Nibii Ni La Nyɛŋ Asha Ni Akɛaatswa Tsu Lɛ
“Mɛi komɛi kɛ shika loo jwiɛtɛi loo tɛi ni jara wa baatsu nii ni amɛkɛtswa tsu lɛ yɛ shishitoo lɛ nɔ; mɛi krokomɛi kɛ tsei loo jwɛi loo ŋtoo baatsu nii.”—1 KORINTOBII 3:12, Today’s English Version.
1, 2. (a) Mɛni baafee dɔlɛ sane waa fe ni mɔ ko aaana ni eshia eshã wɛlɛŋŋ? (b) Mɛɛ nijiaŋwujee ni tamɔ nakai sɔɔlɔi ni ji Kristofoi kɛkpeɔ yɛ be komɛi amli?
1 EYƐ mɔbɔ kɛ ana ni shia fɛfɛo ko esha wɛlɛŋŋ. Kwɛ awerɛho ni baamɔ bo, titri lɛ kɛ bo ji mɔ ni ma tsu lɛ! Ni ooona ni obe kɛ omɔdɛŋbɔɔ fɛɛ eshã lɛ baafee piŋmɔ sane diɛŋtsɛ. Ni kɛlɛ anyɛŋ akɛ nɛkɛ piŋmɔ nɛɛ ato bɔ ni Kristofonyo nuɔ he ehaa kɛ ebinuu loo ebiyoo shi anɔkwale lɛ kɛha je lɛŋ nibii asɛɛdii lɛ he. Nɔ ko bɛ ni abaanyɛ akɛto piŋmɔ ni baa beni mɔ ko naa hɔ ni ehi lɛ hiɛ kpataa yɛ mumɔŋ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ he.
2 Bɔ ni fɔlɔi nɛɛ nuɔ he amɛhaa yɛ amɛtsui mli lɛ baatamɔ nijiaŋwujee ni baa yɛ be mli ni Kristofonyo sɔɔlɔ ko ena niiashikpamɔ ko ni tamɔ nɛkɛ lɛ. Ekolɛ okɛ mɔ ko je Biblia lɛ kasemɔ shishi ni okɛ nyɔji loo afii pii ye bua lɛ koni ebaná anɔkwale lɛ he nilee. Onaa ni eeba kpeei ni eje shishi akɛ ekɛ ehe aaawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli po. Kɛkɛ ni trukaa lɛ egbɔjɔ yɛ mumɔŋ ni ekpa kpeeiyaa, ekolɛ eku esɛɛ kɛtee etsutsu nifeemɔi gbohii lɛ ahe ekoŋŋ. Mɛɛ nijiaŋwujee nɛ!
3. Akɛni shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ jwere wɔhiɛ hewɔ lɛ, mɛɛ sanebimɔi teɔ shi yɛ be babaoo mli, ni hetoo lɛ damɔ mɛni nɔ?
3 Nɔ ni yɔɔ awerɛho ji akɛ, enɛ baa yɛ be kɛ bei amli. No hewɔ lɛ anyɛɔ abiɔ akɛ: Mɛni hewɔ ebaa lɛ nakai? Ani nɔ ko yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ he? Yɛ be mli ni mɔ lɛ tsui ji nɔ titri lɛ, nakai sanebimɔi lɛ ahetoo damɔ sanebimɔ kroko ko hetoo nɔ kɛyashi he ko: Kɛ ootsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, ani okɛ nibii ni la nyɛŋ ashã tswaa amɛ omaa shishitoo ni ja lɛ nɔ? Ni wɔɔnu nɔ ni enɛ tsɔɔ lɛ shishi faŋŋ kɛ gbɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔfee lɛ lɛ ji nɔ titri ni wɔɔnyɛ wɔdamɔ nɔ wɔye wɔbua mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ—wɔ Biblia mli nikasemɔi kɛ wɔbii—koni amɛdamɔ shi shiŋŋ yɛ anɔkwale lɛ mli.
Namɔ Tswa Tsu Lɛ?
4. Paulo kɛ Kristofonyo sɔɔlɔ lɛ to mɛni he yɛ 1 Korintobii 3:10, 11, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4 Yɛ hetoohamɔ mli lɛ, wɔbaagbele 1 Korintobii yitso 3, he ni Paulo kɛ Kristofonyo sɔɔlɔ lɛ to tsutswalɔ he yɛ lɛ. Wɔkaneɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ duromɔ ni akɛduro mi lɛ naa lɛ, mito tsu shishi tamɔ tsutswalɔ ŋaalɔ ko, shi mɔ kroko tsaa nɔ, shi ha mɔ fɛɛ mɔ akwɛ bɔ ni etsaa nɔ ehaa lɛ ni ahi ejaakɛ mɔ ko nyɛŋ shishi kroko ato fe nɔ ni ato momo ni ji Yesu Kristo lɛ.”—Kukuji 10, 11.
5. (a) Taakɛ ŋmalɛ lɛ mli saji lɛ tsɔɔ lɛ, mɛɛ tsutswaa nitsumɔ nɛkɛ Paulo wieɔ he lɛ? (b) Kristofonyo sɔɔlɔ lɛ ‘tswaa gbɔmɛi emaa shi’ yɛ mɛɛ shishinumɔ mli?
5 Mɛɛ tsutswaa nitsumɔ Paulo wieɔ he lɛ? Ojogbaŋŋ, kadimɔ emli sane lɛ: “Nyɔŋmɔ tsu ji nyɛ.” “Nyɔŋmɔ sɔlemɔtsu ji nyɛ.” (1 Korintobii 3:9, 16) No hewɔ lɛ eji okadi tsutswaa nitsumɔ ko, nɔ ni kɔɔ ‘gbɔmɛi’ ahe. Ni ji akɛ, Kristofonyo sɔɔlɔ lɛ ‘tswaa gbɔmɛi emaa shi’ kɛ shishinumɔ akɛ ebɔɔ mɔdɛŋ ni etswa Kristofoi asu kɛ baŋ ewo mɛi ni yɔɔ Wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ amli, ni efee amɛ kaselɔi.—Mateo 28:19, 20.
6, 7. (a) Paulo wiemɔi ni yɔɔ 1 Korintobii 3:9-15 lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa gbɛnaa nii ni ka namɔ nɔ lɛ nɔ? (b) Shi kɛlɛ eji tsutswaa nitsumɔ ni kɔɔ mɛi krokomɛi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (d) Paulo wiemɔi lɛ ahe susumɔ ekoŋŋ baaye abua wɔ ni wɔna mɛni?
6 Ani no tsɔɔ akɛ Kristofonyo tsɔɔlɔ lɛ ji mɔ ní bɔ ní nikaselɔ lɛ daa haa lɛ he gbɛnaa nii fɛɛ ka enɔ? Jeee nakai kwraa. Klɛŋklɛŋ lɛ, wɔji “Nyɔŋmɔ hefatalɔi nitsulɔi.” Yɛ be mli ni Paulo wiemɔi ni yɔɔ 1 Korintobii 3:9-15 lɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa gbɛnaa nii ni ka mɔ ni tswaa tsu lɛ nɔ, aloo mɔ ni tsɔɔ nii lɛ nɔ lɛ, yɛ anɔkwale mli lɛ, eji tsutswaa nitsumɔ ni mɛi enyɔ tsuɔ ni nikaselɔi lɛ hu fata he. Wɔbaanyɛ wɔkɛto asraafonyo ni asaa lɛ kɛhaa tawuu he. Mɛi krokomɛi baanyɛ atsɔse lɛ ni awula lɛ, shi kɛji akɛ asraafonyo lɛ gbe naa ni etee ta pɛ lɛ, esa akɛ ewuu ta lɛ, ekɛ nɔ ni ekase lɛ atsu nii. Ewala diɛŋtsɛ damɔ nɔ! Nakai nɔŋŋ hu mɔ ni tsɔɔ lɛ nii lɛ bɔ mɔdɛŋ ni etswa anɔkwale Kristofonyo-feemɔ ewo emli, nɔ ni baanyɛ adamɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ kaai kɛ nɔnyɛɛi anaa. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, gbɛnaa nii ka nikaselɔ lɛ nɔ; esa akɛ ekɛ nɔ ni ekaseɔ lɛ atsu nii yɛ eshihilɛ mli.—Mateɔ 7:24-27; Filipibii 2:12, 13.
7 Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, anɔkwale lɛ ka shi lolo akɛ, gbɛnaa nii ni tsii ka mɔ ni tsɔɔ nii lɛ nɔ. Yɛ be mli ni wɔsusuɔ Paulo wiemɔi lɛ ahe lolo lɛ, wɔbaana bɔ ni ehe hiaa akɛ wɔtsɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ gbɛ ni aaamɔ shi nɔ koni wɔtswa hiɛsɔɔ kɛha wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ wɔwo mɛi krokomɛi amli.
Okɛ Shishitoo ni Ja Ato Shishi
8. Mɛni ji shishitoo lɛ yɛ ekadi tsutswaa nitsumɔ nɛɛ mli?
8 Dani oooma tsu ko lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ esa akɛ oto shishi. No hewɔ lɛ mɛni ji shishitoo lɛ yɛ tsutswaa nitsumɔ ni ji kaselɔi afeemɔ lɛ mli? Paulo haa hetoo: “Mɔ ko nyɛŋ shishi kroko ato fe nɔ ni ato momo ni ji Yesu Kristo lɛ.” (1 Korintobii 3:11) Hɛɛ, shishitoo ni hi ni wɔbaanyɛ wɔtswa tsu lɛ wɔma nɔ ji Yesu Kristo.—Okɛto Efesobii 2:20-22 kɛ 1 Petro 2:4-6 he.
9. (a) Yɛ mɛi krokomɛi anitsɔɔmɔ mli lɛ, mɛni kɔɔ Kristo ni akɛ lɛ aaato shishi lɛ he? (b) Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ mɛi ni wɔkɛ amɛ kaseɔ Biblia lɛ anu anɔkwalei fɛɛ ni kɔɔ Yesu he lɛ shishi lɛ?
9 Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔkɛ Kristo afɔ shi akɛ shishitoo yɛ be mli ni wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ? Kɛ wɔɔje shishi lɛ, esa akɛ wɔtsɔɔ anɔkwale ni kɔɔ Yesu he lɛ ni wɔyɛ wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛtswa amɛshihilɛ amɛbɔle nakai anɔkwale lɛ he. Nɔ ni fata he ji amɛyelikɛbuamɔ ni amɛná Yesu mli hemɔkɛyeli akɛ wɔ yelikɛbualɔ kɛ mɔ ni Yehowa tsɔɔ enɔ ekɛ kpɔmɔ nɔ lɛ haa. (Mateo 20:28; 1 Yohane 2:1, 2) Shi jeee fɛɛ nɛ. Yesu Kristo ji Kristofoi asafo lɛ yitso ni ahala lɛ. (Kolosebii 1:18) Lɛ ji shikpɔŋ lɛ nɔ Maŋtsɛ ni ja hu, ni hegbɛ ni eyɔɔ nɛɛ mli etsɛŋ eeejɛ ‘eye kunim’ yɛ Harmagedon lɛ. (Kpojiemɔ 6:1, 2) Eka shi faŋŋ akɛ, belɛ ni akɛ Kristo baafɔ shi akɛ shishitoo lɛ kɔɔ anɔkwalei fɛɛ ni kɔɔ ehe lɛ ni wɔɔtsɔɔ, ni wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛnu Kristo nitsumɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo he nitsumɔ mli Iɛ shishi lɛ he. Mɛni hewɔ enɛ he hiaa waa lɛ? Kɛji akɛ mɛi ni wɔkɛ amɛ kaseɔ nii lɛ ná Yesu mli hemɔkɛyeli akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛ ni yeɔ nɔ lɛ, amɛnijiaŋ ejeŋ wui oya yɛ jeŋ shihilɛi kɛ daa gbi shihilɛ mli naagbai ahe.—Yesaia 28:16; 1 Petro 2:6-8.
10. (a) Taakɛ Efesobii 3:17-19 tsɔɔ lɛ toɔ mɛni hu fata Kristo m akɛ lɛ toɔ shishi lɛ he? (b) Wɔhaa Kristo ‘hiɔ wɔtsuii amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Shi, babaoo kɔɔ Kristo ni akɛ lɛ aaafɔ shi akɛ shishitoo lɛ he. Esa akɛ wɔná yiŋtoo ni bɔfo Paulo hiɛ lɛ nɔŋŋ eko. Esɔlemɔ kɛha Efesobii lɛ ji akɛ, “ni atsɔ hemɔkɛyeli nɔ ni Kristo ahi shi yɛ nyɛtsuii amli, ni nyɛshishifai amɔmɔ shi ni nyɛmamɔ shi shiŋŋ yɛ suɔmɔ mli, koni nyɛna hewalɛ, ni nyɛkɛ mɛi krɔŋkrɔŋi lɛ fɛɛ ayoo nɔ ni ji lɛɛmɔ kɛ kɛlɛ kɛ kwɔlɛ kɛ nɔkwɔlɛ lɛ, ni nyɛle Kristo suɔmɔ ni ta nilee fɛɛ nɔ lɛ, koni Nyɔŋmɔ obɔyimɔ lɛ ayimɔ nyɛ fɛɛ obɔ.” (Efesobii 3:17-19) Kadimɔ akɛ ni “nyɛshishifai [shishitooi] amɔmɔ shi ni nyɛmamɔ shi shiŋŋ yɛ suɔmɔ mli” lɛ kɔɔ Kristo ni ‘aaahi shi yɛ wɔtsuii amli’ lɛ he. Mɛni ji enɛ shishi? Ojogbaŋŋ, Kristo ‘hiɔ shi yɛ wɔtsuii amli’ kɛ wɔha enɔkwɛmɔ nɔ kɛ etsɔɔmɔi lɛ ná hewalɛ yɛ wɔhenumɔi kɛ wɔnifeemɔi anɔ.
11, 12. (a) Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛha Kristo ‘ahi amɛtsuii amli’? (b) Mɛni hu kɔɔ Yesu he nii ni wɔɔkase lɛ he?
11 Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ ni Kristo ‘ahi shi yɛ amɛtsuii amli’? Nilee ni akɛhaa lɛ he hiaa, ejaakɛ esa akɛ ‘amɛna hewalɛ’ ni amɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ nɔ amɛyoo nɔ ni “ji lɛɛmɔ kɛ kɛlɛ kɛ mlikwɔlɛ kɛ nɔkwɔlɛ,” ni kɔɔ Yesu Kristo shihilɛ kɛ etsɔɔmɔi ahe lɛ titri. Wɔmiisumɔ ni mɛi ni wɔkɛ amɛ kaseɔ nii lɛ ana “Kristo jwɛŋmɔ,” koni amɛle lɛ jogbaŋŋ akɛ gbɔmɔ ni yɔɔ wala mli ni nuɔ nii ahe. (1 Korintobii 2:16) Enɛ baasa amɛtsuii ahe.
12 Shi kadimɔ nɔ ni Paulo kɛɔ lɛ hu: “Ni nyɛle [Hela, gnonai, ni nyɛle “nifeemɔ, kɛtsɔ niiashikpamɔ nɔ”] Kristo suɔmɔ ni ta nii fɛɛ nɔ lɛ.” Wɔbaanyɛ wɔle Kristo “suɔmɔ” lɛ kɛtsɔ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ wɔ yɛ eshihilɛ gbɛ kɛ gbɛ ni etsɔ nɔ ekɛ mɛi krokomɛi ye ha lɛ kasemɔ nɔ. Shi kɛlɛ, gbɔmɔ ni Kristo ji lɛ kasemɔ ji nɔ ni baaha wɔyoo ehenumɔ lɛ diɛŋtsɛ yɛ anɔkwale mli. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ, kɛtsɔ niiashikpamɔ nɔ, wɔbaleɔ “Kristo suɔmɔ ni ta nilee fɛɛ nɔ lɛ.”
13, 14. (a) Te wɔɔfee tɛŋ wɔye wɔbua wɔ-Biblia kaselɔi lɛ ni amɛkase sui ni Yesu yɔɔ lɛ? (b) Meni hewɔ Yesu ni wɔɔbɔ mɔdɛŋ wɔtamɔ lɛ baaye ebua mɛi ni wɔkɛ amɛ kaseɔ nii lɛ ni amɛna amɛ kɛ Yehowa tɛŋ wekukpaa kpakpa (d) Kɛfata shishitoo kpakpa lɛ he hu esa akɛ wɔgbaala wɔjwɛŋmɔ kɛya nɔ?
13 No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni wɔkɛ shishitoo lɛ fɔɔ shi lɛ, gbalamɔ jwɛŋmɔ kɛya Yesu sui lɛ anɔ—esuɔmɔ (Yohane 15:13, 14) , miishɛɛ kɛ henumɔ (Mateo 11:28-30) , heshibaa (Yohane 13:1-15) kɛ mɔbɔnalɛ (Marko 6:30-34) kɛ wɔɔtsi fioo ko ta lɛ. Wo onikaselɔ lɛ hewalɛ ni ekase nɛkɛ sui nɛɛ yɛ eshihilɛ mli. Enɛ kɛ shishitoo kpakpa ni eeedamɔ nɔ etswa sui krokomɛi ni he hiaa ema nɔ lɛ baaha lɛ. Yɛ bei komɛi amli, yɛ be mli ni nyɛsusuɔ Biblia mli saji ni kɔɔ Yesu he lɛ, ehe baahia ni owa fioo ni obi lɛ akɛ: ‘Mɛɛ sui nɛkɛ onaa ni Yesu jieɔ lɛ kpo lɛ? Te ooofee tɛŋŋ ojie nɛkɛ su nɛɛ kpo jogbaŋŋ yɛ oshihilɛ mli?’ Tsɔɔmɔ mli akɛ Yesu su kɛ baŋ lɛ kasemɔ baaye abua Biblia kaselɔ lɛ ni ená ekɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa. Mɛni hewɔ nakai eji lɛ? Ejaakɛ Yesu jie e-Tsɛ lɛ su kɛ baŋ etsɔɔ yɛ gbɛ ni yɔɔ pɛpɛɛpɛ nɔ akɛ kɛ wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔkase Yesu lɛ, belɛ wɔmiikase Yehowa diɛŋtsɛ!—Yohane 14:9.
14 Shishitoo ni hi loo eja ni wɔɔna he miihia, shi enɛ pɛ faaa. Paulo haa hetoo: “Shi ha mɔ fɛɛ mɔ akwɛ bɔ ni etsaa nɔ ehaa lɛ ni ahi.” Hɛɛ, shi nibii ni wɔkɛtswaa tsu lɛ wɔmaa shishitoo lɛ nɔ lɛ hu?
Nibii Ni La Nyɛŋ Ashã Lɛ
15, 16. (a) Mɛɛ sɔrɔtofeemɔ eka shi faŋŋ akɛ Paulo kɛbaa yɛ 1 Korintobii 3:12 lɛ? (b) Mɛɛ sanebimɔ teɔ shi yɛ Paulo nɔkwɛmɔ nɔ kɛ nitsumɔ mli?
15 Enɛ kɛwɔ baa 1 Korintobii yitso 3, kuku 12, he ni Paulo wieɔ tsutswaa nibii sɔrɔtoi ahe yɛ lɛ: “Shi kɛ mɔ ko kɛ shika, jwiɛtɛi, tɛi ni jara wa, tsei, jwɛi loo ŋtoo tswa shishitoo nɛɛ nɔ lɛ.” Nibii sɔrɔtoi babaoo ni akɛtswaa tsu nɛ! Ani Paulo miiwo ŋaa akɛ wɔtswa enɛɛmɛi fɛɛ ahe nibii bibii komɛi wɔwo nikaselɔ lɛ mli? Jeee nakai kwraa. Kadimɔ bɔ ni shishitsɔɔmɔi krokomɛi wie enɛ he lɛ: “Mɛi komɛi kɛ shika loo jwiɛtɛi loo tɛi ni jara wa baatswa ama shishitoo lɛ nɔ; mɛi krokomɛi hu kɛ tsei loo jwɛi loo ŋtoo baatsu nii.” (TEV) “Obaanyɛ otswa shika, jwiɛtɛi kɛ ojarawa tɛi, aloo tsei, jwɛi kɛ ŋtoo oma nɛkɛ shishitoo nɛɛ nɔ.” (The Jerusalem Bible) No hewɔ lɛ eka shi faŋŋ akɛ Paulo kɛ tsũi sɔrɔtoi enyɔ miito he. Naa ekome, ni taakɛ eji lɛ, eji maŋtsɛwe fɛfɛo ko ni akɛ shika, jwiɛtɛi kɛ tɛi ni jara wa ewula lɛ. Nɔ ni yɔɔ sɔrɔto lɛ naa ekroko ni akɛ jwɛi eha yiteŋ, ni akɛ tsei etswa tsu lɛ, ni akɛ jwɛi ni egbi efutu su akɛtswa.
16 Yɛ Paulo nɔkwɛmɔ nɔ lɛ kɛ nitsumɔ mli lɛ, sanebimɔ lɛ baa akɛ: Yɛ be mli ni otsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, belɛ ani oomamɔ “maŋtsɛwei” aloo “asesei”? Yiŋtoo hewɔ ni obalaŋtai kɛ mɛi heei komɛi shiɔ anɔkwale lɛ baanyɛ aba lɛ akɛ jeee mɛi fɛɛ akɛ tsutswaa nibii kome too lɛ nɔŋŋ tswa amɛ. Mɛni ji sɔrɔto lɛ? Shihilɛ ni yɔɔ blema Korinto asafo lɛ mli lɛ feɔ sɔrɔtofeemɔ ni ka nibii ni la nyɛŋ ashã kɛ nɔ ni la baanyɛ ashã ni akɛtswaa tsu lɛ teŋ lɛ he mfoniri.
17, 18. (a) Mɛɛ sane ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli yɔɔ blema Korinto asafo lɛ mli, ni Paulo jaje saji jogbaŋŋ yɛ jɛmɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) No hewɔ lɛ mɛni titri ji sane ni he hiaa ni baaha wɔle kɛji akɛ wɔkɛ “shika” aloo “jwɛi” miitswa tsu lɛ?
17 Paulo efee egbɛfaŋnɔ yɛ shishitoo ni hi lɛ tswaa mli, shi eka shi faŋŋ akɛ mɛi komɛi yɛ Korinto ni nɔ ni amɛkɛtsaa tsu nɛɛ nɔ ji ‘tsei, jwɛi kɛ ŋtoo’—nibii ni waaa ni damɔ shi kɛha sui ni etsɛɛɛ. (1 Korintobii 3:12) No hewɔ lɛ, ehe bahia ni Paulo aŋma ayaha nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ akɛ: “Bei yɛ nyɛteŋ. Nɔ ni mikɛɔ nɛɛ ji akɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛɔ akɛ: Mi lɛ, Paulo nɔ ji mi; mi lɛ, Apolo nɔ ji mi; mi lɛ, Kefa nɔ ji mi; mi lɛ, Kristo nɔ ji mi. Ani agbala Kristo mli?” (1 Korintobii 1:11-13) No hewɔ lɛ asafo lɛ mli egbala amɛfee kui bibii. Ni mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɔ gbɔmɛi komɛi ahe tsɔ. Paulo jaje amɛjwɛŋmɔ, etsɔɔ mli akɛ: “Agbɛnɛ, Apolo ji namɔ? Paulo ji namɔi Amɛji sɔɔlɔi ni nyɛtsɔ amɛnɔ nyɛhe nyɛye . . . Mi lɛ mitɛo; Apolo shwie nɔ nu; shi Nyɔŋmɔ ha shwere.”—1 Korintobii 3:5-7.
18 Yɛ ekukufoo mli lɛ, naagba lɛ ji akɛ: Akɛni amɛnyiɛɔ gbɔmɛi asɛɛ ni amɛbuɔ enɛ akɛ ehe hiaa hewɔ lɛ, Korinto asafo lɛ mlibii lɛ ateŋ mɛi komɛi bɛ amɛ kɛ Yehowa teŋ wekukpaa ni mli wa. Enɛ ji hiamɔ nii titri ni haa wɔleɔ kɛji akɛ wɔkɛ “shika” aloo “jwɛi” miitswa tsii lɛ, taakɛ eji lɛ, wɔmiitswa “maŋtsɛmɛiawei” aloo “asesei”?
19. (a) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ni tsɔɔ nii lɛ baanyɛ agbala jwɛŋmɔ kɛba lɛ diɛŋtsɛ enɔ aloo ekɛya adesa kroko nɔ teɔ ni jeee akɛ ehiɛ ka nakai feemɔ he lɛ? (b) Kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni wɔkɛ ‘shika, jwiɛtɛi kɛ tɛi ni jara wa’ atswa tsa lɛ, mɛni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔfee?
19 Wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kpele ni sɛɛnamɔ yɔɔ he kɛjɛ enɛ mli. Mɛi komɛi baakɛɛ akɛ,‘Shi bɛ mitsɔɔɔ mɛi anii ni amɛnyiɛ mɔ ko sɛɛ.’ Shi enɛ baanyɛ aba ni ewaaa kwraa eyɛ mli akɛ jeee wɔjwɛŋmɔ ji nakai. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛji akɛ nikaselɔ ko tee saji komɛi ashi lɛ, wɔkɛɔ shii abɔ akɛ, ‘Nyɛminuu (aloo Nyɛmiyoo) Ashimashi kɛɔ akɛ, . . . ,’ ani ekolɛ jeee jwɛŋmɔ wɔgbalaa kɛyaa nuu loo yoo ni yeee emuu lɛ nɔ nɛ, eyɛ mli akɛ ekolɛ jeee gbɛ wɔjeɔ wɔfeɔ? Aloo ekolɛ kɛ abi Yɛ saji komɛi lɛ, wɔkɛɔ akɛ, ‘Ojogbaŋŋ, mibɛ nɔmimaa tsɔ, shi nɔ ni makɛɛ ji akɛ,’ ni ani eeenyɛ eba akɛ wɔmiigbala jwɛŋmɔ kɛmiiba wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ fe nine ni jeee akɛ gbɛ wɔje wɔfeɔ nakai? Kaimɔ akɛ, ewaaa kwraa akɛ nikaselɔ lɛ aaasusu akɛ etsɔɔlɔ lɛ ji mɔ ko ni nɔ kwɔ waa. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 10:25, 26 kɛ Kpojiemɔ 19:10 he.) Kɛji akɛ wɔmiisumɔ ni wɔtswa “maŋtsɛmɛiawei” wɔmamɔ shi lɛ, belɛ ehe miihia ni wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ koni wɔkatswa gbɔmɛi asɛɛnyiɛlɔi moŋ. Shi moŋ esa akɛ wɔye wɔbua wɔ-Biblia kaselɔi lɛ ni wekukpaa ni ka amɛ kɛ Yehowa teŋ lɛ mli awa. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ ‘shika, jwiɛtɛi, kɛ tɛi ni jara wa’ atswa tsu lɛ. Enɛɛmɛi damɔ shi kɛha mɛni?
20. ‘Shika, jwiɛtɛi kɛ tɛi ni jara wa’ lɛ damɔ shi kɛha mɛni? (Abɛi 3:13-15)
20 Lala 19:8-12, Abɛi 2:1-6 kɛ 1 Petro 1:6, 7 ni akɛtoɔ he lɛ tsɔɔ ákɛ akɛ shika, jwiɛtɛi kɛ tɛi ni jara wa tsuɔ nii yɛ okadi gbɛ nɔ yɛ bei komɛi amli akɛdamɔɔ shi ahaa sui tamɔ hemɔkɛyeli ni mli wa, ŋwɛi nilee, mumɔŋ sɛɛyoomɔ, anɔkwayeli, hiɛsɔɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli ni wɔɔna wɔha Yehowa kɛ emlai. Nɛkɛ sui nɛɛ ahe miihia dani mɔ ko ana ekɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni mli wa. Nɛkɛ sui nɛɛ ji nɔ ni feɔ gbɔmɔtso su kɛ baŋ ni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ wɔtswa wɔwo mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ amli lɛ. Ani ootswa tsu lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ?
Ani Amɛbaanyɛ Amɛdamɔ “La” lɛ Naa?
21. (a) Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔtswa sui kpakpa ni tsɛɔ wɔwo mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ amli lɛ? (b) “La” lɛ damɔ shi kɛha mɛni?
21 Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ wɔye wɔbua ni wɔkɛ nibii ni tsɛɔ nɛɛ atsu nii akɛ tsutswaa nibii ni wɔkɛtswa mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ? Bɔfo Paulo yaa nɔ etsɔɔ mli: “Abaana mɔ fɛɛ mɔ nitsumɔ lɛ faŋŋ; ejaakɛ gbi lɛ aaajie lɛ kpo, ejaakɛ la mli eeeje kpo yɛ, ni bɔ fɛɛ bɔ ni mɔ nitsumɔ yɔɔ lɛ la lɛ nɔŋŋ baaka.” (1 Korintobii 3: 13) No hewɔ lɛ, “la” lɛ “baaka” gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔtswaa tsu lɛ wɔmaa shi lɛ ekwɛ. “La” lɛ damɔ shi kɛha mɛni yɛ biɛ? Ani eji gbɔmɔtso lɛ yiwaa yɛ awuyeli mli? Eka shi faŋŋ akɛ jeee nakai. Ejaakɛ kadimɔ akɛ “abaana mɔ fɛɛ mɔ nitsumɔ lɛ faŋŋ” kɛtsɔ “la” ni akɛaaka akwɛ nɔ. Yiwaa kɛ awuyeli baaa Kristofoi fɛɛ nɔ. No hewɔ lɛ “la” lɛ damɔ shi kɛha nɔnyɛɛi loo kaai sɔrɔtoi ni baanyɛ afite mɔ ko mumɔŋ shidaamɔ lɛ.
22. Mɛni ji kaai ni tamɔ la ni mɛi komɛi kɛbaakpe lɛ ekomɛi?
22 Mɛi komɛi yɛ ni “la” nɛɛ baanyɛ aba amɛnɔ yɛ maŋ saji ni amɛkɛ amɛhe wooo mli lɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, abaanyɛ mɛi komɛi anɔ ni amɛkɛ amɛhe awo maŋkwramɔŋ nibii loo nifeemɔi amli aloo ni awo amɛ tsuŋ yɛ no hewɔ. (Yohane 15:19) Yɛ bei komɛi amli lɛ, “la” lɛ baanyɛ aba yɛ gbɛ ni yɔɔ nigii nɔ. Ekolɛ no ji sinii loo TV nɔ nibii ni tsɔɔ bɔlɛnamɔ kɛ awuyeli ni aaaka mɔ ko yɛ ekwɛmɔ mli. Yɛ obalaŋtai ni ji Kristofoi agbɛfaŋ lɛ, “la” lɛ baanyɛ aba kɛtsɔ bɔlɛnamɔ ni aaaka amɛ ni amɛkɛ amɛhe awo mli, aloo nine ni aaafɔ amɛ ni amɛkɛ amɛhe awo tsofai fɔji kɛ nitsumɔ mli aloo nɔnyɛɛ koni amɛkɛ amɛhe awo je lɛ hiɛtserɛjiemɔ ni ekpɔtɔ lɛ mli. Su ni adesa yɔɔ akɛ eeesumɔ ni mɛi komɛi akpɛlɛ enɔ lɛ baanyɛ ana hewalɛ waa yɛ obalaŋtai Kristofoi anɔ koni amɛkpɛlɛ tsɛmɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ.—1 Yohane 2:16.
23. (a) Mɛɛ sanebimɔi teɔ shi yɛ kaai ni wɔkɛaakpe lɛ ahe, ni hetooi lɛ damɔ mɛni nɔ? (b) Mɛni he aasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli?
23 Anɔkwale Kristofoi babaoo edamɔ kaai ni tamɔ la nɛɛ anaa yɛ omanyeyeli mli. Shi eyɛ awerɛho akɛ aaakɛɛ akɛ jeee amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ efee nakai. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ: “Kɛ mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ kɛ “la” kpe lɛ, te amɛbaadamɔ naa amɛha tɛŋŋ? Ani amɛbaatamɔ maŋtsɛwe fɛfɛo ni akɛ shika, jwiɛtɛi kɛ tɛi ni jara wa ni nyɛɔ edamɔɔ la naa ewula lɛ, ni amɛdamɔ shi shiŋŋ, aloo amɛbaatamɔ asese ko ni akɛ tsei, jwɛi kɛ ŋtoo etswa ni fɛɛ baasha? Eyɛ mli moŋ akɛ babaoo hu damɔ nikaselɔ lɛ diɛŋtsɛ nɔ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, babaoo hu damɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ akɛ tsɔɔlɔi—bɔ ni wɔtswa tsu lɛ wɔha. No hewɔ Iɛ sanebimɔ nɛɛ yɛ lolo: Mɛɛ gbɛ nɔ otsɔɔ otswaa sui ni tsɛɔ nɛɛ owoɔ mɛi ni otsɔɔ amɛ nii lɛ amli yɛ? Abaasusu enɛ he yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli.a
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Ajie kɛjɛ August 1, 1984 Watchtower lɛ mli.
Ani obaanyɛ otsɔɔ mli?
◻ Bɔ ni mɛi krokomɛi ohe yɔɔ tsutswaa nitsumɔ ni kɔɔ mɛi krokomɛi anitsɔɔmɔ he lɛ mli lɛ?
◻ Bɔ ni okɛ Kristo ‘toɔ shishi’ lɛ?
◻ Nɔ ni obaanyɛ akase kɛjɛ nɔ ni ba blema Korinto asafo lɛ nɔ lɛ mli?
◻ Nɔ ni “la” lɛ ji, kɛ bɔ ni enɛ maa bɔ ni ehe hiaa ákɛ akɛ nibii ni tsɛɔ ni la nyɛɛɛ ashã atswa mɛi krokomɛi ama shi lɛ?
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 11]
Kɛ ootsɔɔ mɛi krokomɛi anii lɛ, ani okɛ nibii ni la nyɛŋ ashã tswaa tsu lɛ, aloo nibii ni baanyɛ ashã?