Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w80 3/1 bf. 3-7
  • “Esumɔ Amɛ Kɛwula Shi”

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • “Esumɔ Amɛ Kɛwula Shi”
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1980
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • “NYƐFEA ENƐ”​—MƐNI HEWƆ?
  • NI MƆ AAATAO LƐDIƐŊTSƐ EMLI EKWƐ
  • ‘Mikɛ Nyɛ Miifee Kpaŋmɔ Kɛha Maŋtsɛyeli’
    Ekome ni Afee Kɛmiija Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ
  • Nisan 14—Gbi Ni Akaiɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
  • Nuŋtsɔ lɛ Gbɛkɛnaashi Niyenii Lɛ Te Ayeɔ lɛ Ahaa Tɛŋŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
  • Namɛi Diɛŋtsɛ Yɔɔ Ŋwɛi Tsɛmɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1980
w80 3/1 bf. 3-7

“Esumɔ Amɛ Kɛwula Shi”

BƆFO YOHANE ji mɔko ni kɛ Yesu teŋ hi waa naakpa. Lɛ ji mɔni awie ehe yɛ Yohane Sanekpakpa lɛ mli akɛ “mɔkome ni Yesu sumɔɔ” lɛ. Yɛ naagbee “gbɛkɛnaashi niyenii” lɛ shishi lɛ, etá Yesu masɛi, ni lɛ ji mɔni beni Yesu tsotsoro piŋmɔtso nɔ lɛ, ekɛɛlɛ akɛ eŋɔ Maria ni ji Yesu nyɛ̀ kɛya lɛdiɛŋtsɛ ewe ni eyakwɛlɛ tamɔ lɛdiɛŋtsɛ enyɛ̀ nɔŋŋ lɛ.​—Yoh. 13:​23; 19:​25-27; 20:2; 21:⁠20.

Jeee gbɔmɔtsoŋ hefɛo hewɔ naanyobɔɔ ni mli wa baje Yesu kɛ Yohane teŋ lɛ. Ni Yohane jeee mɔko ni ehenumɔi amli wa fe nine aloo enuɔ nii ahe waa, tamɔ bɔni mɛikomɛi ekpɛ mli akɛ eji lɛ, tsɛ eji anɔkwale akɛ ewie suɔmɔ he waa moŋ. Nyɔŋmɔjeŋ suɔmɔ ji su krɔŋŋ ko ni mli wa ni kɛ anɔkwayeli nyiɛ. Yɛ Yohane niŋmai lɛ amli fɛɛ lɛ, ejie suɔmɔ ni mli wa kɛ anɔkwayeli kpo yɛ Yesu Kristo kɛ Yehowa gbɛfaŋ. Yesu, mɔni “lɛdiɛŋtsɛ ele nɔni yɔɔ gbɔmɔ mli” lɛ hiɛ sɔ enɛ waa, ni nohewɔ lɛ suɔmɔ kpãa ko ni mli wa ba amɛyi enyɔ lɛ amɛteŋ.​—Yoh. 2:⁠25.

Kɛji wɔsusu nakai naagbee gbɛkɛnaashi ni Yesu kɛ esɛɛnyiɛlɔi ye lɛ he lɛ, eeewa eha wɔ akɛ wɔkɛ wɔhe aaaye amɛnajiaŋ yɛ shihilɛ mli ni amɛyɔɔ lɛ mli. Amɛteŋ mɔkomɔko leee nɔni baaba Yesu nɔ nakai gbɛkɛ lɛ, ni Yohane po leee. Beni eyashɛ heni agbɛnɛ Yesu kɛɛ “Nyɔɔŋ nɛŋ lɛ mihe sane baaha nyɛ fɛɛ nyɛnane atɔtɔ” ni Petro tso akɛ efeŋ nɔko tamɔ nakai aahu po ni eeekwa e-Nuntsɔ lɛ, ebalɛ akɛ “nakai nɔŋŋ kaselɔi lɛ fɛɛ hu kɛɛ.’” (Mat. 16:​21-23; 26:​31-35) Kwɛ bɔni amɛ aaajijaa amɛha beni nibii balɛ bɔni agba ato lɛ pɛpɛɛpɛ! Yɛ gbɛkɛnaashi niyenii lɛ shishijee mli lɛ, efee amɛ akɛ afi eshɛ ni amɛmiikai klɛŋklɛŋ Hehoo ni aye lɛ kɛkɛ. Shi yɛ Yesu hiɛ lɛ, etsɔɔ nɔ̃ wulu ko naakpa, taakɛ ejeɔ kpo yɛ nibii fɛɛ ni Yesu kɛɛ ekaselɔi lɛ ni ewie he etsɔɔ e-Tsɛ yɛ sɔlemɔ mli, titri beni ‘eye gbɛkɛnaashi niyenii lɛ sɛɛ,’ ni eto lɛdiɛŋtsɛ egbele lɛ kaimɔ shishi lɛ. Wɔleɔ enɛ he sane saŋŋ kɛtsɔɔ Yohane Sanekpakpa lɛ yitsei 13 kɛyashi 17 akanemɔ nɔ. Aŋmala nibii ni tee nɔ nɛɛ ahe sane fitsofitso afɔ̃ shi yɛ nibii ni ba lɛ asɛɛ afii aaatee 65, ni enɛ maa nɔni Yesu kɛɛ “hefatalɔ lɛ ni ji mumɔ krɔŋkrɔŋ” lɛ baatsu lɛ nɔ mi; Yesu kɛɛ: “Eeetsɔɔ nyɛ nii fɛɛ, ni eeekai nyɛ nii fɛɛ ni mikɛɛ nyɛ lɛ.” (Yoh. 14:26) Hɛɛ, átsɔse Yohane ni asumɔɔ lɛ jogbaŋŋ, ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ afee mfoniri ni wɔkɛna henumɔ kɛ hiɛsɔɔ ni ena ni ekɛŋmala wiemɔi nɛɛ lɛ. Yesu he lɛ:

“Dani Hehoo gbijurɔ lɛ aaashɛ lɛ, akɛni Yesu le akɛ eŋmlɛtswaa ni ekɛbaaje je nɛɛ mli kɛya Tsɛ lɛ ŋɔɔ lɛ eshɛ hewɔ lɛ, bɔni esumɔɔ emɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ, nakai esumɔ amɛ kɛwula shi.”​—Yoh. 13:⁠1.

Ebaafee akɛ Yohane susu suɔmɔ ni yeɔ anɔkwa ni Yesu tsɔɔ lɛ he ni yɔɔ naakpɛɛ ni tsɔɔ duromɔ babaoo, Iɛ he kpitiokpitio. Nakai kaselɔi lɛ ná amɛdiɛŋtsɛ amɛhe nɔmimaa kɛteke nɔ; shi amɛjeee mɛi ni he wa, ni beni kaa ba lɛ, amɛgbee shi. No etsɔɔɔ akɛ amɛbɛ tsui kpakpa. Adesai agbɛfaŋ gbɔjɔmɔ kɛkɛ ni, ni Satan huru edamɔ nɔ ni ekɛye awui; shi esɛɛ etsɛɛɛ.​—Luka 22:⁠32.

“NYƐFEA ENƐ”​—MƐNI HEWƆ?

Wɔmiibɛŋkɛ Yesu gbele yɛ Nisan 14, afi 33 Ŋ.B. lɛ gbijurɔ kɛ “Nuntsɔ lɛ gbɛkɛnaashi niyenii” Iɛ yeli. Abaafee enɛ Ju, March 31, 1980, beni hulu enyɔ shi, yɛ Yehowa Odasefoi asafoi fɛɛ amli. Nohewɔ lɛ mɛni ji otu yɛ wɔjwɛŋmɔ mli? Mɛni hewɔ beni Yesu kumɔ aboloo eha kɛ beni eŋɔ kpulu lɛ hu eha sɛɛ lɛ, ekɛɛ: “Nyɛfea enɛ ni nyɛŋɔkai mi” lɛ?​—1 Kor. 11:​20, 23-26.

Nɔni Yesu kɛɛ gbii fioo komɛi dani gbi nɛɛ bashɛ beni ebu abɛ ko ni bɛ sɔkɔtrelee shi hewalɛ yɔɔ mli, ni ekɛ ehe to ŋmaakuli he, lɛ tsɔɔ akɛ lɛdiɛŋtsɛ ele nɔni enɛ fɛɛ tsɔɔ, ejaakɛ ekɛɛ: “Kɛ́ ŋmaakuli enyɔɔɔ shikpɔŋ ni egbo lɛ, no lɛ bɔni eyɔɔ lɛ nɔŋŋ eyɔɔ; shi kɛji egbo lɛ, ewoɔ yibii pii.” (Yoh. 12:24) Nɔni ekɛɛ kɛtsa nɔ lɛ tsɔɔ akɛ eekpa gbɛ akɛ ebaana nɔ̃ ni ehiɛ baashwie shi yɛ egbele yɛ piŋmɔtso nɔ lɛ hewɔ, dani agbɛnɛ hu ekpa gbɛ akɛ suɔmɔ ni haa mɔ kɛ ehe shãa afɔle he nɔkwɛmɔnɔ ni da naakpa ni efee lɛ baatsu nibii ni yɔɔ nyam ni tsuɔ nii kɛyaa shɔŋŋ. Yɛ nakai wiemɔi lɛ amli lɛ, Yesu jie etsuiŋ suɔmɔ ni eyɔɔ akɛ ewo e-Tsɛ gbɛi hiɛ nyam lɛ kpo, ni yɛ nakai ŋmlɛtswaa lɛ nɔ lɛ, Yehowa ha e-Bi lɛ nibimɔ hetoo, ejaakɛ “gbee ko jɛ ŋwɛi kɛɛ: Miná miwo ehiɛ nyam, ni masaa mawo ehiɛ nyam ekoŋŋ.”​—Yoh. 12:​25-33.

Yesu jie suɔmɔ ni e-Tsɛ yɔɔ Iɛ eko nɔŋŋ kpo, taakɛ etsĩ tã mra mli yɛ esɔɔmɔ lɛ mli lɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ e-Bi koome lɛ eha, koni mɔfɛɛmɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ena naanɔ wala.” Hɛɛ, lɛ “ji gbɔmɔ Kristo Yesu lɛ, mɔni ŋɔ ehe eha akɛ kpɔmɔnɔ eha mɛi fɛɛ” lɛ. “Esa enaa gbele eha mɔfɛɛmɔ.” (Yoh. 3:​16; 1 Tim. 2:​4-6; Hiob. 2:⁠9) Ebaye eshafeelɔ najiaŋ diɛŋtsɛ, taakɛ atsɔɔ mli fitsofitso aha yɛ Yesaia Wolo 53:​4-7 kɛ 10 lɛ, ni bɔfo Paulo ma bɔni ‘piŋmɔtso no gbele’ lɛ tsu nɔko ni yɔɔ nyam eha adesai eha lɛ nɔ mi yɛ Filipibii Awolo 2:​5-11. Ebaabi eha wɔ fɛɛ akɛ wɔɔɔkane kukuji nɛɛ fɛɛ ni wɔjwɛŋ nɔ, be mli ni Kaimɔ be lɛ shɛɔ nɛɛ.

Yɛ no mli hewalɛi ni tsuɔ nii kɛyaa shɔŋŋ ni wɔsusu he nɛɛ asɛɛ lɛ, Yesu susu hewalɛ ko ni no naà amrɔmrɔ lɛ he beni etoɔ egbele lɛ kaimɔ shishi lɛ. Eji anɔkwale akɛ gbi ko lɛ ewie lɛdiɛŋtsɛ ehe akɛ “aboloo ni hiɛ kã ni jɛ ŋwɛi ba” lɛ, ni ekɛfata he akɛ: “Aboloo ni mikɛbahaa lɛ, ji miheloo ni mikɛba haa yɛ je lɛ wala hewɔ lɛ.” (Yoh. 6:51) Shi beni Yudafoi komɛi ni boɔlɛ toi lɛ efo ewiemɔ lɛ mli sɛɛ lɛ, Yesu tee nɔ ewie nakai sane lɛ nɔŋŋ he ni no tsɔɔ nɔko ni mli kwɔ eha mɛi ni ekɔɔ amɛhe lɛ. Éwie nakai okadi “aboloo” lɛ yeli he momo, shi agbɛnɛ lɛ, etee nɔ ni ekɛɛ:

“Kɛji nyɛyeee Gbɔmɔbi lɛ heloo ni nyɛnuuu elá lɛ, nyɛbɛ wala yɛ nyɛmli. Mɔni yeɔ miheloo ni enuɔ milá lɛ, eyɛ naanɔ wala, ni mi lɛ mateelɛ shi yɛ naagbee gbi lɛ nɔ . . . Mɔni yeɔ miheloo ni enuɔ milá lɛ, ehiɔ mimli, ni mi hu mihiɔ emli.” (Yoh. 6:​53-56) ,

Wiemɔi ni sa kadimɔ jogbaŋŋ nɛ! Enɛ tɔtɔ “ekaselɔi Iɛ ateŋ mɛi pii [anane], ni amɛkɛlɛ enyiɛɛɛ dɔŋŋ.” Mɛni ji wiemɔi nɛɛ amlitsɔɔmɔ?​—Yoh. 6:60-66.

Yesu le akɛ adesai aje ni awie amɛhe yɛ ŋmalɛi krokomɛi ni tsɔ enɛ hiɛ lɛ amli lɛ baana hegbɛ akɛ amɛna kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli nikpakpai yɛ be mli ni emaŋtsɛyeli lɛ aaabɔi nitsumɔ, beni aaana “ŋwɛi hee kɛ shikpɔŋ hee” ni ‘gbele po ehiŋ shi dɔŋŋ lɛ.’ (Kpoj. 21:​1-4; Luka 23:​42, 43) Shi ele hu akɛ e-Tsɛ miisumɔ akɛ shikpɔŋ nɔ adesai aweku ni esha yɔɔ he lɛ mlibii komɛi afata ehe yɛ eŋwɛi maŋtsɛsɛi lɛ nɔ akɛ maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi. (Luka 22:​28-30; Kpoj. 3:​21; 20:⁠6) Ele akɛ tsɛbelɛ, lɛ “mɔni ji Kristo”, lɛ titri ji Abraham seshi lɛ moŋ, kɛlɛ Kristofoi asafo,lɛ mlibii krokomɛi ‘ni yɔɔ Kristo mli’ ni feɔ mumɔŋ “Nyɔŋmɔ Israel” lɛ hu baafee ‘Abraham seshibii kɛ gboshiniyelɔi hu yɛ shiwoo lɛ naa.’ (Gal. 3:​16, 28 29; 6:16) Enɛ ji nɔko ni tsɔɔ ‘duromɔ ni shiɔ duromɔ nɔ’ lɛɛlɛŋ​—Yoh. 1:⁠16.

Bɔfoi anɔkwafoi 11 ni fata Yesu he nakai Nisan 14 gbɛkɛ lɛ ji mɛi klɛŋklɛŋ ni atsɛ́ akɛ amɛye aboloo akpiti ni amɛnu wein ni Yesu kɛɛ amɛdamɔ shi kɛha eheloo ni esha bɛ he kɛ ela ni ji ewala lɛ. (1 Kor.11:​23-26) Mɛikrokomɛi baaba yɛ mɛnɛɛmɛi asɛɛ, mɛi ni Yesu kɛɛ amɛbaahe “minɔ aye yɛ amɛwiemɔ naa” lɛ. (Yoh. 17:20) Yɛ nɛkɛ heyelilɔi nɛɛ agbɛfaŋ lɛ, kadimɔ bɔni awie shii abɔ akɛ “aaahi mɔko mli’ ni akɛtsu nii yɛ Yehowa kɛ Kristo Yesu gbɛfaŋ kɛ Kristofoi asafo ni afalɛ mu lɛ amlibii pɛ ahe taakɛ atsɔɔ yɛ Yohane Sanekpakpa 6:​56; 10:​38; 14:​10, 11, 20; 15:​4-7; kɛ 17:​21-23, 26 lɛ. An American Translation lɛ kɛ wiemɔkuku ni ji ‘yɛ . . . mli’ kɛ ‘amɛkɛ . . . efee ekome,’ tsuɔ nii.

Ahiɛɔ nɛkɛ asafo nɛɛ mlibii lɛ yɛ gbɛ krɛdɛɛ ko nɔ ‘eyɛ mli akɛ jeee amɛdiɛŋtsɛ amɛsalɛ ko hewɔ afeɔ nakai moŋ. (Efe. 2:5;1 Yoh 2:⁠2) Akɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ fɔɔ̀ amɛ ahaa ŋwɛi hiɛnɔkamɔ ni ji hiɛnɔkamɔ akɛ aaafata Kristo he yɛ ŋwɛi gbohiiashitee mli, kɛji amɛ ye anɔkwa dã taakɛ Paulo kɛɛ lɛ, ni ‘amɛná enɔnai lɛ amli gbɛfaŋnɔ, ni amɛgboi gbele ko ni tamɔ enɔ̃ lɛ,’ belɛ aatsɔɔ afɔleshaa gbele; ni amɛŋmɛɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛ aaana Wala yɛ paradeiso shikpɔŋ ko nɔ lɛ he. (Fil. 3:10) Nɛkɛ afɔleshaa gbɛ nɛɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ be mli ni Nyɔŋmɔ halaa mɔ lɛ akɛ nakai Kristofoi asafo ni ji “Kristo gbɔmɔtso” lɛ mlinyo, taakɛ atsɔɔ mli aha yɛ Mateo Sanekpakpa 16: 24 kɛ 1 Korintobii Awolo 12:12-27 lɛ. Akɛ nɛkɛ mɛi nɛɛ baa “kpaŋmɔ hee” ni Kristo lɛ ni efɔse eshwie shi lɛ haa eyeɔ emuu lɛ mli, ni amɛnaà esɔɔmɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ.​—1 Kor. 11:​25; 2 Kor. 3:6; 4:​1-7.

Mɛikomɛi yɛ shikpɔŋ nɔ lolo ni ‘amɛyɛ Kristo Yesu mli ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yeɔ amɛhe odase akɛ amɛji ‘Nyɔŋmɔ bii ni afɔ amɛ yɛ mumɔŋ’ kɛ “Kristo nanemɛi niyelɔi” hu.’ (Rom 8: 1, 14 17) Amɛ aaakai nɛkɛ anɔkwalei ni jara wa nɛɛ he mli ni amɛ aaabaa amɛhe naa kɛha “Nuntsɔ lɛ gbɛkɛnaashi niyenii” lɛ. Shi Yehowa Odasefoi ni aaakpe nakai gbɛkɛ lɛ kpotoo bɛ nakai ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ eko. Amɛle akɛ amɛfataaa ‘asafoku bibioo” lɛ he, shi moŋ amɛkɛɔ akɛ amɛji “asafo babaoo” ni ji “tooi krokomɛi” ni Yesu wie amɛhe lɛ amlibii (Luka 12: 32; Yoh. 10:​16; Kpoj. 7: 9) Amɛ hu amɛtsɔɔ hemɔkɛyeli yɛ Yesu la ni afɔse ashwie shi lɛ mli. (Kpoj. 7: 14) Amɛyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ ‘amɛnine aaashɛ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ,’ ejaakɛ amɛbaana naanɔ wala mli jɔɔmɔi lɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ Yesu wo shi yɛ Mateo Sanekpakpa 25:​31-40 lɛ. Amɛ hu amɛkɛ Kristo “nyɛmimɛi” ni awie amɛhe yɛ nakai abɛbua lɛ ‘mli lɛ naà naanyobɔɔ. Amɛ, akɛ “gbɔi” kɛ́ akɛ amɛ to mumɔŋ Israelbii Iɛ ahe lɛ, amɛhiɛ sɔɔ hegbɛ kɛ gbɛnaanii ni kã amɛnɔ akɛ amɛfata amɛhe ni awo Maŋtsɛyeli lɛ he yibii lɛ. (Yes. 56:​6, 7; 61:5; Mat. 21:43) Amɛteaŋ mɛikomɛi po egboi yɛ anɔkwa ni amɛye ni amɛkɛfi shi amɛha anɔkwale lɛ kɛ Maŋtsɛyeli sane lɛ ni amɛshiɛ ni amɛsheee he gbeyei lɛ hewɔ. Shi eyɛ mli akɛ amɛ aaagboi lá-odasefonyo gbele moŋ, shi amɛgboiii afɔleshaa gbele tamɔ Yesu kɛ mɛi ni ji “Kristo nanemɛi niyelɔi” yɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli gboiɔ lɛ. Akɛni amɛyɔse akɛ esoro amɛ hewɔ lɛ, amɛyeee okaditoo nibii ni ji aboloo kɛ wein lɛ eko, ejaakɛ mɔni yeɔ ni enuɔ lɛ miitsɔɔ akɛ yɛ Kristo gbele lɛ mli nikpakpai ni eeena lɛ sɛɛ lɛ, ekɛlɛ miikɔ nakai afɔleshaa gbɛ lɛ hu.

NI MƆ AAATAO LƐDIƐŊTSƐ EMLI EKWƐ

Eyɛ mli akɛ mɛi ni ŋmɛnɛ amɛfeɔ nakai “kuu kome . . . [ni yɔɔ] kwɛlɔ kome [shishi]” lɛ fã kpotoo yɔseɔ nɛkɛ sɔrɔtofeemɔ nɛɛ moŋ, shi sanebimɔ lɛ aaanyɛ aba akɛ te mɔko aaafee tɛɛŋ ele akɛ efata mɛi ni atsɛ kɛmiiya ŋwɛi lɛ ahe hu? Amrɔ nɛɛ anyɛɛɛ atsɔ kponɔgbɛ odaseyelinɔ ko nɔ ana enɛ, tamɔ bɔni ebalɛ eha beni akɛ mumɔ lɛ nikeenii ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ ha yɛ Kristofoi asafo lɛ shishijee gbii lɛ amli lɛ. Nii ni yɔɔ jara po fe nakai nikeenii lɛ ji hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ nyam akɛ mɔ aaana ŋwɛi gboshinii; hiɛnɔkamɔ ni akɛha mɛi ni atsɛ amɛ “Nyɔŋmɔ bii” ni amɛna “ŋwɛi tsɛmɔ lɛ eko” lɛ. (Heb. 3:1; 1 Yoh. 3:​1-3) Nakai be lɛ mli lɛ, hiɛnɔkamɔ kome nɛɛ pɛ yɔɔ, shi ŋmɛnɛ be mli ni eshwɛ fioo abaagbe nakai Nyɔŋmɔ ‘gbɛjianɔtoo’ lɛ fã lɛ naa nɛɛ, agbele Maŋtsɛyeli agboi lɛ anaa hatoo ni aatsɛ “asafo babaoo” ko hu akɛ amɛbana shikpɔŋnɔ jɔɔmɔi, taakɛ atsĩ tã momo lɛ. Ébalɛ nakai titri kɛjɛ afi 1935 nɔ kɛbaa nɛɛ; afi nɔ ni abayɔse faŋŋ akɛ “asafo babaoo” lɛ ji shikpɔŋnɔ kuu ko ni yɔɔ naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ ko nɔ he hiɛnɔkamɔ lɛ.​—Efe. 1:​10; Kpoj. 7:​9-17.

Ani mɔ aŋkro lɛ diɛŋtsɛ baakpɛ mli eha ehe ni ehala nɔ̃ hiɛnɔkamɔ ni ebaasumɔ​—akɛ ŋwɛi nɔ̃ jio, aloo shikpɔŋnɔ nɔ̃? Dabi. Dani mɔko aaana hiɛnɔkamɔ ko lɛ, esani ejɔɔ ehe nɔ kwraa ni abaptisilɛ kɛtsɔ kpɛlɛmɔ ni eeekpɛlɛ akɛ kɛjɛ no nɔ kɛyaa lɛ ebaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaanii, shi jeee lɛdiɛŋtsɛ esuɔmɔnaanii, lɛ nɔ. Nyɔŋmɔ tsɔɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nitsumɔ nɔ ehaa afeɔ esuɔmɔnaanii. Bɔni nakai mumɔ lɛ tsuɔ nii ehaa yɛ mɛi ni Nyɔŋmɔ ehala akɛ mɛi ni baatsɔmɔ “asafoku bibioo” lɛ mlibii ni ehaa amɛnaà ŋwɛi hiɛnɔkamɔ ko yɛ amɛmli lɛ gbɛfaŋ, lɛ mlitsɔɔmɔ yɛ Romabii Awolo 8:​14-17. Nakai Kristofoi lɛ ná odaseyeli faŋŋ ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he, yɛ amɛmli, akɛ atsɛ amɛ kɛha ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ.

Ani tsuji ni ejɔɔ amɛhe nɔ ni Nyɔŋmɔ eŋɔ amɛ akɛ “asafo babaoo” lɛ mlibii lɛ hu naa Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ eko? Hɛɛ, amɛ hu amɛnaa eko tamɔ bɔni Nyɔŋmɔ tsuji anɔkwafoi ni hi shi dani Kristofoi abe bashɛ tamɔ Mose kɛ Yohane Baptisilɔ ni bɛ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ ná eko lɛ nɔŋŋ. (Mat. 11:11) Nyɔŋmɔ kɛ etsuji ni ejɔɔ amɛhe nɔ amɛhalɛ lɛ ateŋ mɔfɛɛmɔ naà shãramɔ aŋkroaŋkro ŋmɛnɛ, ni ehaa amɛnaa emaŋtsɛyeli Iɛ mli shihilɛ he hiɛnɔkamɔ. Paulo kɛɛ nakai blema Kristofoi lɛ akɛ ‘nɔhiɛkamɔ [nɛɛ] naa ahere amɛyiwala yɛ,’ belɛ eetsɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ. Ewie hiɛnɔkamɔ kɛha “bɔɔnii” ni ji adesai aweku ni shwɛɔ yɛ mɛnɛɛmɛi asɛɛ ni mɛɔ “Nyɔŋmɔ bii lɛ akpojiemɔ” kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ amɛdiɛŋtsɛ lɛ amɛ aaana “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli” gbɛfaŋnɔ akɛ Nyɔŋmɔ shikpɔŋ nɔ bii ni akpɔ̃ amɛ lɛ he.​—Rom. 8:​18-25.

Nohewɔ lɛ esani ahere mɔfɛɛmɔ aŋkroaŋkro yɛ hiɛnɔkamɔ krɛdɛɛ ko mli. Esani efee hiɛnɔkamɔ ko ni heɔ bo emuu ni etsɔɔ nɔko krɛdɛɛ ehaa bo. Kɛji, beni okɛ tsui krɔŋŋ etao ohe mli okwɛ lɛ, onaa akɛ oyiŋ feɔ bo kɔshikɔshi yɛ gbɛ ko nɔ kɛ̃, aloo kɛji oyɔse akɛ henumɔi komɛi ni mli wawai kɛkɛ ha ni oyasusu akɛ ona ŋwɛi tsɛmɔ lɛ eko, aloo ekolɛ nakai tsɛmɔ lɛ ha osɔle ohe kɛjɛ mɛikrokomɛi ahe, ni eha ofee tamɔ nɔni ofe amɛ, ni osusu akɛ yɛ nohewɔ lɛ oyɛ hegbɛ yɛ nibii krɛdɛi komɛi ahe ni esani akɛ bulɛ krɛdɛɛ ko aha bo lɛ, belɛ esa jogbaŋŋ akɛ osaà okwɛɔ oshidaamɔ mli fitsofitso. Yɛ anɔkwayeli kɛ heshibaa mli lɛ, kaashashao shi kwraa akɛ ooobi Nyɔŋmɔ ni eha bo nilee kɛ gbɛtsɔɔmɔ, kɛ yelikɛbuamɔ ni okɛbaafee esuɔmɔnaanii. Egbeŋ ohiɛ. ‘Nyɔŋmɔ hiɛɔ bo tamɔ ebi’ ni esumɔɔ.​—1 Kor. 11:​28; Heb. 12:​4-11; Yak. 1:​5-8.

Mɛi fɛɛ ni hiɛ toogwantɛŋsu lɛɛlɛŋ ni amɛbaa “Nuntsɔ lɛ gbɛkɛnaashi niyenii” lɛ eko akɛ nikwɛlɔi kɛkɛ jio, aloo niyelɔi jio, lɛ naà miishɛɛ akɛ amɛ aaaba koni amɛbafata he ni ‘akai’ nibii fɛɛ ni Yesu fee ni ekɛtsɔɔ anɔkwayeli suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha e-Tsɛ kɛ mɔfɛɛmɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ. Tamɔ bɔni Yesu ‘sumɔ amɛ kɛwula shi’ lɛ, nyɛhaa wɔ hu wɔjieɔ nakai shifimɔ kɛ anɔkwayeli mumɔ lɛ eko nɔŋŋ kpo kɛyawulaa shi. Yohane kɛɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ ‘yɛ je lɛ mli.’ Yɛ wɔhewalɛwoo hewɔ lɛ, Yesu kpɛlɛ enɛ nɔ ni ekɛfata he akɛ: “Je lɛŋ lɛ, hejaramɔ nyɛnaã, shi kɛlɛ nyɛtsui anyɔa nyɛmli: miye je lɛ nɔ kunim.” (Yoh. 13:1; 16:33) Nohewɔ lɛ nyɛhaa wɔ fɛɛ “wɔyea . . . gbijurɔ lɛ . . . kɛ anɔkwale akpiti ŋmiiŋmi,” taakɛ Paulo wo wɔ ŋaa akɛ wɔfee lɛ.​—1 Kor. 5: 8.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje