Te Odaa Wala He Foi Lɛ Ohaa Tɛŋŋ?
“Ani nyɛleee akɛ mɛi ni daa foi lɛ, amɛ fɛɛ amɛdãa moŋ, shi mɔ kome kɛkɛ naa emli jweremɔ nɔ lɛ? Nyɛdaa foi lɛ nakai, koni nyɛnine ashɛ nɔ.”—1 KORINTOBII 9:24.
1. Biblia lɛ kɛ wɔ Kristofoi agbɛ lɛ toɔ mɛni he?
BIBLIA lɛ kɛ naanɔ wala sɛɛ ni wɔtiuɔ lɛ toɔ foidamɔ he. Beni ebɛŋkɛɔ ewala be naagbee gbɛ lɛ, bɔfo Paulo wie lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: “Ta kpakpa lɛ, miwuu; foidamɔ lɛ, mida migbe naa; hemɔkɛyeli lɛ, mihiɛ mli tswɛ.” Ewo enanemɛi Kristofoi lɛ hu hewalɛ ni amɛfee nakai nɔŋŋ, beni ekɛɛ amɛ akɛ: “Wɔ hu, . . . nyɛhaa wɔkɛ jatsu fɛɛ jatsu aŋmɛa shi, kɛ esha ni ebɔle wɔhe kpula lɛ, ni wɔkɛ tsuishitoo ada foi ni ka wɔhiɛ lɛ.”—2 Timoteo 4:7; Hebribii 12:1.
2. Mɛɛ shishijee ni woɔ mɔ hewalɛ wɔnaa yɛ wala foidamɔ lɛ mli?
2 Nɔ ni ekɛto he nɛɛ sa jogbaŋŋ ejaakɛ, kɛji abaada foi lɛ, ayɛ he ni ajeɔ shishi kɛjɛɔ, hei fɛɛ ni abaatsɔ, kɛ he ni ayaagbe naa yɛ, loo oti ko ni ayaashɛ he. Nakai nɔŋŋ eji yɛ nifeemɔ ni ji wɔmumɔŋ hiɛyaa kɛmiishɛ wala he lɛ mli. Taakɛ wɔna lɛ, daa afi lɛ, gbɔmɛi akpei ohai abɔ jeɔ wala foidamɔ lɛ shishi yɛ gbɛ kpakpa nɔ kɛ ekaa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ nyɛsɛɛ efii enumɔ pɛ ni eho lɛ mli lɛ, mɛi 1,336,429 tsɔ gbɛ ni atsɔɔ nɔ lɛ nɔ amɛje foidamɔ lɛ shishi kɛtsɔ henɔjɔɔmɔ kɛ nu mli baptisimɔ nɔ. Bɔ ni amɛje shishi kɛ ekaa nɛɛ woɔ mɔ hewalɛ waa. Shi, nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ji ni aaaya nɔ ada foi lɛ aahu kɛyashi abaashɛ he ni agbeɔ naa yɛ lɛ. Ani oofee enɛ?
Wala Foidamɔ Lɛ
3, 4. (a) Paulo ma bɔ ni ehe hiaa ni wɔya nɔ daa yɛ foidamɔ lɛ mli lɛ nɔ mi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛi komɛi booo Paulo ŋaawoo nɛɛ toi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3 Bɔni afee ni ekɛma bɔ ni ehe hiaa ni ahi foidamɔ lɛ mli daa lɛ nɔ mi lɛ, Paulo wo ŋaa akɛ: “Ani nyɛleee akɛ mɛi ni daa foi lɛ, amɛ fɛɛ amɛdaa moŋ, shi mɔ kome kɛkɛ naa emli jweremɔ nɔ lɛ? Nyɛdaa foi lɛ nakai, koni nyɛnine ashɛ nɔ.”—1 Korintobii 9:24.
4 Eji anɔkwale, yɛ blema shwɛmɔi amli lɛ, mɔ kome pɛ nyɛɔ enaa jweremɔ nɔ. Shi, yɛ wala foidamɔ lɛ mli lɛ, mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ana jweremɔ nɔ lɛ. Nɔ ni he hiaa pɛ ji ni onyiɛ gbɛ lɛ nɔ aahu kɛyashi naagbee! Miishɛɛ sane ji akɛ, mɛi pii kɛ anɔkwayeli eda foi lɛ aahu kɛyashi amɛwala naagbee tɔŋŋ, tamɔ Paulo fee lɛ. Ní akpekpei abɔ miiya nɔ amɛmiida foi lɛ lolo. Shi kɛlɛ, mɛi komɛi miaaa amɛhiɛ waa ni amɛya nɔ aloo ni amɛya hiɛ kɛbɛŋkɛ he ni agbeɔ naa yɛ lɛ. Shi moŋ, amɛŋmɛ gbɛ ni nibii krokomɛi etsi amɛ gbɛ, ni no eha amɛje foidamɔ lɛ mli kwraa aloo amɛbatsɔmɔ mɛi ni esaaa yɛ gbɛ ko nɔ. (Galatabii 5:7) Esa akɛ enɛ afee nɔ ni wɔ fɛɛ wɔɔdamɔ nɔ wɔpɛi bɔ ni wɔdaa wala he foi lɛ wɔhaa lɛ mli wɔkwɛ.
5. Ani Paulo kɛ wala foidamɔ lɛ miito mpleshii shwɛmɔ ko he? Tsɔɔmɔ mli.
5 Abaanyɛ abi sane nɛɛ akɛ: Beni Paulo wie akɛ “mɔ kome kɛkɛ naa emli jweremɔ nɔ lɛ,” no mli lɛ mɛni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli? Taakɛ wɔna kɛtsɔ hiɛ lɛ, etsɔɔɔ akɛ mɛi fɛɛ ni je wala foidamɔ lɛ shishilɛ ateŋ mɔ kome pɛ nine baashɛ nyɔmɔwoo ni ji naanɔ wala lɛ nɔ. Eka shi faŋŋ akɛ, jeee nakai ji bɔ ni ebaaba lɛ, ejaakɛ eha efee faŋŋ shii abɔ akɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ji ni ahere gbɔmɛi sɔrɔtoi fɛɛ yiwala. (Romabii 5:18; 1 Timoteo 2:3, 4; 4:10; Tito 2:11) Dabi, ekɛɛɛ akɛ wala foidamɔ lɛ ji akaŋshii ko ni mɔ fɛɛ mɔ ni kɛ ehe woɔ mli lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni eye mɛi krokomɛi fɛɛ ni eshwɛ lɛ anɔ kunim. Korintobii lɛ lɛ jogbaŋŋ akɛ nakai akaŋshii mumɔ lɛ yɛ amɛ mpleshilɔi lɛ amli waa yɛ amɛ Isthmus Shwɛmɔi lɛ amli, nɔ ni afɔɔ wiemɔ po akɛ bulɛ yɛ he waa yɛ nakai beaŋ fe Olympic Shwɛmɔi lɛ. Belɛ, mɛni yɔɔ Paulo jwɛŋmɔ mli mɔ?
6. Mɛni emli sane lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ Paulo wiemɔ ni kɔɔ foidalɔ kɛ foidamɔ he lɛ mli?
6 Paulo miiwie lɛ diɛŋtsɛ egbɛkpamɔi ni eyɔɔ kɛha yiwalaheremɔ lɛ he yɛ foidalɔ he mfoniri ni etsi ta nɛɛ mli. Etsɔɔ bɔ ni etsu nii waa ni emia ehiɛ jogbaŋŋ yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ, yɛ kukuji ni tsɔ hiɛ lɛ amli. (1 Korintobii 9:19-22) Kɛkɛ ni ekɛɛ, yɛ 1Ko 9 kuku 23 akɛ: “Shi sanekpakpa lɛ hewɔ mifeɔ enɛɛmɛi fɛɛ, bɔni afee ni mi hu mana emli nii lɛ eko.” Eyoo akɛ amako eyiwalaheremɔ nɔ mi akɛni ahala lɛ akɛ efee bɔfo, aloo akɛni ekɛ afii babaoo eshiɛ etsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ hewɔ kɛkɛ. Esa akɛ eya nɔ efee nɔ fɛɛ nɔ ni ehewalɛ baanyɛ, yɛ sanekpakpa lɛ hewɔ, bɔni afee ni ena sanekpakpa lɛ mli jɔɔmɔi lɛ amli gbɛfaŋnɔ. Esa akɛ eda foi lɛ kɛ yiŋtoo titri ni ma ehiɛ akɛ ebaaye mli kunim, koni emia ehiɛ waa bɔ ni eeenyɛ tamɔ nɔ ni eeda foi kɛ enane yɛ Isthmus Shwɛmɔi lɛ amli, he ni “mɔ kome kɛkɛ naa emli jweremɔ nɔ lɛ.”—1 Korintobii 9:24a.
7. Mɛni he hiaa dani anyɛ ada “foi lɛ nakai, koni nyɛnine ashɛ nɔ”?
7 Nibii babaoo yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ enɛ mli. Eyɛ mli akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni fataa foidamɔ lɛ he lɛ miitao aye kunim moŋ, shi mɛi ni eŋmɔ amɛyiŋ kpɔ jogbaŋŋ akɛ amɛbaaye kunim lɛ pɛ yɔɔ gbɛkpamɔ akɛ amɛbaanyɛ amɛfee nakai. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ mɛi ni nɔ ko kɔɔɔ amɛhe dɔŋŋ akɛni wɔyafata foidamɔ lɛ he kɛkɛ lɛ hewɔ. Esaaa akɛ wɔsusuɔ akɛ, akɛni wɔyɔɔ ‘anɔkwale lɛ mli’ nɛɛ, belɛ nɔ fɛɛ nɔ baahi. Abaanyɛ akɛ gbɛi Kristofonyo lɛ atsɛ wɔ, shi ani wɔyɛ nɔ pɔtɛɛ ko ni wɔkɛaama nɔ mi akɛ Kristofoi ji wɔ? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani wɔfeɔ nibii ni wɔle akɛ esa akɛ Kristofonyo afee lɛ—wɔyaa Kristofoi akpeei, wɔkɛ wɔhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli, kɛ nibii krokomɛi? Kɛji nakai lɛ, no lɛ esa yijiemɔ, ni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa ni wɔya nɔ daa yɛ nɛkɛ sui ni hi jogbaŋŋ nɛɛ amli. Shi, ani eeenyɛ ebalɛ akɛ wɔɔna nɔ ni wɔfeɔ lɛ he sɛɛ babaoo? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ani wɔfeɔ klalo be fɛɛ be akɛ wɔɔna gbɛfaŋnɔ yɛ kpeei amli kɛtsɔ saji ahetoo hamɔ nɔ? Ani wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ baatsu nii yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛ mli? Ani wɔhaa wɔhiɛ hiɔ wɔhe nɔ yɛ wɔhesaai ni wɔɔha aya hiɛ lɛ he, bɔni afee ni wɔnyɛ wɔye odase kɛmɔ shi, yɛ tɛmɔtɛi ni wɔkɛkpeɔ yɛ shiɛmɔ mli lɛ fɛɛ sɛɛ? Ani wɔmiisumɔ ni wɔkpee kaa ni ji wɔsɛɛ ni wɔɔku kɛaaya mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ aŋɔɔ ni wɔkɛ amɛ afee shia Biblia mli nikasemɔ lɛ naa? Paulo wo hewalɛ akɛ: “Nyɛdaa foi lɛ nakai, koni nyɛnine ashɛa nɔ.”—1 Korintobii 9:24b.
Okɛ Henɔyeli Atsu Nii yɛ Nibii Fɛɛ Mli
8. Mɛni ekolɛ etsirɛ Paulo ni ewo enanemɛi Kristofoi lɛ hewalɛ ni ‘amɛkɛ henɔyeli atsu nii yɛ nibii fɛɛ mli lɛ’?
8 Paulo ena mɛi pii, yɛ eshihilɛ be mli da, ni amɛgbɔjɔ amɛfoijee lɛ mli, amɛkpalaŋ kɛtee, aloo amɛŋmɛɛ wala foidamɔ lɛ he. (1 Timoteo 1:19, 20; Hebribii 2:1) No hewɔ ni etee nɔ ekai enanemɛi Kristofoi lɛ shii abɔ akɛ akaŋshii ko ni mli wa, ni yaa nɔ be fɛɛ be mli amɛkɛ amɛhe ewo lɛ. (Efesobii 6:12; 1 Timoteo 6:12) Etsa foijelɔ he mfoniri ni ekɛto he nɛɛ nɔ kɛtee hiɛ ekoŋŋ ni ekɛɛ: “Shi mɔ fɛɛ mɔ hu ni shiɔ akaŋ lɛ, ekɛ henɔyeli tsuɔ nii yɛ nii fɛɛ mli.” (1 Korintobii 9:25a, New World Translation) Yɛ enɛ kɛɛmɔ mli lɛ, Paulo miitsĩ nɔ ko ni Korinto Kristofoi lɛ le jogbaŋŋ akɛ afeɔ lɛ tã, ni ji, kpɔiaŋgbɔlemɔ ni mli wa waa ni Isthmus Shwɛmɔi lɛ amli akaŋshilɔi lɛ kɛ amɛhe woɔ mli lɛ.
9, 10. (a) Te wolo ko wie mɛi ni shiɔ akaŋ yɛ Isthmus Shwɛmɔi lɛ amli lɛ ahe eha tɛŋŋ? (b) Mɛni sa kadimɔ waa titri yɛ bɔ ni atsɔɔ mli aha nɛɛ he?
9 Naa bɔ ni akaŋshilɔ tsɔseɔ ehe ehaa lɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso:
“Ebaa ehe shi ehaa mlai kɛ naatsii ni yɔɔ nyɔji nyɔŋma ni ekɛtsɔseɔ ehe lɛ mli lɛ ni enaa he miishɛɛ ni egbigbiliii emli, ejaakɛ kɛ efeee nakai lɛ, enyɛŋ eshi akaŋ lɛ. . . . Ekɛ emanehului bibii, kɛ tɔlɛi, kɛ nibii ni etsĩɔ ehe naa yɛ mli lɛ shiɔ etsitsi, ni ebuɔ ehe ni etsiɔ kwraa kɛjɛɔ nɔ fɛɛ nɔ ni baaha hegbɛ ni eyɔɔ akɛ eeeye kunim lɛ nɔ agbɔ lɛ he lɛ akɛ nii ni kɛ woo baaha lɛ. Enaa ni hii krokomɛi eŋmɛɛ amɛhe amɛha nibii ni baa amɛtsine lɛ ayeli, ni amɛmiijɔɔ amɛhe, beni etsui miisu kɛ hiɛmiamɔ lɛ, ni amɛkamɔ hejuu nu mli kɛ ŋɔɔmɔ, ni amɛnaa shihilɛ mli miishɛɛ lɛ; shi enaaa awuŋayeli jwɛŋmɔ bibioo po yɛ amɛhe, ejaakɛ etsui ka nyɔmɔwoo lɛ nɔ waa, ni enyɛŋ eshi he tsɔsemɔ ni mli wa sɛɛ kɔkɔɔkɔ. Ele akɛ kɛji egbɔjɔ bɔ ni etsɔseɔ ehe waa ehaa lɛ mli fioo yɛ he ko loo yɛ be ko mli lɛ, no lɛ hegbɛ ni ekɛaana jweremɔ nɔ lɛ elaaje kwraa.”—The Expositor’s Bible, Kpo V, baafa 674.
10 Nɔ ni sa kadimɔ waa ji wiemɔi ni awieɔ akɛ mɔ ni yɔɔ tsɔsemɔ shishi nɛɛ buɔ nibii ni etsĩɔ ehe naa kwraa yɛ he, ni ediɔ sɛɛ daa gbi lɛ akɛ “nii ni kɛ woo baaha lɛ” lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “enaaa awuŋayeli jwɛŋmɔ bibioo po” yɛ ogbɔjɔ shihilɛ kɛ miishɛɛ ni enaa ni mɛi krokomɛi naa mli ŋɔɔmɔ lɛ he. Ani wɔbaanyɛ wɔkase nɔ ko kɛjɛ enɛ mli? Hɛɛ, wɔbaanyɛ.
11. Mɛɛ susumɔ ko ni ejaaa esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ he beni wɔdaa wala he foi lɛ?
11 Kaimɔ wiemɔi ni Yesu wie akɛ “agbo ni lɛɛ kɛ gbɛ tɛtrɛɛ ji nɔ ni kɛ mɔ yaa hiɛkpatamɔ mli lɛ, ni mɛi ni boteɔ mli lɛ fa pii. Shi agbo fintɔŋŋ kɛ gbɛ ni etsa ji nɔ ni kɛ mɔ yaa wala mli lɛ, ni mɛi fioo ji mɛi ni naa no.” (Mateo 7:13, 14) Beni obɔɔ mɔdɛŋ akɛ obaanyiɛ ‘gbɛ ni etsa’ lɛ nɔ lɛ, ani oyeɔ heyeli kɛ ogbɔjɔ shihilɛ ni etamɔ nɔ ni mɛi ni nyiɛ gbɛ kroko lɛ nɔ lɛ naa mli ŋɔɔmɔ lɛ he awuŋa? Ani onuɔ he akɛ nibii ni mɛi krokomɛi feɔ, ni nakai nibii lɛ diɛŋtsɛ jeee nibii fɔji lɛ afeemɔ miiŋmɛɛ bo? Kɛji wɔhaaa yiŋtoo hewɔ ni wɔkɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ ahi wɔjwɛŋmɔ mli daa lɛ, no lɛ ewaŋ kwraa akɛ wɔɔnu he nakai. Paulo kɛɛ: “Agbɛnɛ, amɛ lɛ, amɛfeɔ nakai koni amɛna akekre ni fiteɔ, shi wɔ lɛ, koni wɔna nɔ ni fiteee.”—1 Korintobii 9:25b.
12. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ anunyam kɛ gbɛi ni gbɔmɛi edi sɛɛ waa lɛ tamɔ akekre ni fiteɔ ni akɛhaa mɛi yɛ Isthmus Shwɛmɔi lɛ amli lɛ?
12 Mɔ ni yeɔ kunim yɛ Isthmus Shwɛmɔi lɛ amli lɛ naa akekre ni akɛ Isthmus blonya tso loo tso kroko baai fee, ni ekolɛ egbiɔ yɛ gbii loo otsii fioo ko pɛ mli. Shi, yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee akekre ni fiteɔ nɛɛ hewɔ ni foidalɔi lɛ shiɔ akaŋ lɛ, shi moŋ yɛ anunyam, kɛ woo, kɛ gbɛi ni fataa he kɛbaa lɛ hewɔ. Wolo ko gbaa po akɛ kɛji kunimyelɔ lɛ ku esɛɛ etee shia lɛ, ahereɔ lɛ atuu tamɔ ekaalɔ ni eye kunim. Bei pii lɛ, akumɔɔ maŋtiase lɛ mli gbogboi ashwieɔ shi koni mɛi ni kɛ lɛ foɔ shi lɛ atsɔ mli, ni afeɔ emagai amamɔɔ shi akɛwoɔ ehiɛ nyam. Shi yɛ enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ, enunyam lɛ fiteɔ. Ni ŋmɛnɛ, mɛi fioo ko pɛ le mɛi ni nakai kunimyelɔi ekaalɔi lɛ ji, ni mɛi pii po lɛ, ejeee amɛhe sane ko. Mɛi ni kɛ amɛbe, amɛhewalɛ, amɛgbɔmɔtsei, kɛ amɛweku miishɛɛnamɔ po shaa afɔle koni amɛna hewalɛ, ni amɛhe gbɛi, ni amɛna nii hu yɛ je lɛ mli, shi amɛjeee niiatsɛmɛi yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ baana akɛ amɛ heloonaa “akekre” lɛ sɛɛ etsɛɛɛ kwraa, tamɔ bɔ ni amɛwala ji lɛ hu nɔŋŋ.—Mateo 6:19, 20; Luka 12:16-21.
13. Esoro gbɛ ni wala foidalɔ lɛ nyiɛɔ nɔ lɛ kwraa yɛ kpɔiaŋgbɔlemɔ foidalɔ nɔ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
13 Ekolɛ mɛi ni shiɔ akaŋ yɛ foijee shwɛmɔ ko mli lɛ baasumɔ ni amɛkpɛlɛ tsɔsemɔ mli taomɔ nii ni mli wa, tamɔ nɔ ni atsɔɔ mli kɛtsɔ hiɛ lɛ anɔ, shi yɛ be kukuoo ko pɛ mli. Kɛji agbe shwɛmɔ lɛ naa lɛ, amɛkuɔ sɛɛ kɛyaa amɛ daa gbi shihilɛ lɛ mli ekoŋŋ. Ekolɛ amɛbaaya nɔ amɛtsɔse amɛhe yɛ be kɛ bei amli koni amɛhiɛ amɛ hesaai lɛ amli, shi amɛdiŋ nakai gbɛ ni ji amɛhe naa ni amɛtsiɔ shɛii lɛ sɛɛ dɔŋŋ, kɛ hooo kwraa lɛ, kɛyashi be ni akaŋshii ni nyiɛ sɛɛ lɛ baashɛ. Shi ejeee nakai yɛ mɛi ni joɔ foi yɛ wala foidamɔ lɛ mli lɛ agbɛfaŋ. Yɛ amɛgbɛfaŋ lɛ, esa akɛ he tsɔsemɔ kɛ he kwamɔ Iɛ afee shihilɛ gbɛ kɛha amɛ.—1 Timoteo 6:6-8.
14, 15. Mɛni hewɔ esa akɛ wala foidalɔ lɛ aya nɔ ekɛ henɔyeli atsu nii be fɛɛ be lɛ?
14 Yesu Kristo kɛɛ ekaselɔi kɛ mɛi krokomɛi ni babua amɛhe naa lɛ fɛɛ akɛ: “Kɛji mɔ ko miisumɔ akɛ enyiɛ misɛɛ lɛ, ha ni ekwa lɛ diɛŋtsɛ ehe, (aloo, “esa akɛ ekɛɛ ehe akɛ, ‘Dabi,’” Charles B. Williams shishitsɔɔmɔ lɛ) ni ewo esɛŋmɔtso lɛ efɔ enɔ ni enyiɛ misɛɛ daa nɛɛ.” (Marko 8:34, NW) Kɛji wɔkpɛlɛ nɛkɛ ninefɔɔ nɛɛ nɔ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔfee klalo akɛ wɔbaafee nakai “daa nɛɛ,” jeee akɛni sɛɛnamɔ krɛdɛɛ ko yɔɔ he-kwamɔ mli lɛ hewɔ, shi moŋ akɛni be kome ni wɔkɛaafee nii ni jwɛŋmɔ bɛ mli, kɛ shikome ni wɔɔkpɛ wɔyiŋ bɔ ni ejaaa lɛ baanyɛ afite nibii fɛɛ ni wɔtsu, ni enyɛ ekɛ wɔnaanɔ hilɛ awo oshara mli po lɛ hewɔ. Bei babaoo ji be ni mumɔŋ hiɛyaa baaa oyayaayai kwraa, shi kwɛ bɔ ni abaanyɛ afite lɛ oya nɔŋŋ ahã, kɛji wɔhaaa wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ be fɛɛ be!
15 Kɛfata he lɛ, Paulo woɔ wɔ hewalɛ akɛ esa akɛ wɔjie henɔyeli kpo “yɛ nibii fɛɛ mli,” ni tsɔɔ akɛ, esa akɛ wɔfee nakai be fɛɛ be yɛ shihilɛ mli nibii fɛɛ mli. Jwɛŋmɔ kpakpa yɛ enɛ mli waa, ejaakɛ kɛji mɔ ko ni aatsɔse lɛ lɛ sumɔɔ nɔ ko feemɔ fe nine, aloo ehiɔ nyenyeŋtswibɔɔ shihilɛ mli lɛ, no lɛ mɛɛ nɔ kpakpa baajɛ gbɔmɔtsoŋ piŋmɔ kɛ tɔlɛ babaoo ni eŋmɛɔ etsui shi yɛ mli lɛ mli aba? Nakai nɔŋŋ esa akɛ wɔ hu wɔkɛ henɔyeli atsu nii yɛ nibii fɛɛ mli, yɛ wɔwala foidamɔ lɛ mli. Ekolɛ mɔ ko baanyɛ aye ehe nɔ yɛ nibii tamɔ daatɔɔ kɛ ajwamaŋbɔɔ mli, shi sɛɛnamɔ ni yɔɔ enɛ he lɛ taa kwraa kɛ eji henɔwolɔ kɛ béi tsɛ. Aloo mɛni, kɛji etoɔ etsui shi ni emli hi ha mɛi krokomɛi, shi ekɛ teemɔŋ esha ko etee yɛ edaa gbi shihilɛ mli? Kɛji henɔyeli he baaba sɛɛnamɔ kɛmɔ shi lɛ, no lɛ esa akɛ akɛtsu nii “yɛ nibii fɛɛ mli.”—Okɛto Yakobo 2:10, 11 he.
Kaada Foi lɛ “Butubutu”
16. Ni adaŋ foi lɛ “butubutu” lɛ tsɔɔ mɛni?
16 Akɛni Paulo na mɔdɛŋbɔɔ kɛ hiɛdɔɔ ni he hiaa dani aye omanye yɛ wala foidamɔ lɛ mli hewɔ lɛ, etee nɔ ekɛɛ akɛ: “No hewɔ lɛ, foi ni midaa nɛɛ, midaaa lɛ butubutu; nɔmɔ ni minɔɔ nɛɛ, jeee kɔɔyɔɔ mikɛnɔɔ.” (1 Korintobii 9:26) Wiemɔ “butubutu” lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ji “nɔ ni anaaa faŋŋ” (Kingdom Interlinear), “nɔ ni ayooo ojogbaŋŋ, ni akadiii” (Lange’s Commentary). No hewɔ lɛ, ni ajoŋ foi lɛ “butubutu” tsɔɔ akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni kwɛɔ foidamɔ lɛ jogbaŋŋ lɛ baana he ni foidalɔ lɛ joɔ foi kɛyaa faŋŋ. The Anchor Bible lɛ tsɔɔ shishi akɛ “jeee yɛ gbɛ ni yɔɔ lɔgɔligi nɔ.” Kɛji onyiɛ ŋshɔ naa ni ona naji anaa ni miigba afã kɛmiiya kɛmiiba yɛ shia lɛ mli, ni efɔɔ ehe tsɔmɔ kɛ ehe bɔlemɔ, ni bei komɛi po lɛ ekuɔ esɛɛ lɛ, no lɛ ebaŋ ojwɛŋmɔ mli kɔkɔɔkɔ akɛ mɔ lɛ miijo foi kɛkɛ po, aahu ni ooosusu akɛ ekɛ he ko pɔtɛɛ ko ema ehiɛ ni eeya jɛmɛ. Shi kɛji ona naji anaa enyɔ, ni efee liamɔ kakadaŋŋ, trɔmɔɔ kɛmiiya, ni najifaamɔi lɛ yeɔ tsutsu nɔ ni afa lɛ hiɛ, ni fɛɛ mli jɛkɛmɔ pɛpɛɛpɛ hu lɛ, no lɛ obaamu sane naa akɛ mɔ ko ni le he pɔtɛɛ ni eyaa naji anaa ni.
17. (a) Paulo tsɔɔ akɛ edaaa foi lɛ “butubutu” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkase Paulo yɛ enɛ mli?
17 Paulo shihilɛ tsɔɔ faŋŋ akɛ edaaa foi lɛ “butubutu.” Ena odaseyeli babaoo ni baatsɔɔ akɛ Kristofonyo sɔɔlɔ kɛ bɔfo ji lɛ. Oti koome pɛ ma ehiɛ, ni emia ehiɛ waa diɛŋtsɛ ewala be fɛɛ, bɔni afee ni enine ashɛ nɔ. Ehaaa gbɛihemɔ, hewalɛ, ninamɔ, aloo miishɛɛ-namɔ agbala ejwɛŋmɔ kɔkɔɔkɔ, eyɛ mli akɛ ekolɛ enine baanyɛ ashɛ enɛɛmɛi fɛɛ nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:24; 1 Korintobii 9:2; 2 Korintobii 3:2, 3; Filipibii 3:8, 13, 14) Beni okuɔ osɛɛ okwɛɔ owala gbɛ ni otsɔ́ nɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɛkɛ onaa? Gbɛ trɔmɔɔ ni tsɔɔ akɛ ooya he ko pɔtɛɛ, aloo gbɛ ni kpaa shi kɛkɛ ni yiŋtoo ko bɛ sɛɛ? Ani odaseyeli yɛ ni tsɔɔ akɛ ooshi mple yɛ wala foidamɔ lɛ mli? Kaimɔ akɛ, wɔmiida foi nɛɛ, jeee ni wɔkɛmiibɔ mɔdɛŋ ni kɛji wɔɔkɛɛ lɛ, wɔ hu wɔkɛfee nɔ ko kɛkɛ, shi moŋ ni wɔshɛ he ni agbeɔ naa yɛ lɛ tɔŋŋ.
18. (a) Mɛni abaanyɛ akɛto ‘kɔɔyɔɔ kɛ nɔmɔ’ he yɛ wɔgbɛfaŋ‘? (b) Mɛni hewɔ nakai feemɔ ji gbɛ ni oshara yɔɔ he lɛ?
18 Beni ekɛtoɔ kpɔiaŋgbɔlemɔ nifeemɔ kroko he lɛ, Paulo tee nɔ lolo akɛ: “Nɔmɔ ni minɔɔ lɛ, jeee kɔɔyɔɔ mikɛnɔɔ.” (1 Korintobii 9:26b) Wɔyɛ henyɛlɔi babaoo yɛ wɔwala he mpleshii lɛ mli, ni mɛi ni fata he ji Satan, je lɛ, kɛ emuu ni wɔ diɛŋtsɛ wɔyeee lɛ hu. Taakɛ blema atswɛrɛnɔlɔ ji lɛ, esa akɛ wɔnyɛ wɔye amɛnɔ butuu kɛtsɔ atswɛrɛ ni wɔɔfɔ jogbaŋŋ kɛ hewalɛ lɛ nɔ. Miishɛɛ sane ji akɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ tsɔseɔ wɔ ni eyeɔ ebuaa wɔ yɛ nɔmɔ lɛ mli. Ehaa wɔ gbɛtsɔɔmɔi yɛ e-Wiemɔ lɛ kɛ Biblia kasemɔ he woji amli, kɛ agbɛnɛ yɛ Kristofoi akpeei ashishi. Shi, kɛji wɔkane Biblia lɛ kɛ woji krokomɛi lɛ hu fɛɛ ni wɔtee kpeei hu, shi wɔkɛ nibii ni wɔkaseɔ lɛ tsuuu nii lɛ, ani jeee wɔ mɔdɛŋbɔi wɔfiteɔ lɛ, ni ‘wɔkɛ kɔɔyɔɔ miinɔ’? Nakai feemɔ haa wɔyajeɔ oshara shihilɛ mli waa. Wɔsusuɔ akɛ wɔmiinɔ waa, ni no hewɔ lɛ wɔnaa apasa shweshweeshwe feemɔ henumɔ ko, shi wɔyeee wɔhenyɛlɔi lɛ anɔ kunim. No hewɔ ni kaselɔ Yakobo wo wɔ ŋaa nɛkɛ lɛ: “Shi nyɛtsɔmɔa wiemɔ lɛ nɔ yelɔi, ni jeee wiemɔ lɛ nulɔi kɛkɛ, ni nyɛkɛmiishishiu nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe.” Bɔ ni ‘kɔɔyɔɔ kɛ nɔmɔ’ kumɔŋ wɔhenyɛlɔi lɛ eshwieŋ shi lɛ, nakai nɔŋŋ hu wiemɔ lɛ “nulɔi kɛkɛ” ni wɔɔji lɛ emaŋ nɔ mi akɛ wɔmiifee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii.—Yakobo 1:22; 1 Samuel 15:22; Mateo 7:24, 25.
19. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni akashɛrɛ wɔ ashwie yɛ gbɛ ko nɔ?
19 Yɛ naagbee lɛ, Paulo tsɔɔ wɔ eteemɔŋ nii ni haa eyeɔ omanye lɛ: “Migbalaa mi diɛŋtsɛ migbɔmɔtso lɛ mai ni miyeɔ lɛ nyɔŋ, koni mi ni mishiɛɔ mitsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, mi diɛŋtsɛ lɛ akashɛ mi afɔ.” (1 Korintobii 9:27) Taakɛ Paulo ji lɛ, esa akɛ wɔ hu wɔye wɔheloo ni yeee emuu lɛ nɔ nuŋtsɔ, moŋ fe ni wɔɔŋmɛ gbɛ ni eye wɔnɔ nuŋtsɔ. Ehe miihia ni wɔjie heloo lɛ suɔmɔnaa nii, kɛ taomɔ nii, kɛ akɔnɔi lɛ fɛɛ wɔshwie. (Romabii 8:5-8; Yakobo 1:14, 15) Nakai feemɔ baanyɛ awa mɔ he, ejaakɛ wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ ‘magbalamɔ’ lɛ shishinumɔ diɛŋtsɛ ji ‘hiŋmɛi shishi atswerɛ kamɔ’ (Kingdom Interlinear). Shi, ani sɛɛnamɔ bɛ he akɛ, kɛji wɔɔkɛɛ lɛ, ohiŋmɛii ashishi aaadamɔ lã, ni ohi wala mli, fe ni oooŋmɛɛ ohe oha heloo ni egbee shi lɛ akɔnɔi ni ogbo?—Okɛto Mateo 5:28, 29; 18:9; 1 Yohane 2:15-17 he.
20. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa bianɛ akɛ wɔpɛi bɔ ni wɔdaa wala he foi lɛ wɔhaa lɛ mli lɛ?
20 Ŋmɛnɛ, wɔmiibɛŋkɛ he ni agbeɔ foidamɔ lɛ naa yɛ lɛ. Be ni akɛbaaja jweremɔ nii lɛ hu ebɛŋkɛ kpaakpa. Yɛ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ agbɛfaŋ lɛ, eji “Nyɔŋmɔ tsɛmɔ ni jɛ ŋwɛi yɛ Kristo Yesu mli lɛ he jweremɔ nɔ lɛ.” (Filipibii 3:14) Yɛ asafo babaoo lɛ mli bii agbɛfaŋ lɛ, eji naanɔ wala yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ. Akɛni nibii nɛkɛ jwere wɔhiɛ hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔtswaa wɔfai shi, taakɛ Paulo fee lɛ, akɛ ‘ashɛrɛŋ wɔ ashwieŋ yɛ gbɛ ko nɔ.’ Eba akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ baaŋɔ ŋaawoo nɛɛ ato etsui mli: “Nyɛdaa foi lɛ nakai, koni nyɛnine ashɛ nɔ.”—1 Korintobii 9:24, 27.
◻ Mɛni hewɔ eja jogbaŋŋ ákɛ akɛ Kristofonyo wala aaato foidamɔ he lɛ?
◻ Esoro wala foidamɔ lɛ yɛ nane foidamɔ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ henɔyeli atsu nii daa, “yɛ nibii fɛɛ mli” hu lɛ?
◻ Mɔ ko baanyɛ ajo foi ni “jeee butubutu” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛni hewɔ eji oshara akɛ akɛ ‘kɔɔyɔɔ aaanɔ’ lɛ?
[Nikasemɔ lɛ he Sanebimɔi]
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Kunimyelɔ lɛ akekre, kɛ anunyam kɛ woo ni akɛhaa lɛ lɛ fɛɛ fiteɔ