Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 9/1 bf. 20-24
  • Sanegbaa Ni Aaaya Nɔ Yɛ Weku Lɛ Mli Kɛ Asafo Lɛ Mli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Sanegbaa Ni Aaaya Nɔ Yɛ Weku Lɛ Mli Kɛ Asafo Lɛ Mli
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nikwɛmɔ, Wiemɔ, kɛ Sane Toiboo
  • Sanegbaa ni Aaaya nɔ yɛ Fɔlɔi kɛ Bii Ateŋ
  • Sanegbaa ni Aaaya nɔ yɛ Asafo lɛ Mli
  • Ŋaawoo kɛ Hewalɛwoo
  • Sanegbaa Yɛ Kristofoi Asɔɔmɔ Nitsumɔ Lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Yehowa Kɛ Kristo Adafitswalɔi Ni Fe Fɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Sanegbaa Kpakpa Nɔ ni Kɛ Gbalashihilɛ Kpakpa Baa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Fɔlɔi, Bii​—Nyɛkɛ Nyɛhe Agbaa Sane Yɛ Suɔmɔ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2013
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 9/1 bf. 20-24

Sanegbaa Ni Aaaya Nɔ Yɛ Weku Lɛ Mli Kɛ Asafo Lɛ Mli

“Nyɛhaa nyɛ-Wiemɔ he abaa nyam daa, ni ŋoo ahi mli.”​—KOLOSEBII 4:⁠6.

1. Mɛni Adam wie beni Nyɔŋmɔ kɛ Hawa baha lɛ lɛ?

“MƆ KO ehii shi ŋkome ŋfa . . . Mɔ fɛɛ mɔ fataa he ni akɛhiɔ shi akɛ maŋ.” Nɛkɛ ji bɔ ni woloŋlelɔ ko ni kpaa nii ashi waa lɛ ŋma afi ohai abɔ ni eho nɛ. Ewiemɔ nɛɛ tsɔɔ akɛ, efiɔ nɔ ni Bɔlɔ lɛ wie yɛ Adam he lɛ sɛɛ, akɛ: “Ehiii akɛ gbɔmɔ lɛ kome hiɔ shi.” Aha Adam nikeenii ni ji bɔ ni awieɔ ahaa kɛ wiemɔ diɛŋtsɛ hu, ejaakɛ ewo kooloi lɛ fɛɛ agbɛi. Shi Adam bɛ bɔɔnɔ kroko ni ji adesa ni ebaanyɛ ekɛ lɛ awie. No hewɔ lɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ beni Nyɔŋmɔ kɛ Hawa ni he yɔɔ fɛo waa lɛ baha lɛ akɛ eŋa lɛ, ekɛ miishɛɛ kɛɛ: “Agbɛnɛ enɛ ji wu ni jɛ miwui lɛ amli kɛ loo ni jɛ miheloo lɛ mli”! Enɛ hewɔ lɛ Adam kɛ enaanyo gbɔmɔ ni tamɔ lɛ lɛ bɔi wiemɔ beni adesai aklɛŋklɛŋ weku lɛ je shishi lɛ.​—1 Mose 2:​18, 23.

2. Mɛɛ gbɛ nɔ televishin ni anyɛɛɛ akudɔ ekwɛmɔ lɛ baanyɛ aye awui yɛ?

2 Weku kɔklɔɔ lɛ ji he ko ni hi jogbaŋŋ kɛha sanegbaa. Lɛlɛŋ, weku shihilɛ mli omanyeyeli diɛŋtsɛ damɔ enɛ nɔ. Shi kɛlɛ, ni aaagba sane lɛ heɔ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ. Ŋmɛnɛ, nibii ni heɔ mɔ be waa fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome ji televishin. Ebaanyɛ efee tsɔne ni yeɔ mɔ awui waa kɛ hooo lɛ yɛ gbɛi enyɔ nɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, ebaanyɛ efee mɔ fɛo aahu akɛ ebaanyɛ eha weku lɛ mlibii asumɔ kwɛmɔ ni amɛkpaaa, ni nɔ ni baajɛ mli aba ji sanegbaa ni sɛɛ baafo kwraa. Ni yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, televishin kwɛmɔ baanyɛ afee gbɛ ni atsɔɔ nɔ akɛjoɔ saneshishinumɔ ni baaa kɛ mlifu naa foi. Yɛ nɔ najiaŋ ni aaatsu naagbai ahe nii lɛ, gbalashihilɛ mli hefatalɔi baasumɔ moŋ ni amɛkɛ amehe akpa wiemɔ ni amɛyakwɛ televishin. No hewɔ lɛ TV baanyɛ ana gbɛfaŋnɔ yɛ sanegbaa ni eyaaa nɔ, ni atsɔɔ akɛ no ji klɛŋklɛŋ nii ni fiteɔ gbalashihilɛ lɛ mli. No hewɔ lɛ esa akɛ mɛi ni naa naagbai yɛ televishin kwɛmɔ ni amɛaaha enɔ agbɔ kwraa lɛ gbɛfaŋ lɛ asusu he ni kɛ eeehi lɛ amɛkpa kwɛmɔ kwraa.​—Mateo 5:​29; 18:⁠9.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi ena TV kwɛmɔ ni amɛha enɔ egbɔ kwraa lɛ he sɛɛ yɛ?

3 Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔnine eshɛ amaniɛbɔi ni kanyaa mɔ ni miitsɔɔ jɔɔmɔi ni jɛɔ TV ni akpaa kwɛmɔ kwraa loo ahaa ekwɛmɔ nɔ gbɔɔ lɛ mli baa nɔ. Weku ko ŋma akɛ: “Wɔkɛ wɔhe gbaa sane babaoo . . ., ni wɔtaoɔ Biblia mli saji amli babaoo . . . Wɔshwɛɔ kutuu . . . Wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ fai sɔrɔtoi lɛ fɛɛ etee hiɛ.” Weku kroko hu wie beni amɛhɔɔ amɛ TV lɛ akɛ: “Jeee akɛ ehaa wɔtoɔ shika kɛkɛ [amefee cable TV ni haa akwɛɔ maji krokomɛi anɔ televishin lɛ eko], shi moŋ eha wɔbɛŋkɛ wɔhe kpaakpa akɛ weku ni wɔnaa nibii krokomɛi ni ji nibii kpakpai wɔkɛ wɔbe tsuɔ. Ejeee wɔtsine kɔkɔɔkɔ.”

Nikwɛmɔ, Wiemɔ, kɛ Sane Toiboo

4. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalashihilɛ mli hefatalɔi aaatsɔ amɛwie hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ kɛha amɛhe lɛ he yɛ?

4 Ayɛ gbɛi sɔrɔtoi ni anyɛɔ atsɔɔ nɔ akɛ adafitswaa haa yɛ weku lɛ mli. Ekomɛi jeee kɛtsɔ wiemɔ nɔ. Kɛ mɛi enyɔ miikwɛ amɛhiɛ po kɛkɛ lɛ, eji gbɛ ni atsɔɔ nɔ akɛ mɔ wieɔ. Ni aaahi shi yɛ he kome lɛ baanyɛ atsɔɔ bɔ ni asusuɔ mɔ he. Esa akɛ hefatalɔi akwa shimɔ ni mɔ kome aaashi mɔ kroko lɛ yɛ be kakadaŋŋ mli ja yiŋtoo ko ni he hiaa waa yɛ nakai feemɔ he. Gbalashihilɛ mli hefatalɔi baanyɛ aha miishɛɛ ni amɛyɔɔ yɛ amɛhe lɛ aya hiɛ kɛtsɔ naanyobɔɔ ni bɛŋkɛ kpaakpa ni amɛyɔɔ yɛ gbalashihilɛ mli lɛ mli ŋɔɔmɔ ni amɛaana lɛ nɔ. Amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe awie ni anuuu ni amɛtsɔɔ hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ amɛha amɛhe kɛtsɔ suɔmɔ kɛ gbɛ ni bulɛ yɔɔ mli ni amɛtsɔɔ nɔ amɛkɛ amɛhe yeɔ lɛ nɔ, kɛji yɛ maŋ jio, teemɔŋ jio, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ bulɛ kpakpa ni amɛaajie lɛ kpo yɛ hesaamɔ kɛ jeŋba mli lɛ hu nɔ. Nilelɔ Maŋtsɛ Salomo tsɔɔ mli yɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ amli akɛ: “Ha onu bu lɛ atsɔ nɔ ni ajɔɔ, ni ona obalahiaŋ ŋa lɛ he miishɛɛ.”​—Abɛi 5:⁠18.

5, 6. Mɛni hewɔ esa akɛ wumɛi ahiɛ ahi amɛhe nɔ yɛ bɔ ni sanegbaa ni aaaka amɛkɛ amɛŋamɛi ateŋ lɛ he hiaa ha lɛ he lɛ?

5 Tsakpaa ni aaahi mɛi ateŋ kɛtsɔ wiemɔ nɔ lɛ biɔ sanegbaa, mɛi enyɔ teŋ sanegbaa​—ni amɛkɛ amɛhe aaawie, shi jeee ni akɛ mɔ lɛ miiwie shi abooo lɛ toi. Eyɛ mli akɛ yei komɛi bɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ bɔ ni amɛnyɛɔ amɛtsɔɔ amɛhenumɔi lɛ amli fe hii moŋ, shi no jeee yiŋtoo kpakpa ni wumɛi aaadamɔ nɔ amɛfee hefatalɔi ni ewieee. Esa akɛ wumɛi ni ji Kristofoi lɛ ahiɛ ahi amɛhe nɔ akɛ sanegbaa ni eyaaa nɔ jogbaŋŋ lɛ ji naagba wulu fe fɛɛ yɛ gbalashihilɛi pii amli, no hewɔ lɛ esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ waa ni sanegbaa ahi shi be fɛɛ be. Yɛ anɔkwale mli lɛ, no ji nɔ ni baaba kɛji amɛ, kɛ amɛŋamɛi lɛ, bo ŋaawoo fɛfɛo ni bɔfo Paulo kɛhaa yɛ Efesobii 5:​25-33 lɛ toi lɛ. Kɛji wu ko baasumɔ eŋa tamɔ bɔ ni esumɔɔ lɛ diɛŋtsɛ egbɔmɔtso lɛ, no lɛ esa akɛ esusu nɔ ni hiɔ haa yoo lɛ kɛ emiishɛɛnamɔ hu he, ni jeee lɛ ekome pɛ enɔ. Ni dani eenyɛ etsu enɛ he nii lɛ, enyɛŋ eshi sanegbaa sɛɛ kɔkɔɔkɔ.

6 Esaaa akɛ wu ko naa su ko ni baaha esusu akɛ esa akɛ eŋa lɛ asusu eyiŋ akɛ lɛ nuu lɛ hiɛ sɔɔ yoo lɛ. Ehe hiaa ni ema suɔmɔ ni eyɔɔ kɛha yoo lɛ nɔ mi. Ebaanyɛ etsɔɔ ehiɛsɔɔ lɛ yɛ gbɛi babaoo nɔ​—kɛtsɔ suɔmɔ wiemɔi kɛ nikeenii ni ekpaaa gbɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ ha ni eeeha ele saji ni baanyɛ asa ehe lɛ fɛɛ jogbaŋŋ kɛmɔ shi lɛ nɔ. Agbɛnɛ hiɛsɔɔ ni eeetsɔɔ yɛ eŋa lɛ mɔdɛŋbɔɔi ahe lɛ hu yɛ, kɛji yɛ yoo lɛ diɛŋtsɛ hewulamɔ mli jio, yɛ bɔ ni etsuɔ nii waa ekɛyeɔ ebuaa weku lɛ jio, aloo yɛ bɔ ni ejɛɔ etsui mli tɔɔ efiɔ mumɔŋ nibii asɛɛ lɛ hu he. Kɛfata he lɛ, kɛji wu lɛ baabo bɔfo Petro ŋaawoo ni yɔɔ 1 Petro 3:7 lɛ toi, ni ‘ekɛ eŋa lɛ ahi shi yɛ nilee naa’ lɛ, no lɛ esa akɛ ena niiahenumɔ, ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ kɛtsɔɔ nibii ni kɔɔ amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ he lɛ he saji ni amɛaagba, koni ekɛ woo aha yoo lɛ akɛ bɔɔnɔ ni he waaa tuutuu ko lɛ nɔ.​—Abɛi 31: 28, 29.

7. Mɛɛ gbɛnaa nii ka ŋa lɛ nɔ yɛ sanegbaa ni aaaka ekɛ ewu lɛ teŋ lɛ he?

7 Nakai nɔŋŋ hu, kɛji ŋa lɛ baabo ŋaawoo ni kɔɔ heshibaa he ni yɔɔ Efesobii 5:​22-24 lɛ toi lɛ, no lɛ ehe miihia ni eha sanegbaa ni aaahi ekɛ ewu lɛ teŋ lɛ ahi ejwɛŋmɔ mli be fɛɛ be. Ehe miihia ni ekɛ ‘bulɛ ni mli kwɔ’ aha ewu lɛ, kɛtsɔ ewiemɔ kɛ ejeŋba fɛɛ nɔ. Esaaa akɛ efeɔ enii yɛ heyeli mli aloo ekuɔ ehiɛ eshwieɔ nuu lɛ suɔmɔnaa nii anɔ. (Efesobii 5:33) Esa akɛ teemɔŋ sanegbaa aya nɔ yɛ lɛ kɛ ewu lɛ teŋ be fɛɛ be.​—Okɛto Abɛi 15:22 he.

8. Kɛji sanegbaa aaaka he ahi shi daa lɛ, mɛni esa akɛ ŋamɛi lɛ asumɔ akɛ amɛaafee?

8 Kɛfata he lɛ, esa akɛ ŋa lɛ atsi ehe kɛjɛ amanehulu ni eeena yɛ dioofeemɔ mli koni ekɛnu he akɛ enii yɛ mɔbɔ lɛ he. Kɛji sane naataomɔ ko te shi lɛ, esa akɛ etao be ni hi ni ekɛwie sane lɛ he. Hɛɛ, esa akɛ ekase nii kɛjɛ Maŋnyɛ Ester sane lɛ mli. Eyɛ wala-kɛ-gbele sane ko ni ekɛbaafɔ ewu hiɛ. Bɔ ni etsu he nii yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ yɛ ŋaa mli lɛ bafee yiwalaheremɔ kɛha Yudafoi lɛ. Eji gbɛnaa nii ni ka wɔnɔ yɛ wɔhefatalɔi lɛ kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔgbɛfaŋ akɛ kɛji nɔ ko edɔ wɔ aloo eedɔ wɔ lɛ, wɔwie he. Ŋaa kɛ miishɛɛ henumɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ baaha sanegbaa lɛ afee mlɛo.​—Ester 4:​15–5:⁠8.

9. Mɛɛ gbɛfaŋnɔ sane toiboo yɔɔ yɛ sanegbaa mli?

9 Nɔ ni wiemɔ ni akɛaatsu nii ni akɛha sanegbaa aya nɔ lɛ tsɔɔ ji gbɛnaa nii ni bakaa mɛi enyɔ lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ akɛ ebo nɔ ni mɔ kroko lɛ yɔɔ kɛɛmɔ lɛ toi​—koni ebɔ mɔdɛŋ ni ekadi nɔ ni wielɔ lɛ taoɔ atsɔɔ yɛ ewiemɔ lɛ mli. Enɛ biɔ ni ebo mɔ ni wieɔ lɛ toi. Jeee akɛ ehe miihia ni ayoo jwɛŋmɔ ni mɔ kroko lɛ taoɔ atsɔɔ lɛ yɛ ewiemɔ lɛ mli kɛkɛ, shi moŋ ehe miihia hu ni aha jwɛŋmɔ ahi henumɔi diɛŋtsɛ ni yɔɔ ewiemɔ lɛ sɛɛ lɛ hu nɔ, gbɛ ni atsɔɔ nɔ awieɔ wiemɔ lɛ hu. Yɛ be babaoo mli lɛ wu lɛ tɔɔ fã fioo yɛ enɛ gbɛfaŋ. Ekolɛ ŋamɛi lɛ baana amanehulu akɛni wumɛi lɛ booo amɛtoi lɛ hewɔ. Shi ehe miihia ni ŋamɛi lɛ hu abo sane toi jogbaŋŋ koni amɛkwa saji anaa ni amɛaamu oya yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. “Nilelɔ anu ni eshwere yɛ nikasemɔ gbɛfaŋ.”​—Abɛi 1:⁠5.

Sanegbaa ni Aaaya nɔ yɛ Fɔlɔi kɛ Bii Ateŋ

10. Kɛji fɔlɔi aaatsu sanegbaa he nii yɛ amɛkɛ amɛbii lɛ ateŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, mɛni esa akɛ amɛsumɔ akɛ amɛaafee?

10 Agbɛnɛ shihilɛ ni haa ewaa kɛhaa fɔlɔi akɛ amɛkɛ amɛshwiei aaagba sane lɛ hu nyɛɔ ebaa. “Tsɔɔmɔ [ni aaatsɔɔ] gbekɛ gbɛ ni sa akɛ etsɔ nɔ” lɛ biɔ ni ato sanegbaa gbɛi ashishi jogbaŋŋ. Nakai feemɔ baaha ana nɔmimaa akɛ “kɛ egbɔ hu lɛ, ejeŋ nɔ.” (Abɛi 22:⁠6) Anɔkwale ni eji akɛ fɔlɔi komɛi abii jeɔ amɛdɛŋ kɛyaa je lɛ mli lɛ jɛɔ sanegbaa ni sɛɛ foɔ yɛ amɛbalaŋtaiaŋ bei amli lɛ yɛ bei komɛi amli. Amaa fɔlɔi agbɛnaa nii akɛ amɛkɛ amɛbii lɛ agba sane be fɛɛ be lɛ nɔ mi waa yɛ 5 Mose 6:​6, 7, akɛ: “Ni nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ni miwoɔo he kita ŋmɛnɛ gbi nɛɛ akã otsui nɔ, ni ojwɛŋ nɔ otsɔɔ obii, ni owie he, beni ota shi yɛ oshia lɛ kɛ beni onyiɛ gbɛ teŋ kɛ beni okã shi kɛ beni ote shi.” Hɛɛ, esa akɛ fɔlɔi ana be babaoo amɛha amɛbii lɛ! Esa akɛ amɛsumɔ akɛ amɛkɛ nibii aaasha afɔle yɛ amɛbii lɛ ahewɔ.

11. Mɛni ji nibii komɛi ni esa akɛ fɔlɔi kɛ amɛbii agba he sane?

11 Fɔlɔi, nyɛkɛ nyɛbii lɛ agbaa sane ni nyɛhaa amɛlea akɛ Yehowa sumɔɔ amɛ ni nyɛ hu nyɛsumɔɔ amɛ. (Abɛi 4:​1-4) Nyɛhaa amɛnaa bɔ ni nyɛshwea akɛ nyɛkɛ nyɛhejɔlɛ kɛ miishɛɛnamɔ aaasha afɔle nyɛha amɛjwɛŋmɔŋ, henumɔŋ, gbɔmɔtsoŋ, kɛ mumɔŋ dalɛ lɛ faŋŋ. Nɔ ni he hiaa yɛ enɛ gbɛfaŋ ji niiahenumɔ, ni ji, bɔ ni fɔlɔi lɛ nyɛɔ amɛkwɛɔ nibii amɛhaa tamɔ bɔ ni amɛbii lɛ hu naa lɛ amɛhaa lɛ nɔŋŋ. Fɔlɔi, kɛji nyɛjie suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli kpo lɛ, no lɛ nyɛbaanyɛ nyɛtswa ekomefeemɔ kpaa ni mli wa yɛ nyɛkɛ nyɛbii lɛ ateŋ ni nyɛbaawo amɛ hewalɛ ni amɛkɛ amɛhe afɔ nyɛnɔ moŋ fe ni amɛkɛ amɛhe aaafɔ amɛtipɛŋfoi anɔ.​—Kolosebii 3:⁠14.

12. Mɛni hewɔ esa akɛ obalaŋtai lɛ asumɔ akɛ amɛkɛ amɛfɔlɔi aaagba sane lɛ?

12 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, nyɛ obalaŋtai lɛ hu, gbɛnaa nii ka nyɛnɔ akɛ nyɛkɛ nyɛfɔlɔi lɛ agba sane. Hiɛsɔɔ ni nyɛaajie kpo yɛ nibii ni amɛfee amɛha nyɛ lɛ ahe lɛ baaye abua nyɛ ni nyɛnyɛ nyɛkɛ nyɛhe afɔ amɛnɔ. Nyɛfɔlɔi lɛ ayelikɛbuamɔ kɛ amɛsɛɛfimɔ he miihia nyɛ, ni gbɛ pɛ ni nyɛaatsɔ nɔ ni nyɛnine ashɛ nɔ ji kɛtsɔ amɛ kɛ sanegbaa nɔ. Mɛni hewɔ esa akɛ okɛ otipɛŋfoi afee oŋaawoo jɛɛhe titri? Ekolɛ kɛ akɛ amɛ to ofɔlɔi ahe lɛ, nɔ ko bibioo pɛ amɛnyɛ amɛfee amɛha bo. Amɛbɛ shihilɛ mli niiashikpamɔi fe bɔ ni bo diɛŋtsɛ oyɔɔ, ni kɛji amɛjeee asafo lɛ mlibii lɛ, no lɛ amɛbɛ onaanɔ hilɛ-kɛhamɔ he miishɛɛ diɛŋtsɛ.

Sanegbaa ni Aaaya nɔ yɛ Asafo lɛ Mli

13, 14. Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai komɛi biɔ sanegbaa ni aaaya nɔ yɛ Kristofoi ateŋ?

13 Kaa kroko hu ji sanegbaa ni oooha eya nɔ yɛ okɛ onyɛmimɛi ateŋ yɛ asafo lɛ mli. Abɔɔ wɔ kɔkɔ waa ni wɔkakwa ‘wɔhe naabuamɔ.’ Mɛni ji yiŋtoo hewɔ ni wɔbuaa wɔhe naa lɛ? “Koni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe.” Enɛ biɔ sanegbaa ni aaaya nɔ yɛ wɔteŋ. (Hebribii 10:​24, 25) Kɛji mɔ ko tɔ̃ onɔ lɛ, eka shi faŋŋ akɛ no efeŋ yiŋtoo ni ooodamɔ nɔ okpa kpeeiyaa. Esa akɛ oha sanegbaa aka he aya nɔ yɛ nyɛteŋ kɛtsɔ ŋaawoo ni Yesu kɛha wɔ, taakɛ aŋma yɛ Mateo 18:​15-17 lɛ ni okɛaatsu nii diɛŋtsɛ lɛ nɔ. Okɛ mɔ ni osusuɔ akɛ lɛ ehaaa ona miishɛɛ lɛ asusu sane lɛ he.

14 Kɛji naagba ba okɛ onyɛmimɛi lɛ ateŋ mɔ ko teŋ lɛ, esa akɛ obo Ŋmalɛ naa ŋaawoo tamɔ nɔ ni wɔnaa yɛ Kolosebii 3:13 lɛ toi: “Ni kɛji mɔ ko kɛ mɔ ko na sane ko lɛ, nyɛnaanaa nyɛhaa nyɛhe ni nyɛkɛfafaa nyɛhe, taakɛ bɔ ni [Yehowa] hu ŋɔfa nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛfea.” Enɛ tsɔɔ sanegbaa ni aaaya nɔ yɛ nyɛteŋ moŋ fe ni oookpoo akɛ okɛ nakai mɔ lɛ ewieee. Ni kɛji ona akɛ mɔ ko naaa ohe miishɛɛ tamɔ tsutsu lɛ, esa akɛ obo ŋaawoo ni anaa yɛ Mateo 5:​23, 24 lɛ toi. Okɛ lɛ agba he sane, koni obɔ mɔdɛŋ ni toiŋjɔlɛ aba okɛ onyɛmi lɛ teŋ ekoŋŋ. Enɛ biɔ suɔmɔ kɛ heshibaa yɛ ogbɛfaŋ, shi eji gbɛnaa nii ni ka onɔ yɛ bo diɛŋtsɛ kɛ onyɛmi lɛ fɛɛ gbɛfaŋ akɛ obo Yesu ŋaawoo lɛ toi.

Ŋaawoo kɛ Hewalɛwoo

15. Mɛni hewɔ ni esaaa ni Kristofoi kuɔ amɛhiɛ amɛshweɔ ŋaawoo ni amɛkɛaaha lɛ nɔ kɛji amɛyɛ hegbɛ ni amɛkɛaafee nakai lɛ?

15 Gbɛnaa nii ni ka wɔnɔ akɛ wɔkɛ wɔhe agba sane lɛ hu baa Paulo ŋaawoo ni yɔɔ Galatabii 6:1 lɛ toiboo mli: “Anyɛmimɛi, kɛji nɔtɔmɔ ko banina mɔ ko trukaa lɛ, nyɛ mɛi ni nyɛji mumɔŋ gbɔmɛi lɛ nyɛsaa nakai mɔ lɛ ekoŋŋ yɛ mlijɔlɛ mumɔ mli; ni ole ohe nɔ kwɛmɔ, koni bo hu akakao.” Esa akɛ heshibaa aha wɔkpɛlɛ tsɛmɔ ni mɔ ko aaatsɛ wɔjwɛŋmɔ yisɛɛ kɛya tɔmɔ ko ni ekolɛ wɔtɔ yɛ wɔwiemɔ aloo jeŋba mli lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ana su ni lalatsɛ David na beni eŋma nɛkɛ lɛ nɔŋŋ eko: “Ha jalɔ agba mi ma kɛ mlihilɛ ni ekã mi, yiteŋ mu ji no, ni miyitso kwaaa.” (Lala 141:⁠5) Esa akɛ onukpai lɛ titri afee heshibaa he nɔkwɛmɔ nii ni hi fe fɛɛ, ni amɛkafee shɛii yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi pɛ he shi moŋ amɛfee klalo akɛ amɛaakpɛlɛ jajemɔ nɔ, ni amɛha ehi amɛjwɛŋmɔi amli akɛ ‘suɔlɔ mɔ pilamɔi lɛ anɔkwale ni.’​—Abɛi 27:⁠6.

16. Mɛɛ sanegbaa esa akɛ wielɔi ni ji obalaŋtai lɛ akpɛlɛ nɔ?

16 Eji nilee kɛ heshibaa gbɛ kɔmɔ kɛha obalaŋtai akɛ amɛaatao ŋaawoo kɛ gbɛtsɔɔmɔ kɛjɛ Kristofoi ni edara, ni eka shi faŋŋ akɛ amɛyɔɔ yelikɛbuamɔ ni tswaa mɔ emaa shi lɛ adɛŋ. Onukpai lɛ po baanyɛ ana sɛɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, onukpa ko kɛɛ yɛ wiemɔ ko ni eha lɛ mli akɛ jɔɔmɔi ni atsi ta yɛ Kpojiemɔ 7:​16, 17, ni kɔɔ hɔmɔ kɛ kumai ni yeŋ mɔ ko dɔŋŋ lɛ he lɛ, ji nibii ni tooi krokomɛi lɛ baanyɛ akpa gbɛ akɛ amɛnine aaashɛ nɔ yɛ jeŋ hee lɛ mli. Shi kɛlɛ, agbala mli faŋŋ akɛ nɛkɛ ŋmalɛ nɛɛ kɔɔ wɔ amrɔ nɛɛ be nɛɛ he klɛŋklɛŋ. (Kwɛmɔ Revelation-Its Grand Climax At Hand!, baafai 126-8.) Onukpa ko ni fata toibolɔi lɛ ahe nu he akɛ esa akɛ etsi sane lɛ ta etsɔɔ lɛ, shi dani eeena hegbɛ ni ekɛaafee nakai lɛ, wielɔ lɛ diɛŋtsɛ tswa lɛ telifon ni ebi lɛ ŋaawoo yɛ gbɛ ni eeetsɔ nɔ eya hiɛ yɛ ewiemɔ mli lɛ he. Hɛɛ, nyɛhaa wɔhaa efea mlɛo ehaa mɛi ni baasumɔ ni amɛye amɛbua wɔ lɛ kɛtsɔ sanegbaa ni wɔkɛaaha amɛle akɛ wɔmiitao ŋaawoo lɛ nɔ. Nyɛkahaa wɔmli fua mra aloo wɔnuɔ nii ahe fe nine.

17. Mɛɛ gbɛ nɔ sanegbaa aaanyɛ atsu nii ni etswa wɔnyɛmimɛi lɛ ema shi yɛ?

17 Maŋtsɛ Salomo jaje shishitoo mla ko ni abaanyɛ akɛto wɔnikasemɔ nɛɛ he jogbaŋŋ. Ekɛɛ: “Mɛi ni sa ejurɔfeemɔ lɛ, kaakãma amɛ, kɛji efeemɔ yɛ ohewalɛ mli lɛ.” (Abɛi 3:27) Wɔhiɛ wɔnyɛmimɛi suɔmɔ ni wɔɔjie kpo wɔtsɔɔ amɛ lɛ he nyɔmɔ. Paulo kɛɛ: “Nyɛkahiɛa mɔ ko mɔ ko nyɔmɔ, akɛ ja suɔmɔ ni nyɛkɛaasumɔ nyɛhe lɛ; ejaakɛ mɔ ni sumɔɔ enaanyo lɛ, eye mla lɛ nɔ pɛ.” (Romabii 13:⁠8) No hewɔ lɛ jiemɔ mlihilɛ kpo kɛtsɔ ekaawoo wiemɔi ni ooowie lɛ nɔ. Ani obalanyo asafoŋ sɔɔlɔ ko miiha eklɛŋklɛŋ maŋshiɛmɔ? No lɛ jiemɔ eyi. Ani nyɛmiyoo ko emia ehiɛ waa aloo ebɔ mɔdɛŋ waa yɛ e-Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli nifeemɔ mli? Kɛɛmɔ lɛ bɔ ni onaa emɔdɛŋbɔɔ lɛ he miishɛɛ ohaa. Hɛɛ, yɛ bei babaoo mli lɛ, wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaafee bɔ ni amɛaanyɛ fe fɛɛ, ni no hewɔ lɛ wɔwiemɔi ni tsɔɔ wɔhiɛsɔɔ lɛ baawo amɛ hewalɛ waa diɛŋtsɛ.

18. Kɛji he ni akɛfɔɔ he nɔ fe nine miije kpo lɛ, mɛni ebaafee mlihilɛ kpojiemɔ akɛ aaafee?

18 Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ekolɛ obalanyo ko ni haa wiemɔ lɛ yɛ nyɛmɔ babaoo, shi akɛni eji obalanyo hewɔ lɛ, ekɛ ehe baafɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe nɔ kwraa fe bɔ ni sa. Mɛɛ sanegbaa he baahia yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli? Ani etsɔŋ mlihilɛ kɛji onukpa ni eda waa yɛ mumɔŋ lɛ jie eyi yɛ otii kpakpai ni je kpo yɛ ewiemɔ lɛ mli lɛ ahe, shi kɛlɛ, yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, ekɛ tsuishitoo wo lɛ ŋaa yɛ gbɛi ni eeetsɔ nɔ ejie heshibaa kpo yɛ wɔsɛɛ be kroko mli lɛ he? Sanegbaa ni tamɔ nɛkɛ lɛ baatsɔɔ nyɛmimɛi asuɔmɔ ni ebaaye ebua obalahii lɛ koni amɛnyɛ amɛjie subaŋi gbohii lɛ kɛjɛ amɛhe oya, dani eka amɛhe kwraa.

19. Mɛni hewɔ esa akɛ onukpai kɛ weku yitsei afee mɛi ni kɛ mɛi krokomɛi gbaa sane lɛ?

19 Onukpai lɛ kɛ amɛhe gbaa sane ni amɛkɛ asafo muu lɛ fɛɛ hu wieɔ nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ lɛ ahe​—shi kɛlɛ, amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ teemɔŋ saji, tamɔ nibii ni kɔɔ saneyeli mli naagbai ahe lɛ ahe wiemɔ he. Shi, kɛji amɛkɛ saji toɔ fe nine lɛ, nɔ ni aaajɛ mli aba ji hemɔ ni aheŋ amɛ ayeŋ kɛ nijiaŋwujee, ni ebaanyɛ efite mumɔ kpakpa ni yɔɔ asafo lɛ mli​—loo weku lɛ mli lɛ kwraa. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ naa miishɛɛ akɛ eeenu adafitswaa ni tswaa mɔ emaa shi. Ni taakɛ bɔfo Paulo tao waa akɛ ekɛ mɛi krokomɛi agba mumɔŋ nikeenii ahe sane lɛ, nakai nɔŋŋ esa akɛ onukpai lɛ ashwe akɛ amɛkɛ adafitswaa ni tswaa mɔ maa shi aaaha mɛi krokomɛi​—Abɛi 15:​30; 25:​25; Romabii 1:​11, 12.

20. Mɛɛ sanegbaa he nɔ kroko nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ basusu he?

20 Hɛɛ, sanegbaa he miihia waa yɛ Kristofoi asafo lɛ kɛ Kristofoi aweku lɛ fɛɛ mli. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, anyɛŋ ashi no sɛɛ kwraa yɛ shihilɛ kroko ko hu mli. Yɛ nɛgbɛ? Yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Wɔbaasusu gbɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔha sanegbaa aya hiɛ yɛ nɛkɛ nitsumɔ ni he hiaa waa nɛɛ mli lɛ he, yɛ nikasemɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ mli.

Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ aye gbɛtsii nii ko ni fɔɔ baa yɛ weku sanegbaa mli lɛ nɔ kunim yɛ?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ wumɛi kɛ ŋamɛi aaanyɛ akpee kaa ni jɛɔ sanegbaa mli baa Iɛ naa yɛ?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi kɛ gbekɛbii aaatsɔ amɛtsi gbɛ ni aaakã amɛteŋ Iɛ naa yɛ?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ sanegbaa ni aaaya nɔ yɛ asafoi kɛ wekui amli Iɛ bafeɔ hewalɛwoo yɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Sanegbaa kpakpa haa weku Iɛ hilɛ kɛ emiishɛɛnamɔ yaa hiɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje