Bɛŋkɛmɔ Yehowa
“Nyɛhiɛa sɔlemɔ mli daa.”—ROMABII 12:12
1. Mɛni ji Yehowa suɔmɔnaa nii yɛ sɔlemɔ he, ni mɛɛ hewalɛwoo bɔfo Paulo kɛha yɛ sɔlemɔ he?
YEHOWA ji “hiɛnɔkamɔ Nyɔŋmɔ” kɛha ewebii anɔkwafoi fɛɛ. Akɛ “sɔlemɔ Toibolɔ” lɛ, eboɔ amɛfaikpamɔi kɛha yelikɛbuamɔ koni amɛnine ashɛ hiɛnɔkamɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni ekɛmaa amɛhiɛ lɛ toi. (Romabii 15:13; Lala 65:2, New World Translation) Ni etsɔɔ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ nɔ ewoɔ esɔɔlɔi fɛɛ hewalɛ ni amɛba eŋɔɔ be fɛɛ be ni amɛsumɔɔ. Eyɛ jɛmɛ be fɛɛ be, ni eesumɔ ni enine ashɛ nibii ni amɛsusuɔ he yɛ teemɔŋ diɛŋtsɛ lɛ anɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ewoɔ amɛ hewalɛ akɛ “nyɛhiɛa sɔlemɔ mli daa” kɛ “nyɛsɔlea ni nyɛkafɔa.”a (Romabii 12:12; 1 Tesalonikabii 5:17) Eji Yehowa suɔmɔnaa nii akɛ Kristofoi fɛɛ atsɛ lɛ be fɛɛ be yɛ sɔlemɔ mli, ni amɛfɔse amɛtsuii amli saji amɛshwie enɔ, ni amɛfee nakai yɛ esuɔmɔ Bi, Yesu Kristo gbɛi amli.—Yohane 14: 6, 13, 14.
2, 3. (a) Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ wo wɔ ŋaa akɛ “nyɛhiɛa sɔlemɔ mli daa” lɛ? (b) Mɛɛ nɔmimaa wɔyɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ ni wɔsɔle?
2 Mɛni hewɔ Nyɔŋmɔ kɛ ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ haa wɔ? Ejaakɛ shihilɛ mli nɔnyɛɛi kɛ gbɛnaa nii baanyɛ atsii yɛ wɔnɔ aahu akɛ wɔhiɛ baanyɛ akpa sɔlemɔ nɔ. Aloo naagbai baanyɛ aye wɔnɔ ni eha wɔŋmɛɛ miishɛɛ ni wɔnaa yɛ hiɛnɔkamɔ lɛ mli lɛ he ni wɔkpa sɔlemɔ. Yɛ nibii nɛɛ ahewɔ lɛ, kaimɔi ni woɔ wɔ hewalɛ koni wɔsɔle ni egbala wɔ kɛbɛŋkɛ yelikɛbuamɔ kɛ miishɛjemɔ jɛɛhe, Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ he kpaakpa lɛ he miihia wɔ.
3 Kaselɔ Yakobo ŋma akɛ: “Nyɛtsia nyɛbɛŋkɛa Nyɔŋmɔ, ni eeetsi ebɛŋkɛ nyɛ.” (Yakobo 4:8) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni yɔɔ ŋwɛi shɔŋŋ tsɔ loo etse ehe kɛtee shɔŋŋ bɔ ni no haŋ enu nɔ ni wɔkɛɔ lɛ, yɛ emuu ni wɔyeee akɛ adesai lɛ fɛɛ sɛɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:27) Kɛfata he lɛ, ejeee mɔ ni efee shikpilikpii ni susuuu sane he. Lalatsɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Yehowa hiŋmɛi ka jalɔi ahe, ni efeɔ toi ehaa amɛbolɔmɔi lɛ.”—Lala 34:16; 1 Petro 3:12.
4. Te aaanyɛ afee bɔ ni Yehowa feɔ toiboo ehaa sɔlemɔ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ aha tɛŋŋ?
4 Yehowa fɔɔ wɔ nine ni wɔsɔle. Wɔbaanyɛ wɔkɛ enɛ ato henaabuamɔ ko ni mɛi pii miiwie yɛ shishi lɛ he. Oyɛ jɛmɛ ni oobo mɛi krokomɛi awiemɔi atoi. Nɔ ni ofeɔ pɛ ji ni okwɛ nɔ ni yaa nɔ lɛ. Kɛkɛ ni mɔ ko tsɔ ehe kɛba omasɛi, etsi ogbɛi ata, ni ebɔi bo kɛ wiemɔ. Enɛ gbala ojwɛŋmɔ yɛ gbɛ krɛdɛɛ ko nɔ. Nakai nɔŋŋ Nyɔŋmɔ boɔ ewebii lɛ atoi yɛ be fɛɛ mli, yɛ he fɛɛ he ni amɛyɔɔ. (2 Kronika 16:9; Abɛi 15:3) No hewɔ lɛ enuɔ wɔwiemɔi, ni ebuɔ wɔhe ni eyɛ wɔhe miishɛɛ hu. Shi kɛ wɔtsi Nyɔŋmɔ gbɛi ata yɛ sɔlemɔ mli lɛ, egbalaa ejwɛŋmɔ, ni etsuuɔ ehiŋmɛi eshwieɔ wɔnɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ. Yehowa baanyɛ atsɔ ehewalɛi lɛ anɔ eyoo ni enu gbɔmɔ tsuiŋ faikpamɔi ni ‘etee ehe yɛ etsui kɛ ejwɛŋmɔ mli ni ejeee kpo yɛ enaabu lɛ. Nyɔŋmɔ maa nɔ mi kɛhaa wɔ akɛ ebaatsi ebɛŋkɛ mɛi fɛɛ ni tsɛɔ egbɛi yɛ anɔkwayeli mli ni taoɔ ni amɛtsi amɛbɛŋkɛ lɛ lɛ.—Lala 145:18.
Hetoo Baa yɛ Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Naa
5. (a) Mɛni ŋaawoo ni akɛha akɛ, “nyɛhiɛa sɔlemɔ mli daa” lɛ tsɔɔ yɛ wɔsɔlemɔi ahe? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔɔ ehaa wɔsɔlemɔi ahetoo yɛ?
5 Ŋaawoo akɛ ahiɛ sɔlemɔ mli daa lɛ tsɔɔ akɛ, yɛ bei komɛi amli lɛ Yehowa baaŋmɛ gbɛ ni wɔya nɔ wɔsɔle yɛ sane ko he yɛ be kpalaŋŋ mli dani abaana ehetoo lɛ yɛ faŋŋ mli. Ekolɛ eeeha wɔfee mɛi ni etɔ wɔ po kɛ Nyɔŋmɔ faikpamɔ kɛha mɔbɔnalɛ loo duromɔ ko ni tamɔ nɔ ni ehe miihia wɔ waa shi aku hiɛ ashwie nɔ yɛ be kakadaŋŋ mli. No hewɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ yaa nɔ ekɛɔ wɔ ni wɔkaŋmɛɛ wɔhe wɔha susumɔ ni tamɔ nɛkɛ shi moŋ wɔya nɔ wɔsɔle. Esa akɛ wɔya nɔ wɔkpa lɛ fai yɛ nibii ni wɔsusuɔ he lɛ ahe, kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ ekɛ bulɛ haa wɔsɔlemɔi ni ebaatsu nɔ ni he hiaa wɔ diɛŋtsɛ lɛ he nii, jeee nɔ ni wɔsusu he lɛ kɛkɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ wɔfaikpamɔi lɛ yɛ eyiŋtoo naa ekwɛɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ nii ni wɔbiɔ lɛ baasa mɛi krokomɛi ahe. Wɔbaanyɛ wɔkɛ sane lɛ ato tsɛ ko ni ebinuu bi lɛ akɛ ehe baisekel eha lɛ lɛ he. Tsɛ lɛ le akɛ kɛ ehe baisekel eha binuu lɛ, ebinuu kroko lɛ hu baasumɔ eko. Akɛni ekolɛ binuu lɛ ekome edako tsɔ kɛha baisekel hewɔ lɛ, ekolɛ tsɛ lɛ baakpɛ eyiŋ akɛ eheŋ eko yɛ nakai be pɔtɛɛ lɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu yɛ eyiŋtoo kɛ bɔ ni etoɔ be yɛ saji ahe ehaa lɛ hewɔ lɛ, wɔŋwɛi Tsɛ lɛ kpɛɔ eyiŋ yɛ nɔ ni hi diɛŋtsɛ kɛha wɔ kɛ mɛi krokomɛi lɛ he.—Lala 84:9, 12; okɛto Habakuk 2:3 he.
6. Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ Yesu kɛha yɛ sɔlemɔ he, ni sɔlemɔ ni aaaya nɔ ahiɛ mli lɛ tsɔɔ mɛni?
6 Nɔ ni sa kadimɔ ji nɔkwɛmɔ nɔ ni Yesu kɛha yɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ ekaselɔi lɛ “sɔleɔ daa ni ekaje tsine” lɛ he lɛ. Yoo okulafo ko ni ayeee esane yɛ jalɛ naa lɛ tee nɔ ebi adesa kojolɔ ko ni efa ehe aahu kɛyashi be mli ni yɛ naagbee lɛ aye esane lɛ aha lɛ yɛ jalɛ naa. Yesu kɛfata he akɛ: ‘Yɛ anɔkwale mli lɛ, aso Nyɔŋmɔ faŋ ehalamɔbii ahe?’ (Luka 18:1-7) Sɔlemɔ he ni akãa daa lɛ tsɔɔ wɔhemɔkɛyeli, wɔhe ni wɔkɛfɔɔ Yehowa nɔ, bɔ ni wɔsumɔɔ akɛ wɔɔbɛŋkɛ lɛ ni wɔkɛ wɔfaikpamɔi afɔ ehiɛ, ni wɔshi nɔ ni baajɛ mli aba lɛ yɛ edɛŋ.—Hebribii 11:6.
Yehowa He ni Abɛŋkɛɔ lɛ He Nɔkwɛmɔ Nii
7. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase Habel hemɔkɛyeli lɛ yɛ Yehowa he ni wɔɔkpɛtɛ lɛ mli?
7 Biblia lɛ mli eyi obɔ kɛ Nyɔŋmɔ tsuji asɔlemɔ wiemɔi. Enɛɛmɛi lɛ, “wɔ diɛŋtsɛ wɔhe nitsɔɔmɔ hewɔ aŋma ato lɛ, koni wɔkɛ tsuishiŋmɛɛ kɛ ŋmalɛi lɛ amli miishɛjemɔ lɛ ana hiɛnɔkamɔ.” (Romabii 15:4) Kɛ wɔsusu mɛi ni bɛŋkɛ Yehowa lɛ anɔkwɛmɔ nii komɛi ahe lɛ, ewoɔ wɔhiɛnɔkamɔ hewalɛ. Habel kɛ afɔleshaa ni sa ha Nyɔŋmɔ, ni eyɛ mli akɛ atsiii sɔlemɔ ko ni ekɛfata he ta moŋ, shi ŋwanejee ko bɛ he akɛ etsɔ sɔlemɔ nɔ ebi Yehowa ni ekpɛlɛ nɔ ni ekɛhaa lɛ lɛ nɔ. Hebribii 11:4 kɛɔ akɛ: “Hemɔkɛyeli Habel kɛsha afɔle ni fe Kain nɔ lɛ eha Nyɔŋmɔ, no hewɔ hu ni aye ehe odase akɛ jalɔ ji lɛ lɛ.” Habel le Nyɔŋmɔ shiwoo ni yɔɔ 1 Mose 3:15 lɛ, shi kɛ akɛto nɔ ni wɔle bianɛ lɛ he lɛ, nɔ ko bibioo ko pɛ ele. Shi Habel tsu nilee ni eyɔɔ yɛ no beaŋ lɛ he nii. No hewɔ lɛ ŋmɛnɛ, mɛi heei ni yɔɔ Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ he miishɛɛ lɛ ateŋ mɛi komɛi bɛ nilee ni fa, shi amɛsɔleɔ ni amɛkɛ nilee ni amɛyɔɔ lɛ tsuɔ nii babaoo bɔ ni amɛaanyɛ, taakɛ Habel fee lɛ. Hɛɛ, amɛkɛ hemɔkɛyeli tsuɔ nii.
8. Mɛni hewɔ wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ Abraham kɛ ehe kpɛtɛ Yehowa he lɛ, ni mɛɛ sane esa akɛ wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe?
8 Nyɔŋmɔ tsulɔ anɔkwafo kroko ji Abraham, “mɛi fɛɛ ni heɔ yeɔ . . . lɛ atsɛ.” (Romabii 4:11) Ŋmɛnɛ ji be ni hemɔkɛyeli ni wa he hiaa wɔ fe be fɛɛ, ni ehe miihia ni wɔsɔle yɛ hemɔkɛyeli mli, taakɛ Abraham fee lɛ. 1 Mose 12:8 kɛɔ akɛ ema afɔleshaa latɛ “eha Yehowa, ni etsɛ Yehowa gbɛi.” Abraham le Nyɔŋmɔ gbɛi ni ekɛtsu nii yɛ sɔlemɔ mli. Etee nɔ eka sɔlemɔ he shii abɔ yɛ anɔkwayeli mli, ni “etsɛ Yehowa, naanɔ Mawu lɛ gbɛi.” (1 Mose 13:4; 21:33) Abraham miitsɛ Nyɔŋmɔ gbɛi yɛ hemɔkɛyeli ni ekɛhe gbɛi lɛ mli. (Hebribii 11:17-19) Sɔlemɔ ye bua Abraham babaoo ni eha etee nɔ enya babaoo yɛ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ mli. Ani wɔmiinyiɛ Abraham nɔkwɛmɔ nɔ ni ji sɔlemɔ ni wɔɔhiɛ mli daa lɛ sɛɛ?
9. (a) Mɛni hewɔ David sɔlemɔi lɛ ahe yɔɔ sɛɛnamɔ kɛha Nyɔŋmɔ webii ŋmɛnɛ lɛ? (b) Mɛni baajɛ wɔsɔlemɔ akɛ wɔkpɛtɛ Yehowa he taakɛ David fee lɛ mli aba?
9 David ji nɔkwɛmɔ nɔ ni ekaaa yɛ sɔlemɔ ni ahiɛɔ mli daa lɛ he, ni elalai lɛ feɔ saji ni esa akɛ ahi sɔlemɔ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji baanyɛ asɔle yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ nibii tamɔ yiwalaheremɔ loo jiemɔ (La 3:7, 8; 60:7), gbɛtsɔɔmɔ (La 25:4, 5), yibaamɔ loo hebuu (La 17:8), eshaifaa (La 25:7, 11, 18), kɛ tsui ni he tse he (La 51:12). Beni David nu he akɛ ehao lɛ, esɔle akɛ: “Ha ni otsulɔ susuma anya.” (La 86:4) Wɔbaanyɛ wɔsɔle nakai nɔŋŋ kɛha tsui mli miishɛɛnamɔ, ejaakɛ wɔle akɛ Yehowa miisumɔ ni wɔnya yɛ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ mli. David bɛŋkɛ Yehowa kpaakpa ni esɔle akɛ: “Misusuma kpɛtɛɔo gbagbalii; oninejurɔ hiɛ mimli hu.” (La 63:9) Ani wɔbaakpɛtɛ Yehowa he gbagbalii taakɛ David fee lɛ? Kɛ wɔfee nakai lɛ, ebaafĩ wɔsɛɛ hu nakai nɔŋŋ.
10. Mɛɛ susumɔi ni ejaaa lalatsɛ Asaf na yɛ be ko mli, shi mɛni ebayoo?
10 Kɛji wɔɔbɛŋkɛ Yehowa lɛ, no lɛ ehe miihia ni wɔkaha wɔhiɛ miikɔ efɔŋfeelɔi ashihilɛ ni nɔ ko jeee amɛhe sane ko lɛ kɛ amɛ helooŋ nitaomɔ sɛɛdii lɛ nɔ. Be ko lɛ lalatsɛ Asaf nu he akɛ sɛɛnamɔ ko bɛ he akɛ aaasɔmɔ Yehowa, ejaakɛ efɔŋfeelɔi lɛ “daa nɛɛ amɛhe ejɔ amɛ.” Shi eyoo akɛ esusumɔ lɛ ejaaa, ni akɛ efɔŋfeelɔi lɛ yɛ “hei ni shamɔɔ trotro.” Eyɔse akɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni hi fe Yehowa ni akɛ lɛ aaahi shi ni abɛŋkɛ lɛ, ni ewie etsɔɔ Nyɔŋmɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: “Kɛlɛ mahi oŋɔɔ daa nɛɛ; ooomɔ mininejurɔ mli. Shi naa, mɛi ni kɛo teŋ jɛkɛ lɛ ahiɛ aaakpata. . . . Shi mi lɛ, Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hilɛ hi ha mi; mikɛ Nuŋtsɔ Yehowa efee mibobaa he, koni magba onitsumɔi lɛ fɛɛ.” (Lala 73:12, 13, 18, 23, 27, 28) Ni wɔhiɛ aaakɔ heyeli shihilɛ ni efɔŋfeelɔi, mɛi ni bɛ hiɛnɔkamɔ ko lɛ kɛnyiɛɔ lɛ nɔ lɛ, nyɛhaa wɔkasea Asaf, ni wɔbɛŋkɛ Yehowa.
11. Mɛni hewɔ Daniel ji Yehowa he ni akpɛtɛɔ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa lɛ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkase lɛ hu?
11 Daniel kɛ faishitswaa hiɛ sɔlemɔ mli, yɛ oshara ni eeenyɛ eba akɛ akɛ lɛ aaawo jatai abu mli akɛni ebuuu sɔlemɔ ni maŋ lɛ etsi naa hewɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Shi Yehowa “tsu ebɔfo ni ebaŋamɔ jatai lɛ anaabui,” ni ekɛhere Daniel yiwala. (Daniel 6:7-10, 22, 27) Ajɔɔ Daniel babaoo yɛ sɔlemɔ ni ehiɛɔ mli daa lɛ hewɔ. Ani wɔ hu wɔhiɛɔ sɔlemɔ mli daa, titri lɛ kɛ wɔkɛ shitee-kɛ-woo miikpe yɛ wɔ Maŋtsɛyeli shiɛmɔ lɛ mli lɛ?
Yesu, Wɔ Nɔkwɛmɔ Nɔ Lɛ
12. (a) Mɛɛ okadi Yesu to yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishijee mli yɛ sɔlemɔ he, ni enɛ he aaanyɛ aba sɛɛnamɔ aha Kristofoi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni Yesu sɔlemɔ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ sɔlemɔ he?
12 Kɛjɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishijee be mli beebe ni ana akɛ Yesu kɛ ehe woɔ sɔlemɔ mli. Sɔlemɔ su mli ni eyɔɔ yɛ be mli ni abaptisiɔ lɛ lɛ fee okadi kpakpa kɛha mɛi ni naa nu mli baptisimɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ. (Luka 3:21, 22) Mɔ ko baanyɛ asɔle koni Nyɔŋmɔ aye abua lɛ ni etsu nɔ ni nu mli baptisimɔ damɔ shi kɛha lɛ he nii. Yesu ye ebua mɛi krokomɛi hu koni amɛbɛŋkɛ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli. Be ko, beni Yesu yɔɔ he ko ni esɔleɔ lɛ, ekaselɔi lɛ ateŋ mɔkome kɛɛ lɛ yɛ sɛɛ mli akɛ: “Nuŋtsɔ, tsɔɔmɔ wɔ sɔlemɔ.” Kɛkɛ ni Yesu tsɔɔ nɔ ni ale jogbaŋŋ ŋmɛnɛ akɛ sɔlemɔ nɔkwɛmɔ nɔ, ni bɔ ni ato nibii anaa aha lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ akɛ Nyɔŋmɔ gbɛi kɛ eyiŋtoo aye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ. (Luka 11:1-4) No hewɔ lɛ ehe miihia ni wɔle nɔ ni he hiaa lɛ ni wɔŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ wɔsɔlemɔi amli, ni wɔkaku wɔhiɛ wɔshwie “nii ni hi titri lɛ” anɔ. (Filipibii 1:9, 10) Shi, bei shɛɔ ni nɔ ko krɛdɛɛ ko he bahiaa aloo ehe hiaa ni atsu naagba pɔtɛɛ ko he nii. Taakɛ Yesu fee lɛ, Kristofoi baanyɛ aya Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ sɔlemɔ mli ni amɛna ekãa ni amɛkɛtsu nitsumɔi komɛi aloo ni amɛkɛdamɔ kaai loo osharai pɔtɛɛ komɛi anaa. (Mateo 26:36-44) Yɛ anɔkwale mli lɛ, teemɔŋ sɔlemɔi baanyɛ akɔ shihilɛ mli nibii fɛɛ he.
13. Yesu tsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni asɔle aha mɛi krokomɛi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
13 Yesu tsɔ enɔkwɛmɔ nɔ kpakpa lɛ nɔ etsɔɔ bɔ ni ehe hiaa ni asɔle aha mɛi krokomɛi. Ele akɛ abaanyɛ ekaselɔi lɛ ni abaawa amɛ yi, taakɛ afee lɛ lɛ. (Yohane 15:18-20; 1 Petro 5:9) No hewɔ lɛ, ekpa Nyɔŋmɔ fai koni “ekwɛ amɛnɔ yɛ mɔ fɔŋ lɛ hewɔ.” (Yohane 17:9, 11, 15, 20, NW) Ni akɛni ele kaa krɛdɛɛ ni ka Petro hiɛ hewɔ lɛ, ekɛɛ lɛ akɛ: “Mikpa fai mihao, koni ohemɔkɛyeli akata.” (Luka 22:32) Kwɛ bɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he kɛ wɔ hu wɔtee nɔ wɔsɔle wɔha wɔnyɛmimɛi, ni wɔsusu mɛi krokomɛi ahe, shi jeee wɔ pɛ wɔnaagbai kɛ nibii ni he hiaa wɔ!—Filipibii 2:4; Kolosebii 1:9, 10.
14. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ Yesu kɛ ehe kpɛtɛ Yehowa he kpaakpa yɛ eshikpɔŋ nɔ sɔɔmɔ nitsumɔ be lɛ fɛɛ mli, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase lɛ?
14 Yesu kã sɔlemɔ he daa, yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ be lɛ fɛɛ mli, ni ekɛ ehe kpɛtɛ Yehowa he. (Hebribii 5:7-10) Bɔfo Petro tsɛ Lala 16:8 mli wiemɔi lɛ sɛɛ yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 2:25-28, ni ekɛto Nuŋtsɔ Yesu Kristo he: “Ejaakɛ David wie yɛ ehe ekɛɛ: ‘Minaa Nuŋtsɔ lɛ [Yehowa] yɛ mihiɛ daa, ejaakɛ eyɛ mininejurɔ nɔ, koni mikadidaa.’” Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔfee nakai nɔŋŋ. Wɔbaanyɛ wɔsɔle koni Nyɔŋmɔ abɛŋkɛ wɔ, ni wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli kɛtsɔ na ni wɔɔna lɛ yɛ wɔhiɛ yɛ wɔjwɛŋmɔ mli lɛ nɔ. (Okɛto Lala 110:5; Yesaia 41:10, 13 he.) Kɛkɛ lɛ wɔbaaje haomɔi sɔrɔtoi fɛɛ mli, ejaakɛ Yehowa baafi wɔ sɛɛ, ni wɔdidaŋ kɔkɔɔkɔ.
15. (a) Mɛni he esaaa akɛ wɔkpaa sɔlemɔ yɛ? (b) Mɛɛ kɔkɔ abɔɔ yɛ wɔshidaa he?
15 Ekaba kɔkɔɔkɔ akɛ wɔdaaa Yehowa shi yɛ ejurɔ ni efee eha wɔ lɛ fɛɛ he, hɛɛ, yɛ ‘Nyɔŋmɔ nikeenii ni anyɛŋ agba,’ ni nikeenii ni ji e-Bi ni ekɛha akɛ wɔhe eshai lɛ ahe kpɔmɔ afɔleshaa nɔ lɛ fata he lɛ he, (2 Korintobii 9:14, 15; Marko 10:45; Yohane 3:16; Romabii 8:32; 1 Yohane 4:9, 10) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ “[wɔ]daa Nyɔŋmɔ kɛ Tsɛ lɛ shi daa yɛ nii fiaa hewɔ” yɛ Yesu gbɛi amli. (Efesobii 5:19, 20; Kolosebii 4:2; 1 Tesalonikabii 5:18) Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkaha nɔ ni wɔdaa shi yɛ he lɛ miifite, akɛni wɔbɛ deka kwraa yɛ nii ni wɔbɛ kɛ bɔ ni wɔnaagbai lɛ yɔɔ ha hewɔ.
Wɔ Jatsui lɛ ni Wɔɔshɛ Wɔfɔ Yehowa Nɔ
16. Kɛ nɔ ko miigba wɔ naa lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
16 Sɔlemɔ ni wɔɔhiɛ mli daa lɛ tsɔɔ bɔ ni wɔ hetuu-kɛhamɔ lɛ mli kwɔ ha. Kɛ wɔtsɛ Nyɔŋmɔ lɛ, nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ hiɔ kɛhaa wɔ po dani hetoo jɛɔ eŋɔɔ baa. Kɛ nɔ ko miigba wɔjwɛŋmɔ naa lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe akpɛtɛ Yehowa he kɛtsɔ ŋaawoo nɛɛ sɛɛnyiɛmɔ nɔ: “Shɛ ojatsu lɛ ofɔ Yehowa nɔ, ni lɛ eeehiɛ omli.” (Lala 55:23) Kɛji akɛ wɔshɛ wɔjatsui lɛ fɛɛ—yeyeeye-feemɔi, haomɔi, nijiaŋwujeei, gbeyeishemɔi, kɛ ekrokomɛi lɛ fɛɛ—wɔfɔ Nyɔŋmɔ nɔ, ni wɔna hemɔkɛyeli ni yeɔ emuu yɛ emli lɛ, wɔnine shɛɔ tsuiŋ kpoo-feemɔ nɔ, “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ.”—Filipibii 4:4, 7; Lala 68:20; Marko 11:24; 1 Petro 5:7.
17. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔnine ashɛ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ nɔ?
17 Ani nɛkɛ Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ nɛɛ baa trukaa? Eyɛ mli akɛ ekolɛ wɔbaana hejɔlɛ ko amrɔ nɔŋŋ moŋ, shi nɔ ni Yesu wie yɛ mumɔ krɔŋkrɔŋ ni wɔɔsɔle wɔbi lɛ he lɛ hu feɔ anɔkwale yɛ biɛ: “Nyɛbia, ni aaaha nyɛ; nyɛtaoa, ni nyɛaana; nyɛshia, ni aaagbele nyɛ.” (Luka 11:9-13) Akɛni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ wɔtsɔɔ wɔshɛɔ wɔhaomɔi fɛɛ wɔfɔɔ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔka he wɔbi Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ kɛ eyelikɛbuamɔ yɛ wɔjatsui lɛ ahe. Wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ, kɛ wɔkã sɔlemɔ he lɛ, wɔnine baashɛ heyeli kɛ tsuiŋ kpoo-feemɔ nɔ.
18. Mɛni Yehowa feɔ kɛhaa wɔ kɛji akɛ wɔleee nɔ ni wɔɔsɔle yɛ he yɛ shihilɛ ko mli?
18 Shi kɛji akɛ wɔleee nɔ pɛtɛɛ ni wɔɔsɔle wɔbi hu? Yɛ be babaoo mli lɛ, wɔmligbɛ ŋtsɔidɔɔmɔ lɛ ejeee kpo, ejaakɛ wɔnuuu wɔshihilɛ lɛ shishi jogbaŋŋ, aloo wɔleee nɔ ni wɔkɛaafɔ Yehowa hiɛ. Biɛ ji he ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ damɔɔ mli haa wɔ lɛ. Paulo ŋma akɛ: “Ejaakɛ nɔ ni wɔɔsɔle wɔbi ni ja lɛ wɔleee, shi mumɔ lɛ diɛŋtsɛ kɛ ŋtsɔidɔɔmɔ ni anyɛŋ akɛɛ lɛ damɔɔ mli haa wɔ.” (Romabii 8:26) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ji gbalɛi kɛ sɔlemɔi ni jɛ mumɔŋ ni kɔɔ wɔshihilɛ lɛ he. Ehaa enɛɛmɛi damɔɔ mli haa wɔ. Ekpɛlɛɔ enɛɛmɛi anɔ akɛ nɔ ni wɔsɔleɔ yɛ he kɛ wɔle amɛshishinumɔ moŋ yɛ wɔsane lɛ mli, ni ehaa amɛbaa mli kɛhaa wɔ.
Sɔlemɔ kɛ Hiɛnɔkamɔ Baaya Nɔ
19. Mɛni hewɔ sɔlemɔ kɛ hiɛnɔkamɔ baaya nɔ daa kɛya naanɔ lɛ?
19 Sɔlemɔ ni wɔfeɔ wɔhaa wɔŋwɛi Tsɛ lɛ baaya nɔ daa kɛya naanɔ, titri lɛ yɛ shi ni wɔdaa yɛ jeŋ hee lɛ kɛ ejɔɔmɔi fɛɛ he lɛ he. (Yesaia 65:24; Kpojiemɔ 21:5) Wɔbaaya nɔ wɔnya yɛ hiɛnɔkamɔ mli hu, ejaakɛ hiɛnɔkamɔ yɛ shihilɛ ko mli lɛ baahi shi daa. (Okɛto 1 Korintobii 13:13 he.) Wɔjwɛŋmɔ nyɛŋ asusu nibii heei ni Yehowa kɛbaaba yɛ be mli ni ebɛ Hejɔɔmɔ gbi ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ he, ni lɛ diɛŋtsɛ eto eha ehe lɛ shishi dɔŋŋ lɛ ahe. (1 Mose 2:2, 3) Ebaaná naakpɛɛ nii ni suɔmɔ yɔɔ mli ni jwere ewebii ahiɛ lɛ eha amɛ yɛ yinɔi fɛɛ mli, ni wɔsɛɛ be ni anunyam nibii wuji yɔɔ mli yɛ kɛha mɛi ni feɔ esuɔmɔnaa nii.
20. Mɛni esa akɛ efee wɔfaishitswaa, ni mɛni hewɔ?
20 Akɛni hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ miishɛɛ nɛkɛ ka wɔhiɛ hewɔ lɛ, eba akɛ wɔ fɛɛ wɔɔkpɛtɛ Yehowa he kɛtsɔ sɔlemɔ ni wɔɔhiɛ mli daa nɔ. Ekaba akɛ wɔɔkpa wɔŋwɛi Tsɛ lɛ shidaa yɛ wɔjɔɔmɔi nɛɛ fɛɛ he. Wɔ gbɛkpamɔi lɛ baaba mli yɛ miishɛɛ mli yɛ be ni sa mli, kɛteke nɔ ni wɔɔnyɛ wɔsusu loo wɔkpa gbɛ po, ejaakɛ Yehowa “nyɛɔ efeɔ kɛtekeɔ nɔ babaoo fe nii fɛɛ ni wɔkpaa he fai loo wɔjwɛŋɔ.” (Efesobii 3:20) Belɛ, yɛ enɛ hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔkɛ yijiemɔ kɛ anunyam kɛ shidaa fɛɛ aha Yehowa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, “sɔlemɔ Toibolɔ lɛ,” kɛyaa naanɔi fɛɛ mli!
[Shishigbɛ niŋmai]
a Taakɛ Webster’s New Dictionary of Synonyms lɛ tsɔɔ lɛ, “Etamɔ nɔ ni nyɛhiɛa . . . mli lɛ tsɔɔ su ni asumɔɔ yɛ be fɛɛ mli; etsɔɔ hã ni ahãaa yaka ni nɔ ko feɔ, yiŋkɔshikɔshi-feemɔ, loo nibii ni mli wawai aje mɔ nijiaŋ wui, kɛ shiŋŋ-feemɔ yɛ nɔ ko sɛɛdii loo efeemɔ mli kɛyashi naagbee.”
Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?
◻ Mɛni hewɔ ehe hiaa ni wɔhiɛ sɔlemɔ mli daa lɛ?
◻ Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ sɔlemɔi ni afee dani Kristofoi abe lɛ shɛ Iɛ he nɔkwɛmɔ nii amli?
◻ Mɛni Yesu nɔkwɛmɔ nɔ Iɛ tsɔɔ wɔ yɛ sɔlemɔ he?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔshɛ wɔjatsui lɛ wɔfɔ Yehowa nɔ ni mɛni baajɛ mli aba?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]
Daniel kpaaa sɔlemɔ yɛ ehe gbeyei ni awo akɛ aaashɛ lɛ afɔ jatai abu mli Iɛ fɛɛ sɛɛ