Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 11/15 bf. 12-17
  • Okɛ Ekaa Anyiɛ Yehowa Gbɛi Lɛ Anɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Okɛ Ekaa Anyiɛ Yehowa Gbɛi Lɛ Anɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔ ni Ekãa Ji
  • Ekãa ni Akɛaajaje Nyɔŋmɔ Shɛɛ Sane Lɛ
  • Ekãa Yɛ Kaa Shishi
  • Wɔna Ekãa ni Wɔkɛbo Nyɔŋmɔ Toi
  • Ekãa ni Wɔɔna ni Wɔkɛ Nyɔŋmɔ Webii Adamɔ Shi
  • Ekãa ni ‘Akɛaanyiɛ Yehowa Sɛɛ Kɛwula Shi’
  • Ekãa ni Akɛaana Nyɔŋmɔ Mli Hekɛnɔfɔɔ
  • Ekãa ni Akɛaawo Yehowa Hiɛ Nyam ni Akɛha Jamɔ Krɔŋŋ Ashwere
  • “Wajemɔ Ohe ni Ofee Ekãa Jogbaŋŋ”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2012
  • Nyɛfea Ekãa!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Feemɔ Ekãa—Yehowa Kɛ Bo Yɛ!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2013
  • “Feemɔ Ekãa . . . Ni Oje Nitsumɔ Lɛ Shishi”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2017
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 11/15 bf. 12-17

Okɛ Ekaa Anyiɛ Yehowa Gbɛi Lɛ Anɔ

“Miishɛɛ ji mɔ fɛɛ mɔ ni sheɔ Yehowa gbeyei, ni enyiɛɔ yɛ egbɛi lɛ anɔ lɛ.”​—LALA 128:​1, New World Translation.

1, 2. Mɛɛ yelikɛbuamɔ Biblia mli saji ni kɔɔ mra be mli Yehowa odasefoi lɛ awiemɔi kɛ nifeemɔi ahe lɛ kɛhaa wɔ?

YEHOWA Wiemɔ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli eyi obɔ kɛ etsuji anɔkwafoi lɛ akaai kɛ miishɛɛnamɔi ahe saji. Noa, Abraham, Sara, Yoshua, Debora, Barak, David, kɛ mɛi krokomɛi aniiashikpamɔi ahe saji jeɔ kpo faŋŋ yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ yɛ ebaafai amli. Amɛ fɛɛ amɛji gbɔmɛi ni hi shi diɛŋtsɛ, ni nɔ ko krɛdɛɛ ko yɛ ni jeɔ kpo yɛ amɛ fɛɛ amɛhe. Amɛna hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ mli ni amɛkɛ ekãa nyiɛ egbɛi lɛ anɔ.

2 Yehowa mra be mli odasefoi awiemɔi kɛ nifeemɔi baanyɛ afee hewalɛwoo nɔ aha wɔ yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔnyiɛ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i lɛ anɔ lɛ. Agbɛnɛ hu wɔbaana miishɛɛ yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ woo aha Nyɔŋmɔ ni wɔsheɔ lɛ gbeyei yɛ gbɛ kpakpa nɔ akɛ wɔfeŋ nɔ ko ni ebasaŋ ehiɛ lɛ. Enɛ ji anɔkwale, eyɛ mli akɛ wɔkɛ kaai kpeɔ yɛ shihilɛ mli, ejaakɛ lalatsɛ ni mumɔ tsirɛɔ lɛ lɛ la akɛ: “Miishɛɛ ji mɔ fɛɛ mɔ ni sheɔ Yehowa gbeyei, ni nyiɛɔ egbɛi lɛ anɔ lɛ.”​—Lala 128:​1, NW.

Nɔ ni Ekãa Ji

3. Mɛni ji ekãa loo ekãa-feemɔ?

3 Kɛ wɔɔnyiɛ yɛ Yehowa gbɛi anɔ lɛ, belɛ ebaabi ni wɔfee ekãa. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Ŋmalɛi lɛ faa Nyɔŋmɔ webii ni amɛjie su ni tamɔ nɛkɛ kpo. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, lalatsɛ David la akɛ: “Nyɛwajea nyɛhe [nyɛfea ekãa] ni nyɛnaa tsui, nyɛ mɛi fɛɛ ni nyɛkwɛɔ Yehowa gbɛ lɛ!” (Lala 31:25) Ekãa ji “jwɛŋmɔŋ loo jeŋba mli hewalɛ ni haa akɛ he woɔ oshara mli, atoɔ tsui shi, ni adamɔɔ oshara, gbeyeishemɔ, loo naagbai anaa.” (Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary) Mɔ ni feɔ ekãa lɛ he wa, etsui esa, eji kakalɔ. Akɛ Yehowa haa etsuji feɔ ekãa lɛ jeɔ kpo faŋŋ yɛ bɔfo Paulo wiemɔi ni eŋma eyaha enaanyo nitsulɔ Timoteo nɛɛ mli: “Nyɔŋmɔ haaa wɔ gbeyeishemɔ mumɔ, shi moŋ hewalɛ kɛ suɔmɔ kɛ jwɛŋmɔ ni sa mumɔ eŋɔha wɔ.”​—2 Timoteo 1:⁠7.

4. Mɛni ji gbɛ kome ni aaatsɔ nɔ ana loo afee ekãa?

4 Gbɛ kome ni atsɔɔ nɔ anaa ekãa ni Nyɔŋmɔ kɛhaa lɛ ji Yehowa Wiemɔ, ni ji Biblia lɛ ni akɛ sɔlemɔ susuɔ he. Saji pii ni jeɔ kpo yɛ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee ekãa babaoo. No hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase kɛjɛ mɛi ni kɛ ekaafeemɔ nyiɛ Yehowa gbɛi anɔ ni aŋmala amɛhe saji yɛ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli lɛ aŋɔɔ.

Ekãa ni Akɛaajaje Nyɔŋmɔ Shɛɛ Sane Lɛ

5. Ekãa ni Henok fee lɛ he baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa tsuji yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Ekaa ni Henok na lɛ baanyɛ aye abua Yehowa tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ ni amɛkɛ ekãa ashiɛ Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ. “Abɔi Yehowa gbɛi tsɛmɔ” dani afɔ Henok. Woloŋlelɔi komɛi kɛɔ akɛ gbɔmɛi bɔi Yehowa gbɛi lɛ tsɛmɔ “yɛ musubɔɔ gbɛ nɔ.” (1 Mose 4:​25, 26; 5:​3, 6) Ekolɛ akɛ gbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ tsɛ gbɔmɛi loo amagai po. No hewɔ lɛ apasa jamɔ miishwere yɛ be mli ni afɔ Henok yɛ 3404 D.Ŋ.B. lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, etamɔ mɔ ko ni lɛ pɛ ‘ekɛ Nyɔŋmɔ nyiɛ,’ ni eedi jalɛ gbɛ ni kɛ anɔkwale ni Yehowa ejie lɛ kpo lɛ kpaa gbee lɛ sɛɛ.​—1 Mose 5:​18, 24.

6. (a) Mɛɛ shɛɛ sane ni mli wa Henok jaje? (b) Mɛɛ hekɛnɔfɔɔ wɔbaanyɛ wɔna?

6 Henok kɛ Nyɔŋmɔ shɛɛ sane lɛ ha yɛ ekãa naa, ekolɛ kɛtsɔ shiɛmɔ nɔ. (Hebribii 11:5; okɛto 2 Petro 2:5 he.) Nɛkɛ odasefonyo koome nɛɛ jaje akɛ, “Naa, Nuŋtsɔ [Yehowa] miiba kɛ ekrɔŋkrɔŋ bii akpei nyɔŋmanyɔŋmai abɔ, ni ebakojo mɛi fɛɛ, ni eeeka nɔ sha feelɔi lɛ yɛ amɛnishai anitsumɔi fɛɛ ni amɛtsu lɛ kɛ wiemɔi wawaai fɛɛ ni esha feelɔi Nyɔŋmɔkwalɔi ewie yɛ ehe lɛ hewɔ.” (Yuda 14, 15) Henok fee ekãa ni ekɛ Yehowa gbɛi lɛ tsu nii beni ekɛ nakai shɛɛ sane ni buɔ mɛi ni leee Nyɔŋmɔ lɛ fɔ lɛ haa lɛ. Ni taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ ha Henok na ekãa koni ekɛjaje nakai shɛɛ sane ni mli wa lɛ, nakai nɔŋŋ Yehowa ewo E-ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Odasefoi lɛ hewalɛ koni amɛkɛ ekãa ashiɛ E-wiemɔ lɛ yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, yɛ skul, kɛ he fɛɛ he.​—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 4:​29-31 he.

Ekãa Yɛ Kaa Shishi

7. Mɛɛ ekãa-feemɔ he nɔkwɛmɔ nɔ Noa kɛhaa?

7 Noa nɔkwɛmɔ nɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔfee ekaa yɛ be mli ni wɔtsuɔ jalɛ nitsumɔi yɛ kaa shishi lɛ. Ekɛ ekãa kɛ hemɔkɛyeli tsu ŋwɛi kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ nu afua he lɛ he nii ni “ekɛsaa adeka eha ewe lɛ yiwalaheremɔ.” Noa tsɔ toiboo kɛ jalɛ nitsumɔi anɔ ebu je ni heee yeee lɛ fɔ yɛ enitsumɔi gbohii lɛ ahewɔ, ni eye he odase akɛ esa hiɛkpatamɔ (Hebribii 11:7; 1 Mose 6:​13-22; 7:16) Noa gbɛ lɛ nɔjwɛŋmɔ yeɔ buaa Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ koni amɛkɛ amɛhe awo jalɛ nitsumɔi tamɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ ekãa naa.

8. (a) Mɛni Noa kɛkpe akɛ “jalɛ shiɛlɔ” ni yɔɔ ekãa? (b) Mɛni Yehowa baafee aha wɔ kɛ wɔji jalɛ he shiɛlɔi ni yɔɔ ekãa?

8 Kɛ wɔnyiɛ jalɛ gbɛ ko nɔ shi wɔleee bɔ ni wɔɔfee wɔtsu kaa ko he nii lɛ, nyɛhaa wɔsɔlea wɔbia nilee koni wɔnyɛ wɔdamɔ naa. (Yakobo 1:​5-8) Anɔkwa ni Noa ye Nyɔŋmɔ yɛ kaa shishi lɛ tsɔɔ akɛ abaanyɛ akɛ ekãa kɛ anɔkwayeli akpee loo adamɔ kaai anaa. Enyɛ edamɔ nɔnyɛɛ ni jɛ jeŋ fɔŋ lɛ kɛ bɔfoi ni amɛtsake amɛhe amɛtsɔmɔ gbɔmɛi lɛ kɛ amɛbii ni jɛɛɛ adebɔɔ naa fɔmɔ mli lɛ adɛŋ ba enɔ lɛ naa. Hɛɛ, Noa ji “jalɛ shiɛlɔ” ni yɔɔ ekãa kɛha nakai “blema je lɛ” ni abaakpata hiɛ lɛ. (2 Petro 2:​4, 5; 1 Mose 6:​1-9) Eyɛ mli akɛ ekɛ tsuisalɛ wie akɛ adafitswalɔ ni miijaje Nyɔŋmɔ kɔkɔbɔɔ kɛmiitsɔɔ je ni tsɔ nu afua lɛ hiɛ lɛ moŋ, shi “amɛbooo toi kɛyashi be mli ni nu afua lɛ ba ni ebaloo amɛ fɛɛ kɛtee.” (Mateo 24:​36-39, NW) Shi nyɛhaa wɔkaia akɛ yɛ yiwaa kɛ wɔ shɛɛ sane ni damɔ Biblia lɛ nɔ lɛ ni gbɔmɛi pii kpooɔ ŋmɛnɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Yehowa baabu wɔ bem taakɛ ebu Noa bem lɛ kɛ wɔjie ekãa kɛ hemɔkɛyeli ni tamɔ nakai kpo akɛ jalɛ shiɛlɔi.

Wɔna Ekãa ni Wɔkɛbo Nyɔŋmɔ Toi

9, 10. Abraham, Sara, kɛ Isak jie toiboo ni akɛ ekãa feɔ lɛ kpo yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?

9 “[Yehowa] Nyɔŋmɔ shieŋtsɛ” Abraham ji ekãa ni akɛfeɔ toiboo ahaa Nyɔŋmɔ lɛ he nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa. (Yakobo 2:23) Hemɔkɛyeli kɛ ekãa he miihia Abraham koni ebo Yehowa toi ni eshi Kaldeabii Ur, maŋ ni mli eyi obɔ kɛ heloo gbɛfaŋ nibii lɛ mli. Ehe Nyɔŋmɔ shiwoo akɛ lɛ enɔ “shikpɔŋ lɛ nɔ wekui fɛɛ” baatsɔ ana jɔɔmɔ aha amɛhe, ni akɛ akɛ shikpɔŋ ko baaha eseshi lɛ eye. (1 Mose 12:​1-9; 15:18-21) Hemɔkɛyeli Abraham “kɛyato gbɔ yɛ shiwoo shikpɔŋ lɛ nɔ” ni eekpa “maŋ ni yɔɔ shishitoo ni wa”​—Nyɔŋmɔ ŋwɛi Maŋtsɛyeli, ni abaatee lɛ shi kɛba wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ eshishi lɛ gbɛ.​—Hebribii 11:​8-16.

10 Abraham ŋa Sara, yɛ hemɔkɛyeli kɛ ekãa ni he hiaa ni akɛaashi Ur, ni efata ewu he kɛya maŋsɛɛ shikpɔŋ nɔ, koni eŋmɛ etsui shi yɛ naagbai fɛɛ ni amɛkɛaakpe yɛ jɛmɛ lɛ mli. Ni kwɛ gbɛ ni atsɔ nɔ awo lɛ nyɔmɔ yɛ ekãa ni ekɛfee toiboo eha Nyɔŋmɔ lɛ mli! Eyɛ mli akɛ eye aaafee afii 90 ni efɔko da, “ni egbɔ eho he aahu” moŋ, shi aha Sara na hewalɛ ni ‘ekɛŋɔ hɔ, ejaakɛ ebu Nyɔŋmɔ ni wo shi lɛ akɛ anɔkwafo.’ Yɛ be ni sa mli lɛ, efɔ Isak. (Hebribii 11:​11, 12; 1 Mose 17:​15-17; 18:​11; 21:1-7) Yɛ afii komɛi asɛɛ lɛ, Abraham kɛ ekãa bo Nyɔŋmɔ toi, “tamɔ ekɛ Isak esha afɔle momo po.” Akɛni ŋwɛibɔfo ko tsi lɛ nakai feemɔ gbɛ hewɔ lɛ, blematsɛ lɛ nine shɛ ebinuu ni yɔɔ ekaa ni feɔ toiboo lɛ nɔ ekoŋŋ kɛjɛ gbele mli “yɛ mfonirifeemɔ gbɛ nɔ.” No hewɔ lɛ, lɛ kɛ Isak fɛɛ fee gbalɛ mfoniri ni tsɔɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ e-Bi, Yesu Kristo baaha, akɛ kpɔmɔ nɔ koni mɛi ni heɔ enɔ yeɔ lɛ ana naanɔ wala. (Hebribii 11:​17-19; 1 Mose 22:1-19; Yohane 3:16) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ ekãa ni Abraham, Sara, kɛ Isak kɛfee toiboo lɛ akanya wɔ ni wɔbo Yehowa toi ni wɔfee esuɔmɔnaa nii daa.

Ekãa ni Wɔɔna ni Wɔkɛ Nyɔŋmɔ Webii Adamɔ Shi

11, 12. (a) Mose jie ekãa kpo yɛ Yehowa webii ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Yɛ ekãa ni Mose yɔɔ lɛ hewɔ lɛ, mɛɛ sane abaanyɛ abi?

11 Mose kɛ ekãa damɔ Nyɔŋmɔ webii ni awaa amɛyi lɛ masɛi. Mose fɔlɔi lɛ diɛŋtsɛ hu jie ekãa kpo yɛ afii ohai 16 D.Ŋ.B. lɛ mli. Akɛni amɛsheee maŋtsɛ lɛ akpɔ akɛ agbe Hebri gbekɛbii hii ni afɔɔ amɛ ehee lɛ gbeyei hewɔ lɛ, amɛkɛ Mose to, ni amɛkɛ lɛ wo adeka ko mli ni amɛkɛ lɛ yahɔ gãlãi ni yɔɔ Nilo faa lɛ toi lɛ ateŋ. Farao biyoo yana lɛ, ni elɛ lɛ akɛ lɛ diɛŋtsɛ ebi, eyɛ mli akɛ klɛŋklɛŋ lɛ enine shɛ mumɔŋ tsɔsemɔ nɔ kɛjɛ efɔlɔi ashia. Akɛ Farao shia bii lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, “atsɔɔ Mose Mizraim nilee fɛɛ,” ni “ena hewalɛ yɛ wiemɔi kɛ nitsumɔi amli,” ele nii waa ni eyɛ gbɔmɔtsoŋ nyɛmɔi hu.​—Bɔfoi lɛ Asaji 7:​20-22; 2 Mose 2:​1-10; 6:⁠20.

12 Yɛ odehei awe lɛ mli heloonaa ŋɔɔmɔyeli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Mose kɛ ekãa hala akɛ ekɛ Yehowa jalɔi, ni no mli lɛ amɛtsɔmɔ Mizraimbii lɛ anyɔji lɛ baadamɔ shi. Egbe Mizraimnyo ko yɛ be mli ni efaa Israelnyo ko he lɛ, kɛkɛ ni ejo foi kɛtee Midian. (2 Mose 2:​11-15) Aaafee afii 40 sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛ lɛ tsu nii koni enyiɛ lsraelbii lɛ ahiɛ kɛjɛ nyɔŋyeli mli. Kɛkɛ ni Mose “je Mizraim ni esheee maŋtsɛ lɛ” ni kɛ gbele wo ehe gbeyei akɛni edamɔ Yehowa najiaŋ eha Israelbii lɛ hewɔ lɛ “mlifu lɛ gbeyei.” Mose nyiɛ tamɔ mɔ ni miina ‘Mɔ ni anaaa lɛ lɛ,’ Yehowa Nyɔŋmɔ. (Hebribii 11:​23-29; 2 Mose 10:28) Ani oyɛ hemɔkɛyeli kɛ ekãa ni tamɔ nɛkɛ ni aaaha odamɔ Yehowa kɛ ewebii lɛ amasɛi yɛ naagbai kɛ yiwaa fɛɛ sɛɛ?

Ekãa ni ‘Akɛaanyiɛ Yehowa Sɛɛ Kɛwula Shi’

13. Yoshua kɛ Kaleb kɛ ekãa-feemɔ he nɔkwɛmɔ nii ha yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?

13 Yoshua kɛ Kaleb ni yɔɔ ekãa lɛ kɛ odaseyelii haa akɛ wɔbaanyɛ wɔnyiɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛ̀i anɔ. “Amɛnyiɛ Yehowa sɛɛ kɛwula shi.” (4 Mose 32:12) Yoshua kɛ Kaleb fata hii 12 ni atsu amɛ koni amɛyasara Shiwoo Shikpɔŋ lɛ ahe. Akɛni saralɔi nyɔŋma miishe shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ agbeyei hewɔ lɛ, amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛtsɔ Israel yiŋ koni amɛkaya Kanaan shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi Yoshua kɛ Kaleb kɛ ekãa wie akɛ: “Kɛji Yehowa yɛ wɔhe tsui lɛ, no lɛ eeewa wɔ kɛaatee shikpɔŋ lɛ nɔ, ni eeeŋɔha wɔ, shikpɔŋ ni enɔ hoɔ fufɔ kɛ wò ni. Yehowa hiɛ atua kɛkɛ nyɛkatsea, ni asaŋ nyɛkashea shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ agbeyei, ejaakɛ amɛ lɛ wɔkɔ̃yemai ni; amɛklɔ eje amɛnɔ, shi wɔ lɛ, Yehowa kɛ wɔ yɛ; nyɛkashea amɛ gbeyei!” (4 Mose 14:​8, 9) Akɛni nakai lsraelbii ayinɔ lɛ bɛ hemɔkɛyeli kɛ ekãa hewɔ lɛ, amɛshɛɛɛ shiwoo shikpɔŋ lɛ nɔ. Shi Yoshua kɛ Kaleb, kɛ yinɔ hee ko bote mli.

14, 15. (a) Akɛni Yoshua kɛ wiemɔi ni yɔɔ Yoshua 1:​7, 8 lɛ tsu nii hewɔ lɛ, mɛni bafee lɛ kɛ lsraelbii lɛ aniiashikpamɔ? (b) Mɛɛ nikasemɔ ni kɔɔ ekãa-feemɔ he wɔkaseɔ kɛjɛɔ Yoshua kɛ Kaleb ŋɔɔ.

14 Nyɔŋmɔ kɛɛ Yoshua akɛ: “Wajemɔ ohe ni ofee ekãa jogbaŋŋ kɛkɛ, ni ojwɛŋ nɔ ni oye mla lɛ ni mitsulɔ Mose woo lɛ fɛɛ nɔ; kaaje he kɛmiiya ninejurɔ loo abɛku, bɔni afee ni ohiɛ aka shi yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ofeɔ mli. Kaaha nɛkɛ mla wolo nɛɛ mli wiemɔi lɛ miikpa yɛ odaaŋ, shi jwɛŋmɔ he nyɔɔŋ kɛ shwane, koni ojwɛŋ nɔ ni ofee tamɔ bɔ ni aŋma yɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ; ejaakɛ no aaaha ofee nɔbatsɛ kɛ hiɛshikalɔ.”​—Yoshua 1:​7, 8.

15 Akɛni Yoshua kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ tsu nii hewɔ lɛ, lsraelbii lɛ ye Yeriko kɛ maji krokomɛi anɔ kunim. Nyɔŋmɔ ha hulu po wa damɔ shi koni ekpɛ kɛyashi be mli ni lsraelbii lɛ aaaye kunim yɛ Gibeon. (Yoshua 10:​6-14) Beni henyɛlɔi asraafoi ni efee ekome “ni amɛfalɛ tamɔ ŋshɔ naa shia” wo amɛwala he gbeyei lɛ, Yoshua kɛ ekãa tsu nii, ni Nyɔŋmɔ ha Israel ye kunim ekoŋŋ. (Yoshua 11:​1-9) Eyɛ mli akɛ adesai ni yeee emuu ji wɔ, tamɔ Yoshua kɛ Kaleb moŋ, shi wɔbaanyɛ wɔnyiɛ Yehowa sɛɛ kɛwula shi, ni Nyɔŋmɔ baanyɛ aha wɔ hewalɛ ni wɔnyiɛ yɛ egbɛi anɔ yɛ ekãa naa.

Ekãa ni Akɛaana Nyɔŋmɔ Mli Hekɛnɔfɔɔ

16. Debora, Barak, kɛ Yael jie ekãa kpo yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?

16 Nyɔmɔwoo yɛ Nyɔŋmɔ mli hekɛnɔfɔɔ yɛ ekãa naa lɛ mli, taakɛ nibii ni tee nɔ yɛ be mli ni kojolɔi kojoɔ Israel lɛ yeɔ he odase lɛ. (Rut 1:⁠1) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Kojolɔ Barak kɛ gbalɔyoo Debora kɛ amɛhe fɔ Nyɔŋmɔ nɔ yɛ ekãa naa. Kanaan maŋtsɛ Yabin ehao lsraelbii lɛ aahu afii 20, beni Yehowa ha Debora kanya Barak koni ebua hii 10,000 naa yɛ Tabor Gɔŋ lɛ nɔ lɛ. Yabin asraafoi lɛ anukpa, Sisera, sha foi kɛtee Kishon jɔɔ lɛ mli, ejaakɛ ele akɛ lsraelbii lɛ nyɛŋ esraafoi lɛ kɛ amɛ ta shwiilii 900 ni dadei yɔɔ naa lɛ yɛ nɛkɛ shikpɔŋ tɛtrɛɛ nɛɛ nɔ. Beni lsraelbii lɛ bote jɔɔ ŋa kpalanaa lɛ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ fee nii eha amɛ, ni nu afua ha tawuu he lɛ fɛɛ tsɔ ŋmɔtɔ ni Sisera ta shwiilii lɛ nyɛɛɛ atsɔmɔ amɛhe. Barak hii lɛ ye kunim, ni “Sisera ta lɛ fɛɛ nyɔnyɔɔ yɛ klante naa.” Sisera jo foi kɛtee Yael buu lɛ mli, shi beni ewɔɔ lɛ, yoo nɛɛ na ekãa, ni egbe Sisera kɛtsɔ shiŋmlitso ni ekɛka etoi shi kɛyamɔ shikpɔŋ lɛ nɔ. Debora gbalɛ wiemɔi ni ekɛjaje saji etsɔɔ Barak lɛ ba mli anɔkwale, kunimyeli nɛɛ mli “anunyam lɛ” yatsɔ yoo ko nɔ̃. Akɛni Debora, Barak, kɛ Yael kɛ amɛhe fɔ Nyɔŋmɔ nɔ yɛ ekãa naa hewɔ lɛ, “shikpɔŋ lɛ nɔ jɔ” ha Israel “afii nyɔŋmai ejwɛ.”​—Kojolɔi 4:​1-22; 5:⁠31.

17. Mɛɛ ekãa-feemɔ kɛ Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ he nɔkwɛmɔ nɔ Kojolɔ Gideon kɛha?

17 Kojolɔ Gideon kɛ ehe fɔ Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ yɛ ekãa naa beni Midianbii kɛ mɛi krokomɛi batutua Israel lɛ. Eyɛ mli akɛ asraafoi ni batutua Israel lɛ fa fe amɛ, aaafee asraafoi 135,000 moŋ, shi Israel asraafoi 32,000 lɛ baasumɔ ni amɛkɛ kunim ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ adamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛ tsuisalɛ nɔ. Yɛ Yehowa gbɛtsɔɔmɔ naa lɛ, Gideon tse etabilɔi lɛ ayifalɛ nɔ efee amɛ kui 3, ni hii 100 pɛ yɔɔ kuu fɛɛ kuu mli. (Kojolɔi 7:​1-7, 16; 8:10) Beni hii 300 lɛ bɔleɔ Midian ŋsara lɛ he kɛkpeɔ gbɛkɛ lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ hiɛ tɛtrɛmantɛrɛ, kɛ kpulu ni kɔti loo jatɛŋ hɔ mli. Beni aha amɛ okadi lɛ pɛ kɛkɛ ni amɛkpãkpãa amɛ tɛtrɛmantɛrɛi lɛ, ni amɛjwara kpuji lɛ, ni amɛhole kɔtii ni tsoɔ lɛ anɔ, ni amɛbolɔ akɛ: “Yehowa kɛ Gideon klante!” (Kojolɔi 7:20) Midianbii ni amɛtsuii efa lɛ bɔi foijee ni aye amɛnɔ kunim. Esa akɛ nibii ni ba nɛɛ atsɔ wɔyiŋ akɛ, awoɔ ekãa ní atsɔɔ nɔ akɛ he fɔɔ Nyɔŋmɔ nɔ nɛɛ hu he nyɔmɔ ŋmɛnɛ.

Ekãa ni Akɛaawo Yehowa Hiɛ Nyam ni Akɛha Jamɔ Krɔŋŋ Ashwere

18. David kɛ ekãa fee mɛni beni egbe Goliat lɛ?

18 Biblia mli nɔkwɛmɔ nii komɛi woɔ ekaa koni awo Yehowa hiɛ nyam ni aha jamɔ krɔŋŋ ashwere. Obalanyo David, ni kɛ ekãa here etsɛ too yiwala lɛ jie ehe kpo akɛ mɔ ni yɔɔ ekãa yɛ Filistinyo obalaŋ Goliat hiɛ. David kɛɛ: “Bo lɛ ooba miŋɔɔ kɛ klante kɛ akpɔlɔ kɛ tsɛŋ; shi mi lɛ, miiba oŋɔɔ yɛ Yehowa Zebaot ni ji Israel tai ni obɔɔ amɛ ahora lɛ a-Nyɔŋmɔ lɛ gbɛi amlii. Ŋmɛnɛ gbi nɛɛ Yehowa aaajieo awo midɛŋ, mi magbeo, ni mafo oyi, . . . koni shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ana ale akɛ Nyɔŋmɔ ko yɛ Israel, ni asafo ni ekpe nɛɛ fɛɛ aaana ale akɛ, jeee klante loo akpɔlɔ Yehowa kɛhereɔ mɔ yiwala; ejaakɛ Yehowa nɔ̃ ji ta lɛ.” (1 Samuel 17:​32-37, 45-47) Yɛ ŋwɛi yelikɛbuamɔ hewɔ lɛ, David kɛ ekãa wo Yehowa hiɛ nyam, egbe Goliat, ni ekɛ enɛ tsu babaoo yɛ jamɔ krɔŋŋ ni Filistibii lɛ woɔ he gbeyei ni ejie kɛtee lɛ mli.

19. Ehe bahia ni Salomo afee ekãa yɛ mɛɛ tsumaa he gbɛjianɔtoo he, ni abaanyɛ akɛ gbɛ ni etsɔ nɔ lɛ atsu nii yɛ wɔgbii nɛɛ amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Beni Maŋtsɛ David bi Salomo baama Nyɔŋmɔ sɔlemɔ we lɛ, etsɛ ni egbɔ lɛ wo lɛ hewalɛ akɛ: “Wajemɔ ohe ni ofee ekaa; kaashe gbeyei ni otsui akafa! Ejaakɛ Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ji mi-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛo yɛ; ekwaŋo, ni esaa eshiŋo kɛyashi beyinɔ ni ooogbe Yehowa we lɛ sɔɔmɔ lɛ he nitsumɔ lɛ fɛɛ naa.” (1 Kronika 28:20) Akɛni ekɛ ekãa fee nii hewɔ lɛ, Salomo gbe sɔlemɔ we lɛ maa lɛ naa yɛ omanyeyeli mli. Kɛ teokrase tsumaa he gbɛjianɔtoo ko miifee tamɔ ewa ŋmɛnɛ lɛ, nyɛhaa wɔkaia David wiemɔi lɛ: “Wajemɔ ohe ni ofee ekaa.” Mɛɛ gbɛ kpakpa ni wɔɔtsɔ nɔ wɔwo Yehowa hiɛ nyam ni wɔha jamɔ krɔŋŋ ashwere po nɛ!

20. Mɛni mli nɛkɛ Maŋtsɛ Asa fee ekãa yɛ?

20 Akɛni Maŋtsɛ Asa miisumɔ ni ewo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam ni eha jamɔ krɔŋŋ ashwere hewɔ lɛ, ejie amagai kɛ hii sɔlemɔ we ajwamaŋi lɛ fɛɛ kɛjɛ Yuda. Agbɛnɛ hu ejie enaa hemɔkɛyeli kwalɔ lɛ kɛjɛ egbɛhe ni kwɔ grɔŋŋ lɛ nɔ ni ekɛ la shã “amaga ko ni he yɔɔ hiɛgbele” ni enaa lɛ fee lɛ. (1 Maŋtsɛmɛi 15:11-13) Hɛɛ, Asa “na ekãa ni ejie nihii nii lɛ yɛ Yuda kɛ Benyamin shikpɔŋ lɛ nɔ fɛɛ, kɛ maji ni eshɔ̃ yɛ Efraim gɔji lɛ anɔ lɛ amli hu, ni esaa Yehowa afɔleshaa latɛ lɛ ni yɔɔ Yehowa koi lɛ hiɛ lɛ ehee.” (2 Kronika 15:⁠8) Ani bo hu okɛ ekãa kpooɔ hemɔkɛyeli kwamɔ ni ohaa jamɔ krɔŋŋ shwereɔ? Ani okɛ heloonaa nibii ni oyɔɔ lɛ miitsu nii koni oha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aya hiɛ? Ni ani oobɔ mɔdɛŋ ni owo Yehowa hiɛ nyam kɛtsɔ sanekpakpa lɛ jajemɔ daa akɛ e-Dasefoi lɛ ateŋ mɔ kome nɔ?

21. (a) Emuuyeli mlihiɛlɔi ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ lɛ ahe saji baanyɛ aye abua wɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni he abaasusu yɛ nikasemɔ ni nyiɛ enɛ sɛɛ lɛ mli?

21 Kwɛ bɔ ni wɔdaa shi babaoo akɛ Nyɔŋmɔ ebaa Ŋmalɛ mli saji ni kɔɔ emuuyeli mlihiɛlɔi ni yɔɔ ekãa ni hi shi dani Kristofoi abe lɛ shɛ lɛ ahe saji lɛ ayi eha wɔ! Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛ nɔkwɛmɔ nii kpakpai lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔkɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ aha Yehowa yɛ ekãa naa, kɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ, kɛ woo. (Hebribii 12:28) Shi ekãa-feemɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli lɛ he nɔkwɛmɔ nii hu yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli. Mɛɛ gbɛ nɔ nɛkɛ saji nɛɛ ekomɛi aaanyɛ aye abua wɔ ni wɔnyiɛ Yehowa gbɛi anɔ yɛ ekãa naa?

Te Obaaha Hetoo Tɛŋŋ?

◻ Mɛni ji ekãa loo ekaa-feemɔ?

◻ Henok kɛ Noa jie ekãa kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Abraham; Sara kɛ Isak kɛ ekaa tsu nii yɛ mɛɛ gbɛi anɔ?

◻ Mɛɛ ekaa-feemɔ he nɔkwɛmɔ nii Mose, Yoshua, kɛ Kaleb fee?

◻ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi jie lɛ kpo akɛ amɛyɛ ekãa bɔ ni amɛaanyɛ amɛ kɛ amɛhe afɔ Nyɔŋmɔ nɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Gideon kɛ etabilɔi fioo lɛ kɛ amɛhe fɔ Yehowa nɔ yɛ ekãa naa

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje