Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • “Nyɛkahaa Mɔ Ko Miishɔ̃a Jweremɔ Nɔ Lɛ yɛ Nyɛdɛŋ”
    Buu-Mɔɔ—1986 | January 1
    • “Nyɛkahaa Mɔ Ko Miishɔ̃a Jweremɔ Nɔ Lɛ yɛ Nyɛdɛŋ”

      “Nyɛkahaa mɔ ko miishɔa jweremɔ nɔ Iɛ yɛ nyɛdɛŋ, mɔ ni nyaa heshibaa [ni akwaa afeɔ] he, ni ewoɔ ehe nɔ efolo yɛ eheloo naa jwɛŋmɔ Iɛ naa lɛ.”​—KOLOSEBII 2:​18, New World Translation.

      1, 2. Mɛi enyiɛ efee nii amɛshi amɛnanemɛi adesai anaanɔ hilɛ-kɛ-hamɔ, ni ani wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ mɛi komɛi akɛ nɔkwɛmɔ nii kɛjɛ Biblia lɛ mli?

      MUMƆŊ bɔɔ nɔ ko ni hiɛ etɛ ni yɔɔ hewalɛ fe adesa ji mɔ ni nyiɛ Hawa, klɛŋklɛŋ adesa eshafeelɔ Iɛ hiɛ kɛtee gbele mli. Eshafeelɔ ni ji enyɔ, Adam, ŋa laka lɛ​—sa ko kɛkɛ.​—1 Timoteo 2:​14; 1 Mose 3:⁠17.

      2 Hawa bafee gbɔmɛi aŋkroaŋkroi pii ni tsara nɔ ni kɛ́ abo amɛ kanyamɔi atoi lɛ eeeye nanemɛi adesai anaanɔ hilɛ kɛhamɔ awui lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ mɔ. Bo toi, yɛ be mli ni amɛwiemɔi jijeɔ kɛtsɔɔ Biblia lɛ mli fɛɛ lɛ! Potifar ŋa lɛ kɛɛ Yosef akɛ: “Okɛ mi abawɔ.” (1 Mose 39:⁠7) Hiob ŋa lɛ kɛɛ lɛ akɛ: “Kwa, Nyɔŋmɔ koni ogbo.” (Hiob 2:⁠9) Israelbii lɛ kɛɛ Aaron akɛ: “Tee shi, ni ofee nyɔŋmɔi oha wɔ, ni amɛnyiɛ wɔhiɛ.” (2 Mose 32:⁠1) Petro kɛɛ Yesu akɛ: “Naa ohe mɔbɔ, Nuŋtsɔ, enɛ akagbalea fɔɔŋfɔ!”​—Mateo 16:⁠22.

      3. Mɛɛ kɔkɔbɔɔ Paulo kɛha yɛ Kolosebii 2:​18, ni mɛɛ sanebimɔi teɔ shi yɛ enɛ mli?

      3 Yɛ be babaoo mli lɛ nɛkɛ yisɛɛtsirɛmɔ nɛɛ yeɔ Yehowa tsuji lɛ ateŋ mɔ ko awui. No hewɔ lɛ yɛ be mli ni eji anɔkwale akɛ Kristofoi kɛ mumɔi fɔji asafoi “ena nɔmɔ” lɛ, yɛ be babaoo mli lɛ, nanemɛi adesai ji mɛi ni kɛ oshara ni ninaa wɔ amrɔ nɔŋŋ lɛ baa. (Efesobii 6:12) No hewɔ lɛ bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkahaa mɔ ko miishɔa jweremɔ nɔ lɛ yɛ nyɛdɛŋ.” (Kolosebii 2:18) Mɛni ji nɛkɛ jweremɔ nɔ nɛɛ? Ni mɛni hewɔ Yehowa tsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi laaje enɛ kɛtsɔ amɛhe ni amɛŋmɛɛ koni adesai ni yeee emuu lɛ ana hewalɛ yɛ amɛnɔ lɛ? Yɛ hetoohamɔ mli lɛ, nyɛhaa wɔpɛia shihilɛ ni yɔɔ Kolose ni ha Paulo kɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ ha lɛ mli wɔkwɛ.

      4, 5. (a) Mɛɛ jamɔi sɔrɔtoi ni ena mɛi anɔ hewalɛ yɔɔ Kolose? (b) Mɛni ji Mumɔŋ Nibii Ahe Nilee ni yɔɔ nakai be lɛ mli lɛ, ni mɛɛ oshara bɔ ni ena mɛi anɔ hewalɛ eha lɛ kɛba?

      4 Kolose ji maŋ ko ni futufutu jamɔi pii ni feɔ basabasa yɔɔ jɛmɛ. Maŋ lɛ mlibii ni ji Frigiabii lɛ ji gbɔmɛi ni nuɔ nii ahe waa ni amɛkɛ amɛhe ewo mumɔi atsɛmɔ kɛ wɔŋjamɔ kɛ apasa hemɔkɛyeli mli vii diɛŋtsɛ. Agbɛnɛ Yudafoi ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ hu yɛ, mɛi ni Yuda jamɔ lɛ efimɔ amɛ. Ni bɔ ni Kolose bɛŋkɛ jarayeli gbɛ ni tsɔɔ jɛmɛ lɛ he lɛ hewɔ lɛ, ehaa gbɔi pii hoɔ kɛtsɔɔ jɛmɛ. Ni eka shi faŋŋ akɛ nɛkɛ gbɔi nɛɛ sumɔɔ ni amɛkɛ be ni amɛkɛjieɔ amɛhiɛtserɛ yɛ jɛmɛ lɛ agba sane ko loo amɛkɛbo nɔ ko hee ko toi. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 17:21 he.) Enɛ ha je lɛŋ nilee sɔrɔtoi gbɛ shwã, ni nɔ ni fata enɛ he ji Mumɔŋ Nibii Ahe Nilee ni jeɔ kpo fiofio lɛ. Woloŋlelɔ R.E.O. White kɛɛ akɛ: “Mumɔŋ Nibii Ahe Nilee nɛɛ ji susumɔ ko ni eba ni egbɛ eshwa tamɔ sutsakemɔ ni akaa yiŋ awieɔ lɛ. Be ko lɛ ebahe shi waa yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli aloo eyashɛ he ni kwɔ fe fɛɛ yɛ afii ohai enyɔ lɛ mli. Nɔ ni hɔ mli ji jeŋ nilee ni akaa yiŋ atsɔɔ, apasa hemɔkɛyeli, ŋkunyaayeli nifeemɔi bibii kɛ agbɛnɛ yɛ bei komɛi amli lɛ nibii ni akɛ he kpɛtɛɔ he gbagbalii kɛ yakayaka nifeemɔi.”

      5 Yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ hewɔ lɛ, jamɔ ni yɔɔ Kolose lɛ ebafee tamɔ nɔ ni aaka aakwɛ​—futufutu Yuda jamɔ, Hela jeŋ nilee kɛ wɔŋjamɔ mli teemɔŋ saji. Ani abaashɛ Kristo jamɔ awo futufutu gbɛ nɛɛ nɔŋŋ mli?

      ‘Ashɔ Jweremɔnɔ Nɔ Lɛ Yɛ Amɛdɛŋ’​—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?

      6. (a) Paulo wiemɔi lɛ baate shi ashi hewalɛ ni jeŋ nilee ni ji wɔŋjamɔ kɛ Yuda jamɔ baanyɛ ana yɛ mɛi anɔ lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni hewɔ ni ehe hiaa ni Kristofoi ‘akwɛ amɛhe nɔ ni ahi’ lɛ?

      6 Paulo wolo ni mli wa ni eŋma eyaha Kolosebii lɛ baanyɛ aku hewalɛ ni mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ akɛ ekɛ Yuda jamɔ kɛ wɔŋjamɔ aaafutu Kristo jamɔ lɛ naa. Egbalɛ jwɛŋmɔ kɛtee Kristo nɔ shii abɔ. Paulo ŋma akɛ: “Mɔ [Kristo, shi jeee Yudanyo loo nilelɔ wɔŋjalɔ ko] mli ni aŋɔ ŋaa kɛ nilee jwetrii lɛ fɛɛ atee yɛ lɛ.” Awo Kolosebii lɛ ahewalɛ akɛ “nyɛnyiɛa yɛ emli [Kristo], ni nyɛshishifai amɔmɔ shi, ni amamɔnyɛ yɛ enɔ, ni nyɛfi shi yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.” Kɛ jeee nakai lɛ, abaalaka amɛ. No hewɔ lɛ Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛkwɛa nyɛhe ni ahia, koni mɔ ko kɛ jeŋnilee kɛ yaka shishiumɔ akaŋɔnyɛ nom, yɛ gbɔmɛi ablemasaji kɛ je nɛŋ shishijee nibii ni jeee Kristo lɛ anaa.”​—Kolosebii 2:​3, 6-8.

      7. (a) Mɛni hewɔ jeŋ nilelɔi ni ji wɔŋjalɔi kɛ Yuda jamɔ he nilelɔi lɛ atsɔɔmɔ lɛ baanyɛ afee nɔ ni saa Kristofoi komɛi ahiɛ lɛ? (b) Mɛni hewɔ amɛtsɔɔmɔi lɛ ji “yaka shishiumɔ” diɛŋtsɛ lɛ?

      7 Ekolɛ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi heei lɛ ateŋ mɛi komɛi naaa hegbɛ ni amɛkɛ amɛhe awo mumɔi atsɛmɔ mli teemɔŋ saji ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ loo jeŋ nilee ni kanyaa mɛi lɛ amli. Ekolɛ Yudafoi Kristofoi komɛi kɛ suɔmɔ susuɔ Yudafoi ajamɔ mli blemasaji ni be eho lɛ ahe lolo. No hewɔ ekolɛ aŋkroaŋkroi nɛɛ sumɔɔ wɔŋjalɔi kɛ nilelɔi lɛ kɛ Yudafoi lɛ atsɔɔmɔi lɛ. Yɛ bɔ fɛɛ bɔ ni nɛkɛ apasa tsɔɔlɔi nɛɛ anaa tse aloo amɛnyɛɔ amɛtsɔɔ mɛi ayiŋ ha lɛ, amɛkɛ nɔ ko nɔ ko haaa fe “yaka shishiumɔ.” Ni amɛaajaje Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ moŋ amɛtsɔɔ lɛ, nɔ ni amɛtãa amɛtsɔɔ kɛkɛ ji “je nɛŋ shishijee nibii”​—jeŋ nilee, ŋaa, kɛ hemɔkɛyelii ni sɛɛnamɔ bɛ he. Susumɔi ni ejaaa nɛɛ ni Kristofonyo aaakpɛlɛ nɔ lɛ kɛ oshara baaba enɔ. No hewɔ lɛ, Paulo kɛɛ: “Nyɛkahaa mɔ ko miishɔ̃a jweremɔ nii lɛ yɛ nyɛdɛŋ.”​—Kolosebii 2:⁠18.

      8. (a) Mɛni ji “jweremɔ nɔ” lɛ, ni mɛɛ ŋmalɛi fiɔ ohetoo lɛ sɛɛ? (b) “Jweremɔ nɔ” lɛ baanyɛ aje Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ adɛŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      8 “Jweremɔ nii” lɛ ji naanɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli yɛ ŋwɛi. Akɛto nyɔmɔwoo ni akɛhaa foidalɔ kunimyelɔ yɛ efoidamɔ ni naa wa lɛ sɛɛ lɛ he. (1 Korintobii 9:​24-27; Filipibii 3:​14; 2 Timoteo 4:​7, 8; Kpojiemɔ 2:⁠7) Yɛ naagbee lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ pɛ ji mɔ ni baanyɛ atsɔ Yesu Kristo nɔ ajie mɔ ko kɛjɛ wala he foidamɔ lɛ mli. (Yohane 5:​22, 23) Shi kɛlɛ, kɛji akɛ apasa tsɔɔlɔ ko ha Kristofonyo ko bahɔ etsɔsemɔ shishi lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba aha Kristofonyo lɛ ji jweremɔ nii lɛ ni baaje edɛŋ. Mɔ ni alaka lɛ nɛɛ baanyɛ atsi ehe kɛjɛ anɔkwale lɛ he kɛya shɔŋŋ bɔ ni enyɛŋ egbe foidamɔ lɛ naa!

      Apasa Tsɔɔlɔi Lɛ Asu Kɛ Baŋ

      9. Mɛɛ sui sɔrɔtoi ejwɛ jeɔ kpo yɛ Kolosebii ateŋ apasa tsɔɔlɔi lɛ ahe?

      9 Shi ani gbɛ ko yɛ ni aaatsɔ nɔ ayoo mɔ ni ekpɛ eyiŋ akɛ ‘ebaashɔ Kristofonyo lɛ jweremɔ nii lɛ kɛjɛ edɛŋ lɛ’? Hɛɛ, gbɛ ko yɛ, ejaakɛ Paulo kɛ apasa tsɔɔlɔi ni yɔɔ Kolose lɛ asu kɛ baŋ fɛɛ ha. Etsɔɔ akɛ gbɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ (1) “nyaa heshibaa ni akwaa afeɔ kɛ ŋwɛibɔfoi ajamɔ he”; (2) “ekɛ ehe woɔ nii ni ena lɛ amli”; (3) “ni eheloo naa jwɛŋmɔ lɛ haa ewoɔ ehe nɔ yakatswaa”; ni (4) “ehiɛɛɛ yitso [ni ji Yesu Kristo] lɛ mli.”​—Kolosebii 2:​18, 19, NW.

      10. Te fee tɛŋŋ ni apasa tsɔɔlɔi Iɛ ‘banya heshibaa ni akwaa afeɔ’ he lɛ?

      10 Mɛɛ ŋaa gbɛ ni atsɔɔ nɔ ashishiuɔ mɔ nɛ! Akɛni ekuɔ ehiɛ eshwieɔ bɔ ni Yesu wie eshi ŋmaahilɛ ni atswaa he ŋoŋo atsɔɔ lɛ nɔ hewɔ lɛ, apasa tsɔɔlɔ lɛ kwaa ehaa ehe shi koni mɛi fɛɛ ana. (Mateo 6:16) Yɛ anɔkwale mli lɛ apasa tsɔɔlɔ lɛ ‘nyaa’ he akɛ ekɛ ehe aaatsɔɔ mɛi fɛɛ akɛ eehi ŋmaa ni ekwaa nibii komɛi ayeli kɛ nibii komɛi afeemɔ yɛ jamɔ hewɔ. (Kolosebii 2:​2-23) Bɔ ni efeɔ ehiɛ mɔbɔmɔbɔ ehaa lɛ ji nɔ ni ejeɔ gbɛ efeɔ koni eha mɛi ana lɛ mɔbɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ epasa tsɔɔlɔ lɛ “miijie ejalɛ kpo yɛ gbɔmɛi ahiɛ bɔni afee ni mɛi fɛɛ ana lɛ.” (Mateo 6:⁠1) Shi shishinumɔ ji enɛɛmɛi fɛɛ, “heshibaa ni akwaa afeɔ.” Taakɛ The Expositor’s Bible lɛ tsɔɔ lɛ: “Gbɔmɔ ni le akɛ eji heshibalɔ, ni enɛ saa ehiɛ jogbaŋŋ aloo eŋɔɔ enaa akɛ nakai eji, ni ekɛ ehiŋmɛi leishi kwɛɔ ehe yɛ he fɛɛ he ni enine aaashɛ ashwishwɛ nɔ yɛ lɛ jeee heshibalɔ kwraa.”​—Nɔ ni átsɔ̃mɔ lɛ ji wɔnɔ̃.

      11. (a) Mɛni ji ŋwɛibɔfoi ajamɔ lɛ?(b) Mɛɛ odaseyeli yɔɔ ni tsɔɔ akɛ ŋwɛibɔfoi ajamɔ lɛ hi shi yɛ Kolose?

      11 Shi kɛlɛ, nɛkɛ apasa heshibaa nɛɛ kɛ nɔ ko ni aaanyɛ ahé aye wo nɔ ni wɔbaanyɛ wɔbu lɛ kwashiai anifeemɔ​—ni ji “ŋwɛibɔfoi ajamɔ” lɛ mli. Paulo etsɔɔɔ bɔ ni atsuɔ nɛkɛ jamɔ nɛɛ he nii ahaa lɛ mli jogbaŋŋ moŋ. Shi odaseyeli lɛ tsɔɔ akɛ eji epasa jamɔ ko ni hi shi yɛ he ni Kolose maŋ lɛ yɔɔ Iɛ afii ohai pii. Kpee ko ni afee yɛ afii ohai ejwɛ lɛ mli yɛ Laodikea ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ yoo akɛ ehe miihia ni ajaje akɛ: “Esaaa akɛ Kristofoi kpooɔ Nyɔŋmɔ Sɔlemɔ lɛ, ni . . . amɛtsɛ ŋwɛibɔfoi agbɛi. . . . Kɛji,akɛ ana ni mɔ ko kɛ ehe miiwo nɛkɛ wɔŋjamɔ ni yaa nɔ yɛ teemɔŋ nɛɛ mli lɛ, alomɔ lɛ.” Shi, Nyɔŋmɔjamɔ he nilelɔ ko ni hi shi yɛ afii ohai enumɔ lɛ mli, ni ji Theodoret tsɔɔ akɛ, nɛkɛ “nɔfɔŋfeemɔ” ni ji ŋwɛibɔfoi ajamɔ nɛɛ tee nɔ ehi shi yɛ egbii lɛ amli. Kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ po lɛ, Katolek Sɔlemɔ lɛ “woɔ anɔkwafoi lɛ ahewalɛ ni amɛkɛ bulɛ aha ŋwɛibɔfoi lɛ ni amɛtsɛ amɛ,” ni amɛkɛ amɛhe woɔ “Mass kɛ Gbɛhei ni Jɛ Ŋwɛi lɛ amli ni amɛkɛwoɔ ŋwɛibɔfoi ni buɔ amɛhe lɛ ahiɛ nyam.”​—New Catholic Encyclopedia kpo I, baafa 515.

      12. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ apasa tsɔɔlɔi lɛ baanyɛ asusu akɛ ŋwɛibɔfoi ajamɔ ji nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ?

      12 Kɛ ekɛ nɛkɛ susumɔ nɛɛ nɔŋŋ ni tamɔ Katolek Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi anɔ̃ lɛ tsu nii lɛ, apasa tsɔɔlɔ lɛ baanyɛ akɛɛ akɛ: ‘Mɛɛ hegbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ po ŋwɛibɔfoi lɛ yɔɔ nɛkɛ! Ani jeee amɛnɔ atsɔ akɛ Mose Mla lɛ ha? Ani amɛjeee mɛi ni bɛŋkɛ Nyɔŋmɔ yɛ ŋwɛi! Yɛ anɔkwale mli lɛ esa akɛ wɔkɛ woo ni sa aha nɛkɛ hewalɛi nɛɛ! Ani etsɔɔɔ heshibaa diɛŋtsɛ yɛ wɔgbɛfaŋ? Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ nɔ kwɔ kwraa, ni wɔ adesai lɛ baa shi kwraa! No hewɔ lɛ ŋwɛibɔfoi lɛ baanyɛ asɔmɔ akɛ wɔ teŋdamɔlɔi ni wɔtsɔɔ amɛnɔ wɔbɛŋkɛɔ Nyɔŋmɔ.’

      13. (a) Ani ŋwɛibɔfoi ajamɔ lɛ ji nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ? (b) Apasa tsɔɔlɔ lɛ ‘kɛ ehe woɔ nii ni ena lɛ mli’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      13 Ŋwɛibɔfoi ajamɔ ejaaa yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ. (1 Timoteo 2:5; Kpojiemɔ 19:​10; 22:​8, 9) Shi apasa tsɔɔlɔ lɛ baasumɔ ni etsi nɛkɛ shitee kɛ woo nɛɛ eto afa kɛtsɔ ‘nibii ni ena ni ekɛ ehe woɔ mli’ lɛ nɔ. Taakɛ The Vocabulary of the Greek Testament lɛ tsɔɔ lɛ, akɛ nɛkɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii “yɛ teemɔŋ jamɔi lɛ amli ni akɛtsɔɔ ehe ni ekɛwoɔ nifeemɔ lɛ mli lɛ naagbee, yɛ be mli ni wulɔmɔ lɛ ‘kɛ enane maa’ gbɛ ni kɛ mɔ yaa wala hee lɛ ni agbɛnɛ ekɛ nyɔŋmɔ lɛ baaná mli gbɛfaŋnɔ lɛ nɔ lɛ.” Paulo kɛ nɛkɛ wɔŋjalɔi awiemɔi nɛɛ tsu nii ekɛye gbɛ ni epasa tsɔɔlɔ lɛ tsɔɔ nɔ ekɛwoɔ ehe nɔ yɛ nilee krɛdɛɛ ko ni ekɛɛ eyɔɔ​—ni ekolɛ ekɛɔ akɛ anaa ninaai po ni fe adesa nɔ lɛ he fɛo.

      14. Apasa tsɔɔlɔi lɛ ‘aheloo naa jwɛŋmɔ lɛ haa amɛwoɔ amɛhe nɔ yakatswaa’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      14 Eyɛ mli akɛ akɛɔ akɛ eji mumɔŋ gbɔmɔ moŋ, shi apasa tsɔɔlɔ lɛ ewo ehe nɔ yakatswaa yɛ eheloo naa jwɛŋmɔ lɛ hewɔ, heloo ni esha yɔɔ mli lɛ ena hewalɛ yɛ enikwɛmɔ kɛ enifeemɔi anɔ. Akɛni hepupuumɔ haa “ewoɔ ehe nɔ” hewɔ lɛ, ejwɛŋmɔ yɛ “nitsumɔi fɔji” anɔ. (Kolosebii 1:21) Nɔ ni ehiii fe fɛɛ lɛ, ehiɛɛɛ Kristo, ni ji yitso lɛ mli, ejaakɛ ekɛ ehe haa je lɛŋ bii asusumɔ babaoo moŋ fe Yesu tsɔɔmɔi lɛ.

      Ani Eka He Eji Oshara?

      15. (a) Mɛɛ su ji nɔ ni jeɔ kpo yɛ Kristofoi komɛi ahe ŋmɛnɛ? (b) Nɛgbɛ nɛkɛ sui nɛɛ jɛ, ni kɛ akɛto Biblia mli ŋaawoo he lɛ, te anaa tɛŋŋ?

      15 Naanɔ wala jweremɔ nii lɛ​—kɛ eji ŋwɛi nɔ̃ jio, aloo shikpɔŋ nɔ paradeiso nɔ̃ hu jio​—eka he eji nii ni akɛma Yehowa tsuji ahiɛ. Eji anɔkwale akɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Mumɔŋ Nibii Ahe Nilelɔi lɛ kɛ Yuda Jamɔ Mli Nilelɔi lɛ eho etee jeeŋmɔ. Shi kɛlɛ, aŋkroaŋkroi komɛi yɛ ni amɛbaanyɛ amɛbɔ mɔdɛŋ bianɛ ni amɛtsi Kristofonyo lɛ naa koni enine akashɛ jweremɔ nii lɛ anɔ. Amɛjeŋ gbɛ amɛfeŋ nakai moŋ, shi akɛni amɛŋmɛ gbɛ ni nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli “jeŋ nilee kɛ yaka shishiumɔ” ena amɛnɔ hewalɛ hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛɛ akɛ:

      ‘Mibɔɔ mɔdɛŋ ni maye anɔkwale, shi ewa kɛ okɛ ohe ewo nitsumɔ ko mli. Pɛsɛmkunya akaŋshii keketee je ko mli wɔyɔɔ lɛ, ni yɛ bei komɛi amli lɛ esa akɛ oŋmɛɛ ohe oha nibii komɛi.’ (Okɛ jwɛŋmɔ nɛɛ ato Abɛi 11:1; Hebribii 13:18 he.)

      ‘Ani ootsɔɔ akɛ oji ŋa ni kwɛɔ shia kɛkɛ? Shihilɛi etsake! Mɛni hewɔ otaooo nitsumɔ ko ni okɛ owala be nɛɛ atsu nɔ ko?’ (Okɛto Abɛi 31:​10-31 he.)

      ‘Mile akɛ minitsumɔ heɔ kpee kɛ shiɛmɔ be lɛ babaoo diɛŋtsɛ. Shi ebiɔ shika babaoo dani wɔnyɛ wɔhi shi bɔ ni wɔsumɔɔ. Ni mɛni nɔfɔŋ yɔɔ nibii fɛfɛji fioo ni wɔɔná lɛ he?’ (Okɛ nɛkɛ susumɔ nɛɛ ato Luka 21:​34, 35; 1 Timoteo 6:​6-8 he.)

      ‘Kɛ onukpai lɛ miiwie sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he babaoo yɛ be fɛɛ mli lɛ, etoiboo tɔɔ mi. Mitsuɔ nii yɛ otsi muu lɛ fɛɛ mli, ni esa akɛ majɔɔ mihe fioo yɛ otsii lɛ anaagbee.’ (Okɛto Luka 13:​23; Marko 12:30 he.)

      ‘Gbɛgbamɔ jeee mɔ fɛɛ mɔ nitsumɔ. Agbɛnɛ hu, bɔ ni shihilɛ kɛ shika he saji yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hewɔ lɛ, university tsɔsemɔ he miihia mɔ ko dani enyɛ ehi shi.’ (Okɛ enɛ ato Mateo 6:​33; 1 Korintobii 1:​19, 20; 1 Timoteo 6:​9-11 he.)

      Heloo naa susumɔ ji “je nɛŋ shishijee nibii” lɛ fa diɛŋtsɛ​—je lɛŋ bii ashishijee hemɔkɛyelii! Enɛɛmɛi ni mɔ ko aaaŋmɛɛ ehe aha Iɛ baaye lɛ awui babaoo yɛ mumɔŋ bɔ ni anyɛŋ asaa lɛ.

      16. Mɛi komɛi baanyɛ atsɔmɔ kojolɔi osatofoi ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

      16 Mɛi ni amɛfee amɛhe tsɔɔlɔi kɛ kojolɔi lɛ hu kɛ osharai kroko baa. Taakɛ mɛi ni yɔɔ Kolose lɛ ji lɛ, amɛbaaha mɔ ko teemɔŋ saji atsɔmɔ saji wuji. Nɔ ni anaa amɛ yɛ mli ji “heshibaa ni akwaa afeɔ.” (Kolosebii 2:​16-18) Amɛ mihe-tse-fe-bo su lɛ tsɔɔ akɛ amɛbɛ jwɛŋmɔ kpakpa​—amɛmiishwe ni amɛwo amɛhe nɔ fe mɔ fɛɛ mɔ. Yɛ be babaoo mli lɛ amɛfeɔ amɛhe “jalɔ tuutu,” amɛhe feɔ oya kɛtekeɔ nɔ ni ‘tsulɔ anɔkwafo’ lɛ ewie loo eŋma lɛ. Amɛbaanyɛ amɛtee béi ashi yɛ saji tamɔ hiɛtserɛjiemɔ, gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ, atadewoo kɛ hesaamɔ aloo yɛ dãa ni wa numɔ he. (Jajelɔ 7:​16; Mateo 24:​45-47) Enɛ haa agbalaa jwɛŋmɔ kɛjɛɔ mumɔŋ saji anɔ ni akɛ jwɛŋmɔ maa heloo naa akɔnɔ nii anɔ.​—Okɛto 1 Timoteo 6:​3-5 he.

      17, 18. (a) Mɛi komɛi ‘kɛ amɛhe woɔ’ amɛ diɛŋtsɛ amɛsusumɔi ‘amli’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni hewɔ osharai yɔɔ enɛ mli lɛ? (b) Mɛni ji nɔ ni wɔ nikasemɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ baasusu he?

      17 Ŋmɛnɛ, mɛi komɛi yɛɛ shɔŋŋ po ekɛ ‘amɛkɛ amɛhe woɔ’ Ŋmalɛ lɛ shishi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛaatsɔɔ lɛ amli, aloo amɛkɛɔ akɛ amɛyɛ sane shishinumɔ krɛdɛɛ ko. Yoo ko ni abaptisi lɛ nɛɛ aaatee afi pɛ nɛ lɛ kɛɛ akɛ lɛ hu efata mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahe ni esusu akɛ nɔ ni lɛ hu ekɛɔ loo ejwɛŋɔ lɛ hu tsɔɔ nɔ ko diɛŋtsɛ. No hewɔ lɛ yoo nɛɛ tsɔɔ akɛ eesumɔ waa ni “etsɔɔ nii ni ewo mɛi krokomɛi ahewalɛ” yɛ gbɛhe ko ni aje gbɛ akɛwo edɛŋ lɛ hewɔ. (Shi kwɛmɔ 1 Timoteo 2:​12.) Shi akɛni Yehowa miinyɛ “hewoo kɛ hetsɔɔmɔ” hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi kɛ heshibaa asusu amɛ diɛŋtsɛ amɛ jwɛŋmɔi ahe. (Abɛi 8:13) Amɛkwaa oshara ni haa amɛtsɔmɔɔ ‘mɛi ni amɛheloo naa jwɛŋmɔ haa amɛwoɔ amɛhe nɔ yakatswaa’ lɛ. (Kolosebii 2:18) Mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ ni etsɔɔ lɛ diɛŋtsɛ esusumɔi ni eha ewie ‘tsulɔ anɔkwafo’ ni Kristo ehala lɛ lɛ ŋaawoo lɛ he efɔŋ lɛ ehiɛɛɛ yitso lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli Iɛ, esa akɛ Yehowa odasefoi anɔkwafoi lɛ akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ sui ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli ni baanya ashɔ̃ amɛ naanɔ wala jweremɔ nɔ lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ lɛ he.

      18 Satan kaa he ekɛ gbɔmɔ tsuɔ nii koni ekɛtsi adesai krokomɛi agbɛ koni amɛkana wala. Mɛni ji gbɛi krokomɛi ni Abonsam tsɔɔ nɔ ekɛ nɛkɛ ŋaa gbɛi nɛɛ tsuɔ nii lɛ? Ni te mafee tɛŋŋ ni Yehowa odasefonyo lɛ aaama jweremɔ nɔ lɛ mli kpɛŋŋ lɛ?a

  • ‘Nyɛdaa Foi Lɛ Yɛ Gbɛ Ni Aaaha Nyɛnine Ashɛ Jweremɔ Nɔ Lɛ Nɔ Lɛ Nɔ’
    Buu-Mɔɔ—1986 | January 1
    • 3. (a) Te shihilɛ ni yɔɔ Kolose ni kulɛ ebaanyɛ etsi Kristofoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ anaa koni amɛkagbe amɛfoidamɔ lɛ naa lɛ yɔɔ tɛŋŋ? (b) Ani jwɛŋmɔ yɛ mli akɛ Kristofoi ni yɔɔ Kolose lɛ aaakase jeŋ nilee kɛ teemɔŋ saji?

      3 Yɛ sɛɛ mli, beni eŋmaa eyaha Kolosebii lɛ, Paulo bɔ kɔkɔ yɛ oshara kroko ni baanya aba he​—gbɔmɛi ni ‘baanyɛ ashɔ̃ wala jweremɔ nɔ lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ’ lɛ ahe. (Kolosebii 2:18) No hewɔ lɛ te Kristofoi eeefee tɛŋŋ ‘ada foi lɛ yɛ gbɛ ni aaaha amɛnine ashɛ nɔ’ lɛ nɔ hu? Ani bɔfo lɛ wo ŋaa akɛ amɛkase jeŋ nilee kɛ teemɔŋ saji bɔni afee ni amɛkɛ epasa tsɔɔlɔi lɛ aje ŋwane ni amɛye ŋwanejee lɛ mli omanye? Dabi, ejaakɛ Kristofoi ‘egboi kɛba je nɛŋ shishijee nii lɛ,’ ni amɛsumɔɔɔ ni amɛkɛ ejeŋ nilee kɛ eblemasaji Iɛ naa nɔ ko feemɔ.​—Kolosebii 2:⁠20.

Ga Woji (1980-2025)
Shi Mli
Botemɔ Mli
  • Ga
  • Kɛmaje
  • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Mlai Ni Yɔɔ He
  • Ohe Saji
  • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
  • JW.ORG
  • Botemɔ Mli
Kɛmaje