NIKASEMƆ 40
Wiemɔ ni Ja
MƐNI baaha ekolɛ Kristofonyo awie nɔ ko ni ejaaa? Ekolɛ eetĩ asɛmsro ko kɛkɛ ni enu lɛ mli, yɛ be mli ni eheee be ni ekɛtao mli ni ele anɔkwalei lɛ. Aloo ekolɛ ewo wiemɔ ko he fe nine, ejaakɛ ejwɛŋmɔ bɛ nɔ, ni ekaneee esane lɛ hu jogbaŋŋ. Kɛ́ wɔkwɛ bɔ ni wɔwieɔ wɔhaa lɛ jogbaŋŋ, yɛ saji bibii amli po lɛ, wɔtoibolɔi lɛ baanyɛ aná hekɛnɔfɔɔ yɛ anɔkwale ni wɔshɛɛ sane ni he hiaa babaoo lɛ ji lɛ he.
Yɛ Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Mli. Akɛni mɛi babaoo yɔseɔ akɛ nibii babaoo yɛ ni esa akɛ amɛkase hewɔ lɛ, amɛsheɔ gbeyei akɛ amɛaaje shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi. Ni kɛlɛ, mɛnɛɛmɛi naa amrɔ nɔŋŋ akɛ amɛnyɛɔ amɛyeɔ odase jogbaŋŋ, yɛ saji fioo po ni amɛle yɛ anɔkwale lɛ he lɛ fɛɛ sɛɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nɔ ni kɛ enɛ baa ji hesaamɔ.
Dani okɛ ohe baawo shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, le saneyitso ni otaoɔ ni nyɛsusu he lɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni okpa sanebimɔi ni otoibolɔi lɛ baanyɛ atee lɛ shi lɛ gbɛ. Taomɔ hetoo ni damɔ Biblia lɛ nɔ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli. Enɛ baasaa bo koni okɛ hetooi ni ja aha yɛ jwɛŋmɔ ni mli ka shi mli. Ani ooya ni oyafee Biblia mli nikasemɔ? Tĩi nɔ ni nyɛbaakase lɛ mli jogbaŋŋ. Kwɛmɔ akɛ onuɔ Ŋmalɛ naa nɔdaamɔ nɔ kɛha hetooi ni yɔɔ sanebimɔi ni akala lɛ mli lɛ shishi.
Ni kɛ́ shiatsɛ ko loo naanyo nitsulɔ ko bi bo sane ko ni ofeko klalo akɛ obaaha lɛ hetoo hu? Kɛ́ obɛ nɔmimaa yɛ anɔkwalei lɛ ahe lɛ, kaaka oyiŋ okɛɛ nɔ ko. “Jalɔ tsui jwɛŋɔ hetoohamɔ he.” (Abɛi 15:28) Obaanyɛ oná yelikɛbuamɔ ni he hiaa bo lɛ yɛ Reasoning From the Scriptures wolo lɛ mli loo yɛ “Bible Topics for Discussion” wolo lɛ mli kɛji eko yɛ omaŋ wiemɔ mli. Kɛ́ ohiɛɛɛ enɛɛmɛi ateŋ eko lɛ, kɛɛmɔ akɛ obaasumɔ ni oyatao nibii amli ni oku osɛɛ ni oba. Kɛ́ mɔ ni bi sane lɛ miitao ele nɔ ko lɛɛlɛŋ lɛ, no lɛ egbaŋ enaa akɛ eeemɛ kɛha hetoo ni ja lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, ekolɛ ebaajɛ etsui mli ni etsɔɔ bɔ ni ehiɛ esɔ oheshibaa lɛ.
Kɛ́ okɛ shiɛlɔi ni he esa tsu nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, ebaanyɛ eye ebua bo koni oná hesaa ni okɛtsu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nii jogbaŋŋ. Kadimɔ ŋmalɛi ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ kɛ gbɛ nɔ ni amɛtsɔɔ amɛsusuɔ he lɛ. Okɛ heshibaa akpɛlɛ ŋaawoi loo jajemɔi fɛɛ ni amɛkɛbaaha bo lɛ nɔ. Kaselɔ Apolo ni yɔɔ ekãa lɛ ná yelikɛbuamɔ ni enine shɛ nɔ kɛjɛ mɛi krokomɛi adɛŋ lɛ he sɛɛ. Luka wie Apolo he akɛ “naatselɔ ni,” ‘ele ŋmalɛi lɛ jogbaŋŋ,’ ni “eyɛ ekãa yɛ mumɔ mli,” nuu ni “etsɔ̃ɔ Yesu he nii fitsofitso.” Ni kɛlɛ, no mli lɛ, enuuu nɔ ko shishi. Beni Priskila kɛ Akwila na enɛ lɛ, “amɛŋɔ lɛ kɛba amɛŋɔɔ, ni amɛtsɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ fitsofitso.”—Bɔf. 18:24-28.
‘Hiɛmɔ Anɔkwa Wiemɔ lɛ Mli Kpɛŋŋ.’ Esa akɛ wiemɔi fɛɛ ni wɔhaa yɛ kpeei ashishi lɛ atsɔɔ bulɛ ni mli kwɔ ni wɔyɔɔ kɛha asafo lɛ gbɛfaŋnɔ ákɛ “anɔkwale lɛ akulashiŋ kɛ enɔdaamɔnɔ lɛ.” (1 Tim. 3:15) Bɔni afee ni wɔhiɛ anɔkwale nɛɛ mli lɛ, ehe miihia ni wɔnu ŋmalɛi ni wɔbaasumɔ ni wɔkɛtsu nii yɛ wiemɔi amli lɛ shishi. Susumɔ sane ni ekɔɔ he lɛ kɛ yiŋtoo ni yɔɔ sɛɛ lɛ he.
Obaanyɛ otĩ nɔ ni okɛɛ yɛ asafoŋ kpee shishi lɛ mli ekoŋŋ. Eji anɔkwale akɛ “wɔ fɛɛ wɔtɔɔ babaoo.” (Yak. 3:2) Shi kɛ́ ona sui ni baaha onyɛ owie wiemɔi ni ja lɛ, obaaná he sɛɛ. Yɛ be ni sa mli lɛ, nyɛmimɛi hii babaoo ni kɛ amɛhe ewo Teokrase Sɔɔmɔ Skul lɛ mli lɛ baatsɔmɔ onukpai. Aabi “nɔ ni teke nɔ shi” yɛ mɛi ni atuu nakai gbɛnaa nii awo amɛdɛŋ lɛ adɛŋ. (Luka 12:48) Kɛ́ onukpa ko esaaa ehe jogbaŋŋ ni ekɛ ŋaawoo gbonyo ko ha ní eha asafo lɛ mlinyo ko yafee nɔ ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ, nakai onukpa lɛ baanyɛ aye fɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. (Mat. 12:36, 37) No hewɔ lɛ, esa akɛ nyɛmi nuu ni he saa ákɛ onukpa lɛ “hiɛɔ tsɔɔmɔ lɛ naa anɔkwa wiemɔ lɛ mli” kpɛŋŋ.—Tito 1:9.
Kwɛmɔ akɛ owiemɔi anaamuu lɛ kɛ “tsamɔ wiemɔi” ni afee lɛ faŋŋ yɛ Ŋmalɛ mli anɔkwale lɛ mli lɛ kpãa gbee lo. (2 Tim. 1:13) Kaaha enɛ miiwo ohe gbeyei. Ekolɛ kpaako obaagbe Biblia muu lɛ fɛɛ kanemɔ naa. Yaa nɔ ni otsu he nii. Shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, kadimɔ bɔ ni ŋaawoi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ baanyɛ aye abua bo koni opɛi saji ni osusuɔ he akɛ okɛbaatsu nii yɛ onitsɔɔmɔ mli lɛ mli.
Klɛŋklɛŋ lɛ, bi ohe akɛ: ‘Ani sane nɛɛ kɛ nɔ ni mikase momo yɛ Biblia lɛ mli lɛ kpãa gbee? Ani ebaagbala mitoibolɔi lɛ kɛbɛŋkɛ Yehowa, aloo emaa je lɛŋ nilee nɔ mi, ni ewoɔ mɛi hewalɛ koni amɛha no akudɔ amɛ?’ Yesu kɛɛ akɛ: “Owiemɔ lɛ anɔkwaleŋ.” (Yoh. 17:17; 5 Mose 13:1-5; 1 Kor. 1:19-21) No sɛɛ lɛ, okɛ nikasemɔ dɛŋdadei ni tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ kɛha lɛ atsu nii jogbaŋŋ. Jeee akɛ enɛɛmɛi baaye abua bo koni onu ŋmalɛi lɛ ashishi jogbaŋŋ kɛkɛ, shi moŋ ebaaye ebua bo hu koni okɛtsu nii jogbaŋŋ ni shishinumɔ aba he. Kɛ́ okɛ owiemɔi lɛ damɔ “tsamɔ wiemɔi” lɛ anɔ, ni okɛ ohe fɔ Yehowa gbɛ lɛ nɔ beni otsɔɔ ŋmalɛi lɛ amli loo okɛtsuɔ nii lɛ, ebaaha owiemɔi lɛ afee nɔ ni ja.
Sane Mli Anɔkwale ní Ataoɔ. Kɛ́ oofee nɔkwɛmɔnɔ ko loo oowie sane pɔtɛɛ ko he lɛ, saji ni eba nyɛsɛɛ nɛɛ, wiemɔi ayisɛɛ tsɛmɔ, kɛ niiashikpamɔi srɔtoi baanyɛ aye abua. Te ooofee tɛŋŋ oná nɔmimaa akɛ amɛja? Gbɛ kome ji ní oooná nakai saji lɛ kɛjɛ mɔ ko ni oyɔɔ emli hekɛnɔfɔɔ dɛŋ. Kaimɔ ni okwɛ kɛji sane lɛ ji nɔ ni yɔɔ yɛ ebe naa. Akɔntaabuu be nyɛɔ ehoɔ; jeŋ nilee mli nibii ni ana lɛ bei nyɛɔ ehoɔ oyayaayai, ni beni adesai aniiashishinumɔ yɛ yinɔsane kɛ blema wiemɔi amli lɛ yaa hiɛ lɛ, nilee ni wɔyɔɔ tsutsu lɛ hu miitsake. Kɛ́ oosusu akɛ okɛ saji ni jɛ adafitswaa woji amli, tɛlivishiŋ nɔ, redio mli, loo Internet nɔ baatsu nii lɛ, no lɛ kwɛmɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Abɛi 14:15 woɔ ŋaa akɛ: “Mɔ ni nako jwɛŋmɔ lɛ, eheɔ wiemɔ fɛɛ wiemɔ eyeɔ; shi hiɛtɛlɔ leɔ enanenaa kwɛmɔ.” Bi ohe akɛ: ‘Ani mɔ fɛɛ mɔ le akɛ nakai sane lɛ ja? Ani gbɛ kroko yɛ ni abaanyɛ atsɔ ni akwɛ akɛ sane lɛ ja lo?’ Kɛ́ ojwɛŋmɔ mli kaaa bo shi yɛ anɔkwale ni sane ko ji he lɛ, no lɛ okɛkatsu nii.
Kɛfata sane lɛ mli ni obaakwɛ ni oná hekɛnɔfɔɔ yɛ mli lɛ he lɛ, susumɔ bɔ ni obaafee ni okɛ sane lɛ atsu nii aha lɛ he jogbaŋŋ. Kwɛmɔ akɛ wolo ni otsɛɔ emli wiemɔi ayisɛɛ kɛ akɔntaabui ni okɛbaatsu nii lɛ kɛ he ni ojie saji nɛɛ kɛjɛ lɛ kpãa gbee. Yɛ be mli ni obɔɔ mɔdɛŋ ni oma saji komɛi anɔ mi lɛ, kwɛmɔ akɛ sane ni kɔɔ “mɛi fioo ko” he lɛ ebatsɔɔɔ “mɛi babaoo,” ni akɛ “mɛi babaoo” ebatsɔɔɔ “mɔ fɛɛ mɔ,” ni akɛ “yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ” ebatsɔɔɔ “yɛ be fɛɛ mli.” Saji ni awoɔ he babaoo tsɔ loo abaa lɛ shi ni yibɔ okadi, sane ni awie kɛyashi he ko, loo hiɛdɔɔ sane fata he lɛ teeɔ sanebimɔi ashi yɛ bɔ ni eja ha lɛ he.
Kɛ́ oha nɔ ni okɛɔ be fɛɛ be lɛ fee nɔ ni ja lɛ, abaale bo akɛ mɔ ni yɔɔ bulɛ kɛha anɔkwale. Enɛ saa Yehowa Odasefoi ahe jogbaŋŋ yɛ gbɛ kpakpa nɔ akɛ kuu. Nɔ ni fe fɛɛ lɛ, ewoɔ “Yehowa, . . . Nyɔŋmɔ anɔkwafo” lɛ hiɛ nyam.—Lala 31:6.