Tsu “Okadi” Lɛ He Nii Amrɔ Nɔŋŋ!
1. Mɛni hewɔ ebaafee nɔ ni jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ wɔɔfee tamɔ Yesu abɛbua lɛ mli obalayei kwashiai lɛ?
1 “Nyɛshia kpe, ejaakɛ nyɛleee gbi lɛ kɛ ŋmlɛtswaa lɛ.”—MATEO 25:13, Byington.
KWƐ bɔ ni ejeee nilee gbɛ akɛ ooofee ohe tamɔ obalayei kwashiai enumɔ ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ yɛ yinɔ kpakpa ni baa aha adesai ni akpɔ amɛ lɛ aje lɛ la ni kpɛɔ lɛ mli! Amɛkpe sɛɛ kwraa kɛ nifeemɔ, no hewɔ lɛ amɛboteee “ŋwɛi maŋtsɛyeli” lɛ mli. Nakai kwashiai lɛ nyɛɛɛ atsu nii akɛ kanei ni tsoɔ yɛ be ni he hiaa lɛ mli. (Mateo 25:1-12) Beni aaashiɛ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ” yɛ “shikpɔŋ ni ayɔɔ nɔ lɛ fɛɛ nɔ, ni akɛye jeŋmaji lɛ odase” agbe naa koni “naagbee lɛ” aba lɛ, amɛbaafee mɛi ni amɛlaaje hegbɛ ni amɛyɔɔ akɛ amɛaaná nakai sɔɔmɔ hegbɛ ni atsuŋ eko dɔŋŋ lɛ mli gbɛfaŋnɔ—Mateo 24:14.
2, 3. (a) Mɛɛ ŋaawoo loo kɔkɔbɔɔ Yesu kɛgbe obalayei nyɔŋma lɛ ahe abɛbua lɛ naa? (b) Mɛni hewɔ nakai ŋaawoo loo kɔkɔbɔɔ lɛ ji nɔ ni kɔɔ wɔbe nɛɛ he lolo lɛ, ni mɛni ji nɔ ni esa akɛ ‘obalayei nilelɔi’ akuu lɛ aná yɛ be fɛɛ mli?
2 No hewɔ ni Yesu Kristo kɛ ebɛbua lɛ ba naagbee kɛ nɛkɛ ŋaawoo nɛɛ lɛ: “No hewɔ lɛ nyɛsraa, ejaakɛ nyɛleee nɔ gbi loo nɔ ŋmlɛtswaa.”—Mateo 25:1-13.
3 Nakai Ayemforowu Yesu Kristo wiemɔi lɛ ji nɔ ni awie yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ, titri lɛ akɛni afii 71 nɛ ni wɔbote “nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli” lɛ hewɔ. Kɛbashi be ni ekpe sɛɛ nɛɛ po mli lɛ, ‘obalayei nilelɔi’ akuu lɛ mli shwɛɛnii lɛ po leee gbi loo ŋmlɛtswaa nɔ ni aaaŋa “shinaa” ni kɛ hegbɛ ni akɛboteɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli koni ayafata Ayemforowu ni akɛ amɛ eha lɛ gbala lɛ he lɛ haa lɛ ayahi shi lɛ. Ehe miihia ni mɛi ni sumɔɔ ni amɛjie amɛhe kpo akɛ obalayei nilelɔi lɛ ana mumɔŋ mu yɛ be fɛɛ mli. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ belɛ amɛmiiba amɛla lɛ akpɛ kɛtsɔ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ” gbɛɛ-kɛ-shwamɔ yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ, akɛ majimaji ateŋ odaseyeli kɛyashi be mli ni “naagbee lɛ” aaaba.—Mateo 24:14; Marko 13:10; Kpojiemɔ 14:6, 7.
Aagbala “Gwantɛŋi” Lɛ Kɛ “Abotia” Lɛ Amli Bianɛ
4. Taakɛ Mateo sane lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ naagbee Yesu abɛbua ko esa akɛ eba mli akɛ ‘ba ni eba’ lɛ he “okadi” lɛ fã?
4 Dani “nibii agbɛjianɔtoo” nɛɛ “naagbee” aaaba lɛ, esa akɛ nitsumɔ kroko ni ji gbɔmɛi amligbalamɔ aya nɔ koni no hu atsu nii akɛ “okadi” ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ “naagbee be” lɛ mli. (Daniel 12:4) Enɛ ji Yesu abɛbua ni kɔɔ gwantɛŋi lɛ kɛ abotiai lɛ ahe lɛ ni Mateo kɛgbe esane ni kɔɔ Kristo gbalɛ kpeteŋkpele ni kɔɔ ‘beni eba’ lɛ kɛ “nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee” lɛ he “okadi” lɛ mlibaa he lɛ naa lɛ.
5. Mɛɛ be mli gbɔmɛi ni tamɔ gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ amligbalamɔ lɛ baaje shishi?
5 Agbɛnɛ kadimɔ nɔ ni Yesu gba fɔ shi yɛ enɛ he lɛ, taakɛ aŋma afɔ shi yɛ Mateo 25:31-46 lɛ. Eje abɛbua lɛ shishi akɛ: “Shi beni gbɔmɔ bi lɛ aaaba yɛ enunyam lɛ mli, ni bɔfoi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ aaafata ehe lɛ, no mli eeeta enunyam sɛi lɛ nɔ; ni aaabua jeŋmaji lɛ fɛɛ anaa yɛ ehiɛ, ni eeegbala amɛmli taakɛ bɔ ni tookwɛlɔ gbalaa gwantɛŋi kɛ abotiai amli lɛ. Ni eeeŋɔ gwantɛŋi lɛ edamɔ eninejurɔ nɔ, shi abotiai lɛ, eeeŋɔ amɛ edamɔ ebɛku nɔ.” Mɛni nyiɛɔ sɛɛ baa agbɛnɛ? Yesu tee nɔ akɛ:
6. Mɛni ji nɔ ni Tookwɛlɔ kɛ Maŋtsɛ lɛ kɛɔ gbɔmɛi ni yɔɔ eninejurɔ nɔ lɛ?
6 “Kɛkɛ lɛ maŋtsɛ lɛ aaakɛɛ mɛi ni yɔɔ eninejurɔ nɔ lɛ akɛ: Nyɛbaa, nyɛ mɛi ni mitsɛ ejɔɔ nyɛ, nyɛbaŋɔa maŋtsɛyeli lɛ ni asaa atonyɛ kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ! Ejaakɛ hɔmɔ ye mi, ni nyɛha mi nii miye; kumai ye mi, ni nyɛbaha mi minu; gbɔ ji mi, nyɛha mibato nyɛŋɔɔ; minyiɛ yayai, ni nyɛwo mi atade; mihe ye, ni nyɛbasara mi; awo mi tsuŋ, ni nyɛba miŋɔɔ.”
7. Mɛni ji nɔ ni gbɔmɛi ni tamɔ gwantɛŋi ni ja lɛ baabi, ni te Maŋtsɛ lɛ baaha hetoo aha tɛŋŋ?
7 “Kɛkɛ lɛ jalɔi lɛ aaahere lɛ nɔ amɛaakɛɛ akɛ: Nuŋtsɔ, te gbi ni wɔnao akɛ hɔmɔ miiyeo, ni wɔhao nii oye hu? Aloo akɛ kumai miiyeo, ni wɔhao nɔ ko onu hu? Ni te gbi ni wɔnao akɛ gbɔ jio, ni wɔha obato wɔŋɔɔ? Aloo akɛ onyiɛ yayai ni wɔwoo atade hu? Asaŋ te gbi ni wɔnao akɛ ohe miiye aloo awoo tsuŋ ni wɔba oŋɔɔ hu? Ni maŋtsɛ lɛ aaahere nɔ ekɛɛ amɛ akɛ: Lɛlɛŋ, miikɛɛnyɛ akɛ: Gbiiabɔ kɛ ni nyɛfee nyɛha minyɛmimɛi nɛɛ ateŋ bibioo kome lɛ, mi nɔŋŋ nyɛfee nyɛha lɛ.”
8. (a) Gbɔmɛi ni tamɔ abotiai lɛ tsuuu mɛni he nii amrɔ nɔŋŋ? (b) No hewɔ lɛ nɛgbɛ ji he ni Maŋtsɛ lɛ baaha amɛya ni tamɔɔɔ mɛi ni tamɔ gwantɛŋi ni ji jalɔi lɛ anɔ̃?
8 “Abotiai lɛ” tsuu “okadi” lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ. Amɛfeee nibii ni “gwantɛŋ” kuu Iɛ feɔ lɛ, no hewɔ lɛ wɔkaneɔ akɛ: “Kɛkɛ lɛ eeekɛɛ mɛi ni yɔɔ ebɛku nɔ lɛ akɛ: Nyɛjea minɔ, nyɛ mɛi ni alomɔnyɛ, nyɛyaa naanɔ la lɛ ni asaa ato Abonsam kɛ ebɔfoi lɛ mli! Ejaakɛ hɔmɔ ye mi, ni nyɛhaaa mi nii maye; kumai ye mi, ni nyɛbahaaa mi nu manu; gbɔ ji mi, ni nyɛhaaa mabato nyɛŋɔɔ; minyiɛ yayai, ni nyɛwooo mi atade; mihe ye ni asɛŋ awo mi tsuŋ, ni nyɛbasaraaa mi. Kɛkɛ lɛ amɛ hu amɛaahere lɛ nɔ amɛaakɛɛ akɛ: Nuŋtsɔ, te gbi nɔ ni wɔnao akɛ hɔmɔ miiyeo aloo kumai miiyeo aloo gbɔ jio aloo onyiɛ yayai aloo ohe miiye aloo awoo tsuŋ, ni wɔbasɔmɔɔɔ bo hu? Kɛkɛ lɛ eeehere amɛ nɔ eeekɛɛ akɛ: Lɛlɛŋ, miikɛɛnyɛ akɛ: Gbiiabɔ kɛ ni nyɛfeee nyɛhaaa mɛi bibii kwraa nɛɛ ateŋ mɔ kome lɛ, nyɛfeee nyɛhaaa mi hu! Ni mɛnɛɛmɛi lɛ, amɛaatee naanɔ hejaramɔ [naanɔ hiɛkpatamɔ] mli; shi jalɔi lɛ aaatee naanɔ wala mli.”
9. Mɛni ni onyɛ otsu yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yesu abɛbua ni kɔɔ “gwantɛŋi” lɛ kɛ “abotiai” lɛ ahe lɛ mlibaa he hewɔ ni obaanyɛ ona miishɛɛ lɛ?
9 Ekolɛ oona gbɛfaŋnɔ yɛ gbalɛ abɛbua nɛɛ mlibaa mli. Ani oyoo nibii kpakpai ni Yesu tsi ta lɛ? Ani ofee nibii nɛɛ oha ‘enyɛmimɛi’ lɛ? Miishɛɛ baanyɛ afee onɔ̃ kɛ ofee ohe “gwantɛŋ” oha amɛ!
10. Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ sɔrɔtofeemɔ ba ‘enyɛmimɛi’ lɛ kɛ mɛi ni akɛ “gwantɛŋi” lɛ kɛ “abotiai” lɛ feɔ amɛhe mfoniri lɛ ateŋ yɛ, ni enɛ damɔ mɛni nɔ yɛ Biblia lɛ mli?
10 Yesu kɛ sɔrɔtofeemɔ ko ba emumɔŋ ‘nyɛmimɛi’ lɛ kɛ mɛi ni jieɔ amɛhe kpo akɛ amɛtamɔ gwantɛŋi loo abotiai lɛ ateŋ. Yɛ be mli ni nɛkɛ abɛbua nɛɛ baa mli lɛ, no mli lɛ ‘enyɛmimɛi’ lɛ ji mɛi ni amɛkase lɛ kɛtsɔ amɛhe kwraa ni amɛtu amɛha Nyɔŋmɔ lɛ nɔ lɛ. Amɛfee enɛ he okadi yɛ kpo nɔ tamɔ Yesu kɛtsɔ baptisimɔ ni amɛba abaptisi amɛ yɛ nu mli lɛ nɔ. Agbɛnɛ, Yehowa, Maŋtsɛ Yesu Kristo Tsɛ lɛ ebatsɔ amɛ ŋwɛi Tsɛ kɛtsɔ E-mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni ekɛfɔ́ amɛ ni eha amɛbatsɔmɔ e-Bi lɛ mumɔŋ ‘nyɛmimɛi’ lɛ nɔ. Enɛ haa amɛnaa gbɛhe yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli kɛ amɛ Nyɛmi Nukpa, Yesu Kristo, “maŋtsɛmɛi a-Maŋtsɛ kɛ nuŋtsɔmɛi a-Nuŋtsɔ” lɛ. (Kpojiemɔ 19:16, NW) Ni yɛ enɛ hewɔ lɛ, aŋma yɛ ehe akɛ: “Ejaakɛ mɔ ni tsuuɔ mɛi ahe lɛ kɛ mɛi ni atsuuɔ amɛhe lɛ fɛɛ jɛ mɔ kome mli, no hewɔ jɛ ni ehiɛ gbooo akɛ eeetsɛ amɛ ‘nyɛmimɛi’ lɛ, ni ekɛɛ: ‘Matsi ogbɛi lɛ ata matsɔɔ minyɛmimɛi lɛ; asafo teŋ hu mala majie oyi yɛ.’” (Hebribii 2:11, 12) Akɛ Lala 22:23 miito Nyɔŋmɔ Bi, Yesu Kristo, ni awo ehiɛ nyam lɛ he yɛ biɛ.
11. Ani Yesu mumɔŋ “nyɛmimɛi’ lɛ ateŋ mɛi pii yɛ shikpɔŋ nɔ lolo, ni amɛfeɔ mɛɛ kuu loo “asafo”?
11 Maŋtsɛ Yesu Kristo ni yeɔ nɔ lɛ mumɔŋ “nyɛmimɛi” nɛɛ ateŋ shwɛɛnii ko yɛ shikpɔŋ nɔ lolo. Akɛ kuu aloo “asafo” lɛ, amɛ amɛfeɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” ni Yesu gba amɛhe sane efɔ shi yɛ gbalɛ ni kɔɔ “nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee” lɛ he lɛ mli lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Belɛ namɔ ji tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ, mɔ ni enuŋtsɔ ŋɔ lɛ eto ewebii lɛ anɔ, koni eha amɛ amɛŋmaa yɛ be ni sa nɔ lɛ? Ajɔɔ nakai tsulɔ lɛ, mɔ ni beni enuŋtsɔ baa lɛ ni eeebanina lɛ akɛ eefee nakai lɛ. Lɛlɛŋ, miikɛɛnyɛ akɛ, eeeŋɔ lɛ eto enii fɛɛ kwa nɔ.”
12. (a) Mɛni ji nɔ ni “tsulɔ” kuu lɛ etsu waa yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ kɛjɛ 1919 kɛbaa nɛɛ? (b) Áhala “tsulɔ” lɛ ato mɛni nibii anɔ? (d) “Tsulɔ” lɛ ni tsuɔ nii bianɛ lɛ feɔ mɛni fã?
12 Yinɔsane mli anɔkwalei haa Yesu sanebimɔ ni kɔɔ mɔ ni nɛkɛ “tsulɔ” nɛɛ ji lɛ hetoo. Mɛi ni feɔ “asafo” lɛ ni sɔmɔɔ akɛ “tsulɔ” lɛ ji “nyɛmimɛi” ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ ni amɛyɔɔ shikpɔŋ nɔ lolo lɛ. Amɛ nɔŋŋ ji ‘obalayei nilelɔi’ akuu lɛ. Kɛjɛ afi 1919 kɛbaa nɛɛ nɛkɛ “tsulɔ” nɛɛ kɛ mumɔŋ niyenii ni jɛ Biblia lɛ mli lɛ elɛ Nuŋtsɔ lɛ “ewebii” ni yɔɔ eshia lɛ, yɛ gbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ nɔ. Ni amɛfeɔ enɛ yɛ “be ni sa” jogbaŋŋ mli. No hewɔ lɛ, Nuŋtsɔ lɛ ni anaaa lɛ lɛ ehala nɛkɛ “tsulɔ” kuu ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ enɔ nɛɛ eto “enibii fɛɛ kwa” ni ji mumɔŋ nibii lɛ anɔ. Titri Iɛ nakai enɛ ji yɛ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa” lɛ shiɛmɔ yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni eyeɔ nɔ lɛ” nɔ lɛ. Nɛkɛ Maŋtsɛyeli odaseyeli nɛɛ etee nɔ waa kɛbashi bianɛ! “Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ ni tsuɔ nii nɛɛ ji “okadi” lɛ fa titri ni tsɔɔ wɔ nɔ̃ ni be ni wɔyɔɔ mli nɛɛ ji.
13. Kɛjɛ mɛɛ be mli abua “jeŋmaji fɛɛ” anaa yɛ Maŋtsɛ lɛ hiɛ, ni mɛɛ be mli “tsulɔ” lɛ je shishi ebua “gwantɛŋi” lɛ anaa kɛba E-ninejurɔ nɔ?
13 Nɛkɛ “tsulɔ” kuu nɛɛ mlibii lɛ “gwantɛŋi” ni ja lɛ feɔ amɛ ekpakpa lɛ. Okadi gwantɛŋi kɛ abotiai lɛ ji gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ ni ayeɔ Maŋtsɛyeli lɛ he odase yɛ mli bianɛ lɛ amli. No hewɔ lɛ, taakɛ gwantɛŋi kɛ abotiai nɛɛ damɔ shi kɛha amɛ lɛ, ábua “jeŋmaji fɛɛ” anaa yɛ Maŋtsɛ ni ta eŋwɛi maŋtsɛsɛi nɔ kɛjɛ Jeŋmaji Abɛi lɛ naagbee yɛ 1914 lɛ hiɛ. Yɛ nakai naabuamɔ ni ágba afɔ shi lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, afi ko ni sa kadimɔ jogbaŋŋ yɛ mli ji 1935. Buu Mɔɔ Biblia kɛ Wolo Bibioo Asafo lɛ ni “tsulɔ” kuu lɛ kɛtsu nii lɛ yɛ nitsumɔ he niji 49 yɛ nakai be lɛ mli. Ni nakai afi lɛ nɔŋŋ mli agbala “tsulɔ” lɛ jwɛŋmɔ kɛtee mɛi ni tamɔ gwantɛŋi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ anɔ titri, kɛ yiŋtoo akɛ abaabua amɛnaa kɛya Maŋtsɛ Yesu Kristo ni yeɔ nɔ lɛ ninejurɔ nɔ. No hewɔ lɛ, mɛnɛɛmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ mli lɛ kɛ “tsulɔ” kuu lɛ babɔ kpaakpa agbɛnɛ.
14. Yɛ nɔ ni Yohane 10:16 tsɔɔ lɛ hewɔ lɛ, mɛɛ jwɛŋmɔ hee ana yɛ jalɔi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ ahe, ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he niji enyiɛ sɔmɔɔ amɛ agbɛnɛ?
14 Atsɛŋ mɛi ni ja ni tamɔ gwantɛŋi nɛɛ kɛ gbɛi ni shishinumɔ lɛɛ akɛ ‘tsuijurɔnaa bii’ lɛ dɔŋŋ. (Luka 2:12, Douay Version) Asusuŋ amɛhe akɛ gbɔmɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei ni jɛ jeŋmaji fɛɛ mli akuu ko ni aleee amɛ jogbaŋŋ ni atoko amɛ gbɛjianɔ—ákɛ tooi ni amɛlaaje. Yesu kɛɛ akɛ ebaabua “tooi krokomɛi” lɛ anaa ni efee amɛ “kuu kome” kɛ “tsulɔ” kuu lɛ ni ji shwɛɛnii lɛ. (Yohane 10: 16) Nɛkɛ “tooi krokomɛi” nɛɛ anaabuamɔ kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛbaa lɛ efee “okadi” ni kadiɔ “nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee” lɛ fa ko ni ekaaa. Ni bɔni afee ni amɛsɔmɔ amɛ lɛ, Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ nitsumɔ he niji 95 agbɛnɛ.
Awo Nii Ni Atsu Amrɔ Yɛ “Okadi” Lɛ He Lɛ He Ŋyɔmɔ
15. Mɛɛ taomɔ nii esa akɛ ana yɛ “gwantɛni” lɛ ahe dani ‘amɛnɔ maŋtsɛyeli lɛ’?
15 Taakɛ Yesu abɛbua lɛ tsɔɔ lɛ, esa akɛ ana taomɔ nii komɛi yɛ jalɔi lɛ ni ji “gwantɛŋi” lɛ ahe yɛ “nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee” lɛ mli. Esa akɛ amɛyoo ni amɛkpɛlɛ Kristo mumɔŋ ‘nyɛmimɛi ni feɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” kuu lɛ anɔ. Esa akɛ “gwantɛŋi” lɛ hu afee “tsulɔ” kuu lɛ ejurɔ, ni amɛyasara amɛ kɛ awo amɛ tsuŋ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ, Esa akɛ “gwantɛŋi” lɛ afee enɛ bɔni afee ni amɛná ŋwɛi Tsɛ lɛ jɔɔmɔi amli ŋɔɔmɔ koni Maŋtsɛ Yesu Kristo afɔ nine atsɛ amɛ ni amɛbaŋɔ “maŋtsɛyeli lɛ ni asaa ato [amɛ] kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ!”—Mateo 25:34.
16. Yɛ wiemɔi “nyɛbaŋɔa maŋtsɛyeli” lɛ hewɔ lɛ, belɛ Maŋtsɛ lɛ miifɔ “gwantɛŋi” lɛ anine ni amɛbote mɛni mli, ni amɛje mɛɛ “ta” mli?
16 Akɛni nɛkɛ “gwantɛŋi” nɛɛ jeee Maŋtsɛ lɛ mumɔŋ ‘nyɛmimɛi’ hewɔ lɛ, efɔɔɔ nine etsɛɛɛ amɛ koni amɛkɛ lɛ abatara ŋwɛi maŋtsɛsɛii anɔ ni amɛkɛ lɛ aye nɔ kɛha enɔyeli be krɛdɛɛ ni ji afii akpe lɛ. Kɛtsɔ ewiemɔi “nyɛbaŋɔa maŋtsɛyeli” lɛ nɔ lɛ, belɛ eefɔ nine eetsɛ amɛ koni amɛbote Maŋtsɛyeli be lɛ mli, yɛ be mli ni ekpata je nɛŋ maŋtsɛyelii fɛɛ ni sheee Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ ahiɛ yɛ “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu nɔ ta” lɛ mli yɛ Harmagedon lɛ. (Kpojiemɔ 16:13-16) Mɛi ni tamɔ gwantɛŋi nɛɛ ateŋ mɛi pii ni yɔɔ wala mli bianɛ lɛ baaje nakai tai amli ta lɛ mli ni amɛyabote Kristo Afii Akpe Nɔyeli be lɛ mli ni amɛgboiii.
17. Te Maŋtsɛ lɛ wie etsɔɔ “gwantɛŋi” lɛ eha tɛŋŋ, ni mɛɛ gbɛ nɔ etsɔ ena nɔ ko ni ebaashi eha amɛ?
17 No hewɔ lɛ, Maŋtsɛ Yesu Kristo wieɔ etsɔɔ nɛkɛ “gwantɛŋi” nɛɛ tamɔ ebii ni be eshɛ akɛ amɛnine shɛɔ gboshinii ko nɔ kɛjɛɔ edɛŋ. Yɛ egbele ákɛ adesa ni yeɔ emuu ni kɛ kpɔmɔ afɔleshaa ha kɛha adesai fɛɛ hewɔ lɛ, eŋmɛɛ hegbɛi fɛɛ ni eyɔɔ akɛ lɛ diɛŋtsɛ lɛ eeena shikpɔŋ nɔ Paradeiso lɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ he. (Luka 23:39-43) Yɛ enɛ mli lɛ, belɛ Yesu, “naagbee Adam” lɛ tamɔɔɔ “klɛŋklɛŋ gbɔmɔ Adam” lɛ ni fee esha ni elaaje shikpɔŋ nɔ Paradeiso lɛ kɛha eseshibii fɛɛ lɛ. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, Yesu Kristo ni atee lɛ shi lɛ, ni batsɔɔ “naanɔ Tsɛ” kɛhaa adesai fɛɛ ni akpɔ amɛ lɛ yɛ nɔ ko ni ekɛbaaha mɛi ni tamɔ gwantɛŋi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ. (1 Korintobii 15:45; Yesaia 9:5, 6) Ato adesa weku lɛ shishi yɛ “klɛŋklɛŋ gbɔmɔ Adam” lɛ mli, kɛ e-Paradeiso mli gbɛkpamɔi kɛ hegbɛi lɛ fɛɛ. Shi abaaku sɛɛ akɛ nakai Paradeiso ni laaje lɛ aba ekoŋŋ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni yɔɔ “naagbee Adam,” Yesu Kristo dɛŋ lɛ nɔ.
18. “Asaa” Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli he lɛ “aha [gwantɛŋi lɛ] kɛjɛ Jeŋ shishijee lɛ” yɛ mɛɛ shishinumɔ mli?
18 Beni áshwie Adam kɛ Hawa kɛjɛ klɛŋklɛŋ Paradeiso lɛ mli lɛ sɛɛ dani amɛje shishi amɛfɔ bii. Amɛ kromɔbi, Kain, gbe amɛ binuu ni ji enyɔ, jalɔ Habel. No hewɔ lɛ abu amɛ binuu Set akɛ ebaye Habel najiaŋ. Bii nɛɛ afɔmɔ nɔ ajɛ ato adesai aje lɛ shishi. Shi dani enɛ aaaba, beni ashwie adesai aje lɛ fɔlɔi lɛ kɛjɛ Paradeiso lɛ mli lɛ, kɛkɛ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ eshiwoo ni mɔbɔnalɛ yɔɔ mli ni kɔɔ “seshi” ni baatswa okadi Onufu, Satan Abonsam yitso nɔ̃ aloo ekpata ehiɛ lɛ ha. Nakai “seshi” lɛ baafee Seshi ko ni ji odehe, ni enɛ baakɔ Maŋtsɛyeli ko he, taakɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛ enii ni etsɔɔ hiɛ enaa lɛ tsɔɔ lɛ. (1 Mose 3:15) Kɛ akpata Satan ni ji Onufu lɛ kɛ eseshi lɛ hiɛ lɛ, adesai ateŋ mɛi ni akpɔ amɛ lɛ baabote Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli he ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ mli, yɛ ŋwɛi nɔyeli ni yɔɔ Seshi kunimyelɔ ni kpataa Abonsam kɛ eseshi lɛ hiɛ lɛ dɛŋ lɛ shishi. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, “maŋtsɛyeli lɛ” ni mɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ ‘ŋɔɔ’ kɛjɛɔ amɛ Naanɔ Tsɛ, Yesu Kristo, dɛŋ lɛ ji Maŋtsɛyeli lɛ nɔyeli he ni “asaa ato [amɛ] kɛjɛ jeŋ shishijee lɛ.”
19. Mɛɛ shishijee nɛkɛ Harmagedon sɛɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ baaná yɛ shikpɔŋ nɔ?
19 Akɛni ebaafolɔ okadi abotiai lɛ ashɛrɛ ashwie yɛ hiɛkpatamɔ mli yɛ Harmagedon hewɔ lɛ, “gwantɛŋi” ni baaje mli lɛ kɛ jalɛ baaje Harmagedon sɛɛ nibii agbɛjianɔtoo lɛ shishi yɛ Paradeiso shikpɔŋ nɔ. Yesu wie enɛ he akɛ: “Ni mɛnɛɛmɛi lɛ, amɛaatee naanɔ hejaramɔ [hiɛkpatamɔ] mli; shi jalɔi lɛ aaatee naanɔ wala mli.”—Mateo 25:46.
20. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwa “okadi” lɛ mli nibii lɛ ashishitsɔɔmɔ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ?
20 Kɛjɛ “nibii agbɛjianɔtoo” nɛɛ “naagbee” ni je shishi kɛjɛ Jeŋmaji Abɛi lɛ naagbee yɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, bɔ ni “gwantɛŋi” lɛ kɛ “abotiai” lɛ tsɔɔ ‘ba ni Yesu eba’ lɛ he “okadi” lɛ shishi amɛhaa lɛ yɛ sɔrɔto. Akɛni ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ wɔyɛ kojomɔ be mli hewɔ lɛ, sanebimɔ nɛɛ he miihia: Mɛni ji nɔ ni “okadi” lɛ tsɔɔ kɛha wɔ? Kɛ ashi aha wɔ diɛŋtsɛ wɔ kojomɔ lɛ, wɔbaatsɔɔ nakai “okadi” lɛ mli nibii lɛ ashishi yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. No hewɔ lɛ wɔɔfee jogbaŋŋ akɛ wɔɔbi,akɛ: Mɛni ji nɔ ni Yesu Kristo kɛɔ akɛ nɛkɛ “okadi” ni nibii pii feɔ nɛɛ atsɔɔ aha wɔ? Taakɛ etsɔɔ lɛ, esa akɛ etsɔɔ akɛ etsɛŋ ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ baaba naagbee yɛ “amanehulu kpeteŋkpele” ko ni fiteɔ nii babaoo kwraa fe Noa gbii lɛ amli je muu fɛɛ Nu Afua lɛ mli.—Mateo 24:21.
21. (a) Eyɛ mli akɛ “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ ka wɔhiɛ moŋ, shi mɛni hewɔ esa akɛ wɔmli afili wɔ lɛ? (b) Mɛɛ hegbɛ yɔɔ kɛba “gwantɛŋ” kuu lɛ ŋmɛnɛ?
21 Shi kɛlɛ, omli afili bo, ejaakɛ “okadi” nɛɛ hu tsɔɔ akɛ Yesu Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ eshɛ shi eta, efee klalo akɛ eeeje shishi yɛ Satan shikpɔŋ nɔ nibii agbɛjianɔtoo lɛ hiɛkpatamɔ lɛ sɛɛ. (Luka 21:28) No hewɔ lɛ, yɛ ŋwɛi hebuu shishi hewɔ lɛ, oyɛ hegbɛ ko ni ekaaa akɛ oooje nakai “amanehulu kpeteŋkpele” lɛ mli ni oyabote nibii agbɛjianɔtoo hee lɛ ni jalɛ baahi shi yɛ mli kɛya naanɔ lɛ mli tɛ̃ɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni akɛma ohiɛ ji hegbɛ akɛ ogboŋ dɔŋŋ shi moŋ oooya nɔ ohi shi kɛya naanɔ akɛ mɔ ni ájɔɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ yɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, je muu fɛɛ maŋtsɛyeli lɛ shishi!
22. (a.) Kɛ wɔɔtsu “okadi” lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ, pɛpɛɛpɛ lɛ, belɛ mɛni wɔbaafee? (b) Abaabu Yesu Kristo bem yɛ “okadi” Iɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
22 Be Belɛ kɛji akɛ wɔji Kristo mumɔŋ ‘nyɛmimɛi’ aloo woji “gwantɛŋi” ni ji jalɔi lɛ, nyɛbaa wɔfea “okadi” lɛ he nɔ ko amrɔ nɔŋŋ kɛ agbɛnɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ. Nyɛhaa wɔnaa gbɛfaŋnɔ lolo yɛ efã ni he hiaa titri nɛɛ he nitsumɔ mli: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli Iɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase.” Kɛkɛ lɛ wɔsheŋ nɔ ko gbeyei kɛ “naagbee” lɛ ba. Shi moŋ, wɔ miishɛɛ lɛ baateke nɔ! Kɛkɛ lɛ, abaabu Yesu Kristo bem akɛ mɔ ni tsɔɔ hiɛ egbaa “nibii agbɛjianɔtoo lɛ naagbee lɛ he okadi” ni nibii pii hɔlɔ mli ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ enɔ.—Mateo 24:3–25:46.a
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Ajie kɛjɛ February 1, 1985 Watchtower lɛ mli.
Ani Obaanyɛ Oba Hetoo?
◻ Mɛɛ be mli abaagbala gbɔmɛi ateŋ tamɔ gwantɛŋi kɛ abotiai?
◻ Obaanyɛ ona miishɛɛ yɛ mɛni feemɔ mli yɛ Yesu abɛbua ni kɔɔ gwantɛŋi kɛ abotiai ahe nɛɛ mlibaa be nɛɛ mli?
◻ Namɛi feɔ Maŋtsɛ lɛ ‘nyɛmimɛi’ lɛ kɛ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ?
◻ Bɔni afee ni ‘wɔnine ashɛ maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ,’ mɛɛ taomɔ nii esa akɛ ana yɛ mɛi ni tamɔ gwantɛŋi lɛ ahe?
◻ Mɛni wɔbaafee kɛ wɔɔtsu ‘ba ni Yesu eba’ lɛ he “okadi” lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ.
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 23]
Tsu ‘ba ni Yesu eba’ Iɛ he “okadi” lɛ he nii amrɔ nɔŋŋ. Nakai feemɔ baatsɔɔ naanɔ wala yɛ Paradeiso
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]
Taakɛ tookwɛlɔ gbalaa gwantɛŋi kɛ abotiai amli lɛ, nakai Yesu Kristo hu gbalaa gbɔmɛi ateŋ ŋmɛnɛ. Ani oji gbɔmɔ ni tamɔ gwantɛŋ?