Okɛ Ohe Afɔ Yehowa Nine Ni Hereɔ Mɔ Yiwala Lɛ Nɔ
“O Yehowa, . . . tsɔ nine oha wɔ daa leebi, hɛɛ, kɛ wɔyiwalaheremɔ hu yɛ fimɔ be lɛ mli.”—YESAIA 33:2, New World Translation.
1. Mɛɛ shishinumɔ naa Yehowa yɔɔ nine kpeteŋkpele yɛ?
YEHOWA yɛ nine kpeteŋkpele. Shi eji anɔkwale akɛ, akɛni “Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔ ni” hewɔ lɛ, eniji jeee heloo niji. (Yohane 4:24) Yɛ Biblia lɛ mli lɛ, mfonirifeemɔŋ nine lɛ damɔɔ ehi kɛhaa nyɛmɔ ni akɛjieɔ hewalɛ kpo. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsɔɔ enine nɔ ni ekɛkpɔɔ ewebii. Lɛlɛŋ, ‘Nyɔŋmɔ lɛɔ etooi kuu lɛ tamɔ tookwɛlɔ. Ekɛ eniji hiɛɔ etoo bii lɛ yɛ ekpɔkɔiaŋ, ni eholeɔ amɛ eshakaa etsitsi mli.’ (Yesaia 40:11; Lala 23:1-4) Kwɛ bɔ ni Yehowa webii yɔɔ shweshweeshwe ha yɛ eniji ni tsɔɔ suɔmɔ lɛ amli!—Okɛto 5 Mose 3:24 he.
2. Mɛɛ sanebimɔi esa akɛ wɔsusu he yɛ biɛ?
2 Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa nine ehere ewebii ayiwala yɛ, yɛ blema kɛ ŋmɛnɛ beaŋ fɛɛ? Mɛɛ yelikɛbuamɔ Nyɔŋmɔ kɛhaa amɛ akɛ asafo? Ni mɛni hewɔ ni ewebii lɛ baanyɛ amɛkɛ amɛhe afɔ enine ni hereɔ mɔ yiwala lɛ nɔ yɛ amɛmanehului fɛɛ amli lɛ?
Nyɔŋmɔ Nine ni Hereɔ Mɔ Yiwala lɛ Miitsu Nii
3. Mɛni Ŋmalɛi lɛ kɛɔ akɛ Israelbii lɛ akpɔmɔ kɛjɛ Mizraim lɛ jɛ?
3 Dani eeekpɔ Israelbii kɛaajɛ Mizraimbii anyɔŋyeli shishi afii 3,500 ni eho nɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛɛ egbalɔ Mose akɛ: “No hewɔ lɛ kɛɛmɔ Israelbii lɛ akɛ, ‘Miji Yehowa lɛ, ni majie nyɛ yɛ Mizraim jatsui lɛ ashishi, ni mahere nyɛ kɛjɛ amɛnyɔŋyeli lɛ mli, ni nine ni akpa mli kɛ kojomɔi kpelei maŋɔ kpɔ nyɛ.’” (2 Mose 6:6) Taakɛ bɔfo Paulo tsɔɔ mli lɛ, Nyɔŋmɔ jie Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim “kɛ nine ni awo nɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 13:17) Korabii lɛ tsɔɔ bɔ ni amɛye Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ kunim lɛ mli akɛ ejɛ Nyɔŋmɔ, ni amɛkɛɛ: “Ejaakɛ jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛklante amɛkɛna shikpɔŋ lɛ, ni asaŋ jeee amɛnineshiwalɛ here amɛyiwala, shi moŋ oninejurɔ kɛ onineshiwalɛ kɛ ohiɛ kpɛmɔ lɛ ni, ejaakɛ oyɛ amɛhe tsui.”—Lala 44:4.
4. Mɛɛ gbɛ nɔ awo hekɛnɔfɔɔ ni ana yɛ Yehowa nine ni hereɔ mɔ yiwala lɛ mli lɛ he nyɔmɔ yɛ Ashurbii lɛ atutuamɔ lɛ mli yɛ?
4 Yehowa nine baye ebua ewebii lɛ hu yɛ Ashurbii atutuamɔ gbii lɛ amli. Gbalɔ Yesaia sɔle yɛ nakai beaŋ akɛ: “O Yehowa, duromɔ wɔ. Shi bo onɔ wɔhiɛ ka. Tsɔ onine nɔ oha wɔ daa leebi, hɛɛ, kɛ wɔyiwaheremɔ hu yɛ fimɔ be lɛ mli.” (Yesaia 33:2, NW) Aha nakai sɔlemɔ lɛ hetoo beni Nyɔŋmɔ bɔfo lɛ kpata gbɔmɛi 185,000 ahiɛ yɛ Ashurbii lɛ aŋsra lɛ mli, ni eha Mantsɛ Sanherib “kɛ hiɛgbele ku esɛɛ” kɛjɛ Yerusalem kɛtee lɛ. (2 Kronika 32:21; Yesaia 37:33-37) Awoɔ hiɛ ni akɛfɔɔ Yehowa nine ni hereɔ mɔ yiwala lɛ nɔ lɛ he nyɔmɔ be fɛɛ be.
5. Mɛni ji nɔ ni Nyɔŋmɔ nine kpeteŋkpele lɛ fee eha Kristofoi ni awa amɛ yi yɛ Jeŋ Ta I naagbee lɛ?
5 Nyɔŋmɔ nine kpeteŋkpele lɛ here Kristofoi ni afɔ amɛ mu ni awaa amɛ yi lɛ ayiwala yɛ Jeŋ Ta I naagbee. Yɛ 1918 lɛ, amɛhenyɛlɔi batutua Nɔyeli Kuu lɛ nitsumɔ yitso lɛ, ni amɔmɔ nyɛmimɛi ni ale amɛ jogbaŋŋ lɛ awo tsuŋ. Akɛni amɛmiishe jeŋ hewalɛi lɛ agbeyei hewɔ lɛ, mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kpa odaseyeli nitsumɔ lɛ kwraa. Shi amɛsɔle kɛha emli hewalɛwoo ekoŋŋ kɛ agbɛnɛ kɛha hetsuumɔ kɛmiijɛ esha ni ji nitsumɔ ni amɛkpa kɛ gbeyeishemɔ ni he tseee lɛ hu mli. Nyɔŋmɔ here amɛ kɛtsɔ nyɛmimɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ ni eha ajie amɛ lɛ nɔ, ni no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, abu amɛ bem kwraa. Nɔ ni jɛ enɔkwalei ni amɛwie he yɛ amɛkpee ni amɛfee yɛ 1919 lɛ kɛ Nyɔŋmɔ mumɔ ni kanya amɛ kɛha nitsumɔ lɛ mli ba ji akɛ, awo mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ hewalɛ ekoŋŋ kɛha Yehowa sɔɔmɔ ni gbeyeishemɔ bɛ mli yɛ Yoel 3:1-5 lɛ naagbee mlibaa mli.—Kpojiemɔ 11:7-12.
Yelikɛbuamɔ yɛ Asafo lɛ Mli
6. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ abaanyɛ aŋmɛ tsui shi yɛ shihilɛ ko ni kaa mɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ?
6 Taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ wajeɔ esafo muu lɛ fɛɛ lɛ, nakai nɔŋŋ eniji hiɛɔ aŋkroaŋkro ni yɔɔ mli lɛ amli. Eji anɔkwale, asafo ko kwraa bɛ ni nibii fɛɛ eye emuu pɛpɛɛpɛ yɛ mli ejaakɛ adesai fɛɛ yeee emuu. (Romabii 5:12) No hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ Yehowa tsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ shihilɛ ni kaa mɔ baakpe yɛ asafo ko mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, eyɛ mli akɛ Gaio ‘tsu nii kɛ anɔkwayeli’ yɛ nyɛmimɛi ni basaraa amɛ lɛ agbɔ-feemɔ mli moŋ, shi Diotrefe hereee amɛ hiɛmɛɛ, ni ebɔɔ mɔdɛŋ po akɛ eeeshwie mɛi ni feɔ amɛ gbɔ lɛ kɛjɛ asafo lɛ mli. (3 Yohane 5, 9, 10) Shi kɛlɛ, Yehowa ye ebua Gaio kɛ mɛi krokomɛi lɛ ni amɛtee nɔ amɛjie gbɔfeemɔ kpo ni amɛkɛfi Maŋtsɛyeli-shiɛmɔ nitsumɔ lɛ sɛɛ. Wɔhe ni wɔkɛaafɔ Nyɔŋmɔ nɔ kɛtsɔ sɔlemɔ nɔ lɛ baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔtsu nii yɛ anɔkwayeli mli beni wɔmɛɔ lɛ ni ebatsake shihilɛ ko ni ekolɛ ekaa wɔhemɔkɛyeli lɛ.
7. Mɛɛ shihilɛi ni tee nɔ yɛ Korinto asafo lɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ ni Kristofoi anɔkwafoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ hi shi yɛ amɛhenɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ naa lɛ?
7 Ŋɔɔ lɛ akɛ okɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Korinto asafo lɛ bɔɔ. Be ko mli lɛ, mligbalamɔ kui wo ekomefeemɔ ni yɔɔ mli lɛ he gbeyei, ni hiɛ ni aku ashwie jeŋba shara nɔ lɛ wo emumɔ hu he gbeyei. (1 Korintobii 1:10, 11; 5:1-5) Heyelilɔi kɛ amɛnanemɛi heyelilɔi tee jeŋbii asaneyeli hei, ni mɛi komɛi kɛ amɛhe beɔ kɛ bolɔmɔi yɛ saji sɔrɔtoi ahe. (1 Korintobii 6:1-8; 8:1-13) Béi, awuŋayeli, mlifu, kɛ basabasafeemɔ ha shihilɛ lɛ mli bawa. Mɛi komɛi po te shi amɛwo hegbɛ ni Paulo yɔɔ lɛ ni amɛgbe enyɛmɔ yɛ wiemɔ mli lɛ he guɔ. (2 Korintobii 10:10) Ni kɛlɛ, anɔkwafoi ni kɛ nakai asafo lɛ bɔɔ lɛ hi shi yɛ amɛhenɔjɔɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ lɛ naa yɛ nakai jaramɔ be lɛ mli.
8, 9. Kɛji wɔkɛ shihilɛ ko ni kaa mɔ kpe yɛ asafo lɛ mli lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
8 Kɛji shihilɛ ni kaa mɔ te shi lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ wɔhe abɔ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahe. (Okɛto Yohane 6:66-69 he.) Nyɛhaa wɔtoa wɔtsui shi wɔhaa wɔnanemɛi, ni wɔyoo akɛ eheɔ aŋkroaŋkroi komɛi be kakadaŋŋ ni amɛkɛwo “gbɔmɔ hee” lɛ ni amɛkɛ musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, kɛ tsuishitoo aha amɛhe tamɔ atade, fe be ni eheɔ mɛi krokomɛi. Agbɛnɛ hu, akɛni esoro shihilɛi amli ni Nyɔŋmɔ tsuji fɛɛ jɛ hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔjie suɔmɔ kpo ni wɔkɛ sane ake.—Kolosebii 3:10-14.
9 Yɛ afii pii ni ekɛsɔmɔ Yehowa lɛ sɛɛ lɛ, nyɛminuu ko kɛɛ: “Kɛji sane ko yɛ ni he hiaa mi waa fe fɛɛ lɛ, belɛ no ji bɔ ni mikɛ mihe aaakpɛtɛ Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ he gbagbalii lɛ. Niiashikpamɔ ni mina kɛjɛ shishijee mli lɛ ha mile bɔ ni nilee bɛ mli kwraa ha akɛ akɛ he aaafɔ adesai asusumɔ nɔ. Amrɔ nɛɛ ni mikpɛ miyiŋ yɛ nakai oti lɛ he nɛɛ, mitswa mifai shi akɛ mikɛ gbɛjianɔtoo ni yeɔ anɔkwa lɛ aaahi shi. Mɛɛ gbɛ kroko nɔ mɔ ko aaatsɔ ena Yehowa duromɔ kɛ ejɔɔmɔ?” Ani bo hu obuɔ hegbɛ ni oyɔɔ akɛ okɛ Yehowa webii ni yɔɔ miishɛɛ lɛ aaasɔmɔ lɛ lɛ nakai nɔŋŋ? (Lala 100:2) Kɛji nakai lɛ, no lɛ kaaha nɔ ko kwraa miigbala bo kɛmiijɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ mli aloo eefite wekukpaa ni yɔɔ okɛ Mɔ ni enine hereɔ mɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ ayiwala lɛ teŋ lɛ kɔkɔɔkɔ.
Yelikɛbuamɔ Kɛji Kaai Batutua Wɔ Trukaa
10. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ yeɔ ebuaa Nyɔŋmɔ webii ni amɛnyɛɔ amɛkpeɔ kaa naa yɛ? (b) Mɛɛ shiwoo ko Paulo kɛha yɛ 1 Korintobii 10:13?
10 Akɛ aŋkroaŋkroi anɔkwafoi ni kɛ Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo lɛ bɔɔ lɛ, wɔnaa eyelikɛbuamɔ yɛ kaa be mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, eyeɔ ebuaa wɔ ni kɛ kaai banina wɔ trukaa lɛ, ni wɔhiɛ wɔ emuuyeli lɛ mli wɔha lɛ. Eji anɔkwale akɛ, esa akɛ wɔsɔle yɛ Yesu wiemɔi nɛɛ kɛ gbeekpamɔ naa: “Ni okɛ wɔ akaya kaa Iɛ mli, shi jiemɔ wɔ kɛjɛ mɔ fɔŋ lɛ mli,” Satan Abonsam dɛŋ. (Mateo 6:9-13) Enɛ tsɔɔ akɛ, wɔmiibi Nyɔŋmɔ kɛtsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ ni ekaŋmɛ gbɛ ni wɔnine nyɛ shi kɛji aaka wɔ ni wɔku emlai lɛ amli lɛ. Ehaa sɔlemɔi ni wɔsɔleɔ kɛha nilee ni wɔkɛaaye kaai anɔ kunim lɛ hu ahetoo. (Yakobo 1:5-8) Ni Yehowa tsuji baanyɛ ana eyelikɛbuamɔ he nɔmimaa, ejaakɛ Paulo kɛɛ: “Kaa ko bako nyɛnɔ ni jeee gbɔmɔ he nɔ; shi anɔkwafo ji Nyɔŋmɔ, mɔ ni haŋ aka nyɛ fe bɔ ni nyɛaanyɛ, shi moŋ ekɛ kaa lɛ nɔŋŋ aaaje gbɛ aha nyɛ ni nyɛje mli hu, koni nyɛnyɛ mli nyɛmɔ.” (1 Korintobii 10:13) Nɛgbɛ ji nɛkɛ kaa nɛɛ jɛɛhe, ni mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ jeɔ gbɛ ehaa ni akɛjeɔ mli yɛ?
11, 12. Mɛɛ kaai Israelbii lɛ ŋmɛɛ amɛhe amɛha lɛ, ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛniiashikpamɔ lɛ he aaanyɛ aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ yɛ?
11 Kaai jɛɔ shihilɛi ni baanyɛ alaka wɔ ni wɔfee mɛi ni yeee Nyɔŋmɔ anɔkwa lɛ amli. Paulo kɛɛ: “Shi akɛ enɛɛmɛi eto wɔ okadi, koni wɔkaha nibii fɔji miifee wɔ akɔnɔ, tamɔ bɔ ni efee amɛ [Israelbii] lɛ. Asaŋ nyɛkatsɔmɔa amaga jalɔi, tamɔ amɛteŋ mɛi komɛi fee lɛ, taakɛ bɔ ni aŋma lɛ akɛ: ‘Maŋ lɛ ho tara shi ni amɛyeyee nii ni amɛnunuu dãai, kɛkɛ ni amɛte shi ni amɛbɔi shwɛmɔ.’ Ni wɔsaa wɔkabɔ ajwamaŋ, tamɔ bɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi bɔ, ni gbi kome nɔ lɛ mɛi akpei nyɔŋmai enyɔ kɛ etɛ nyɔnyɔi lɛ. Ni asaŋ wɔkaka Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ, tamɔ bɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi ka lɛ ni onufui bakpata amɛhiɛ lɛ. Ni asaŋ nyɛkawiea huhuuhu, tamɔ bɔ ni amɛteŋ mɛi komɛi hu wie huhuuhu ni fitelɔ lɛ bakpata amɛhiɛ lɛ.”—1 Korintobii 10:6-10.
12 Israelbii lɛ ha nibii fɔji fee amɛ akɔnɔ beni amɛŋmɛɛ amɛhe amɛha kaa ni ha amɛkɛ hiɛjoomɔ bua trakɔkɔi ni Nyɔŋmɔ tsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ eha amɛ lɛ naa ni amɛye lɛ. (4 Mose 11:19, 20, 31-35) Mra mli kɛtsɔ hiɛ lɛ, amɛbatsɔmɔ amaga jalɔi beni shimɔ ni Mose shi amɛ lɛ ha amɛhe ni amɛkɛwo tsina bi jamɔ mli lɛ he kaa ko te shi lɛ. (2 Mose 32:1-6) Akpekpei abɔ hiɛ kpata ejaakɛ amɛŋmɛɛ amɛhe amɛha kaa lɛ ni amɛkɛ Moab yei yabɔ ajwamaŋ. (4 Mose 25:1-9) Beni Israelbii lɛ ŋmɛɛ amɛhe amɛha kaa, ni amɛwie huhuuhu amɛshi Kora, Dathan, Abiram kɛ amɛhefatalɔi atuatselɔi lɛ ahiɛkpatamɔ lɛ, mɛi 14,700 ahiɛ kpata kɛjɛ gbele hela ko ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ hewɔ. (4 Mose 16:41-49) Wɔbaanyɛ wɔna nɛkɛ niiashikpamɔi nɛɛ ahe sɛɛ kɛji wɔyoo akɛ nɛkɛ kaai nɛɛ amli ekome folo po bɛ mli ni eda fe bɔ ni Israelbii lɛ baanyɛ ate shi amɛwo lɛ. Eji amɛna hemɔkɛyeli, ni amɛjie hiɛsɔɔ kpo yɛ suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛkwɛɔ amɛnɔ lɛ he, ni amɛyoo bɔ ni e-Mla lɛ ja kɛmɔ shi lɛ kulɛ, amɛbaanyɛ amɛfee nakai. Ni no lɛ, kulɛ Yehowa nine baanyɛ ahere amɛyiwala, taakɛ bɔ ni ebaanyɛ ehere wɔyiwala lɛ nɔŋŋ.
13, 14. Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔɔ ejeɔ gbɛ ehaa etsuji ni amɛjeɔ kaai ni amɛkɛkpeɔ lɛ mli yɛ?
13 Akɛ Kristofoi lɛ, wɔkɛ kaai ni adesai kɛfɔɔ kpee lɛ kpeɔ. Ni kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔhi shi akɛ anɔkwafoi wɔha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ sɔlemɔ ni wɔɔsɔle wɔbi eyelikɛbuamɔ ni wɔbɔ mɔdɛŋ wɔkɛte shi wɔwo kaa lɛ nɔ. Anɔkwafo ji Nyɔŋmɔ, ni ehaŋ aka wɔ fe bɔ ni wɔɔnyɛ naa wɔdamɔ. Kɛji wɔyeɔ anɔkwa wɔhaa Yehowa lɛ, esuɔmɔnaa nifeemɔ efeŋ nɔ ni wɔnyɛɛɛ wɔfee kɔkɔɔkɔ. Ejeɔ gbɛ ni wɔkɛaaje mli lɛ ehaa wɔ kɛtsɔ ekaa ni ewoɔ wɔ koni wɔkɛte shi wɔwo kaa lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛji aawa wɔ yi lɛ, ekolɛ abaaka wɔ ni wɔŋmɛɛ saji ahe ni akɛsaa kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔbaaje piŋmɔ kɛ gbele mli. Shi kɛji wɔkɛ wɔhiɛ fɔɔ Yehowa nine kpeteŋkpele lɛ nɔ lɛ, kaa lɛ eyashɛŋ he ni enyɛŋ ewaje wɔhemɔkɛyeli lɛ ni eha wɔ hewalɛ ni fa bɔ ni sa ni wɔkɛaahiɛ emuuyeli mli lɛ mli kɔkɔɔkɔ. Taakɛ bɔfo Paulo kɛɛ lɛ: “Afifiaa wɔ yɛ he fɛɛ he, shi kɛlɛ wɔtsuii esuuu; wɔfeɔ yeyeeye, shi kɛlɛ wɔnijiaŋ ejeko wui; awaa wɔ yi, shi kɛlɛ akwako wɔ; atswiaa wɔ shi, shi kɛlɛ wɔpleneeko.”—2 Korintobii 4:8, 9.
14 Yehowa wajeɔ ewebii lɛ hu kɛtsɔ emumɔ lɛ ni ekɛtsuɔ nii akɛ amɛkailɔ kɛ tsɔɔlɔ lɛ nɔ. Ehaa wɔkaiɔ Ŋmalɛ mli otii ni eyeɔ ebuaa wɔ ni wɔyooɔ gbɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔkɛtsu nii bɔni afee ni wɔkɛte shi wɔshi kaa. (Yohane 14:26) Yehowa tsuji anɔkwafoi lɛ nuɔ saji ni kaa ko nyɛɔ esaa he lɛ fɛɛ shishi, ni no hewɔ lɛ alakaaa amɛ ni amɛkɔ gbɛ ni ejaaa. Nyɔŋmɔ eje gbɛ ni amɛaatsɔ nɔ amɛkɛje mli lɛ eha amɛ kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni ekɛhaa amɛ koni amɛnyɛ amɛŋmɛ amɛtsui shi kɛyashi gbele mli po ni amɛkaŋmɛɛ amɛhe amɛha kaa Iɛ nɔ. (Kpojiemɔ 2:10) Ni yɛ yelikɛbuamɔ ni ekɛhaa etsuji kɛtsɔ emumɔ lɛ nɔ lɛ sɛɛ lɛ, Yehowa kɛ ebɔfoi lɛ hu tsuɔ nii yɛ egbɛjianɔtoo lɛ hewɔ.—Hebribii 1:14.
Yelikɛbuamɔ yɛ Teemɔŋ Saji Amli
15. Mɛɛ yelikɛbuamɔ ni baanyɛ aye abua wɔ aŋkroaŋkro wɔbaanyɛ wɔna yɛ Salomo Lalai lɛ amli?
15 Mɛi ni kɛ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ bɔɔ lɛ naa eyelikɛbuamɔ yɛ amɛteemɔŋ saji amli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ amɛteŋ mɔ ko miitao hefatalɔ ni ji Kristofonyo. (1 Korintobii 7:39) Kɛji wɔyeee omanye lɛ, ekolɛ susumɔ ni wɔɔsusu Israel maŋtsɛ Salomo he lɛ baaye abua wɔ. Eyeee omanye yɛ Shulamit obalayoo ni kulɛ etaoɔ ekɛ lɛ abote gbalashihilɛ mli lɛ mli ejaakɛ yoo lɛ miisumɔ tookwɛlɔ heshibalɔ ko. Abaanyɛ atsɛ maŋtsɛ lɛ he saji ni aŋmala yɛ nɛkɛ sane nɛɛ he lɛ akɛ Salomo Suɔmɔ ni Nine Nyɛ Shi lɛ He Lala. Kɛji wɔ diɛŋtsɛ wɔsuɔmɔ he mɔdɛŋbɔi lɛ yeee omanyɛ yɛ shihilɛ ko mli lɛ, ekolɛ wɔbaafo, shi Salomo nyɛ ehi shi yɛ enine-shinyɛɛ lɛ mli, no hewɔ lɛ wɔ hu wɔbaanyɛ. Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔjie henɔyeli kɛ Nyɔŋmɔ jamɔ sui krokomɛi kpo. E-Wiemɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkpɛlɛ anɔkwale ni eji, ni kɛlɛ dɔlɛ yɔɔ mli, akɛ jeee be fɛɛ be mɔ ko aaanyɛ ana suɔmɔ eha mɔ fɛɛ mɔ kɛkɛ lɛ nɔ. (Salomo Lalai 2:7; 3:5) Ni kɛlɛ, Salomo Lalai lɛ tsɔɔ akɛ eeenyɛ ebalɛ akɛ ooona mɔ kroko ni ji heyelilɔ ni sumɔɔ bo waa. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, nɛkɛ “lalai amli lala” nɛɛ baa mli yɛ suɔmɔ ni Tookwɛlɔ Kpakpa, Yesu Kristo yɔɔ kɛha ‘eyemforo’ ni ji esɛɛnyiɛlɔi 144,000 ni afɔ amɛ mu lɛ mli.—Salomo Lalai 1:1; Kpojiemɔ 14:1-4; 21:2, 9; Yohane 10:14.
16. Mɛɛ nibii nɛkɛ baanyɛ afata “heloo gbɛfaŋ amanehulu” ni Kristofoi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kɛkpeɔ lɛ ahe?
16 Mɛi ni kɛ heyelilɔi ebote gbalashihilɛ mli po lɛ naa “heloo gbɛfaŋ amanehulu.” (1 Korintobii 7:28) Yeyeeye-feemɔi kɛ kwɛmɔ ni sa akɛ wu kɛ ŋa akwɛ amɛbii lɛ hu baanyɛ aba. (1 Korintobii 7:32-35) Helai baanyɛ ekɛ jatsui kɛ nɔnyɛɛ aba. Yiwaa loo shika gbɛfaŋ naagbai baanyɛ aha nibii amli awa aha tsɛ ni ji Kristofonyo lɛ akɛ eeena shihilɛ mli hiamɔ nibii eha eweku lɛ. Abaanyɛ agbala fɔlɔi kɛ amɛbii ateŋ kɛtsɔ tsuŋwoo nɔ, ni ekolɛ abaapiŋ mɛi komɛi ni abaanyɛ agbe amɛ po. Shi yɛ shihilɛi nɛɛ fɛɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔte shi wɔwo kaai ni baa wɔnɔ ni wɔkwa hemɔkɛyeli lɛ kɛji wɔkɛ wɔhe fɔɔ Yehowa nine ni hereɔ mɔ yiwala lɛ nɔ lɛlɛŋ lɛ.—Lala 145:14.
17. Mɛɛ weku mli naagba ko Nyɔŋmɔ ye ebua Isak kɛ Rebeka ni amɛnyɛ amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ mli?
17 Ekolɛ ebaabi ni wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ kaai komɛi amli be babaoo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ binuu ko aaahao efɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ yɛ mɔ ni jeee heyelilɔ ni ekɛ lɛ aaabote gbalashihilɛ mli lɛ hewɔ. Enɛ ba mli yɛ blematsɛ Isak kɛ eŋa Rebeka weku lɛ mli. Amɛbinuu Esau ni eye afii 40 lɛ kɛ Hit yei enyɔ, “ni amɛji Isak kɛ Rebeka mumɔ nidɔɔnii” lɛ bote gbalashihilɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, “Rebeka kɛɛ Isak akɛ: ‘Mijeŋ hilɛ eje mitsine yɛ Het biyei lɛ ahewɔ. Kɛji Yakob [amɛbinuu kroko lɛ] wɛ Het biyei ni tamɔ mɛnɛɛmɛi ni ji shikpɔŋ nɛɛ nɔ biyei lɛ eko lɛ, te mahi shi makɛɛ tɛŋŋ?’” (1 Mose 26:34, 35; 27:46) Eka shi faŋŋ akɛ, Rebeka susuma ni ja lɛ hao waa yɛ nɛkɛ naagba ni tee nɔ aahu nɛɛ hewɔ. (Okɛto 2 Petro 2:7, 8 he.) Ni kɛlɛ, Yehowa nine hiɛ Isak kɛ Rebeka mli, ni enɛ ye ebua amɛ ni amɛŋmɛ amɛtsui shi yɛ kaa nɛɛ mli ni amɛtee nɔ amɛhiɛ amɛkɛ Lɛ teŋ wekukpaa ni mli wa mli.
18. Mɛɛ kaa ko C. T. Russell nyɛ eŋmɛ etsui shi yɛ mli kɛtsɔ Nyɔŋmɔ yelikɛbuamɔ nɔ?
18 Eji jaramɔ sane waa kɛji weku lɛ mlinyo ni abaptisi lɛ lɛ bɔi anajiashi shɔɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ sɔɔmɔ mli. (Okɛto 2 Timoteo 2:15 he.) Ni kɛlɛ, mɛi komɛi eŋmɛ amɛtsui shi yɛ amɛhefatalɔi ni elaaje yɛ mumɔŋ lɛ hewɔ, taakɛ eba Charles T. Russell, Buu Mɔɔ Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ lɛ nɔ lɛ. Eŋa kɛ Asafo lɛ fo tako mli kwraa ni yoo lɛ shi lɛ yɛ 1897 mli, yɛ be mli ni amɛhi gbalashihilɛ mli aaafee afii 18 sɔŋŋ sɛɛ. Yoo lɛ kɛ sane lɛ tee kojomɔ he koni agbala ekɛ ewu lɛ teŋ yɛ mla naa yɛ 1903, ni aha mla naa mligbalamɔ gbɛŋmɛɛ nɛɛ yɛ 1908. Awerɛho ni nuu lɛ ye lɛ je kpo faŋŋ beni ekɛɛ yoo lɛ nɛkɛ yɛ wolo ko ni eŋma lɛ kɛtsɔ hiɛ lɛ mli lɛ: “Misɔle waa miha Nuŋtsɔ lɛ yɛ ohewɔ. . . . Mikɛ awerɛho ni miyeɔ lɛ efeŋ jatsu kɛfoŋ onɔ, ni nakai nɔŋŋ hu mikaŋ akɛ matee omɔbɔnalɛ henumɔi ashi kɛtsɔ tsɔɔmɔ ni matsɔɔ mihenumɔi amli babaoo lɛ nɔ, yɛ be mli ni minaa otadei lɛ kɛ nibii krokomɛi ni haa mikaiɔ bɔ ni oji tsutsu ko lɛ jogbaŋŋ kɛmɔɔ shi lɛ—ni oyi obɔ kɛ suɔmɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ yelikɛbuamɔ—ni ojieɔ Kristo mumɔ lɛ kpo lɛ. . . . Oh; bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ sɔlemɔ asusu nɔ ni mibakɛɛ nɛɛ he jogbaŋŋ. Ni miima nɔ mi miiha bo akɛ nɔ ni haa miwerɛ hoɔ mihe fe fɛɛ, ni ji bɔ ni ehaoɔ mihenumɔ lɛ, jeee bɔ ni mi diɛŋtsɛ mihe baafee shoo yɛ mishihilɛ mli be ni eshwɛ lɛ mli lɛ, shi moŋ oshigbeemɔ lɛ, misuɔlɔ, onaanɔ laajemɔ lɛ, yɛ bɔ ni minaa lɛ nɛɛ hewɔ.” Yɛ nɛkɛ tsuikuumɔ sane nɛɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Russell na Nyɔŋmɔ sɛɛfimɔ aahu kɛyashi eshikpɔŋ nɔ shihilɛ lɛ naagbee tɔŋŋ. (Lala 116:12-16) Yehowa hiɛɔ etsuji anɔkwafoi lɛ amli be fɛɛ be.
Yɛ Jaramɔ Shihilɛi Fɛɛ Amli
19. Kɛ naagbai ni haoɔ mɔ lɛ miiya nɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔkai?
19 Yehowa webii lɛ le akɛ “yiwalaheremɔ Mawu” lɛ, Mɔ ni “daa nɛɛ etereɔ wɔjatsui lɛ ehaa wɔ” lɛ. (Lala 68:20, 21) No hewɔ lɛ, akɛ aŋkroaŋkroi ni ejɔɔ amɛhe nɔ ni kɛ amɛhe bɔɔ eshikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ he lɛ, nyɛkahaa wɔŋmɛa wɔhe wɔhaa nijiaŋwujee kɛji naagbai ni haoɔ mɔ lɛ miiya nɔ po lɛ. Kaimɔ akɛ “Naa-Nyɔŋmɔ ji wɔbobaahe kɛ wɔhewalɛ, wɔbuamɔ ni wa ni wɔnaa yɛ fimɔi amli.” (Lala 46:2) Ewoɔ wɔhe ni wɔkɛfɔɔ enɔ lɛ he nyɔmɔ be fɛɛ be. “Mitao Yehowa sɛɛ gbɛ, ni ehere mi nɔ,” David kɛɛ, “ni ejie mi kɛjɛ migbeyeishemɔ fɛɛ mli. . . . Nɔnalɔ nɛɛ bolɔ, ni Yehowa bo toi, ni E-here lɛ kɛjɛ efimɔi fɛɛ mli.”—Lala 34:5-7.
20. Mɛɛ sanebimɔi yɔɔ lolo ni esa akɛ wɔsusu he?
20 Hɛɛ, wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ hereɔ ewebii ayiwala kɛjɛɔ haomɔi fɛɛ amli. Efiɔ eshikpɔŋ nɔ gbɛjianɔtoo lɛ sɛɛ, ni ekɛ yelikɛbuamɔ haa yɛ asafoŋ saji kɛ aŋkroaŋkroi hu ateemɔŋ saji ahe. Lɛlɛŋ, “Yehowa shɛŋ emaŋ lɛ efɔŋ.” (Lala 94:14) Shi nyɛhaa wɔyaa nɔ wɔsusua gbɛi krokomɛi ni Yehowa tsɔɔ nɔ yeɔ ebuaa ewebii lɛ aŋkroaŋkro lɛ he wɔkwɛa. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔ ŋwɛi Tsɛ lɛ tsɔɔ ewajeɔ etsuji ni he yeɔ lɛ, mɛi ni ehao yɛ jwɛŋmɔŋ, mɛi ni gbele eha amɛwerɛ eho amɛhe lɛ, aloo mɛi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛtɔmɔi eha amɛhaoɔ lɛ yɛ? Taakɛ wɔbaana lɛ, wɔyɛ yiŋtoo ni wɔɔdamɔ nɔ wɔkɛ wɔhe afɔ Yehowa nine kpeteŋkpele lɛ nɔ, yɛ saji nɛɛ hu mli.
Te Obaaha Hetoo oha Tɛŋŋ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa nine kɛ yiwalaheremɔ ba yɛ tsutsu bei amli yɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Yahowa yeɔ ebuaa ewebii lɛ yɛ asafo lɛ mli ŋmɛnɛ?
◻ Mɛɛ yelikɛbuamɔ Nyɔŋmɔ kɛhaa yɛ aŋkroaŋkroi asaji ahe?
◻ Kɛji naagbai ni haoɔ mɔ miiya nɔ lolo lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 8, 9]
Nyɔŋmɔ kɛ “nine ni awo nɔ” jie Isrealbii lɛ kɛjɛ Mzraim