Saji Lɛ Asɛɛkɔmɔ
Katolekbii Kɛ Baptisimɔ
French adafitswaa wolo ko, Le Monde Iɛ bɔ amaniɛ akɛ Roma Katolek Sɔlemɔ Iɛ miiya nɔ eebaptisi mɛi ni edara Iɛ babaoo yɛ France. Yɛ anɔkwale mli lɛ, adafitswaa wolo lɛ tsɔɔ mli akɛ “yibɔ Iɛ ebɔ he toi enyɔ yɛ afii ejwɛ ni eho nɛɛ amli.” Frenchbii ni edara ni amɛyibɔ fe 4,000 kɛ amɛhe woɔ nikasemɔ ni tsɔɔ baptisimɔ hiɛ lɛ mli ni amɛkɛmiitao ni amɛtsɔmɔ Katolekbii ni abaptisi amɛ. Amɛmlijaa etɛ mli enyɔ ji yei ni eye kɛjɛ afii 20 kɛyashi 40. Amɛmlijaa ejwɛ mli ekome ji mɛi ni jeee French shikwɛɛ bii.
Hesaamɔ kɛha mɛi ni edara Iɛ koni amɛna baptisimɔ Iɛ nyɛɔ eheɔ afii enyɔ loo etɛ. Osɔfo Guy Cordonnier ni kwɛɔ nikasemɔ ni tsɔɔ baptisimɔ hiɛ nɛɛ nɔ yɛ Versailles niiaŋ Iɛ jaje akɛ: “Efaaa kɛkɛ akɛ mɔ ko aaakɛɛ akɛ eheɔ Nyɔŋmɔ nɔ eyeɔ, koni mɔ ko ana baptisimɔ. Ehe miihia ni mɔ lɛ akase bɔ ni ahiɔ mɛi krokomɛi ateŋ hu.”
Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi ni edara ni abaptisiɔ amɛ Iɛ jeee nɔ ko hee. Abaptisi Yesu diɛŋtsɛ beni eye afii 30. Nakai nɔŋŋ hu shishinumɔ akɛ Nyɔŋmɔ mli hemɔkɛyeli kɛkɛ faaa kɛha baptisimɔ lɛ hu jeee nɔ hee ko. Famɔ ni Yesu kɛha ekaselɔi lɛ ji ni amɛya ni ‘amɛyafee kaselɔi . . ., ni amɛbaptisi amɛ’ ni ‘amɛtsɔɔ amɛ’ ni amɛye efamɔi Iɛ fɛɛ anɔ.—Mateo 28:19, 20.
Ni kɛlɛ, akɛni Katolek Sɔlemɔ lɛ kɛ ehe ewo abifabii abaptisimɔ mli yɛ afii ohai abɔ ni eho lɛ mli hewɔ lɛ, gbɛ ni sɔlemɔ Iɛ ekɔ yɛ mɛi ni edara Iɛ abaptisimɔ he Iɛ ebafee nɔ ko ni kɛ ehe kpaaa gbee. Sɔlemɔ lɛ mli onukpai Iɛ kɛɔ akɛ eheɔ aaafee afii enyɔ loo afii etɛ ni akɛsaa mɔ ni eda Iɛ kɛhaa baptisimɔ, shi kɛlɛ amɛkpɛlɛɔ nɔ akɛ abifabii abaptisimɔ ja gbɛ. Amɛkɛɔ akɛ baptisimɔ tsuuɔ abifao lɛ he kɛjɛɔ esha ni ena kɛjɛ efɔlɔi adɛŋ Iɛ he, shi bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Yesu . . . Ia lɛ tsumɔɔ wɔhe kɛjɛɔ esha fɛɛ esha mli.” (1 Yohane 1:7) Akɛni abifabii nyɛɛɛ atsɔɔ hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli kɛ Kristo Ia ni afɔse ashwie shi Iɛ mli hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ abaptisi amɛ?
Wiemɔi Ni Anuko Da
Ŋamɛi 3,800 ni Japan insurance nitsumɔ he ko bi amɛ nii lɛ ateŋ mɛi ni miihe ashɛ fa kɛɛ akɛ “amɛnuko wiemɔi ni ji ‘misumɔɔ osane’ lɛ kɛjɛko amɛwumɛi aŋɔɔ yɛ afii fioo ni eho nɛɛ amli,” taakɛ The Daily Yomiuri Iɛ bɔ amaniɛ lɛ. Ŋamɛi ayifalɛ ni nuuu nɛkɛ wiemɔi nɛɛ kɛjɛɛɛ amɛwumɛi aŋɔɔ Iɛ yaa hiɛ kɛ amɛ afii abɔ ni amɛye lɛ, ni yɛ mɛi ni eye fe afii 50 Iɛ agbɛfaŋ lɛ, eyɛ naakpɛɛ akɛ amɛteŋ oha mlijaa 82 kɛɛ amɛnuuu wiemɔ nɛɛ kɛjɛɛɛ amɛwumɛi aŋɔɔ kwraa. Ni yɛ ŋamɛi ni amɛye afii 20 kɛyaa Iɛ agbɛfaŋ lɛ, amɛteŋ oha mlijaa 10 pɛ nuɔ ni amɛwumɛi miiwie wiemɔi nɛɛ daa gbi.
Yɛ nilelɔ Maŋtsɛ Salomo sane ni tsɔɔ suɔmɔ ni ka tookwɛlɔ ko kɛ akrowa obalayoo fɛfɛo ko ni jɛ blema maŋ ni ji Shunem Iɛ teŋ Iɛ mli lɛ, ‘suɔmɔ wiemɔi’ ji nɔ ni obalanyo Iɛ tsɔ nɔ ni eha obalayoo lɛ tsui mɔ Iɛ. (Salomo Lalai 1:2) Kɛji wumɛi Iɛ ha amɛŋamɛi Iɛ atsuii mɔ amɛ lɛ, ani ehe miihia ni amɛjie suɔmɔ ni amɛyɔɔ Iɛ kpo amɛtsɔɔ amɛ lolo? Hɛɛ! Biblia Iɛ woɔ ŋaa akɛ: “Nyɛ wumɛi lɛ, nyɛsumɔa nyɛ diɛŋtsɛ nyɛŋamɛi, taakɛ bɔ ni Kristo hu sumɔ asafo Iɛ ni eŋɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ ehewɔ.”—Efesobii 5:25.
Yɛ gbi gbɛkɛ ni abaatsɔɔ esɛɛgbɛ lɛ mli lɛ, Yesu saa eti suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha ekaselɔi lɛ mli ekoŋŋ. (Yohane 13:34; 14:19-21; 15:9, 10, 12) Esa akɛ wu Iɛ asusu he akɛ ehe miihia ni eya nɔ ema suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha eŋa Iɛ nɔ mi be fɛɛ be. Esa akɛ wumɛi lɛ hu akai akɛ Kristo ‘ŋɔ Iɛ diɛŋtsɛ ehe eha yɛ asafo lɛ hewɔ.’ No hewɔ lɛ, etsɔ wiemɔ kɛ nifeemɔ fɛɛ nɔ ejie suɔmɔ kpo etsɔɔ. Eka shi faŋŋ akɛ, wumɛi baafee jogbaŋŋ akɛ amɛaakase Kristo nɔkwɛmɔ nɔ Iɛ.