Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 3/15 bf. 10-15
  • Ohiɛ Ahi Otsɔɔmɔ Lɛ Nɔ Be Fɛɛ Be

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ohiɛ Ahi Otsɔɔmɔ Lɛ Nɔ Be Fɛɛ Be
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Tsɔɔlɔi ni Yɔɔ Asafo lɛ Mli
  • Atsɔ Amɛ Yiŋ Koni Amɛhe Amɛye
  • Otsɔɔmɔ lɛ ni Oooha Ohiɛ Ahi Nɔ
  • Nyɔŋmɔ Wiemɔ He Nikaselɔi
  • Suɔmɔ kɛ Bulɛ ni Anáa Ahaa Mɛi ni Atsɔɔ Amɛ Nii Lɛ
  • Amɛnuɔ Amɛhiamɔ Nii Ahe
  • Okɛ Miishɛɛ Atsu Nii!
  • “Kulɛ Esa Akɛ Nyɛtamɔ Tsɔɔlɔi”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
  • Ohiɛ Ahi ‘Bɔ Ni Otsɔɔ Nii Ohaa’ Lɛ Nɔ Jogbaŋŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
  • ‘Heremɔ Bo Diɛŋtsɛ kɛ Mɛi ni Boɔ Bo Toi lɛ Hu Yiwala’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • Kasemɔ Yesu—Jɛɛ Suɔmɔ Mli Otsɔɔ Nii
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2009
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 3/15 bf. 10-15

Ohiɛ Ahi Otsɔɔmɔ Lɛ Nɔ Be Fɛɛ Be

“Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ tsɔɔmɔ lɛ nɔ, hii shi yɛ nii nɛɛ amli; ejaakɛ kɛji ofee enɛ lɛ, ooohere bo diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔo toi lɛ fɛɛ yiwala.”—1 TIMOTEO 4:16.

1, 2. Mɛni hewɔ tsɔɔlɔi ni yɔɔ ekãa ahe hiaa waa ŋmɛnɛ lɛ?

“NYƐYAA ni nyɛyafea jeŋmaji fɛɛ mikaselɔi, . . . ni nyɛtsɔɔa amɛ ni amɛye nii fiaa ni mikɛɛ nyɛ lɛ nɔ.” (Mateo 28:19, 20) Yɛ Yesu Kristo famɔ nɛɛ hewɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi fɛɛ abɔ mɔdɛŋ ni amɛfee tsɔɔlɔi. Tsɔɔlɔi ni yɔɔ ekãa lɛ ahe miihia ni amɛye amɛbua mɛi ni hiɛ tsui kpakpa lɛ koni amɛná Nyɔŋmɔ he nilee dani efee akɛ ekpe sɛɛ tsɔ̃. (Yohane 17:3; Romabii 13:11) Bɔfo Paulo wo hewalɛ akɛ: “Shiɛmɔ wiemɔ lɛ, kã he, dekã yɛ jio, dekã bɛ jio.” Enɛ biɔ ni atsɔɔ nii yɛ asafo lɛ mli kɛ esɛɛ fɛɛ. Lɛɛlɛŋ, nitsumɔ akɛ ashiɛ lɛ diɛŋtsɛ kɔɔ nibii babaoo he fe Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ he adafi ni aaatswa kɛkɛ. Nitsɔɔmɔ ni mɔɔ shi lɛ he miihia, kɛ́ esa akɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ atsɔmɔ kaselɔi.

2 Wɔyɛ “jaramɔ bei” amli. (2 Timoteo 3:1) Akɛ jeŋ nileei kɛ apasa tsɔɔmɔi efutu gbɔmɛi ayiŋ. Gbɔmɛi babaoo ‘ajwɛŋmɔ mli ewo duŋ’ ni “nɔ ko nɔ ko efeee amɛ hiɛgbele dɔŋŋ.” (Efesobii 4:18, 19) Mɛi komɛi yɛ henumɔŋ pilamɔi ni waa mɔ he. Hɛɛ, “etɔ” gbɔmɛi “ni amɛfee yuyaa tamɔ tooi ni bɛ kwɛlɔ” lɛɛlɛŋ. (Mateo 9:36) Fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ wɔkɛ nitsɔɔmɔ he ŋaa tsu nii lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua mɛi ni hiɛ tsui kpakpai lɛ koni amɛfee tsakemɔi ni he hiaa.

Tsɔɔlɔi ni Yɔɔ Asafo lɛ Mli

3. (a) Mɛni fata famɔ ni Yesu kɛha akɛ atsɔɔ nii lɛ he? (b) Namɛi gbɛnaa nii kã amɛnɔ titri akɛ amɛtsɔɔ nii yɛ asafo lɛ mli?

3 Kɛtsɔ shia Biblia mli nikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ anine miishɛ tsɔsemɔ nɔ tɛ̃ɛ. Shi yelikɛbuamɔ he miihia mɛi heei lɛ lolo yɛ amɛbaptisimɔ sɛɛ, koni ‘amɛshishifãi amɔmɔ shi ni amɛmamɔ shi shiŋŋ.’ (Efesobii 3:17) Yɛ be mli ni wɔkɛ Yesu famɔ ni aŋma yɛ Mateo 28:19, 20 lɛ tsuɔ nii, ní wɔtsɔɔ mɛi heei lɛ agbɛ kɛbaa Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ mli lɛ, amɛnáa he sɛɛ akɛ aatsɔɔ amɛ nii yɛ asafo lɛ diɛŋtsɛ mli. Taakɛ Efesobii 4:11-13 tsɔɔ lɛ, áhala hii koni amɛsɔmɔ ‘akɛ nɔkwɛlɔi kɛ tsɔɔlɔi, koni aŋɔsaa hetselɔi lɛ aha sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, kɛ Kristo gbɔmɔtso lɛ tswaa.’ Yɛ bei komɛi amli lɛ, nɔ ni fata nitsɔɔmɔ he ŋaa ni amɛkɛtsuɔ nii lɛ he ji bɔ ni ehe hiaa ni ‘amɛkã hiɛ, amɛwo ŋaa, amɛbɔ kɔkɔ yɛ tsuishitoo fɛɛ mli.’ (2 Timoteo 4:2) Tsɔɔlɔi anitsumɔ lɛ he hiaa aahu akɛ, beni Paulo ŋmaa wolo kɛyaha Korintobii lɛ, etsĩ tsɔɔlɔi atã beni etsĩ bɔfoi kɛ gbalɔi atã sɛɛ nɔŋŋ lɛ.—1 Korintobii 12:28.

4. Mɛɛ gbɛ nɔ nyɛmɔ ni akɛtsɔɔ nii lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔbo Paulo ŋaawoo ni aŋma yɛ Hebribii 10:24, 25 lɛ toi?

4 Lɛɛlɛŋ, jeee Kristofoi fɛɛ sɔmɔɔ akɛ onukpai, loo nɔkwɛlɔi. Fɛɛ sɛɛ lɛ, aawo mɛi fɛɛ hewalɛ koni amɛkanyakanyaa amɛhe ‘amɛwo suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai amli.’ (Hebribii 10:24, 25) Nɔ ni fata nakai feemɔ he yɛ kpeei ashishi ji saji ahetoohamɔi ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ, ní jɛ tsuiŋ ni baanyɛ atswa mɛi krokomɛi ama shi ni ewo amɛ hewalɛ. Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ni he esa hu baanyɛ ‘akanya nitsumɔi kpakpai’ kɛtsɔ amɛnilee kɛ niiashikpamɔ ni amɛaaha mɛi heei aná he sɛɛ lɛ nɔ, beni amɛkɛ amɛ tsuɔ nii yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ mli kɛ bei amli ni akpe trukaa lɛ, abaanyɛ akɛ nitsɔɔmɔ ni he yɔɔ sɛɛnamɔ aha mɛi. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, aawo yei ni edara yɛ mumɔŋ lɛ hewalɛ koni amɛfee “mɛi ni tsɔɔ nii kpakpai.”—Tito 2:3.

Atsɔ Amɛ Yiŋ Koni Amɛhe Amɛye

5, 6. (a) Mɛɛ srɔtofeemɔ yɔɔ anɔkwa Kristojamɔ kɛ apasa jamɔ teŋ? (b) Onukpai yeɔ amɛbuaa mɛi heei koni amɛfee yiŋkpɛi ni nilee yɔɔ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 No hewɔ lɛ, esoro anɔkwa Kristojamɔ kwraa yɛ apasa jamɔi ni amɛteaŋ babaoo lɛ taoɔ koni amɛkudɔ amɛmli bii lɛ asusumɔi lɛ ahe. Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, etamɔ nɔ ni jamɔŋ hiɛnyiɛlɔi lɛ tao koni amɛkudɔ gbɔmɛi ashihilɛ mli nɔ fɛɛ nɔ kɛtsɔ gbɔmɛi ablema kusumii ni tsiitsii anɔ. (Luka 11:46) Kristendom osɔfoi lɛ efee nakai pɛpɛɛpɛ yɛ bei babaoo mli.

6 Shi kɛlɛ, anɔkwa jamɔ ji ‘sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ’ ni wɔkɛhaa kɛ ‘wɔjwɛŋmɔŋ nyɛmɔ.’ (Romabii 12:1) “Atsɔɔ” Yehowa webii “ayiŋ koni amɛhe amɛye.” (2 Timoteo 3:14, NW) Yɛ bei komɛi amli lɛ, ekolɛ ehe baahia ni mɛi ni nyiɛɔ hiɛ lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi kɛ nifeemɔ gbɛ̀i komɛi atsu nii kɛha asafo lɛ nɔyaa fɛfɛo. Shi kɛlɛ, yɛ nɔ najiaŋ ni onukpai aaatao akɛ amɛaafee yiŋkpɛi amɛha nanemɛi Kristofoi lɛ, amɛtsɔɔ amɛ nii koni ‘amɛle ekpakpa kɛ efɔŋ mlikpamɔ.’ (Hebribii 5:14) Onukpai feɔ enɛ titri kɛtsɔ ‘hemɔkɛyeli kɛ tsɔɔmɔ kpakpa lɛ wiemɔi’ ni amɛkɛlɛ̀ɔ asafo lɛ nɔ.—1 Timoteo 4:6.

Otsɔɔmɔ lɛ ni Oooha Ohiɛ Ahi Nɔ

7, 8. (a) Gbɔmɛi ni nyɛmɔi fioo pɛ amɛyɔɔ lɛ nyɛɔ amɛsɔmɔɔ akɛ tsɔɔlɔi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni tsɔɔ akɛ mɔ diɛŋtsɛ mɔdɛŋbɔɔ he miihia koni efee tsɔɔlɔ ni he esa?

7 Shi kɛlɛ, nyɛhaa wɔsusua nitsumɔ ni akɛha wɔ akɛ wɔtsɔɔ nii lɛ fɛɛ he wɔkwɛa. Ani ebiɔ ni aná hesaai, woloŋlee, loo nyɛmɔi pɔtɛɛ komɛi dani akɛ he awo nitsumɔ nɛɛ mli? Jeee nakai tsɔ̃. Bei pii lɛ, gbɔmɛi foji ni ji aŋkroaŋkroi ni nyɛmɔi fioo pɛ amɛyɔɔ lɛ ji mɛi ni tsuɔ jeŋ fɛɛ nitsɔɔmɔ nitsumɔ nɛɛ. (1 Korintobii 1:26-29) Paulo tsɔɔ mli akɛ: “Wɔhiɛ nɛkɛ jwetri [sɔɔmɔ nitsumɔ] nɛɛ yɛ sũnii [gbɔmɔtsei ni yeee emuu] amli koni hewalɛ ni fa kɛteke nɔ afee Nyɔŋmɔ nɔ̃ ni jeee wɔnɔ̃.” (2 Korintobii 4:7) Omanye babaoo ni jeŋ muu fɛɛ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ eye lɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ ejɛ Yehowa mumɔ lɛ hewalɛ lɛ mli!

8 Shi kɛlɛ, ebiɔ mɔ lɛ diɛŋtsɛ mɔdɛŋbɔɔ ní ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni ekɛaatsu nii koni etsɔ̃ “nitsulɔ ni hiɛ gbooo, ni jaa anɔkwale wiemɔ lɛ mli pɛpɛɛpɛ.” (2 Timoteo 2:15) Paulo wo Timoteo hewalɛ akɛ: “Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ tsɔɔmɔ lɛ nɔ, hii shi yɛ nii nɛɛ amli; ejaakɛ kɛji ofee enɛ lɛ, ooohere bo diɛŋtsɛ kɛ mɛi ni boɔo toi lɛ fɛɛ yiwala.” (1 Timoteo 4:16) Mɛɛ gbɛ kwraa mɔ ko tsɔɔ nɔ ehaa ehiɛ hiɔ etsɔɔmɔ lɛ nɔ, kɛ́ yɛ asafo lɛ mli loo yɛ asafo lɛ sɛɛ? Ani nakai feemɔ tsɔɔ hesaai loo nitsɔɔmɔ he ŋaa gbɛ̀i komɛi diɛŋtsɛ ni aaaná?

9. Mɛni he hiaa fe adebɔɔ naa nyɛmɔi?

9 Eka shi faŋŋ akɛ, Yesu fee nitsɔɔmɔ gbɛ̀i ni ekaaa diɛŋtsɛ he nɔkwɛmɔnɔ yɛ e-Gɔŋ nɔ Shiɛmɔ ni ehe gbɛi lɛ mli. Beni egbe wiemɔ lɛ naa lɛ, “mɛi lɛ ahe jɔ̃ amɛhe yɛ eniitsɔɔmɔ lɛ hewɔ.” (Mateo 7:28) Eji anɔkwale akɛ, wɔteŋ mɔ ko kwraa nyɛŋ atsɔɔ nii jogbaŋŋ taakɛ Yesu fee lɛ. Shi kɛlɛ, ehe ehiaaa ni wɔfee mɛi ni naa tse jogbaŋŋ dani wɔfee tsɔɔlɔi ni he esa. Ni kɛlɛ, taakɛ Hiob 12:7 lɛ tsɔɔ lɛ, “kooloi” kɛ “loofɔji” tete baanyɛ atsɔɔ nii yɛ dioofeemɔ mli! Kɛfata adebɔɔ naa nyɛmɔi loo hesaai komɛi ni wɔɔnyɛ wɔná lɛ ahe lɛ, nɔ ni he hiaa titri ji ‘nɔ̃ gbɔmɛi’ ni wɔji—hesaai ni wɔyɔɔ kɛ nɔ̃ mumɔŋ sui ni wɔná ni nikaselɔi baanyɛ akase.—2 Petro 3:11; Luka 6:40.

Nyɔŋmɔ Wiemɔ He Nikaselɔi

10. Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa akɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he nikaselɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

10 Esa akɛ Ŋmalɛ mli anɔkwalei ahe nitsɔɔlɔ ni he esa lɛ afee Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kaselɔ. (Romabii 2:21) Yesu Kristo fee nɔkwɛmɔnɔ ni ekaaa yɛ enɛ mli efɔ̃ shi. Yesu wie loo etsɔɔ susumɔi ni tamɔ saji ni yɔɔ aaafee Hebri Ŋmalɛi lɛ amli woji lɛ amli lɛ fã he sane loo ejie susumɔi ni tamɔ nakai kpo yɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.a Bɔ ni ele Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ eha lɛ bafee faŋŋ beni eye afii 12, beni ana lɛ “ní eta shi yɛ tsɔɔlɔi lɛ ateŋ eebo amɛ toi ni eebibii amɛ nii” lɛ. (Luka 2:46) Ákɛ mɔ ni eda lɛ, nɔ ni Yesu fɔɔ feemɔ ji akɛ, eyaa kpeehe lɛ, he ni akaneɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɛ lɛ.—Luka 4:16.

11. Mɛɛ nikasemɔ sui kpakpai esa akɛ tsɔɔlɔ aná?

11 Ani osumɔɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kanemɔ waa diɛŋtsɛ? Nii ni otsaa kɛjɛɔ mli lɛ ji gbɛ ni obaatsɔ nɔ ‘onu Yehowa gbeyeishemɔ shishi, ni oná Nyɔŋmɔ he nilee.’ (Abɛi 2:4, 5) No hewɔ lɛ, taomɔ nikasemɔ sui kpakpai. Bɔɔ mɔdɛŋ ni okane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ fã ko gbi fɛɛ gbi okwɛ. (Lala 1:2) Ha efee osubaŋ akɛ oookane Buu-Mɔɔ kɛ Awake! ni baa lɛ eko fɛɛ eko amrɔ nɔŋŋ kɛ́ onine shɛ nɔ. Bo sane toi jogbaŋŋ yɛ asafoŋ kpeei ashishi. Kasemɔ bɔ ni ataoɔ saji amli jogbaŋŋ. Kɛ ‘otao nibii fɛɛ mli fitsofitso’ lɛ, obaanyɛ okwa saji ahe woo kɛ saji ni ejaaa yɛ be mli ni otsɔɔ nii lɛ.—Luka 1:3.

Suɔmɔ kɛ Bulɛ ni Anáa Ahaa Mɛi ni Atsɔɔ Amɛ Nii Lɛ

12. Mɛni ji Yesu subaŋ yɛ ekaselɔi lɛ ahe?

12 Su kroko hu ni he hiaa ji jwɛŋmɔ kpakpa ni oooná yɛ mɛi ni otsɔɔ amɛ nii lɛ ahe. Farisifoi lɛ ebuuu mɛi ni boɔ Yesu toi lɛ kwraa. Amɛkɛɛ: “Asafo ni leee mla nɛɛ, alomɔ amɛ.” (Yohane 7:49) Shi Yesu yɛ suɔmɔ kɛ bulɛ ni mli kwɔ kɛha ekaselɔi lɛ. Ekɛɛ: “Mitsɛɛɛ nyɛ nyɔji dɔŋŋ, ejaakɛ nyɔŋ leee nɔ ni enuntsɔ feɔ; shi moŋ shieŋtsɛmɛi mitsɛ nyɛ, ejaakɛ nii fɛɛ ni minu yɛ mitsɛ naa lɛ, mitsĩ tã mikɛɛ nyɛ.” (Yohane 15:15) Enɛ tsɔɔ bɔ ni esa akɛ Yesu kaselɔi lɛ atsu amɛnitsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ amɛha.

13. Te Paulo nu he yɛ mɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ ahe eha tɛŋŋ?

13 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Paulo kɛ wekukpaa ní naanyobɔɔ bɛ mli ní hiɛdɔɔ yɔɔ he tsuuu nii be fɛɛ be yɛ ekɛ ekaselɔi lɛ agbɛfaŋ. Ekɛɛ Korintobii lɛ akɛ: “Ejaakɛ kɛji nyɛyɛ [tsɔɔlɔi, NW] akpei nyɔŋma tete yɛ Kristo mli lɛ, kɛlɛ jeee tsɛmɛi pii nyɛyɔɔ; ejaakɛ mitsɔ sanekpakpa lɛ nɔ mifɔ́ nyɛ yɛ Kristo Yesu mli.” (1 Korintobii 4:15) Bei komɛi amli lɛ, Paulo tete po fóɔ yɛ be mli ni ewoɔ mɛi ni etsɔɔ amɛ nii lɛ ŋaa lɛ! (Bɔfoi lɛ Asaji 20:31) Ekɛ tsuishiŋmɛɛ kɛ mlihilɛ ni ekaaa hu tsu nii. No hewɔ lɛ, enyɛ ekɛɛ Tesalonikabii lɛ akɛ: “Wɔmli jɔ yɛ nyɛteŋ, taakɛ bɔ ni bii anyɛ hiɛɔ lɛ diɛŋtsɛ ebii dɔdɔɔdɔ lɛ.”—1 Tesalonikabii 2:7.

14. Mɛni hewɔ miishɛɛ diɛŋtsɛ ni wɔɔná yɛ wɔ Biblia mli nikaselɔi ahe lɛ he hiaa waa lɛ? Tsɔɔmɔ mli.

14 Ani okaseɔ Yesu kɛ Paulo? Anɔkwa suɔmɔ ni wɔɔná wɔha wɔ nikaselɔi lɛ baanyɛ aye tɔmɔi fɛɛ ni ekolɛ wɔyɔɔ yɛ wɔ adebɔɔ naa nyɛmɔi amli lɛ anɔ. Ani wɔ Biblia mli nikaselɔi lɛ nuɔ he akɛ wɔyɛ amɛhe miishɛɛ diɛŋtsɛ yɛ anɔkwayeli mli? Ani wɔŋɔɔ be lɛ koni wɔkɛle amɛ? Beni Kristofonyo yoo ko na akɛ ewa kɛha lɛ akɛ eeeye ebua nikaselɔ ko koni eya ehiɛ yɛ mumɔŋ lɛ, ekɛ mlijɔlɛ bi akɛ: “Ani nɔ ko miigba onaa?” Yoo lɛ bɔi etsuiŋ saji fɔsemɔ kɛ shishwiemɔ, ni egba lɛ nibii babaoo kɛ saji babaoo ni gbaa enaa. Nakai sanegbaa ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ bafee tsakemɔ be kɛha yoo lɛ. Yɛ saji ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ, Ŋmalɛ naa susumɔi kɛ miishɛjemɔ wiemɔi kɛ hewalɛwoo ji nɔ ni sa. (Romabii 15:4) Shi aawo ŋaa akɛ: Ekolɛ Biblia mli nikaselɔ ko baaya ehiɛ oyayaayai shi ekolɛ eyɛ gbɛ̀i komɛi ni kɛ Kristofoi anifeemɔ kpãaa gbee ni esa akɛ eye nɔ kunim. No hewɔ lɛ, ebafeŋ nɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ akɛ mɔ aŋkro lɛ aaabɔ gbagbalii bɔ ni esaaa. Esa akɛ akɛ Kristofoi ahusui atsu nii be fɛɛ be.—1 Korintobii 15:33.

15. Wɔbaanyɛ wɔjie bulɛ kpo wɔtsɔɔ wɔ Biblia mli nikaselɔi lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Nɔ ni fata bulɛ ni wɔɔná wɔha wɔnikaselɔi lɛ he ji akɛ wɔbɔɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔkudɔ amɛshihilɛi. (1 Tesalonikabii 4:11) Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ wɔkɛ yoo ko ni kɛ nuu ni ekɛ lɛ yɔɔ lɛ boteko gbalashihilɛ mli baakase nii. Ekolɛ ekɛ lɛ yɛ bii. Beni yoo lɛ baná ele Nyɔŋmɔ he anɔkwa nilee lɛ, ebaasumɔ akɛ ekɛ Yehowa aaajaje saji. (Hebribii 13:4) Ani esa akɛ ekɛ nuu lɛ abote gbalashihilɛ mli aloo esa akɛ etsi ehe kɛjɛ ehe? Ekolɛ wɔbaanu he waa diɛŋtsɛ akɛ nuu ni mumɔŋ nibii ahe miishɛɛ fioo pɛ eyɔɔ loo ebɛ eko kwraa ni ekɛ lɛ aaabote gbalashihilɛ mli lɛ baagba emumɔŋ nɔyaa naa. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, ekolɛ wɔbaashe gbekɛbii lɛ ahilɛ-kɛhamɔ he gbeyei ni wɔsusu akɛ ebaahi jogbaŋŋ akɛ ekɛ lɛ aaabote gbalashihilɛ mli. Yɛ gbɛ fɛɛ gbɛ nɔ lɛ, eji nɔ ni bulɛ kɛ suɔmɔ bɛ mli akɛ wɔɔkoli nikaselɔ lɛ shihilɛ mli ni wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔsusumɔi aaanyɛ enɔ yɛ saji ni tamɔ nɛkɛ mli. Yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, lɛ ji mɔ ni esa akɛ ekɛ nɔ ni baajɛ eyiŋkpɛɛ mli aba lɛ akpe. Belɛ ani efeŋ nɔ ni hi fe fɛɛ akɛ, wɔɔtsɔse nikaselɔ ni tamɔ nɛkɛ koni ekɛ lɛ diɛŋtsɛ ‘ehenumɔ nii’ atsu nii koni lɛ diɛŋtsɛ ekpɛ yiŋ yɛ nɔ ni esa akɛ efee lɛ he?—Hebribii 5:14.

16. Onukpai baanyɛ ajie suɔmɔ kɛ bulɛ kpo amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ tooku lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Ehe miihia koni asafoŋ onukpai lɛ titri kɛ asafoku lɛ aye yɛ suɔmɔ kɛ bulɛ mli. Beni Paulo ŋmaa wolo kɛyaha Filemon lɛ, ekɛɛ: “Tsɛ miyɛ ekãa pii yɛ Kristo mli ni mikɛaawoo kitã yɛ nɔ ni sa hewɔ, kɛlɛ suɔmɔ hewɔ lɛ fai moŋ mikpaao.” (Filemon 8, 9) Bei komɛi lɛ, ekolɛ shihilɛi komɛi ni jeɔ mɔ nijiaŋ wui baate shi yɛ asafo lɛ mli. Ekolɛ shiŋŋfeemɔ he baahia po. Paulo wo Tito hewalɛ koni ‘ekã mɛi ni tɔ̃ɔ lɛ ahiɛ veveeve, koni amɛhe awa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli.’ (Tito 1:13) Yɛ no gbɛfaŋ po lɛ, esa akɛ nɔkwɛlɔi akwɛ jogbaŋŋ koni amɛkɛ asafo lɛ akawie yɛ gbɛ ni mlihilɛ bɛ mli nɔ. Paulo ŋma akɛ: “Nuntsɔ lɛ tsulɔ lɛ, esaaa akɛ ebéɔ, shi moŋ emli ajɔ aha mɛi fɛɛ, mɔ ni le nitsɔɔmɔ, mɔ ni toɔ etsui shi ehaa efɔŋ.”—2 Timoteo 2:24; Lala 141:3.

17. Mɛɛ tɔmɔ Mose tɔ̃, ni mɛni onukpai baanyɛ akase kɛjɛ mli?

17 Esa akɛ nɔkwɛlɔi lɛ akai amɛhe be fɛɛ be akɛ “Nyɔŋmɔ asafoku” lɛ amɛkɛtsuɔ nii lɛ. (1 Petro 5:2) Eyɛ mli akɛ Mose baa ehe shi moŋ, shi yɛ be kukuoo pɛ mli lɛ elaaje eniiahesusumɔ. Israelbii lɛ “tse emumɔ lɛ hiɛ atua, ni esusuuu sane he dani ewie.” (Lala 106:33, NW) Nyɔŋmɔ naaa E-tooku lɛ ni akɛ amɛ yeee yɛ gbɛ kpakpa nɔ nɛɛ he miishɛɛ kwraa, eyɛ mli akɛ amɛsa shwamɔ. (4 Mose 20:2-12) Kɛ onukpai kɛ kaai ni tamɔ nɛkɛ kpe ŋmɛnɛ lɛ, esa akɛ amɛbɔ mɔdɛŋ koni amɛkɛ sɛɛyoomɔ kɛ mlihilɛ atsu nii koni amɛkɛtsɔɔ nii ni amɛkɛ tsɔsemɔ aha. Kɛ akɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ye akɛ mɛi ni asusuɔ amɛhe kɛ agbɛnɛ akɛ aŋkroaŋkroi ni yelikɛbuamɔ he hiaa amɛ, ní jeee akɛ mɛi ni nyɛŋ atsake lɛ, no dani amɛboɔ toi jogbaŋŋ. Ehe miihia ni onukpai kɛ yiŋsusumɔ ni ja ni Paulo hiɛ lɛ atsu nii be fɛɛ be, beni ekɛɛ: “Wɔhiɛ kã nyɛnɔ yɛ Nuntsɔ lɛ mli akɛ, nii ni wɔwoɔ nyɛ he kitã lɛ, nyɛmiifee ni nyɛaafee hu.”—2 Tesalonikabii 3:4.

Amɛnuɔ Amɛhiamɔ Nii Ahe

18, 19. (a) Te esa akɛ wɔtsu Biblia mli nikaselɔi ni yɔɔ nyɛmɔi fioo pɛ lɛ ahiamɔ nii ahe nii wɔha tɛŋŋ? (b) Wɔbaanyɛ wɔye wɔbua nikaselɔi ni yɔɔ naagba yɛ saji pɔtɛɛ komɛi ahe lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Nitsɔɔlɔ ni he esa miisumɔ koni etsake ehe ewo enikaselɔi lɛ anyɛmɔi kɛ he ni amɛfeɔ nii kɛyashɛɔ lɛ mli. (Okɛto Yohane 16:12 he.) Yɛ Yesu abɛbua ni wieɔ talentai lɛ ahe lɛ mli lɛ, nuntsɔ lɛ kɛ hegbɛi ha ‘yɛ mɔ fɛɛ mɔ nyɛmɔ naa.’ (Mateo 25:15) Wɔbaanyɛ wɔkɛ nifeemɔ gbɛ ni tamɔ nɛkɛ atsu nii be mli ni wɔfeɔ Biblia mli nikasemɔi. Taakɛ eji lɛ, eji nɔ ni asumɔɔ waa akɛ akɛ be kuku ko aaakase Biblia he wolo ko. Shi esa akɛ akpɛlɛ nɔ akɛ, jeee mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ nikanemɔ sui kpakpai loo nyɛmɔ ni ekɛaanu saji heei ashishi mramra. No hewɔ lɛ sɛɛyoomɔ he miihia koni wɔle be mli ni esa akɛ wɔjɛ oti kome nɔ kɛya oti kroko lɛ nɔ yɛ nikasemɔ lɛ mli kɛ́ ewa kɛha aŋkroaŋkroi ni boɔ toi lɛ akɛ amɛkɛ oyaiyeli aaanu shishi lɛ. Nɔ ni he hiaa waa fe nikasemɔ ni aaagbe naa yɛ be pɔtɛɛ ko mli lɛ ji ni aaaye abua nikaselɔi lɛ koni amɛnu nɔ ni amɛkaseɔ lɛ shishi.—Mateo 13:51.

19 Nakai nɔŋŋ abaanyɛ awie yɛ Biblia mli nikaselɔi ni saji pɔtɛɛ komɛi ashishinumɔ wa kɛha amɛ lɛ ahe, tamɔ Triniti loo jamɔŋ hejɔɔmɔ gbii komɛi. Yɛ be mli ni bei pii lɛ, ehe ehiaaa ni wɔkɛ Biblia mli saji amlitaomɔ ko atsu nii yɛ wɔnikasemɔi ashishi lɛ, yɛ bei komɛi amli lɛ wɔɔnyɛ wɔfee nakai kɛ́ enɛ he baaba sɛɛnamɔ yɛ faŋŋ mli. Esa akɛ akɛ jwɛŋmɔ kpakpa atsu nii bɔni afee ni akwa nikaselɔ lɛ nɔyaa lɛ sɛɛgbalamɔ bɔ ni esaaa.

Okɛ Miishɛɛ Atsu Nii!

20. Paulo fee nɔkwɛmɔnɔ yɛ miishɛɛ kɛ yiŋtsɔmɔ ni ekɛtsu nii yɛ enitsɔɔmɔ mli lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

20 Paulo kɛɛ: “Nyɛmumɔ lɛ he adɔa la.” (Romabii 12:11) Hɛɛ, kɛ wɔmiikwɛ shia Biblia mli nikasemɔ ko nɔ loo wɔmiiná asafoŋ kpee nifeemɔ ko mli gbɛfaŋnɔ lɛ, esa akɛ wɔkɛ ekãa kɛ miishɛɛ afee nakai. Paulo kɛɛ Tesalonikabii lɛ akɛ: “Wɔsanekpakpa lɛ baaa nyɛŋɔɔ yɛ wiemɔ mli kɛkɛ, shi moŋ yɛ hewalɛ kɛ Mumɔ krɔŋkrɔŋ kɛ nɔmimaa babaoo mli.” (1 Tesalonikabii 1:5) No hewɔ lɛ, “jeee Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ kɛkɛ” Paulo kɛ enanemɛi lɛ kɛha, ‘shi moŋ amɛ diɛŋtsɛ amɛ wala tete.’—1 Tesalonikabii 2:8.

21. Wɔbaanyɛ wɔya nɔ wɔjie miishɛɛ kpo yɛ wɔnitsɔɔmɔ nitsumɔi lɛ ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

21 Anɔkwa miishɛɛ baa kɛjɛɔ nɔmimaa ni ma shi shiŋŋ ni wɔɔna akɛ ehe miihia ni wɔ Biblia mli nikaselɔi anu nɔ ni wɔyɔɔ kɛɛmɔ lɛ mli. Nyɛkahaa wɔbua nitsɔɔmɔ nitsumɔ ko kwraa akɛ daa nifeemɔ ko kɛkɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, woloŋmalɔ Ezra hiɛ hi etsɔɔmɔ lɛ nɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Ekɛ “etsui efɔ̃ nɔ akɛ eeetao Yehowa mla lɛ sɛɛgbɛ ni eye nɔ, ni etsɔɔ mɛi akpɔi lɛ kɛ mlai lɛ yɛ Israel.” (Ezra 7:10) Esa akɛ wɔfee nakai nɔŋŋ kɛtsɔ wɔhe ni wɔɔsaa jogbaŋŋ lɛ nɔ, ní wɔsusu bɔ ni nikasemɔ lɛ he hiaa ha lɛ he. Nyɛhaa wɔsɔlea wɔhaa Yehowa koni eha hemɔkɛyeli kɛ yiŋtsɔmɔ ayi wɔmli obɔ. (Luka 17:5) Wɔmiishɛɛ lɛ baanyɛ aye abua Biblia mli nikaselɔi koni amɛná suɔmɔ diɛŋtsɛ amɛha anɔkwale lɛ. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni baanyɛ afata wɔhiɛ ni aaahi wɔtsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ he ji nitsɔɔmɔ he ŋaai pɔtɛɛ ni wɔkɛaatsu nii. Wɔnikasemɔ ni baanyiɛ sɛɛ lɛ baasusu enɛɛmɛi ekomɛi ahe.

[Shishigbɛ niŋmaa]

a Kwɛmɔ Insight on the Scriptures, Kpo 2, baafa 1071, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ.

Ani Okaiɔ?

◻ Mɛni hewɔ tsɔɔlɔi Kristofoi ni he esa he hiaa ŋmɛnɛ lɛ?

◻ Mɛɛ nikasemɔ sui kpakpai wɔbaanyɛ wɔná?

◻ Mɛni hewɔ suɔmɔ kɛ bulɛ kɛha mɛi ni wɔtsɔɔ amɛ nii lɛ he hiaa waa lɛ?

◻ Wɔbaanyɛ wɔtsu wɔ Biblia mli nikaselɔi ahiamɔ nii ahe nii yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Mɛni hewɔ miishɛɛ kɛ yiŋtsɔmɔ he hiaa waa yɛ be mli ni wɔtsɔɔ mɛi krokomɛi anii?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]

Tsɔɔlɔi kpakpai ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kaselɔi hu

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Ná Biblia mli nikaselɔi lɛ ahe miishɛɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje