Nyiɛmɔ Taakɛ Bɔ ni Nyɔŋmɔ Etsɔɔ Wɔ Lɛ
“Nyɛbaa ni wɔyakwɔa Yehowa gɔŋ lɛ . . . , koni etsɔɔ wɔ egbɛi lɛ, ni wɔnyiɛ etempɔŋi lɛ anɔ.”—MIKA 4:2.
1. Taakɛ Mika tsɔɔ lɛ, mɛni Nyɔŋmɔ baafee aha ewebii yɛ naagbee gbii lɛ amli?
NYƆŊMƆ gbalɔ Mika gba akɛ yɛ “naagbee gbii lɛ amli,” ni ji wɔbei nɛɛ amli lɛ, mɛi pii kɛ ekaa baatao Nyɔŋmɔ sɛɛgbɛ, koni amɛja lɛ. Mɛnɛɛmɛi baawowoo amɛhe hewalɛ akɛ: “Nyɛbaa ni wɔyakwɔa Yehowa gɔŋ lɛ, . . . koni etsɔɔ wɔ egbɛi lɛ, ni wɔnyiɛ etempɔŋi lɛ anɔ.”—Mika 4:1, 2.
2, 3. Paulo gbalɛ ni kɔɔ gbɔmɛi ni aaatsɔmɔ shika suɔlɔi ahe lɛ miiba mli ŋmɛnɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
2 Kɛji wɔkase 2 Timoteo 3:1-5 lɛ, ebaaye abua wɔ ni wɔna nɔ ni jɛɔ Nyɔŋmɔ ni tsɔɔ wɔ nii yɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli lɛ mli baa. Wɔje shishi wɔyoo sɛɛnamɔi ni baa kɛhaa mɛi ni kɛ Paulo kɔkɔbɔɔ akɛ amɛkatsɔmɔ “hesuɔlɔi” lɛ toɔ amɛtsui mli lɛ yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli. Paulo kɛfata he akɛ gbɔmɛi baatsɔmɔ “shika-suɔlɔi” yɛ wɔbei nɛɛ amli.
3 Kɔlej yijiemɔ wolo yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yinɔsane he nikasemɔ mli he ehiaaa mɔ ko mɔ ko dani enyɛ enu bɔ ni enɛ kɔɔ wɔbei nɛɛ ahe jogbaŋŋ ehaa lɛ shishi. Ani okaneko nitsumɔi wuji amli onukpai ni amɛtsui enyɔɔɔ amɛmli yɛ shika akpekpei abɔ ni amɛnaa daa afi lɛ he lɛ ahe sane? Nɛkɛ shika suɔlɔi nɛɛ miitao babaoo lolo, kɛtsɔ gbɛ ni mla eŋmɛɛɛ gbɛ po nɔ. Paulo wiemɔ lɛ hu saa gbɔmɛi pii ni, eyɛ mli akɛ amɛjeee niiatsɛmɛi moŋ, shi amɛji hiɛjoolɔi ni amɛtsui enyɔɔɔ amɛmli kɔkɔɔkɔ lɛ ahe. Ekolɛ ole mɛi babaoo ni tamɔ nɛkɛ yɛ akutsoŋ he ni oyɔɔ lɛ.
4-6. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Biblia lɛ yeɔ buaa Kristofoi koni amɛkatsɔmɔ shika suɔlɔi?
4 Ani nɔ ni Paulo tsĩ tã nɛɛ ji adesa bɔɔ su lɛ fa ko ni anyɛŋ ajo naa foi? Jeee tamɔ bɔ ni Biblia Feelɔ ni jɛ jeeŋmɔ beebe ejaje nɛkɛ anɔkwale nɛɛ wiemɔ lɛ tsɔɔ lɛ, akɛ: “Nibii fɔji fɛɛ ashishifa ji shika suɔmɔ ni mɛi komɛi di sɛɛ ni amɛdu gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, ni amɛkɛ piŋmɔi babaoo egbulɔ amɛhe lɛ.” Kadimɔ akɛ Nyɔŋmɔ ekɛɛɛ akɛ, ‘Nibii fɔji fɛɛ ashishifa ji shika.’ Shi moŋ, ekɛɛ “shika suɔmɔ.”—1 Timoteo 6:10.
5 Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, Paulo wiemɔi lɛ amli sane lɛ tsɔɔ akɛ Kristofoi anɔkwafoi komɛi ni hi shi yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ ji niiatsɛmɛi yɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli, kɛ amɛná shika nɛɛ akɛ gboshinii loo amɛna kɛtsɔ nitsumɔ nɔ jio. (1 Timoteo 6:17) No hewɔ lɛ, esa akɛ efee faŋŋ akɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni wɔshidaamɔ yɛ shika gbɛfaŋ ji ha lɛ, Biblia lɛ bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ oshara yɛ shika suɔlɔi ni wɔɔtsɔmɔ lɛ he. Ani Biblia lɛ kɛ tsɔɔmɔ kroko ni kɔɔ kpajee ni ehiii ni egbɛ eshwa ni wɔɔkwa nɛɛ he haa? Hɛɛ, ekɛhaa, tamɔ nɔ ni yɔɔ Yesu Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ lɛ mli lɛ nɛkɛ. Nilee ni yɔɔ mli lɛ ehe gbɛi yɛ jeŋ fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kadimɔ nɔ ni Yesu wie yɛ Mateo 6:26-33.
6 Taakɛ aŋma afɔ shi yɛ Luka 12:15-21 lɛ, Yesu wie niiatsɛ ko ni tee nɔ ebua nii babaoo naa eha ehe shi trukaa pɛ ni elaaje ewala lɛ he. Mɛni ji sane titri ni yɔɔ Yesu wiemɔ nɛɛ mli? Ekɛɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ hewɔ; ejaakɛ jeee gbɔmɔ nii ni ena ni eteke nɔ lɛ mli ewala yɔɔ.” Kɛfata ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ ni akɛha lɛ he lɛ, Biblia lɛ wieɔ eshiɔ anihao loo hejɔ̃feemɔ ni emaa nitsumɔ ni aaatsu yɛ anɔkwayeli mli lɛ nɔ mi. (1 Tesalonikabii 4:11, 12) Oo, shi mɛi komɛi baate shi awo akɛ tsɔɔmɔi nɛɛ kɔɔɔ wɔbei nɛɛ ahe—shi ekɔɔ he, ni amɛkɛ nitsumɔ yeɔ omanye.
Atsɔɔ Amɛ Nii ni Ehe Eba Sɛɛnamɔ Kɛha Amɛ
7. Mɛɛ yiŋtoo wɔyɔɔ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔna hekɛnɔfɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ Biblia mli ŋaawoo ni kɔɔ ninamɔ he lɛ atsu nii yɛ omanyeyeli mli?
7 Obaana hii kɛ yei ni jɛ shihilɛi sɔrɔtoi amli ni kɛ nɛkɛ ŋwɛi shishitoo mlai ni kɔɔ shika he nɛɛ etsu nii yɛ amɛshihilɛ mli lɛ ahe nɔkwɛmɔ nii diɛŋtsɛ yɛ maji pii anɔ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, ehe eba sɛɛnamɔ kɛha amɛ kɛ amɛwekui, taakɛ mɛi ni yɔɔ sɛɛ lɛ naa lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, nuu ko ni ji gbɔmɔ shishijee he nikaselɔ lɛ ŋma yɛ wolo, Religious Movements in Contemporary America ni Princeton University ŋmaa lɛ mli akɛ: “Akaiɔ amɛ yɛ [Odasefoi] awoji amli kɛ agbɛnɛ yɛ asafoŋ wiemɔi amli akɛ amɛkɛ amɛhe efɔɔɔ kar heei, atadei loo mamai ni jara wawai, loo ninamɔ shihilɛ nɔ koni amɛna gbɛi. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ Odasefonyo lɛ atsu gbi muu nitsumɔ ni ja eha enitsumɔtsɛ lɛ, ni [esa akɛ] eye anɔkwa kɛmɔ shi . . . Sui ni tamɔ nɛkɛ haa nitsulɔ ni he esako jogbaŋŋ po lɛ batsɔɔ nitsulɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ ehe, ni Odasefoi komɛi ni yɔɔ North Philadelphia [U.S.A.] lɛ ena nitsumɔ mli gbɛhei loo gbɛnaa nii ni nɔ kwɔlɔ saŋŋ.” Eka shi faŋŋ akɛ, áhɛle gbɔmɛi ni amɛkpɛlɛ tsɔɔmɔ nɔ kɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛtsɔ e-Wiemɔ lɛ nɔ lɛ shi yɛ sui ni haa ewaa akɛ aaanyɛ adamɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ shihilɛi lɛ anaa lɛ he. Amɛ niiashikpamɔi yeɔ odase akɛ Biblia mli tsɔɔmɔi kɛ shihilɛ kpakpa ni miishɛɛ babaoo yɔɔ mli baa.
8. Mɛni hewɔ abaanyɛ akɛ “shwalɔi,” “henɔwolɔi,” kɛ “musubɔlɔi” atsa lɛ, ni mɛni ji wiemɔi etɛ nɛɛ ashishi?
8 Wɔbaanyɛ wɔkɛ nibii etɛ ni Paulo to naa etsi ta yɛ no sɛɛ lɛ atsa. Yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ gbɔmɛi baatsɔmɔ “shwãlɔi, hewolɔi, musubɔlɔi.” Nɛkɛ sui etɛ nɛɛ ejeee amɛhe, shi fɛɛ kɔɔ henɔwomɔ he. Klɛŋklɛŋ nɔ lɛ ji “shwalɔi.” Wiemɔi ashishitsɔɔmɔ wolo kɛɔ wɔ akɛ shishijee Hela wiemɔ ni yɔɔ biɛ lɛ shishi ji: “ ‘Mɔ ni feɔ ehe mɔ ko diɛŋtsɛ fe bɔ ni sa’ loo ‘ewoɔ shi pii fe bɔ ni eeenyɛ etsu.’ ” Obaanyɛ onu nɔ hewɔ ni Bibliai komɛi kɛ wiemɔ “hepupuulɔi” tsuɔ nii lɛ shishi. Nɔ ni nyiɛ sɛɛ ji “hewolɔi,” loo pɔtɛɛ lɛ “amɛfeɔ amɛhe mɛi ni nɔ kwɔlɔ.” Naagbee lɛ, “musubɔlɔi.” Mɛi komɛi baasusu musubɔlɔi ahe akɛ mɛi ni wieɔ Nyɔŋmɔ he efɔŋ, shi nɔ ni fata eshishinumɔ diɛŋtsɛ lɛ he ji nɔ ni yeɔ awui, nɔ ni gbeɔ mɔ he guɔ, loo jɛmɔ wiemɔi ni akɛshiɔ gbɔmɛi. No hewɔ lɛ Paulo miiwie musubɔɔ wiemɔ ni akɛshiɔ Nyɔŋmɔ loo gbɔmɔ lɛ he.
9. Mɛɛ sui Biblia woɔ he hewalɛ ni gbɔmɛi ana, ni tamɔɔɔ sui ni yeɔ awui ni yɔɔ nɛɛ?
9 Kɛ oyɛ gbɔmɛi ni tamɔ mɛi ni Paulo etsɔɔ bɔ ni amɛji nɛɛ ateŋ, kɛ amɛji nanemɛi nitsulɔi, skulbii, loo wekumɛi lɛ, te onuɔ he ohaa tɛŋŋ? Ani ehaa oshihilɛ feɔ mlɛo? Aloo gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ haa oshihilɛ feɔ hwanyaŋŋ, ni ehaa ewaa kɛhaa bo akɛ ooodamɔ wɔbei nɛɛ anaa? Shi Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ tsɔɔ wɔ akɛ wɔkwa sui ni tamɔ nɛkɛ, ni ekɛ famɔ loo tsɔɔmɔ ni tamɔ nɔ ni anaa yɛ 1 Korintobii 4:7; Kolosebii 3:12, 13; kɛ Efesobii 4:29 lɛ haa.
10. Mɛni tsɔɔ akɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ni Yehowa webii kpɛlɛɔ nɔ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa amɛ?
10 Eyɛ mli akɛ Kristofoi yeee emuu moŋ, shi nɛkɛ tsɔɔmɔi kpakpai nɛɛ kɛ nitsumɔ yeɔ ebuaa amɛ yɛ jaramɔ bei nɛɛ amli. Italia adafitswaa wolo, La Civiltà Cattolica lɛ kɛɛ akɛ, yiŋtoo kome ni haa Yehowa Odasefoi ayi faa lɛ “ji akɛ, kuu lɛ haa emlibii lɛ yɔseɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe yɛ gbɛ ni yɔɔ pɔtɛɛ nɔ.” Shi ani niŋmalɔ lɛ kɛ wiemɔ “amɛyɔseɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe yɛ gbɛ ni yɔɔ pɔtɛɛ nɔ” lɛ miitsɔɔ “shwalɔi, hewolɔi, musubɔlɔi”? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Jesuit osɔfoi awolo tɛtrɛɛ lɛ tee nɔ eyɔse akɛ kuu lɛ “haa emlibii lɛ yɔseɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe yɛ gbɛ ni yɔɔ pɔtɛɛ nɔ, ni eji he ko ni ahereɔ amɛ hiɛmɛɛ yɛ kɛ miishɛɛ kɛ nyɛmimɛi ahenumɔ kɛ sɛɛfimɔ.” Ani ejeee nɔ ni ka shi faŋŋ akɛ nibii ni atsɔɔ Odasefoi lɛ miiye kɛmiibua amɛ?
Tsɔɔmɔ lɛ He Baa Sɛɛnamɔ Kɛhaa Weku lɛ Mlibii
11, 12. Te Paulo tsɔɔ bɔ ni shihilɛ ni yɔɔ wekui pii amli lɛ baaji aha lɛ mli jogbaŋŋ eha tɛŋŋ?
11 Wɔbaanyɛ wɔbua nibii ejwɛ ni atsi ta akɛtsara nɔ ni je amɛhe lɛ anaa wɔfee amɛ ekome. Paulo gba akɛ yɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ, mɛi pii baatsɔmɔ “fɔlɔi anɔ toigbolɔi, trumui, mɛi ni he tseee [ni yeee anɔkwa], mɛi ni edɔɔɔ mɔ he.” Ole akɛ fatɔɔi nɛɛ ateŋ enyɔ—trumui kɛ mɛi ni yeee anɔkwa lɛ—fɛɛ ebɔle wɔhe kɛkpe. Kɛlɛ, wɔbaanyɛ wɔna nɔ hewɔ ni Paulo to naa yɛ “fɔlɔi anɔ toigbolɔi” kɛ “mɛi ni edɔɔɔ mɔ he” lɛ ateŋ lɛ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. Subaŋi ejwɛ lɛ fɛɛ kɛ amɛhe yɛ tsakpaa ko.
12 Esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ ni naa nii ni yaa nɔ lɛ, gbekɛbii loo onukpai, akpɛlɛ nɔ akɛ fɔlɔi anɔ toigbolɔi egbɛ eshwa, ni sane lɛ miifite kwraa. Fɔlɔi pii wieɔ akɛ etamɔ nɔ ni obalaŋtai etsɔmɔ trumui yɛ nii ni áfee aha amɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. Obalaŋtai pii wieɔ shiɔ amɛfɔlɔi akɛ amɛyeee amɛ (loo weku lɛ fɛɛ) anɔkwa, shi moŋ amɛkɛ amɛhe ewo amɛ nitsumɔi, loo miishɛɛnamɔi amli, loo amɛ pɛ amɛhe amɛsusuɔ. Ni wɔɔbɔ mɔdɛŋ wɔtao mɔ ni tɔmɔ lɛ jɛ lɛ lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni ejɛ mli eba lɛ. Nɔ ni jɛɔ mligbalamɔ ni baa onukpai kɛ gbekɛbii ateŋ lɛ mli baa yɛ bei pii amli ji gbekɛbii ni toɔ jeŋba kpakpa loo jeŋba shara he mla amɛhaa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. Mɛni ejɛ mli eba? Gbekɛbii pii ni nako afii nyɔŋmai enyɔ ni ŋɔɔ hɔ́, mũsũ ni afiteɔ, kɛ bɔlɛnamɔ mli tsɛŋemɔ helai. Yɛ bei babaoo mli lɛ, hedɔɔ ni bɛ shia lɛ mli lɛ kɛ awuiyeli baa. Ekolɛ obaanyɛ ogba enɛ he nɔkwɛmɔ nii komɛi ni jɛ he ni oyɔɔ lɛ, ni yeɔ odase akɛ hedɔɔ miilaaje.
13, 14. (a) Yɛ bɔ ni wekui pii fiteɔ haa hewɔ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya Biblia lɛ nɔ lɛ? (b) Mɛɛ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli Nyɔŋmɔ kɛhaa yɛ weku shihilɛ he?
13 Enɛ baanyɛ atsɔɔ nɔ hewɔ ni gbɔmɛi pii tutuaa mɛi ni be ko lɛ amɛtamɔ amɛwekumɛi, amɛkɛ amɛ wieɔ wiemɔ kome, loo amɛkɛ amɛ jɛ weku kome loo maŋ kome mli lɛ. Shi ha ahi ojwɛŋmɔ mli akɛ, wɔkɛ nɛkɛ saji nɛɛ baaa koni wɔkɛma nibii gbohii ni yaa nɔ yɛ shihilɛ mli ŋmɛnɛ lɛ anɔ mi. Nibii titrii enyɔ ni wɔnyaa he lɛ ji: Ani Biblia mli tsɔɔmɔi baanyɛ aye abua wɔ ni wɔjo piŋmɔi ni aaajɛ tɔmɔi ni Paulo tsi ta lɛ amli aba lɛ naa foi, ni ani Biblia mli tsɔɔmɔi ni wɔkɛaatsu nii yɛ wɔshihilɛ mli lɛ he aaanyɛ aba sɛɛnamɔ aha wɔ? Hetooi lɛ baanyɛ afee hɛɛ, taakɛ wɔbaanyɛ wɔna yɛ nakai saji otii ejwɛ ni yɔɔ nɔ ni Paulo to naa lɛ mli lɛ ahe lɛ.
14 Wiemɔ ni kɔɔ mɔ fɛɛ mɔ he nɛɛ ja jogbaŋŋ: Tsɔɔmɔ ko bɛ ni fe Biblia mli nɔ̃ lɛ, yɛ weku shihilɛ ni haa mɔ tsui nyãa ni yeɔ omanye ni ekɛbaa lɛ mli. Enɛ jeɔ kpo yɛ eŋaawoo lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ ko ni baanyɛ aye abua weku lɛ mlibii ni jeee ni amɛkɛjo osharai anaa foi kɛkɛ, shi ni eha amɛye omanye hu lɛ mli. Kolosebii 3:18-21 feɔ enɛ he mfoniri jogbaŋŋ, eyɛ mli akɛ ayɛ wiemɔi krokomɛi pii ni ŋɔɔ ni anyɛɔ atsuɔ he nii ni akɛhaa wumɛi, ŋamɛi, kɛ gbekɛbii. Tsɔɔmɔ nɛɛ yeɔ omanye yɛ wɔgbii nɛɛ amli. Eji anɔkwale akɛ kaai kɛ nibii ni mli wawai baa anɔkwa Kristofoi aweku shihilɛ mli. Ni kɛlɛ, nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ fɛɛ yeɔ odase akɛ Biblia kɛ tsɔɔmɔi ni yeɔ buaa babaoo miiha wekui.
15, 16. Mɛɛ shihilɛ saji amlipɛilɔ ko yoo beni ekaseɔ Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Zambia lɛ ahe nii lɛ?
15 Nibii amlipɛilɔ ko ni jɛ University of Lethbridge, Canada, kɛ afi kɛ fa kase adesa shihilɛ he nibii yɛ Zambia. Yoo nɛɛ mu sane naa akɛ: “Yehowa Odasefoi yeɔ omanye babaoo yɛ gbalashihilɛ ekomefeemɔ ni amɛhiɛɔ mli shiŋŋ lɛ mli fe mɛi ni yɔɔ jamɔi krokomɛi lɛ amli lɛ. . . . Omanye ni amɛye lɛ tsɔɔ wu kɛ ŋa teŋ wekukpaa ni tsakemɔi eba mli, ni yɛ gbeekpamɔ he mɔdɛŋbɔɔ hee ni amɛkpa shi amɛna ni amɛteee shi amɛwooo amɛhe hewɔ lɛ, amɛbafee mɛi ni baabu bɔ ni amɛfeɔ amɛhe amɛhaa lɛ he akɔntaa amɛha yitsoyeli hee ko, Nyɔŋmɔ . . . Atsɔɔ wu ni ji Yehowa Odasefonyo lɛ nii koni eda ni enyɛ etsu gbɛnaa nii ni baaha ahi aha eŋa kɛ ebii lɛ ahe nii. . . . Awoɔ wu kɛ ŋa lɛ hewalɛ koni amɛtsɔmɔ aŋkroaŋkroi ni hiɛɔ amɛ emuuyeli mli . . . Emuuyeli mlihiɛmɔ ni he hiaa fe fɛɛ nɛɛ haa gbalashihilɛ lɛ damɔɔ shi shiŋŋ.”
16 Nakai nikasemɔ lɛ damɔ shihilɛ diɛŋtsɛ mli niiashikpamɔi babaoo nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, saji amlipɛilɔ nɛɛ kɛɛ akɛ, nɔ ni tamɔɔɔ kusum nifeemɔi ni yaa nɔ lɛ, “anaa ni hii ni ji Yehowa Odasefoi lɛ yeɔ buaa amɛŋamɛi shii abɔ yɛ amɛ abɔɔi amli, jeee yɛ emli humɔ kɛkɛ mli, shi yɛ nidumɔ kɛ amɛshishi humɔ hu mli.” Hɛɛ, eyɛ faŋŋ akɛ niiashikpamɔi babaoo ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ tsɔɔ akɛ Biblia mli tsɔɔmɔi saa shihilɛi ahe.
17, 18. Mɛni ni yɔɔ naakpɛɛ je kpo yɛ tsɔsemɔ yɛ jamɔ loo Kristofoi ashihilɛ mli lɛ kɛ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ ahe nikasemɔ mli ba?
17 Nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ tsi nibii komɛi ni ana yɛ Journal for the Scientific Study of Religion lɛ mli lɛ tã. Sane ko ni aŋma yɛ 1991 nɔ lɛ mli ji ‘Jamɔ Mli Tsɔsemɔ kɛ Bɔlɛnamɔ ni Tsɔɔ Gbalashihilɛ Hiɛ: Odaseyeli ni Jɛ Maŋ Obalaŋtai Aŋɔɔ.’ Ekolɛ ole bɔ ni bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ egbɛ eshwa eha. Mɛi daraaa kwraa kɛkɛ lɛ amɛkɛ amɛhe ewo akɔnɔ ni tamɔ nɛkɛ mli, ni obalaŋtai nɛɛ yɛ mɛi sɔrɔtoi pii ni amɛkɛ amɛ naa bɔlɛ. Ani Biblia mli tsɔɔmɔi baanyɛ atsake shihilɛ ni egbɛ eshwa nɛɛ?
18 University tsɔɔlɔi etɛ ko ni kase nakai sane lɛ he nii lɛ kpa gbɛ akɛ amɛaana ‘akɛ gbekɛbii kɛ obalaŋtai ni atsɔse amɛ yɛ Kristofoi ashihilɛ ni yɔɔ veveeve mli lɛ kɛ amɛhe woŋ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli tsɔ.’ Shi mɛni ji nɔ ni amɛna? Ni abu fɛɛ he akɔntaa lɛ, ana akɛ gbekɛbii kɛ obalaŋtai ni amɛyifalɛ shɛɔ oha fɛɛ mli 70 kɛmiiya 82 kɛ amɛhe ewo bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli. Yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, “shishijee gboshinii ko ba nyɛ ni eeenyɛ eba akɛ amɛkɛ amɛhe aaawo bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli lɛ shi, shi jeee yɛ ‘bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ ni obalaŋtai ni yeko afii nyɔŋmai enyɔ’ lɛ kɛ amɛhe woɔ mli lɛ asane lɛ mli.” Saji amlipɛilɔi lɛ wie obalaŋtai komɛi ni tamɔ mɛi ni jɛ wekui ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ mli ni “jie amɛhe kpo akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe awo bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli waa kɛ akɛ amɛ to Protestantbii ni fa lɛ ahe lɛ.”—Wɔ wɔtsɔmɔ wiemɔ lɛ.
19, 20. Nyɔŋmɔ tsɔɔmɔ eye ebua ni ebu obalaŋtai pii ni yɔɔ Yehowa Odasefoi ateŋ lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
19 University tsɔɔlɔi lɛ na nɔ ko ni tamɔɔɔ nakai kwraa yɛ obalaŋtai ni ji Yehowa Odasefoi, ni fata “kuu ni esoro amɛ kwraa yɛ mɛi krokomɛi ahe” lɛ ahe. Mɛni hewɔ? “Bɔ ni amɛkɛ amɛhe eha kɛ bɔ ni amɛkɛ amɛhe kpaa gbee, ni jɛ niiashikpamɔi, gbɛkpamɔi, kɛ nibii ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli hewɔ lɛ . . . ekɛ shishitoo mlai ni nɔ kwɔlɔ ni kɔɔ hemɔkɛyeli he ni akɛ he kpɛtɛɔ baaba.” Amɛkɛfata he akɛ: “Aakpa Odasefoi agbɛ ni amɛkɛ amɛhe awo maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ he gbɛnaa nii amli akɛ gbekɛbii kɛ obalaŋtai.”
20 No hewɔ lɛ Biblia mli tsɔɔmɔi naa Yehowa Odasefoi anɔ hewalɛ kpakpa ejaakɛ eyeɔ ebuaa amɛ ni amɛkpooɔ jeŋba shara. Nɔ ni jɛɔ mli baa ji akɛ ebuɔ amɛhe kɛjɛɔ bɔlɛnamɔ mli tsɛŋemɔ helai ni anyɛɛɛ atsa ekomɛi, ni ekomɛi hu gbeɔ mɛi lɛ ahe. No tsɔɔ hu akɛ nɔnyɛɛ ko baaa akɛ afite musu loo akpɔ hɔ́, ní Biblia lɛ tsɔɔ akɛ etamɔ gbɔmɔgbee nɔŋŋ lɛ. Nɔ ni etsɔɔ hu ji obalahii kɛ obalayei ni yɔɔ henilee ni mli tse keŋkeŋ, ni nyɛɔ amɛboteɔ gbalashihilɛ mli ni amɛfiteko amɛhe. No hu tsɔɔ gbalashihilɛi ni atswa ama shishitoo ni ma shi shiŋŋ nɔ. Tsɔɔmɔi ni tamɔ nɛkɛ ji nɔ ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔdamɔ wɔ jaramɔ bei lɛ anaa ni wɔna gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa kɛ miishɛɛ.
Tsɔɔmɔ Kpakpa
21. Mɛni nibii Paulo gba fɔ shi pɛpɛɛpɛ kɛha wɔbei nɛɛ?
21 Agbɛnɛ kuu osɛɛ kɛya 2 Timoteo 3:3, 4 he, ni okadi nɔ kroko ni Paulo kɛɛ ebaaha wɔbei nɛɛ afee jaramɔ bei ni mli wa aha mɛi pii—shi jeee kɛha mɛi fɛɛ: “[Gbɔmɛi aaatsɔmɔ] kpaŋmɔ mlikulɔi, oshekuyelɔi, mɛi ni nyɛɛɛ amɛkɔnɔ nɔ amɛye, mɛi ni hiɛ yɔɔ la, mɛi ni sumɔɔɔ ekpakpa, sɛɛgbɛtsɔɔlɔi, yiwalɔi, henɔwolɔi, [kɛ] mɛi ni sumɔɔ shwɛmɔ kɛ ŋɔɔmɔ fe Nyɔŋmɔ.” Kwɛ bɔ ni enɛ ji anɔkwale ha! Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Biblia mli tsɔɔmɔi baanyɛ abu wɔhe ni ewula wɔ ni wɔnyɛ wɔdamɔ naa, ni wɔye omanye hu.
22, 23. Mɛɛ ŋaawoo kpakpa Paulo kɛgbe ewiemɔi ni eto naa lɛ naa, ni mɛni ji jwɛŋmɔ ni yɔɔ ŋaawoo lɛ sɛɛ?
22 Bɔfo Paulo kɛ saji ni eto naa lɛ baa naagbee kɛ jwɛŋmɔ kpakpa. Ekɛ naagbee nɔ lɛ fee famɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli ni no hu baanyɛ ekɛ sɛɛnamɔi babaoo abaha wɔ. Paulo tsi mɛi ni “hiɛ Nyɔŋmɔ-jamɔ su, shi amɛkwa emli hewalɛ lɛ; tsi ohe kɛjɛ nɛkɛ gbɔmɛi ahe” lɛ ta. Kaimɔ akɛ obalaŋtai komɛi ni yɔɔ sɔlemɔi komɛi amli lɛ kɛ amɛhe woɔ bɔlɛnamɔ ni tsɔɔ gbalashihilɛ hiɛ lɛ mli fe bɔ ni sa. Ejaakɛ kɛji akɛ nakai sɔlemɔyalɔi lɛ ajeŋba shara tamɔ mɔ fɛɛ mɔ nɔ kɛ aja mli po lɛ, ani no yeŋ odase akɛ hewalɛ ko bɛ amɛjamɔ su lɛ mli? Kɛfata he lɛ, ani jamɔ mli tsɔɔmɔi tsakeɔ bɔ ni gbɔmɛi feɔ amɛnii yɛ nitsumɔ mli amɛhaa lɛ, bɔ ni amɛkɛ mɛi ni yɔɔ amɛshishi lɛ yeɔ haa, aloo bɔ ni amɛfeɔ amɛ wekumɛi amɛhaa lɛ?
23 Paulo wiemɔi lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ nɔ ni wɔkaseɔ kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ atsu nii yɛ wɔshihilɛ mli, wɔna jamɔ gbɛ ni jieɔ hewalɛ diɛŋtsɛ ni Kristojamɔ yɔɔ lɛ kpo. Paulo kɛɔ wɔ yɛ mɛi ni hewalɛ ko bɛ amɛjamɔ mli lɛ ahe akɛ: “Tsi ohe kɛjɛ nɛkɛ gbɔmɛi ahe.” Eji famɔ ni mli ka shi faŋŋ, nɔ ni kɛ sɛɛnamɔi diɛŋtsɛ baaba abaha wɔ.
24. Kɔkɔbɔɔ ni yɔɔ Kpojiemɔ yitso 18 lɛ tamɔ Paulo ŋaawoo lɛ nɔŋŋ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
24 Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ojogbaŋŋ, Biblia mli naagbee wolo lɛ kɛ okadi yoo ko, ajwamaŋ ko, ni atsɛɔ lɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ feɔ nɔ ko he mfoniri. Odaseyeli tsɔɔ akɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ damɔ shi kɛha jeŋ muu fɛɛ apasa jamɔ maŋtsɛyeli, ní Yehowa Nyɔŋmɔ ena bɔ ni eji ni ekpoo lɛ lɛ. Ni kɛlɛ esaaa akɛ akɛ wɔ fataa amɛhe. Kpojiemɔ 18:4 woɔ wɔ ŋaa akɛ: “Nyɛjea emli, mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi lɛ eko.” Ani jeee nɛkɛ shɛɛ sane nɛɛ nɔŋŋ Paulo kɛha akɛ, “tsi ohe kɛjɛ nɛkɛ gbɔmɛi ahe” lɛ? Toiboo ni wɔɔfee wɔha famɔ nɛɛ ji gbɛ kroko ni Nyɔŋmɔ tsɔɔmɔ he aaaba sɛɛnamɔ aha wɔ yɛ.
25, 26. Mɛɛ wɔsɛɛ be yɔɔ kɛha mɛi ni kpɛlɛɔ tsɔɔmɔ ni jɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ nɔ ni amɛkɛtsuɔ nii bianɛ lɛ?
25 Etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ kɛ ehe baawo adesai asaji amli. Ebaakpata apasa jamɔi fɛɛ hiɛ, kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ yiwalɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ mli nibii ni eshwɛ lɛ fɛɛ hiɛ. Enɛ baaha mlifilimɔ aba taakɛ Kpojiemɔ 19:1, 2 tsɔɔ lɛ. Abaaŋmɛ mɛi ni kpɛlɛɔ ni amɛnyiɛɔ Nyɔŋmɔ tsɔɔmɔ sɛɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ agbɛ ni amɛya nɔ amɛnyiɛ etsɔɔmɔi asɛɛ yɛ be mli ni jaramɔ bei nɛɛ amli gbɛtsii nii lɛ eho etee kwraa lɛ.—Kpojiemɔ 21:3, 4.
26 Nakai Paradeiso shikpɔŋ ni akɛba ekoŋŋ lɛ mlihilɛ baafee nɔ ni ŋɔɔ diɛŋtsɛ fe bɔ ni wɔɔnyɛ wɔsusu. Nyɔŋmɔ woɔ shi akɛ wɔbaanyɛ wɔbote mli, ni wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe afɔ enɔ kwraa. No hewɔ lɛ ehaa wɔ yiŋtoi ni fa ni wɔɔnyɛ wɔdamɔ nɔ wɔkpɛlɛ ni wɔnyiɛ etsɔɔmɔ ni yeɔ buaa lɛ sɛɛ. Mɛɛ be? Nyɛhaa wɔnyiɛa efamɔi asɛɛ bianɛ yɛ wɔ jaramɔ bei nɛɛ amli aahu kɛyabote Paradeiso ni ewo shi yɛ he lɛ mli.—Mika 4:3, 4.
Saji Otii ni Sa Nɔjwɛŋmɔ
◻ Yehowa webii naa eŋaawoo ni kɔɔ ninamɔ he lɛ he sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Jesuit wolo tɛtrɛɛ ko ye mɛɛ nibii kpakpai ni Nyɔŋmɔ tsuji anine shɛɔ nɔ yɛ e-Wiemɔ kɛ nitsumɔ hewɔ lɛ ahe odase?
◻ Nikasemɔ ko ni afee yɛ Zambia lɛ jie sɛɛnamɔ ni wekui ni kɛ ŋwɛi tsɔɔmɔ tsuɔ nii lɛ anine shɛɔ nɔ lɛ kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ hebuu ŋwɛi tsɔɔmɔ kɛhaa obalaŋtai?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 15]
MƐƐ EFƆŊ HE NYƆMƆWOO BABAOO NƐ!
Abɔ amaniɛ yɛ kpee ko ni afee ni kɔɔ AIDS kɛ obalaŋtai ahe lɛ shishi akɛ: “Obalaŋtai kɛ AIDS he oshara wulu kpeɔ ejaakɛ amɛsumɔɔ ni amɛka bɔlɛnamɔ kɛ tsofai fɔji kɛ nitsumɔ amɛkwɛ, amɛkɛ amɛhe woɔ oshara mli ni amɛhiɔ shi ni amɛsusuuu wɔsɛɛ shihilɛ lɛ he, agbɛnɛ akɛni amɛsusuɔ akɛ amɛnyɛŋ amɛgboi ni amɛbuuu hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ hu hewɔ.”—New York Daily News, Sunday, March 7, 1993.
“Nikasemɔ ko ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ fee yɛ Europa, Afrika kɛ Asia Wuoyi-Bokagbɛ lɛ ena akɛ gbekɛbii yei obalaŋtai ni baanyɛ ana bɔlɛ lɛ miitsɔ mɛi ni baanyiɛ sɛɛ ni AIDS tsɛŋemɔ hela lɛ mɔɔ amɛ ‘fe mɛi krokomɛi fɛɛ.’ ”—The New York Times, Friday, July 30, 1993.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16, 17]
Biblia tsɔɔmɔ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa Yehowa Odasefoi yɛ asafo lɛ mli kɛ shia