛ. (Rom. 3:23, 24; 11:33-36) Agbɛnɛ hu, naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ji hegbɛ ko ni anyɛŋ akɛ wiemɔi atsɔɔ mli, oti ko ni mɛi ni sumɔɔ jalɛ sane baanyɛ atiu. (Kpoj. 21:1, 3, 4) Enɛɛmɛi fɛɛ lɛ duromɔ ni. Esaaa akɛ mɔ ko woɔ ehe nɔ aahu bɔ ni eeeha ebi Yehowa akɛ, “Mɛni ofeɔ nɛɛ?”b—Dan. 4:35.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Akɛni Yesu ji maŋ ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ mlinyo momo hewɔ lɛ, Yehowa ŋɔɔ ni eba kɛ ebaptisimɔ lɛ jeee ehenɔjɔɔmɔ he okadi, shi moŋ, eji ehe ni ekɛhaa Yehowa koni eje nitsumɔ krɛdɛɛ ni Nyɔŋmɔ yɔɔ kɛha lɛ lɛ shishi.
b Ajie kɛjɛ February 1, 1982 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Taakɛ eji yɛ adesa fɔmɔ diɛŋtsɛ mli lɛ, ni ‘aaafɔ mɔ ehee’ lɛ biɔ nii ni Tsɛ lɛ kɛ eŋwɛi “ŋa” lɛ baatsu diɛŋtsɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Babilon kpeteŋkpele lɛ etsɔɔ mɛi pii ni amɛsusu akɛ gbɔmɛi kpakpai fɛɛ yaa ŋwɛi