Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w95 3/1 bf. 5-8
  • Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Yesu Naakpɛɛ Nii lɛ Amli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Yesu Naakpɛɛ Nii lɛ Amli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Ejurɔfeemɔ yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ Nɔ
  • Musuŋtsɔlɛ he Nikasemɔ
  • Nikasemɔi ni Yɔɔ Naakpɛɛ Nii lɛ Amli
  • Mɛni Wɔkaseɔ Yɛ Naakpɛɛ Nii Ni Yesu Fee Lɛ Amli?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2023
  • Yesu Naakpɛɛ Nifeemɔi Lɛ Mɛni Obaanyɛ Okase Kɛjɛ Mli?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
  • Kristo​—Nyɔŋmɔ Hewalɛ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2015
  • Esumɔɔ Mɛi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2015
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
w95 3/1 bf. 5-8

Nibii ni Wɔkaseɔ Kɛjɛɔ Yesu Naakpɛɛ Nii lɛ Amli

“NI ENƆ gbii etɛ lɛ akpee yoo yɛ Kana yɛ Galilea; . . . Akpee Yesu hu kɛ ekaselɔi lɛ kɛtee yookpeemɔ lɛ. Ni beni wein lɛ shɛɛɛ lɛ, Yesu nyɛ kɛɛ lɛ akɛ: ‘Amɛbɛ wein.’ ” Nɛkɛ nii ni ba nɛɛ kɛ hegbɛ ha Yesu kɛha naakpɛɛ nii ni efee klɛŋklɛŋ lɛ.—Yohane 2:1-3.

Ani naagba nɛɛ jeee nɔ ni he ehiaaa, nɔ ni yɔɔ bibioo tsɔ̃ ni akɛaaba Yesu ŋɔɔ? Biblia he nilelɔ ko tsɔɔ mli akɛ: “Gbɔfeemɔ yɛ Bokagbɛ ji gbɛnaa nii ko ni abuɔ lɛ akɛ eyɛ krɔŋkrɔŋ . . . Gbɔfeemɔ ni ajieɔ lɛ kpo, titri lɛ yɛ yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ shishi lɛ, biɔ ni ana niyenii kɛ dãa babaoo diɛŋtsɛ. Kɛ niyenii kɛ dãa [tã] yɛ yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ shishi lɛ, no lɛ hiɛ kpaŋ weku lɛ kɛ mɛi enyɔ ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ ahiɛshishwiemɔ nɛɛ nɔ kɔkɔɔkɔ.”

No hewɔ lɛ Yesu tsu shihilɛ lɛ he nii. Ena “tɛ botokui ekpaa mamɔ shi yɛ jɛi, yɛ Yudafoi lɛ ahetsuumɔ hewɔ.” He ni ajuɔ yɛ kusum naa dani ayeɔ nii lɛ ji kusum ko ni afeɔ yɛ Yudafoi lɛ ateŋ, ni no hewɔ lɛ nu babaoo he bahia kɛha mɛi ni eba jɛmɛ lɛ ahiamɔ nii ahe nitsumɔ. Yesu fã mɛi ni sɔmɔɔ gbɔi ni eba lɛ akɛ: “Nyɛwoa botokui lɛ amli nu obɔ̃bɔ̃.” Jeee Yesu ji “piafonyo” ni kwɛɔ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ nɔ, shi ekɛ amɛ wie tɛɛ akɛ mɔ ko ni yɔɔ hegbɛ. Sane ni aŋma afɔ shi lɛ kɛɔ akɛ: “Shi beni piafonyo lɛ sa enaa nu [lɛ], etsɔ wein.”—Yohane 2:6-9; Marko 7:3.

Ekolɛ eeefee tamɔ nɔ ni akpaaa gbɛ, akɛ nɔ ko ni afɔɔ feemɔ, tamɔ yookpeemɔ baafee hegbɛ kɛha Yesu klɛŋklɛŋ naakpɛɛ nii lɛ, shi nɔ ni ba nɛɛ jieɔ nibii babaoo kpo yɛ Yesu he. Oshijafonyo ji lɛ, ni ekɛ ekaselɔi lɛ wie hegbɛi ni yɔɔ oshijayeli mli lɛ ahe yɛ bei krokomɛi ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli. (Mateo 19:12) Shi kɛlɛ, yookpeemɔ okpɔlɔŋmɛɛ shishi ni etee lɛ tsɔɔ akɛ ejeee mɔ ni teɔ shi ewoɔ gbalashihilɛ mlibotemɔ. Eŋmɛ pɛpɛɛpɛ, ni efi gbalashihilɛ gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ; ebu lɛ akɛ nɔ ko ni sa woo yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.—Okɛto Hebribii 13:4 he.

Yesu jeee mɔ ni kɛ shɛii-feemɔ tsiɔ ehe naa, taakɛ sɔlemɔ nitɛŋlɔi komɛi fee ehe mfoniri yɛ sɛɛ mli lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ enaa he miishɛɛ akɛ eeehi mɛi krokomɛi ateŋ, ni eteee shi ewooo mɛi kɛ naanyobɔɔ. (Okɛto Luka 5:29 he.) Enɛ hewɔ lɛ, ekɛ enifeemɔi nɛɛ fee nɔkwɛmɔ nɔ efɔ shi eha esɛɛnyiɛlɔi lɛ. Yesu diɛŋtsɛ fee he nɔkwɛmɔ nɔ akɛ ehe ehiaaa ni amɛfeɔ amɛhe mɛi ni bɛ miishɛɛ loo amɛfeɔ amɛnii mɔbɔmɔbɔ—tamɔ nɔ ni jalɛ nifeemɔ tsɔɔ miishɛɛ ni anaaa. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, akɛ famɔ ha Kristofoi yɛ sɛɛ mli akɛ: “Nyɛmii ashɛa yɛ Nuntsɔ lɛ mli daa.” (Filipibii 4:4) Kristofoi kɛ henɔkwɛmɔ tsuɔ nii waa ŋmɛnɛ koni amɛha husui kpakpai ahi hiɛtserɛjiemɔ he. Amɛnaa miishɛɛ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli, shi amɛnyiɛɔ Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ, ni bei komɛi lɛ, amɛnaa be ni amɛkɛnaa naanyobɔɔ mli ŋɔɔmɔ yɛ miishɛɛ henaabuamɔi ashishi.

Susumɔ mlihilɛ ni yɔɔ Yesu henumɔi amli lɛ hu he okwɛ. Sɔ̃ ko kwraa kãaa enɔ akɛ efee naakpɛɛ nii. Gbalɛ ko bɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ ni esa akɛ aha eba mli. Eka shi faŋŋ akɛ, bɔ ni enyɛ nu he waa eha, kɛ bɔ ni ebaasa mɛi ni boteɔ gbalashihilɛ mli nɛɛ ahe eha lɛ ji nɔ ni tsirɛ Yesu. Esusu amɛ henumɔi ahe, ni eesumɔ ni etsi hiɛgbele ni baaba yɛ amɛgbɛfaŋ nɛɛ naa. Ani enɛ haaa hekɛnɔfɔɔ ni oyɔɔ akɛ Kristo susuɔ bo diɛŋtsɛ ohe—kɛ naagbai ni okɛkpeɔ daa gbi lɛ hu ahe—lɛ mli awa waa?—Okɛto Hebribii 4:14-16 he.

Akɛni tɛ-botokui lɛ eko fɛɛ eko “yeɔ [nu] susumɔ gbɛi enyɔ loo etɛ” hewɔ lɛ, naakpɛɛ nii ni Yesu fee nɛɛ ha ana wein babaoo diɛŋtsɛ—ekolɛ litai 390 (galɔn 105)! (Yohane 2:6) Mɛni hewɔ efee babaoo nakai? Yesu wooo hewalɛ ni atɔ daa, ejaakɛ eji su ni Nyɔŋmɔ buɔ lɛ fɔ. (Efesobii 5:18) Shi moŋ, eejie Nyɔŋmɔ su ni ji nihamɔ kpo. Akɛni wein ji numɔnɔ ni ale jogbaŋŋ hewɔ lɛ, abaanyɛ anu nɔ ni baashwɛ lɛ yɛ bei krokomɛi amli.—Okɛto Mateo 14:14-20; 15:32-37 he.

Mra be mli Kristofoi lɛ kase Yesu su ni ji nihamɔ lɛ. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 4:34, 35 he.) Ni awoɔ Yehowa webii ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hu hewalɛ akɛ ‘amɛha nii.’ (Luka 6:38) Shi, Yesu klɛŋklɛŋ naakpɛɛ nii lɛ yɛ gbalɛ mli hehiamɔ hu. Egbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa wɔsɛɛ be ko ni Nyɔŋmɔ baajɛ mlihilɛ mli eha “fɔ nii kɛ wein kpakpa,” ni ebaajie hɔmɔ kɛya kwraa lɛ nɔ.—Yesaia 25:6.

Shi, naakpɛɛ nii pii ni Yesu fee, ni kɔɔ gbɔmɔtsoŋ tsamɔ he lɛ hu? Mɛni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mli?

Ejurɔfeemɔ yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ Nɔ

“Tee shi, wo osaa lɛ, ni onyiɛ!” Yesu wie nɛkɛ wiemɔi nɛɛ etsɔɔ nuu ko ni hela eye lɛ aahu afii 38 sɔŋŋ. Sanekpakpa lɛ mli sane lɛ yaa nɔ akɛ: “Ni amrɔ lɛ gbɔmɔ lɛ he wa lɛ, ni ewo esaa lɛ, ni enyiɛ.” Naakpɛɛ sane ji akɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ ná bɔ ni nibii tee nɔ eha nɛɛ he miishɛɛ. Sane lɛ kɛɔ akɛ: “No hewɔ lɛ Yudafoi lɛ jie amɛhiɛ amɛka Yesu, ni amɛmiitao lɛ amɛgbe, ejaakɛ hejɔɔmɔ gbi lɛ nɔ efee nii nɛɛ.”—Yohane 5:1-9, 16.

Ato Hejɔɔmɔ Gbi lɛ akɛ efee hejɔɔmɔ kɛ miishɛɛ gbi eha mɛi fɛɛ. (2 Mose 20:8-11) Shi, beni shɛɔ Yesu gbii lɛ amli lɛ, ebatsɔ adesai amlai ni nyɛɔ mɛi anɔ. Nilelɔ Alfred Edersheim ŋma akɛ yɛ Talmud lɛ fãi kakadaji ni wieɔ Hejɔɔmɔ Gbi mla lɛ he lɛ amli lɛ, “asusu saji ahe waa akɛ nɔ ni he hiaa yɛ jamɔ gbɛfaŋ, nɔ ni mɔ ko nyɛŋ akpa gbɛ akɛ gbɔmɔ ni jwɛŋmɔ mli ka shi jogbaŋŋ baasusu he akɛ eeefee.” (The Life and Times of Jesus the Messiah) Rabifoi lɛ ha mlai ni he ehiaaa, ni amɛwo kɛkɛ, ni kudɔɔ Yudanyo shihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ feemɔ lɛ batsɔ wala-kɛ-gbele sane ni he hiaa waa—ni bei pii lɛ, adesai ahenumɔi ahesusumɔ ko kwraa bɛ mli. Hejɔɔmɔ Gbi mla ko wo akpɔ akɛ: “Kɛ tsu kumɔ eshwie mɔ ko nɔ, ni abɛ nɔmimaa akɛ eyɛ shishi loo ebɛ shishi, aloo abɛ nɔmimaa akɛ ehiɛ ka loo egbo, loo eji jeŋmajiaŋnyo loo Israelnyo lɛ, no lɛ abaanyɛ aloo tsu ni ekumɔ lɛ kɛjɛ enɔ. Kɛ amɛna akɛ ehiɛ kã lɛ, no lɛ amɛbaanyɛ amɛya nɔ amɛjie tsu ni ekumɔ eshwie enɔ lɛ kɛjɛ enɔ; shi kɛji egbo lɛ, no lɛ amɛbaanyɛ amɛshi lɛ.”—Tractate Yoma 8:7, The Mishnah, ni Herbert Danby tsɔɔ shishi lɛ.

Te Yesu na nɛkɛ shɛii ni afeɔ yɛ mla lɛ mli nibii bibii ahe nɛɛ eha tɛŋŋ? Beni awie ashi lɛ akɛ etsa mɛi yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Mi-Tsɛ miitsu nii kɛbashi be nɛ, no hewɔ ni mi hu mitsuɔ lɛ.” (Yohane 5:17) Jeee heloonaa nitsumɔ Yesu tsuɔ, koni ekɛna nii eha ehe. Shi moŋ, eefee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Taakɛ bɔ ni aŋmɛɔ Levibii lɛ gbɛ ni amɛyaa nɔ yɛ amɛsɔɔmɔ krɔŋŋ lɛ mli yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ lɛ, nakai nɔŋŋ Yesu hu yɛ hegbɛ akɛ etsuɔ nitsumɔi ni Nyɔŋmɔ kɛwo edɛŋ akɛ Mesia lɛ, ni ekuuu Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli.—Mateo 12:5.

Yesu Hejɔɔmɔ-gbi lɛ nɔ tsamɔi lɛ hu kpa Yudafoi woloŋmalɔi kɛ Farisifoi lɛ ahe mama akɛ amɛbuɔ amɛhe ‘jalɔi tuutu’—amɛyɛ kpɛŋŋ ni amɛŋmɛɛɛ pɛpɛɛpɛ yɛ amɛsusumɔ mli. (Jajelɔ 7:16) Eka shi faŋŋ akɛ, ejeee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akɛ atsu nitsumɔi kpakpai yɛ otsi lɛ mli gbii pɔtɛɛ komɛi pɛ nɔ; nakai nɔŋŋ hu Nyɔŋmɔ etooo eyiŋ akɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ afee mla sɛɛdii shɛii ni sɛɛnamɔ ko bɛ he. Yesu wie yɛ Marko 2:27 lɛ akɛ: “Gbɔmɔ hewɔ ato hejɔɔmɔ gbi lɛ, shi jeee hejɔɔmɔ gbi lɛ hewɔ abɔ gbɔmɔ.” Yesu sumɔɔ gbɔmɛi asane, jeee mlai ni awo kɛkɛ.

Enɛ hewɔ lɛ Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ baafee jogbaŋŋ akɛ amɛkafee kpɛŋŋ fe nine, aloo amɛfee mɛi ni diɔ mla sɛɛ shɛii yɛ amɛsusumɔ mli. Mɛi ni hiɛ hegbɛi yɛ asafo lɛ mli lɛ tsiɔ amɛhe kɛjɛɔ adesai amlai kɛ nifeemɔ gbɛi ni amɛkɛaashwie mɛi krokomɛi anɔ tamɔ jatsu lɛ he. Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ hu woɔ wɔ hewalɛ ni wɔtao hegbɛi ni wɔkɛaafee mɛi ejurɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Kristofonyo ko susuŋ kɔkɔɔkɔ akɛ ja ekɛ ehe ewo shia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli tɛɛ, aloo beni edamɔ wiemɔ kpoku lɛ nɔ eeha wiemɔ ko dani ekɛ mɛi krokomɛi baawie Biblia mli anɔkwale lɛ he. Bɔfo Petro kɛɔ akɛ esa akɛ Kristofonyo lɛ ‘asaa ehe eto daa nɛɛ, koni ena hetoo eha mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ lɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ emli lɛ shishi lɛ.’ (1 Petro 3:15) Abɛ be pɔtɛɛ ko ni ato kɛha ejurɔfeemɔ.

Musuŋtsɔlɛ he Nikasemɔ

Aŋma naakpɛɛ nii kroko hu ni sa kadimɔ waa afɔ shi yɛ Luka 7:11-17. Taakɛ sane lɛ tsɔɔ lɛ, Yesu “yiŋ kɛtee maŋ ko ni atsɛɔ lɛ Nain lɛ mli; ni ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi pii kɛ asafo babaoo kɛ lɛ nyiɛ.” Kɛbashi ŋmɛnɛ, anyɛɔ anaa fuuhei yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ Arab akrowa ni ji Nein lɛ wuoyi-bokagbɛ. “Shi beni eshɛ maŋ lɛ agboi lɛ anaa eta lɛ,” ekɛ hoofeemɔ ko kpe. “Naa, awo gbonyo ko kɛmiije kpo, ni enyɛ bi kome ji lɛ, ni okulafo ji yoo lɛ; ni maŋ lɛŋ bii pii fata ehe.” H. B. Tristram kɛɔ akɛ “gbɛ ni atsɔɔ nɔ afeɔ yara lɛ tsakeko” yɛ blema beaŋ nɔ lɛ he, ni ekɛfata he akɛ: “Minaa ni yei nyiɛ gbonyo kɛ adeka lɛ hiɛ, ni yei ni aje gbɛ ahai amɛ ni amɛbafo lɛ nyiɛ amɛhiɛ. Amɛfɔ̃ɔ amɛniji waa, amɛgbalaa amɛyitsɔi, kɛ awerɛhoyeli nifeemɔi ni naa wa waa, ni amɛtsɛɔ mɔ ni egbo lɛ gbɛi kɛ bolɔmɔ ko ni naa wa waa.”—Eastern Customs in Bible Lands.

Nɛkɛ yarafeelɔi ni efee hoo nɛɛ ateŋ lɛ, anaa yoo okulafo ko ni miifo, ni ehiɛ su tsɔɔ dɔlɛ kɛ awerɛho babaoo ni eyeɔ. Akɛni ewu egbo momo hewɔ lɛ, ebu ebinuu lɛ, taakɛ niŋmalɔ Herbert Lockyer wiemɔi lɛ tsɛ lɛ lɛ, akɛ “egbɔlɛ beaŋ hiɛnɔkamɔ, emiishɛjemɔ nɔ yɛ eshoofeemɔ lɛ mli—shia lɛ bualɔ kɛ akulashiŋ. Ebi koome nɛɛ gbele lɛ tsɔɔ akɛ, agbɛnɛ ajie enaagbee sɛɛfimɔ nɔ ni eyɔɔ lɛ hu kɛtee kwraa.” (All the Miracles of the Bible) Mɛni Yesu fee yɛ shihilɛ nɛɛ he? Yɛ Luka wiemɔi ni mli tse lɛ amli lɛ, “beni Nuntsɔ lɛ na lɛ lɛ, emusuŋ tsɔ lɛ yɛ ehe, ni ekɛɛ lɛ akɛ: ‘Kaafo!’ ” Ajie wiemɔ ni awie akɛ “emusuŋ tsɔ lɛ” lɛ kɛjɛ Hela wiemɔ ko ni shishinumɔ diɛŋtsɛ ji “mlinii” mli. Eshishi ji “ni nɔ ko akanya mɔ kɛjɛ emligbɛ tɔ̃ɔ.” (Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words) Hɛɛ, nɔ ko kanya Yesu kɛyashɛ emligbɛ henumɔi ahe tɔ̃ɔ.

Ekolɛ Yesu diɛŋtsɛ nyɛ lɛ, okulafo ji lɛ yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli, no hewɔ lɛ, ekolɛ ele bɔ ni enu dɔlɛ he waa eha beni etsɛ ni kwɛ lɛ, ni ji Yosef gbo lɛ. (Okɛto Yohane 19:25-27 he.) Yesu emɛɛɛ ni yoo okulafo lɛ akpa lɛ fai dã. Oya nɔŋŋ “ni eba ebata adeka lɛ he,” yɛ anɔkwale ni eji akɛ, yɛ Mose Mla lɛ shishi lɛ, kɛ mɔ ko ta gbonyo he lɛ, ehe tseee lɛ fɛɛ sɛɛ. (4 Mose 19:11) Yesu baanyɛ atsɔ enaakpɛɛ hewalɛi lɛ anɔ ejie nɔ tuuŋtu ni haa mɔ he tseee lɛ kɛjɛ jɛmɛ! “Ni ekɛɛ: ‘Obalanyo, miikɛo akɛ, Tee shi!’ Ni mɔ ni egbo lɛ te shi eta shi, ni ebɔi wiemɔ; ni eŋɔ lɛ eha enyɛ.”

Mɛɛ musuŋtsɔlɛ he nikasemɔ ni kanyaa mɔ nɛ! Esaaa akɛ Kristofoi kaseɔ suɔmɔ kɛ mɔ hedɔɔ ni bɛ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ nɛkɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli lɛ. (2 Timoteo 3:1-5) Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, 1 Petro 3:8 lɛ woɔ ŋaa akɛ: “Shi naagbee lɛ, nyɛ fɛɛ nyɛhiɛa jwɛŋmɔ kome, nyɛnaanaa nyɛhaa nyɛhe, nyɛdɔa nyɛhe akɛ nyɛmimɛi, nyɛmli ajɔa ahaa nyɛhe.” Kɛ wɔnaanyo ko gbo aloo hela ko ni mli wa waa mɔ lɛ lɛ, wɔnyɛŋ wɔtee mɔ lɛ shi kɛba wala mli aloo wɔtsa mɔ ni hela emɔ lɛ lɛ. Shi wɔbaanyɛ wɔkɛ yelikɛbuamɔ diɛŋtsɛ kɛ miishɛjemɔ aha mɔ lɛ, ekolɛ kɛtsɔ mɔ lɛ ŋɔɔ ni wɔɔya ni wɔkɛ lɛ aye awerɛho lɛ nɔ.—Romabii 12:15.

Nɛkɛ shitee ni yɔɔ naakpɛɛ ni Yesu fee nɛɛ hu gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa wɔsɛɛ be ko nɔ—be mli ni “mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohii abui lɛ amli lɛ aaanu egbee, ni amɛaaje kpo” lɛ! (Yohane 5:28, 29) Mɛi ni yeɔ awerɛho yɛ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ diɛŋtsɛ baana Yesu musuŋtsɔlɛ lɛ beni nyɛmɛi, tsɛmɛi, bii, kɛ nanemɛi ni egboi lɛ fɛɛ kuɔ amɛsɛɛ kɛjɛɔ gbonyo bu mli kɛbaa lɛ!

Nikasemɔi ni Yɔɔ Naakpɛɛ Nii lɛ Amli

Belɛ eyɛ faŋŋ akɛ, Yesu naakpɛɛ nii lɛ jeee hewalɛ kpojiemɔi ni yɔɔ miishɛɛ kɛkɛ. Amɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, ni ekɛfee nɔkwɛmɔ nɔ efɔ shi eha Kristofoi ni awoɔ amɛ hewalɛ ni ‘amɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam’ lɛ. (Romabii 15:6) Amɛwoɔ ejurɔfeemɔ, nihamɔ su, kɛ musuŋtsɔlɛ su kpojiemɔ he hewalɛ. Nɔ ni fe enɛ lɛ, amɛfeɔ hewalɛ nitsumɔi ni abaatsu yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ he mfonirii ni atsɔɔ hiɛ anaa.

Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ, etsu ehewalɛ nitsumɔi lɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ he ko bibioo pɛ. (Mateo 15:24) Akɛ Maŋtsɛ ni awo ehiɛ nyam lɛ, ehewalɛ lɛ mli baalɛɛ kɛkpele shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ! (Lala 72:8) Beni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ, mɛi ni ná etsamɔi kɛ egbohiiashitei ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ saa gboi ekoŋŋ. Yɛ eŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ shishi lɛ, abaajie esha kɛ gbele kɛjɛ shihilɛ mli kwraa, ni ebaagbele gbɛ kɛha naanɔ wala namɔ. (Romabii 6:23; Kpojiemɔ 21:3, 4) Hɛɛ, Yesu naakpɛɛ nii lɛ tsɔɔ akɛ wɔsɛɛ be ko ni yɔɔ nyam ka wɔhiɛ kɛmiiba. Yehowa Odasefoi eye ebua mɛi akpekpei abɔ ni amɛna hiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ akɛ amɛaafata he. Kɛyashi nakai be lɛ aaashɛ lɛ, mɛɛ nɔ ni etsɛŋ kwraa ni ebaaba lɛ he mfoniri ni yɔɔ miishɛɛ akɛhaa wɔ kɛtsɔɔ Yesu Kristo naakpɛɛ nii lɛ anɔ nɛkɛ!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Yesu ha nu tsɔ wein

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje