Miishɛjemɔ ni Jɛ “Miishɛjemɔ Fɛɛ Nyɔŋmɔ” lɛ Ŋɔɔ
“Ajɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ wɔ-Nuntsɔ Yesu Kristo Tsɛ lɛ, mɔ ni ji musuŋtsɔlɛi a-Tsɛ kɛ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni shɛjeɔ wɔmii yɛ wɔmanehului lɛ fɛɛ mli [lɛ].”—2 KORINTOBII 1:3, 4.
1, 2. Mɛɛ miishɛjemɔ he hiaa mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ?
ANƆKWA miishɛjemɔ he hiaa mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ—jeee kpoo oo, kɛ afeee he nɔ ko. Wɔ fɛɛ wɔnuɔ ni akɛɔ akɛ ‘tsɛlɛ gbeɔ dɔlɛ,’ shi kɛ gbele lɛ ba amrɔ nɔŋŋ lɛ, namɔ yɔɔ ni yeɔ awerɛho, ni nakai wiemɔi lɛ nyɛɔ eshɛjeɔ emii? Kristofoi le akɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbohiiashitee he shiwoo eha, shi no etsiii dɔlɛ kpele kɛ henumɔŋ nɔnyɛɛ ni naa wa waa ni gbele kɛbaa trukaa lɛ naa. Ni eka shi faŋŋ akɛ kɛ obi gbo lɛ, obii krokomɛi ni yɔɔ wala mli lɛ nyɛɛɛ afee najiaŋtoo kɛha mɔ ni osumɔɔ lɛ waa ni eje mli lɛ.
2 Kɛ wɔsuɔlɔ ko gbo lɛ, anɔkwa miishɛjemɔ, ni ji miishɛjemɔ ni yɔɔ shishitoo ni ma shi shiŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ shiwoi amli lɛ yeɔ ebuaa wɔ waa. Mlitsɔlɛ hu he hiaa wɔ. Eka shi faŋŋ akɛ enɛ ji anɔkwale yɛ Rwandabii lɛ ahe, titri lɛ, Yehowa Odasefoi awekui ohai abɔ ni yɔɔ jɛmɛ, ni laaje amɛsuɔlɔi yɛ nakai wiemɔ kui ateŋ gbɔmɔgbee lɛ mli lɛ. Namɔ ŋɔɔ mɛi fɛɛ ni yeɔ awerɛho lɛ baanyɛ ana miishɛjemɔ kɛjɛ?
Yehowa—Miishɛjemɔ Nyɔŋmɔ Lɛ
3. Yehowa efee nɔkwɛmɔ nɔ yɛ miishɛjemɔ kɛhamɔ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3 Yehowa efee nɔkwɛmɔ nɔ efɔ shi, yɛ wɔmii ni eshɛjeɔ lɛ mli. Etsu e-Bi koome, Kristo Yesu kɛba shikpɔŋ lɛ nɔ koni ebaha wɔ miishɛjemɔ kɛ hiɛnɔkamɔ ni baahi shi kɛya naanɔ. Yesu tsɔɔ akɛ: “Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ e-Bi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ hiɛ akakpata, shi moŋ ena naanɔ wala.” (Yohane 3:16) Etsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ hu akɛ: “Mɔ ko bɛ suɔmɔ ni da fe enɛ, akɛ mɔ aaaŋɔ ewala eŋmɛ shi eha eshieŋtsɛmɛi.” (Yohane 15:13) Ewie yɛ be kroko hu mli akɛ: “Gbɔmɔ Bi lɛ baaa ni asɔmɔ lɛ, shi eba sɔɔmɔ moŋ, ni eŋɔ esusuma lɛ eha yɛ mɛi pii akpɔmɔ hewɔ.” (Mateo 20:28) Ni Paulo wie akɛ: “Nyɔŋmɔ jieɔ lɛ diɛŋtsɛ esuɔmɔ ni ekɛsumɔ wɔ lɛ shi etsɔɔ, akɛ be mli ni wɔji eshafeelɔi lɛ beebe ni Kristo bagbo yɛ wɔ najiaŋ.” (Romabii 5:8) Wɔtsɔɔ nɛkɛ ŋmalɛi nɛɛ kɛ ekrokomɛi babaoo nɔ wɔnaa suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ Kristo Yesu yɔɔ.
4. Mɛni hewɔ ni bɔfo Paulo titri hiɛ Yehowa nyɔmɔ waa lɛ?
4 Bɔfo Paulo titri le Yehowa mlihilɛ ni wɔsaaa lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Ajie lɛ kɛjɛ mumɔŋ gbele shihilɛ mli, kɛjɛ Kristo sɛɛnyiɛlɔi lɛ ayiwalɔ kpele ni eji lɛ mli, ni lɛ diɛŋtsɛ ebatsɔ Kristofonyo ni awaa lɛ yi. (Efesobii 2:1-5) Etsɔɔ eniiashikpamɔ lɛ mli akɛ: “Mi lɛ miji bibioo fe fɛɛ yɛ bɔfoi lɛ ateŋ, ni misaaa tete akɛ atsɛɔ mi bɔfo hu, ejaakɛ miwa Nyɔŋmɔ asafo lɛ yi. Shi Nyɔŋmɔ duromɔ mikɛji nɔ ni miji nɛɛ, ni eduromɔ lɛ ni eduro mi lɛ efeee yaka; shi moŋ nɔ ni teke amɛ fɛɛ amɛnɔ lɛ nɔ ni mitsu; shi jeee mi tete, shi moŋ Nyɔŋmɔ duromɔ ni kɛ mi yɔɔ lɛ.”—1 Korintobii 15:9, 10.
5. Mɛni Paulo ŋma yɛ miishɛjemɔ ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ he?
5 Belɛ eja jogbaŋŋ akɛ Paulo ŋma akɛ: “Ajɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo Tsɛ lɛ, mɔ ni ji musuŋtsɔlɛi a-Tsɛ kɛ miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ, mɔ ni shɛjeɔ wɔmii yɛ wɔmanehului lɛ fɛɛ mli, koni wɔ hu wɔnyɛ wɔkɛ miishɛjemɔ, ní Nyɔŋmɔ ŋɔshɛjeɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔmii lɛ, ashɛje mɛi ni naa amanehulu fɛɛ amanehulu lɛ amii; ejaakɛ bɔ ni Kristo amanehului lɛ baa wɔnɔ tekeɔ nɔ lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ̃ Kristo hewɔ lɛ wɔmiishɛjemɔ hu faa tekeɔ nɔ. Shi kɛji amanehulu wɔnaa jiŋŋ, nyɛmiishɛjemɔ kɛ walaheremɔ hewɔ ni; ni kɛji wɔmii ashɛjeɔ hu jiŋŋ, nyɛmiishɛjemɔ ni haa wɔtoɔ wɔtsui shi kpoo kɛnaa nakai amanehului lɛ nɔŋŋ lɛ hewɔ ni. Ni wɔhiɛ ni kã nyɛnɔ lɛ gbugbãaa, ejaakɛ wɔle akɛ, bɔ ni nyɛnaa amanehului lɛ eko lɛ, nakai nɔŋŋ kɛ̃ nyɛnáa miishɛjemɔ lɛ hu eko.”—2 Korintobii 1:3-7.
6. Mɛni Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “miishɛjemɔ” lɛ tsɔɔ?
6 Mɛɛ hewalɛwoo wiemɔi nɛ! Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “miishɛjemɔ” lɛ kɛ “tsɛmɔ ni atsɛɔ mɔ kɛbaa masɛi” lɛ yɛ tsakpaa. No hewɔ lɛ, “eji shi ni adamɔɔ yɛ mɔ ko masɛi koni awo lɛ hewalɛ beni ekɛ kaa ni naa wa waa kpeɔ lɛ.” (A Linguistic Key to the Greek New Testament) Biblia he nilelɔ ko ŋma akɛ: “Wiemɔ lɛ . . . tsɔɔ babaoo be fɛɛ be, fe mɔbɔnalɛ ni jɔɔ piŋmɔ he. . . . Kristofoi amiishɛjemɔ lɛ ji miishɛjemɔ ni woɔ mɔ ekaa, miishɛjemɔ ni haa mɔ nyɛɔ ekpeeɔ jaramɔ shihilɛi fɛɛ ni ekɛkpeɔ yɛ ewala mli lɛ naa.” Nɔ ni fata he hu ji miishɛjemɔ wiemɔi ni damɔ shiwoo kɛ hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ—ni ji gbohiiashitee lɛ nɔ.
Yesu kɛ Paulo —Miishɛjelɔi ni Yɔɔ Musuŋtsɔlɛ
7. Paulo shɛje enyɛmimɛi Kristofoi lɛ amii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ fɛfɛo Paulo fee yɛ miishɛjemɔ mli nɛkɛ! Enyɛ eŋma wolo eyaha nyɛmimɛi ni yɔɔ Tesalonika lɛ akɛ: “Wɔmli jɔ yɛ nyɛteŋ, taakɛ bɔ ni bii anyɛ hiɛɔ lɛ diɛŋtsɛ ebii dɔdɔɔdɔ lɛ. Ni akɛni wɔsumɔɔ nyɛ jogbaŋŋ nɛkɛ hewɔ lɛ, wɔyɛ he tsui akɛ jeee Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ kɛkɛ wɔkɛaaha nyɛ, shi wɔ diɛŋtsɛ wɔwala tete, ejaakɛ wɔmiisumɔ nyɛ naakpa. Taakɛ bɔ nɔŋŋ ni nyɛle akɛ wɔwieɔ wɔtsɔɔ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ, tamɔ bɔ ni tsɛ ko wieɔ tsɔɔ ebii, ni wɔshɛjeɔ nyɛmii hu.” Taakɛ bɔ ni fɔlɔi ni yɔɔ suɔmɔ kɛ mlitsɔlɛ lɛ ji lɛ, wɔ fɛɛ wɔbaanyɛ wɔjie miishɛɛ kɛ shishinumɔ kpo wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi yɛ amɛ hiamɔ be mli.—1 Tesalonikabii 2:7, 8, 11.
8. Mɛni hewɔ Yesu nitsɔɔmɔ lɛ ji miishɛjemɔ kɛha mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ?
8 Paulo miikase e-Nɔkwɛmɔ Nɔ kpeteŋkpele, Yesu, yɛ nɛkɛ mlitsɔlɛ kɛ mɔbɔnalɛ ni ejie lɛ kpo nɛɛ mli. Kaimɔ ninefɔɔ ni tsɔɔ musuŋtsɔlɛ ni Yesu kɛhaa mɛi fɛɛ taakɛ aŋma yɛ Mateo 11:28-30 lɛ, akɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛjatsui fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ. Nyɛwoa mipã lɛ nyɛfɔ̃a nyɛnɔ, ni nyɛkasea mi; shi mihe jɔ, ni mibaa mihe shi kɛjɛ mitsui mli; ni nyɛaana hejɔɔmɔ nyɛaaha nyɛsusumai lɛ. Ejaakɛ mipã lɛ teremɔ waaa, ni mijatsui lɛ etsiii.” Hɛɛ, Yesu tsɔɔmɔi lɛ haa mɔ hejɔɔmɔ ejaakɛ ekɛ hiɛnɔkamɔ kɛ shiwoo haa—ni ji gbohiiashitee he shiwoo lɛ. Ni enɛ ji hiɛnɔkamɔ kɛ shiwoo ni wɔkɛhaa gbɔmɛi lɛ, kɛji, akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wɔshi wolo bibioo ni gbɛi ji Beni Mɔ Ko ni Osumɔɔ Lɛ Egbo lɛ wɔha amɛ lɛ. Hiɛnɔkamɔ nɛɛ baanyɛ aye abua wɔ fɛɛ, kɛji wɔye awerɛho aahu yɛ be babaoo mli po.
Bɔ ni Ooofee Oshɛje Mɛi ni Yeɔ Awerɛho lɛ Amii
9. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔto wɔtsui shi wɔha mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ?
9 Jeee be ni nyiɛɔ suɔlɔ ko gbele sɛɛ nɔŋŋ lɛ mli pɛ akɛyeɔ awerɛho. Mɛi komɛi tereɔ nɛkɛ jatsu ni ji amɛ awerɛhoyeli nɛɛ aahu amɛwala gbii abɔ fɛɛ, titri lɛ mɛi ni bii egboi lɛ. Kristofoi anɔkwafoi ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi ni jɛ Spain laaje amɛbi nuu ni eye afii 11 yɛ gbele mli yɛ 1963 mli yɛ aŋsɔ hela hewɔ. Kɛbashi ŋmɛnɛ, yaafonui jɛɔ amɛhiŋmɛiiaŋ lolo kɛ amɛmiiwie Paquito he. Be ni mɔ lɛ gbó lɛ kaimɔ yɛ afii lɛ amli, kɛ mfonirii, aloo mɔ lɛ nibii komɛi baanyɛ ekɛ kaimɔi ni haa ayeɔ awerɛho aba. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔyeɔ oyai ni wɔsusuɔ akɛ, yɛ be pɔtɛɛ ko sɛɛ lɛ, esa akɛ mɔ ni agbo ashi lɛ lɛ akpa ewerɛhoyeli lɛ kwraa. Tsofafeemɔ mli onukpa ko kpɛlɛɔ nɔ akɛ: “Jwɛŋmɔŋ kɛ henumɔŋ nɔnyɛɛ mli tsakemɔi asɛɛ baanyɛ atsɛ aahu afii babaoo.” No hewɔ lɛ, kaimɔ akɛ, bɔ ni gbɔmɔtsoŋ faladokui baanyɛ ahi wɔgbɔmɔtso he wɔwala gbii abɔ fɛɛ lɛ, nakai nɔŋŋ henumɔŋ faladokui hu ji.
10. Mɛni esa akɛ wɔfee ni wɔkɛye wɔbua mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ?
10 Mɛni ji nibii komɛi diɛŋtsɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee ni wɔkɛshɛje mɛi ni yeɔ awerɛho yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ amii? Ekolɛ wɔɔjɛ anɔkwayeli fɛɛ mli wɔkɛɛ nyɛminuu loo nyɛmiyoo ko ni miishɛjemɔ he ehia lɛ lɛ akɛ, “Kɛ nɔ ko yɛ ni manyɛ mafee ni mikɛye mabua bo lɛ, ha male kɛkɛ.” Shi shii enyiɛ mɔ ni agbo yɛ enɔ lɛ diɛŋtsɛ baa ebakɛɔ wɔ akɛ, “Misusu nɔ ko ni nyɛbaanyɛ nyɛfee ni nyɛkɛye nyɛbua mi lɛ he”? Eka shi faŋŋ akɛ, ehe miihia ni wɔ klɛŋklɛŋ wɔtsɔ̃ hiɛ wɔkɛ ŋaalee afee he nɔ ko, kɛ wɔmiisumɔ ni wɔye wɔbua ni wɔshɛje mɔ ni yeɔ awerɛho lɛ mii lɛlɛŋ. No hewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ gbɛ ni he baaba sɛɛnamɔ nɔ? Naa ŋaawoi fioo ko ni wɔbaanyɛ wɔkɛtsu nii.
11. Wɔ sane toiboo baanyɛ afee miishɛjemɔ kɛha mɛi krokomɛi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
11 Bo sane toi: Nibii ni yeɔ ebuaa fe fɛɛ ni obaanyɛ ofee lɛ ekome ji ni okɛ mɔ ni agbo ashi lɛ lɛ aye ŋkɔmɔ kɛtsɔ esane toiboo nɔ. Obaanyɛ obi lɛ akɛ, “Ani obaasumɔ ni owie he?” Ha ni mɔ lɛ diɛŋtsɛ akpɛ eyiŋ yɛ he. Kristofonyo ko kaiɔ beni etsɛ gbo lɛ, akɛ: “No ye ebua mi jogbaŋŋ beni mɛi krokomɛi bi nɔ ni ba ni no sɛɛ lɛ amɛbo mi toi jogbaŋŋ lɛ.” Taakɛ Yakobo wo ŋaa lɛ, ohe afee oya kɛ sane toiboo. (Yakobo 1:19) No hewɔ lɛ, okɛ tsuishitoo kɛ henumɔ abo lɛ toi. Biblia lɛ jieɔ yi yɛ Romabii 12:15 akɛ: “Nyɛkɛ mɛi ni foɔ lɛ afoa.” Kaimɔ akɛ Yesu kɛ Marta kɛ Maria fó.—Yohane 11:35.
12. Mɛɛ miishɛjemɔ wɔbaanyɛ wɔkɛha mɛi ni yeɔ ŋkɔmɔ lɛ?
12 Ha amɛna nɔmimaa: Ha ahi ojwɛŋmɔ mli akɛ kɛjɛ shishijee lɛ, ekolɛ mɔ ni agbo ashi lɛ lɛ nuɔ fɔyeli he, ni esusuɔ akɛ kulɛ ebaanyɛ efee babaoo fe bɔ ni efee lɛ. Ha mɔ lɛ ana nɔmimaa akɛ efee bɔ fɛɛ bɔ ni ebaanyɛ efee (aloo nɔ fɛɛ nɔ ni ole akɛ eji anɔkwale ni eja hu). Ha ena nɔmimaa akɛ bɔ ni enuɔ he ehaa lɛ jeee nɔ ni efɔɔɔ kaa. Gbaa lɛ mɛi krokomɛi ni ole ni amɛye awerɛho ni tamɔ enɔ lɛ nɔ kunim lɛ ahe saji. Yɛ wiemɔ kroko mli lɛ, jiemɔ henumɔ kɛ mɔbɔnalɛ kpo otsɔɔ lɛ. Wɔ yelikɛbuamɔ ni jɛ mlihilɛ mli lɛ baanyɛ afee babaoo! Salomo ŋma akɛ: “Wiemɔi ni awie yɛ be ni sa mli lɛ, etamɔ shika akutui yɛ jwiɛtɛi kpanyai amli.”—Abɛi 16:24; 25:11; 1 Tesalonikabii 5:11, 14.
13. Kɛ wɔkɛ wɔhe ha lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ eye ebua yɛ?
13 Hii amɛmasɛi daa: Hii amɛmasɛi daa, jeee yɛ klɛŋklɛŋ gbii fioo ni nanemɛi kɛ wekumɛi babaoo eba lɛ mli pɛ, shi nyɔji abɔ komɛi po, kɛ ehe miihia, beni mɛi krokomɛi eku amɛsɛɛ amɛtee amɛ daa gbi nitsumɔi anɔ lɛ. Bei falɛ ni akɛyeɔ awerɛho lɛ tsakeɔ kwraa yɛ hei babaoo, ni enɛ damɔ mɔ ni yeɔ awerɛho lɛ nɔ. Wɔ Kristofoi ahenumɔ kɛ mɔbɔnalɛ ni wɔɔjie kpo lɛ baanyɛ afee babaoo yɛ hiamɔ be fɛɛ be mli. Biblia lɛ kɛɔ akɛ “naanyo ko yɛ ni kpɛtɛɔ mɔ gbagbalii fe nyɛmi.” Enɛ hewɔ lɛ, nɔ ni afɔɔ kɛɛmɔ akɛ, “Mɔ ni ji onaanyo yɛ ohiamɔ be mli lɛ ji onaanyo lɛlɛŋ” lɛ ji anɔkwale wiemɔ ko ni esa akɛ wɔkɛtsu nii.—Abɛi 18:24; okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 28:15 he.
14. Mɛni he wɔbaanyɛ wɔwie ni wɔkɛye wɔbua mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ?
14 Nyɛwiea mɔ ni egbo lɛ sui kpakpai ni eyɔɔ lɛ ahe: Enɛ feɔ yelikɛbuamɔ kpele kroko hu kɛji akɛha yɛ be ni sa mli. Nyɛgbaa mɔ lɛ he saji kpakpai ni nyɛkaiɔ lɛ ahe sane kuku. Kaashashao shi akɛ oootsɛ mɔ lɛ gbɛi diɛŋtsɛ. Kaafee tamɔ nɔ ni suɔlɔ ni egbo lɛ ehiko wala mli pɛŋ aloo eji mɔ ko ni he ehiaaa. Eji miishɛjemɔ akɛ aaale nɔ ni wolo ko ni jɛ Harvard Medical School lɛ wie, akɛ: “Mɔ ni agbo ashi lɛ lɛ naa hewalɛ ko kɛji akɛ, yɛ naagbee lɛ ebaanyɛ esusu mɔ ni egbo lɛ he ni awerɛho ni naa wa yeee enɔ . . . Beni ekpɛlɛɔ shihilɛ hee ni ebaje mli lɛ nɔ ni ehiɔ shi yɛ mli lɛ, awerɛho lɛ tsakeɔ ni etsɔɔ kaimɔi ni anaa he miishɛɛ.” “Kaimɔi ni anaa he miishɛɛ”—kwɛ miishɛjemɔ ni eji akɛ aaakai miishɛɛ bei ni akɛ suɔlɔ ko ena mli ŋɔɔmɔ pɛŋ! Odasefonyo ko ni tsɛ gbo afii komɛi ni eho nɛ lɛ wie akɛ: “Be krɛdɛɛ ko ni mikaiɔ ji beni mikɛ Dada kaneɔ Biblia lɛ, beni ebɔi anɔkwale lɛ kasemɔ lɛ sɛɛ nɔŋŋ lɛ. Kɛ agbɛnɛ hu beni wɔyakãa faa ko naa ni wɔwieɔ minaagbai lɛ ekomɛi ahe lɛ. Minaa lɛ daa afii etɛ loo afii ejwɛ, no hewɔ lɛ nakai be lɛ he yɛ sɛɛnamɔ waa kɛha mi.”
15. Mɛɛ gbɛ nɔ mɔ ko aaatsɔ aŋɔ hegbɛ lɛ ni ekɛye ebua?
15 Tsɔ hiɛ oŋɔ hegbɛ lɛ kɛji be lɛ sa: Mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ ateŋ mɛi komɛi nyɛɔ amɛdamɔɔ naa jogbaŋŋ fe mɛi krokomɛi. No hewɔ lɛ, tsɔ gbɛi pɔtɛɛ komɛi anɔ oye obua, yɛ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ ha lɛ naa. Kristofonyo yoo ko ni ye awerɛho lɛ kai akɛ: “Mɛi pii kɛɛ akɛ, ‘Kɛ nɔ ko yɛ ni manyɛ mafee lɛ, ha male.’ Shi nyɛmi yoo Kristofonyo ko biii. Amrɔ nɔŋŋ ni etee sɛɛtsu lɛ mli, ejie saanɔbo lɛ, ni efɔ mamai ni nibii eka mli lɛ ahe. Mɔ kroko hu wo goga, ni eyɛ nu, kɛ nibii ni akɛshaa nii ahe ni esha kuntu ni ha tsu lɛ mli lɛ fã gbɛ ni miwu shwe eshwie nɔ lɛ nɔ. Anɔkwa nanemɛi nɛ, ni mihiɛ kpaŋ amɛnɔ kɔkɔɔkɔ.” Kɛ eyɛ faŋŋ akɛ yelikɛbuamɔ he miihia lɛ, ŋɔɔ hegbɛ lɛ—ekolɛ kɛtsɔ niyenii hoomɔ, shia lɛ mli saamɔ, aloo nitsumɔi krokomɛi ni oootsu lɛ anɔ. Shi, kɛ mɔ ni agbo yɛ enɔ lɛ miisumɔ ni ashĩ ekome fioo lɛ, esa ni wɔkwɛ jogbaŋŋ ni wɔkahao lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ Paulo wiemɔi nɛɛ ato wɔtsuii amli, akɛ: “No hewɔ lɛ, akɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ halamɔ bii, mɛi krɔŋkrɔŋi kɛ suɔmɔ mɛi ji nyɛ lɛ, nyɛwoa musuŋtsɔlɛ, mlihilɛ, heshibaa jwɛŋmɔ, mlijɔlɛ, tsuishitoo.” Mlihilɛ, tsuishitoo, kɛ suɔmɔ nine enyɛɛɛ shi kɔkɔɔkɔ.—Kolosebii 3:12; 1 Korintobii 13:4-8.
16. Mɛni hewɔ woloŋmaa loo card baanyɛ ekɛ miishɛjemɔ aha lɛ?
16 Ŋmaa wolo loo okɛ miishɛjemɔ card amaje mɔ lɛ: Nɔ ni akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ bei pii ji sɛɛnamɔ ni yɔɔ wolo ni aŋmaa akɛhaa mɔ lɛ, aloo miishɛjemɔ card fɛfɛo ko ni akɛhaa yɛ gbele be lɛ mli lɛ he lɛ. Mɛni ji sɛɛnamɔ ni yɔɔ he? Mɔ lɛ baanyɛ akane shii abɔ ni esumɔɔ. Ehe ehiaaa ni wolo tamɔ nɛkɛ afee kakadaŋŋ, shi esa akɛ ejie bɔ ni onuɔ he ohaa mɔ lɛ kpo. Esa akɛ ekɔ mumɔŋ saji ahe hu, shi esaaa ni efeɔ akɛ ooshiɛ ooha lɛ. Shɛɛ sane kuku kɛkɛ, akɛ “Wɔyɛ biɛ ni wɔbaaye wɔbua bo” lɛ baanyɛ afee miishɛjemɔ nɔ.
17. Sɔlemɔ baanyɛ ekɛ miishɛjemɔ aba yɛ mɛɛ gbɛ nɔ
17 Fatamɔ amɛhe kɛsɔle: Kaabu sɛɛnamɔ ni yɔɔ sɔlemɔi ni okɛ nanemɛi Kristofoi ni agbo ashi amɛ lɛ aaasɔle ni osɔle oha amɛ hu lɛ akɛ nɔ ko bibioo. Biblia lɛ kɛɔ yɛ Yakobo 5:16 akɛ: “Jalɔ sɔlemɔ . . . nyɛɔ nii babaoo etsuɔ.” Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ nu ni wɔmiisɔle wɔmiiha amɛ lɛ, eyeɔ ebuaa amɛ ni amɛyeɔ henumɔi gbohii ni ekolɛ amɛna, tamɔ fɔyeli lɛ nɔ. Yɛ wɔ gbɔjɔmɔi loo nijiaŋwujee bei amli lɛ, Satan bɔɔ mɔdɛŋ akɛ ekɛ “eŋaatsɔi” loo “ŋaa gbɛi ni yɔɔ nigii lɛ” aaatsi wɔ agbee shi. Nɛkɛ be nɛɛ mli ehe hiaa ni wɔna miishɛjemɔ kɛ sɔlemɔ sɛɛfimɔ, taakɛ Paulo wie lɛ: ‘Nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ asɔlea daa yɛ mumɔ mli. Ni enɛ nɔŋŋ hewɔ lɛ nyɛsaraa, ni nyɛkãa he daa nyɛkpaa fai nyɛhaa krɔŋkrɔŋbii lɛ fɛɛ.’—Efesobii 6:11, 18, Kingdom Interlinear; okɛto Yakobo 5:13-15 he.
Nibii ni Esaaa akɛ Afeɔ
18, 19. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔkɛ ŋaalee atsu nii yɛ wɔ sanegbai amli?
18 Kɛ mɔ ko miiye awerɛho lɛ, nibii komɛi hu yɛ ni esaaa akɛ afeɔ loo akɛɔ. Abɛi 12:18 bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ ko yɛ ni wieɔ bambam, tamɔ adumɔɔ klante; shi nilelɔ lilɛi tsaa mɔ.” Bei komɛi lɛ, wɔhiɛ baaa wɔhe nɔ akɛ wɔkɛ ŋaalee tsuuu nii. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ wɔbaakɛɛ akɛ: “Mile bɔ ni onuɔ he ohaa.” Shi ani onuɔ he nakai lɛlɛŋ? Ani olaaje mɔ ko yɛ gbele mli tamɔ nakai pɛpɛɛpɛ? Agbɛnɛ hu, gbɔmɛi nuɔ nii ahe yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ. No hewɔ lɛ, ekolɛ esoro bɔ ni onu nii ahe oha, yɛ bɔ ni mɔ ni yeɔ awerɛho lɛ nuɔ he ehaa lɛ he. Eeejie henumɔ babaoo kpo kɛji okɛɛ akɛ, “Minuɔ he waa diɛŋtsɛ mihaa bo ejaakɛ mi hu mitsɔ̃ shihilɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ mli beni mi . . . gbo nyɛsɛɛ lɛ.”
19 Kɛ nyɛwieee mɔ ni egbo lɛ he akɛ ani abaatee lɛ shi loo ateŋ lɛ shi lɛ, no hu tsɔɔ henumɔ. Kojomɔ wiemɔi ni awie yɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔ ko ni egbo, ni ejeee heyelilɔ lɛ wɔsɛɛ gbɛkpamɔi ahe lɛ egba nyɛmimɛi hii kɛ yei komɛi anaa waa diɛŋtsɛ. Jeee wɔ ji kojolɔi ni baatsɔɔ mɛi ni abaatee amɛ shii loo mɛi ni ateŋ amɛ shi. Wɔmii baanyɛ ashɛ wɔhe akɛ, Yehowa, mɔ ni naa tsuii amli lɛ, baajie mɔbɔnalɛ babaoo kpo fe bɔ ni wɔteŋ mɛi babaoo baafee.—Lala 86:15; Luka 6:35-37.
Ŋmalɛi ni Shɛjeɔ Mɔ Mii
20, 21. Mɛni ji ŋmalɛi komɛi ni baanyɛ ashɛje mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ amii?
20 Yelikɛbuamɔ jɛɛhe kpele kɛha mɛi ni nɔ enyɔ amɛhiŋmɛiiŋ lɛ, yɛ be ni sa mli lɛ, ekome ji Yehowa shiwoi ni kɔɔ gbohii lɛ ahe lɛ hesusumɔ. Nɛkɛ Biblia mli susumɔi nɛɛ ahe baaba sɛɛnamɔ, ekɔɔɔ he eko akɛ mɔ ni agbo ashi lɛ lɛ ji Odasefonyo momo aloo eji mɔ ko ni wɔkɛ lɛ kpe yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Mɛni ji ŋmalɛi nɛɛ ekomɛi? Wɔle akɛ Yehowa ji miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ lɛ, ejaakɛ ewie akɛ: “Mi, mi ji nyɛ Miishɛjelɔ.” Ewie hu akɛ: “Taakɛ bɔ ni mɔ nyɛ shɛjeɔ emii lɛ, nakai nɔŋŋ mi hu mashɛje nyɛmii.”—Yesaia 51:12; 66:13.
21 Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Enɛ ji mimiishɛjemɔ yɛ mimanehulu lɛ mli, akɛ owiemɔ lɛ eha miyi ena wala. Yehowa, mikaiɔ oblema kojomɔi lɛ, ni mikɛshɛjeɔ mimii. Ha omlihilɛ lɛ afee mimiishɛjemɔ, tamɔ bɔ ni owo otsulɔ shi lɛ.” Kadimɔ akɛ akɛ wiemɔ “miishɛjemɔ” tsu nii shii abɔ yɛ nakai kukuji lɛ amli. Hɛɛ, wɔbaanyɛ wɔna anɔkwa miishɛjemɔ wɔha wɔhe kɛ mɛi krokomɛi hu kɛtsɔ Yehowa Wiemɔ lɛ ni wɔɔtsɔ wɔhe kɛya he yɛ wɔhaomɔ be mli lɛ nɔ. Enɛ, kɛ suɔmɔ kɛ henumɔi ni wɔnyɛmimɛi aaajie lɛ kpo lɛ, baanyɛ aye abua wɔ ni wɔtsɔ awerɛho shihilɛ ni eba wɔnɔ lɛ mli, ni ewo wɔshihilɛ obɔ ekoŋŋ kɛ nitsumɔ ni yɔɔ miishɛɛ yɛ Kristofoi asɔɔmɔ lɛ mli.—Lala 119:50, 52, 76.
22. Mɛɛ gbɛkpamɔ kã wɔhiɛ?
22 Wɔbaanyɛ wɔye wɔwerɛho nɔ yɛ gbɛ ko nɔ kɛtsɔ wɔbe fɛɛ ni wɔkɛaatsu nii ni wɔkɛye wɔbua mɛi krokomɛi ni ehao lɛ nɔ. Beni wɔgbalaa wɔjwɛŋmɔ kɛyaa mɛi krokomɛi ni miishɛjemɔ he ehia amɛ lɛ anɔ lɛ, wɔ hu wɔnaa nɔhamɔ mli anɔkwa miishɛɛ yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:35) Nyɛhaa wɔkɛ amɛ agbaa gbohiiashitee gbi lɛ he ninaa, beni gbɔmɛi ni jɛ tsutsu jeŋmaji fɛɛ mli, ni yinɔi ni ato naa kɛtsara nɔ lɛ baahere amɛsuɔlɔi ni gboi lɛ kɛjɛ gbohiiaje kɛba jeŋ hee mli lɛ he sane. Mɛɛ gbɛkpamɔ nɛ! Mɛɛ miishɛɛ yaafonui po baaho yɛ nakai beaŋ nɛkɛ, be mli ni wɔkaiɔ akɛ Yehowa ji Nyɔŋmɔ “ni shɛjeɔ mɛi ni baa amɛhe shi lɛ amii” lɛlɛŋ lɛ!—2 Korintobii 7:6.
Ani Okaiɔ?
◻ Yehowa ji “miishɛjemɔ fɛɛ Nyɔŋmɔ” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ Yesu kɛ Paulo shɛje mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ amii yɛ?
◻ Mɛni ji nibii komɛi ni wɔbaanyɛ wɔfee ni wɔkɛshɛje mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ amii?
◻ Mɛni esaaa akɛ wɔfeɔ kɛ wɔkɛ mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ miiye?
◻ Mɛni ji ŋmalɛi ni osumɔɔ fe fɛɛ kɛha miishɛjemɔ yɛ gbele beaŋ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Tsɔ ŋaa gbɛ nɔ oŋɔ hegbɛ lɛ ni okɛye obua mɛi ni yeɔ awerɛho lɛ