Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w85 10/1 bf. 26-31
  • Nyɛkaa He Nyɛjoa Hiɛjoomɔ He Kaa Lɛ Naa Foi

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nyɛkaa He Nyɛjoa Hiɛjoomɔ He Kaa Lɛ Naa Foi
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Mɔ Ko Mɔ Ko Nyɛŋ Agbɔjɔ Ehe
  • Wɔ Yiŋtooi Aloo Nɔ Ni Tsirɛɔ Wɔ Kɛfeɔ Nii Lɛ Amlipɛimɔ
  • Feemɔ Niiatsɛ Yɛ Nyɔŋmɔ Gbɛfaŋ
  • Ye Omanye Yɛ Hiɛjoomɔ Tsɔne Lɛ Ni Oootsi Ohe Kɛjɛ He Lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Obaanyɛ Oje Satan Tsɔnei Lɛ Amli!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2021
  • Te Ooofee Tɛŋŋ Oná Shika He Jwɛŋmɔ ní Ŋmɛɔ Pɛpɛɛpɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
  • ‘Nyɛhiɛ Ahia Nyɛhe Nɔ Jogbaŋŋ Yɛ Hiɛjoomɔi Srɔtoi Fɛɛ Ahe’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2007
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
w85 10/1 bf. 26-31

Nyɛkaa He Nyɛjoa Hiɛjoomɔ He Kaa Lɛ Naa Foi

“Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ hewɔ, ejaakɛ jeee gbɔmɔ nii ni ena ni eteke nɔ lɛ mli ewolo yɔɔ.”​—LUKA 12:⁠15.

1. Mɛni hewɔ Paulo kɔkɔbɔɔ ni ekɛshiɔ hiɛjoomɔ lɛ ji nɔ ni ekɛha yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ lɛ?

1 JEŊ NI jaa heloo gbɛfaŋ ninamɔ mli wɔyɔɔ lɛ. Mɛi ni tsuɔ jarayeli nibii lɛ gbalaa gbɔmɛi ajwɛŋmɔ kɛyaa amɛ hiɛjoomɔ nɔ koni amɛhe nibii amɛha amɛ. Adamɔɔ bɔ ni mɔ ko nyɔmɔwoo fa ha nɔ abuɔ mɔ lɛ akɛ eye omanye. No hewɔ lɛ, Biblia mli kɔkɔbɔɔi babaoo ni kɔɔ hiɛjoomɔ kɛ nibii gbohii krokomɛi ni kɔɔ hiɛkɔɔ he lɛ sa jogbaŋŋ. (Kolosebii 3:5; 1 Timoteo 6:10) Taakɛ wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo Iɛ tsɔɔ lɛ, hiɛjoomɔ kɛ hiɛkɔɔ tsɔɔ “nibii anamɔ he akɔnɔ babaoo ni ajieɔ lɛ kpo atsɔɔ, titri lɛ heloo gbɛfaŋ nibii.” Hiɛjoomɔ baanyɛ afee nɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli tamɔ ajwamaŋbɔɔ loo wɔŋjamɔ nɔŋŋ, ejaakɛ Paulo bɔ kɔkɔ akɛ: “Kɛji mɔ ko ni atsɛɔ lɛ nyɛmi lɛ ji ajwamaŋbɔlɔ loo hiɛjoolɔ loo wɔŋjalɔ loo mɔjɛlɔ loo dãatɔlɔ loo amimyelɔ lɛ, lɛ lɛ nyɛkɛ lɛ akayea nii tete.”​—1 Korintobii 5:​11; Efesobii 5:​3, 5.

2. Mɛɛ kɔkɔbɔɔi ji nɔ ni Yesu kɛ Yohane kɛha wɔ yɛ hiɛjoomɔ he?

2 Yesu bɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ kɔkɔ akɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ hewɔ.” (Luka 12:15) Ni Yehowa diɛŋtsɛ wo kita eshi efɔŋ ni tamɔ nɛkɛ yɛ Kitai Nyɔŋmɔ lɛ mli: “Ohiɛ akakɔ onaanyo shia nɔ. Ohiɛ akakɔ onaanyo ŋa, loo ewenuu, loo eweyoo, loo etsina, loo eteji, loo nɔ ko ni ji onaanyo nɔ̃ nɔ.”​—2 Mose 20:​17; Romabii 13:⁠9.

Mɔ Ko Mɔ Ko Nyɛŋ Agbɔjɔ Ehe

3. Hiɛjoomɔ ye Hawa nɔ ni yɛ sɛɛ mli lɛ Israelbii lɛ anɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

3 Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, mɔ ko mɔ ko nyɛŋ aŋmɛɛ ehe ni ebuɔ kɛjɛɔ hiɛjoomɔ kɛ hiɛkɔɔ he lɛ he. Hiɛjoomɔ hewɔ ni Hawa fee esha yɛ Eden abɔɔ lɛ mli lɛ: “Yoo lɛ na akɛ tso lɛ hi ha yeli, ni efeɔ hiŋmɛi akɔnɔ, ni tso lɛ baa mɔ tsine.” (1 Mose 3:⁠6) Israelbii lɛ jie hiɛjoomɔ ko ni ahiɔ kwraa kpo yɛ ŋa lɛ nɔ. Yɛ be mli ni Yehowa haa amɛhuhuuhu wiemɔ akɛ mana pɛ ji nɔ ni amɛyeɔ lɛ hetoo lɛ, Yehowa ha amɛ trakɔkɔi babaoo, ni amɛfee amɛnii tamɔ fulɔi no hewɔ Iɛ agbala amɛtoi waa diɛŋtsɛ.​—4 Mose 11:​4-6, 31-33.

4. Mɛɛ yinɔsane mli nɔkwɛmɔ nii krokomɛi tsɔɔ oshara ni yɔɔ hiɛjoomɔ he?

4 Agbɛnɛ yɛ sɛɛ mli yɛ Yeriko ta lɛ mli lɛ, hiɛjoomɔ ji nɔ ni tsirɛ Akan ni eju jwiɛtɛi kɛ shika kɛ mama ni jata wa ni amɛha kɛjɛ maŋ lɛ mli lɛ. (Joshua 7:​20, 21) Hiɛjoomɔ ha Gehazi, Elisha tsulɔ lɛ bɔ mɔdɛŋ koni ena shika ko aloo sɛɛnamɔ ko kɛjɛ Naeman kpiti ni atsɔ naakpɛɛ gbɛ nɔ atsa lɛ lɛ mli lɛ. (2 Maŋtsɛmɛi 5:​20-27) Maŋtsɛ Ahab ji hiɛjoolɔ kroko. Eŋmɛ gbɛ ni Yezebel, eŋa wɔŋjalɔ lɛ tsɔ ŋaa koni agbe ekutsoŋnyo Nabot, koni enine ashɛ Nabot weintrom lɛ nɔ. (1 Maŋtsɛmɛi 21:​1-19) Yɛ naagbee lɛ, Yuda Iskariot, Yesu nanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ ateŋ mɔ kome lɛ tsɔ hiɛjoomɔ nɔ ekɛ egbɛhe lɛ tsu nii ni ekɛju nibii kɛjɛ amɛfotro lɛŋ. Ni hiɛjoomɔ ji nɔ ni nyiɛ ehiɛ ni etsɔɔ Yesu sɛɛ gbɛ ni ekɛhe jwiɛtɛi kukuji 30​—Mateo 26:​14-16; Yohane 12:⁠6.

5. Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ gbɔmɛi sɔrɔtoi ni gbee hiɛ joomɔ he tsɔne lɛ mli lɛ aniiashikpamɔi amli?

5 Agbala nɛkɛ hiɛjoolɔi nɛɛ fɛɛ atoi. Shi ani ekadi gbɔmɛi sɔrɔtoi ni gbee nɛkɛ hiɛjoomɔ he tsɔne nɛɛ mli Iɛ? Hawa ji yoo ni ye emuu ni hi Paradeiso. Akan kɛ Israelbii lɛ ena Yehowa naakpɛɛ nibii. Ahab lɛ, maŋtsɛ ni, ekolɛ lɛ ji nuu niiatsɛ ni fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ Iɛ nɔ. Akɛ mumɔŋ naanyobɔɔ kɛ sɔɔmɔ hegbɛ ni jara wa waa duro Gehazi kɛ Yuda. Shi kɛlɛ, amɛ fɛɛ amɛtsɔmɔ hiɛjoolɔi. No hewɔ lɛ​—mɔ fɛɛ mɔ bɔ fɛɛ bɔ ni oji niiatsɛ ha, bɔ fɛɛ bɔ ni osɔɔmɔ hegbɛ lɛ nɔ kwɔ ha, aloo bɔ fɛɛ bɔ ni oniiashikpamɔ ji ha lɛ​—obaanyɛ ogbee tsɔne nɛɛ mli. Belɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yesu bɔ kɔkɔ akɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ hewɔ.”​—Luka 12:⁠15.

6. Mɛni he hiaa kɛji akɛ wɔɔnyɛ wɔkwa hiɛjoomɔ he tsɔne ni atsɔ lɛ?

6 Shi te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfee nakai? Kɛtsɔ henɔyeli kɛ wɔhe ni wɔɔka wɔkwɛ lɛ nɔ. Hiɛjoomɔ teɔ shi yɛ tsui lɛ mli. Bɔni afee ni wɔkwa nɛkɛ kaa ni ji hiɛjoomɔ nɛɛ lɛ, esa akɛ wɔpɛi wɔtsui mli yɛ be fɛɛ mli ni wɔkwɛ akɛ ani hiɛjoomɔ su ko miina shishifaa yɛ jɛmɛ lo. Biblia lɛ yeɔ buaa wɔ ni wɔfee nakai. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Nɔ kome ji akɛ, aŋma nɔ ni Yesu kɛ ekaselɔi lɛ wie yɛ hiɛjoomɔ he lɛ. Kɛ wɔsusu nakai wiemɔi lɛ ahe lɛ, amɛkɛ sanebimɔi komɛi ni pɛiɔ nibii amli haa ni esa akɛ wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe koni wɔkwɛ he ni wɔdamɔ yɛ hiɛjoomɔ he sane nɛɛ he.

Wɔ Yiŋtooi Aloo Nɔ Ni Tsirɛɔ Wɔ Kɛfeɔ Nii Lɛ Amlipɛimɔ

7. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ hetoo ni Yesu kɛha nuu ni kɛ ehe ewo gboshinii ajaa mli béi amli lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔpɛi wɔ diɛŋtsɛ wɔshihilɛi amli wɔkwɛ?

7 Yesu kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ hiɛjoomɔ he lɛ jɛ nɔ ni etoibolɔi lɛ ateŋ mɔ ko bi lɛ hewɔ: “Tsɔɔlɔ, kɛɛmɔ minyɛmi lɛ ni ekɛ mi aja gboshinii lɛ amli.” Yesu ha hetoo akɛ: “Nuu, namɔ wo mi kojolɔ loo nijalɔ yɛ nyɛnɔ?” (Luka 12:​13, 14) Kɛkɛ ni etee nɔ ebɔ kɔkɔ eshi hiɛjoomɔ. Yesu sumɔɔɔ ni ekɛ ehe awo heloo gbɛfaŋ nibii amli, yɛ mumɔŋ nitsumɔ ni he hiaa ni ebaatsu he nii yɛ biɛ lɛ hewɔ. (Yohane 18:37) Shi nɛkɛ sanegbaa nɛɛ kɔɔ sanebimɔi ni pɛiɔ nibii amli ni esa akɛ wɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. Ŋɔɔ lɛ akɛ no ko pɔtɛɛ he ehiaaa wɔ tsɔ, shi wɔnuɔ he akɛ wɔyɛ gbɛfaŋnɔ yɛ nibii loo shika ko aloo gboshinii ko ni bei eba he lɛ mli. Nɛgbɛ wɔbaatsɔ wɔwuu enɛ kɛyashi wɔɔye omanye yɛ mli? Wɔsɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ aloo wekukpaa ni ka wɔkɛ wɔnyɛmimɛi ateŋ lɛ mli enyiɛ wɔkɛbaasha afɔle koni wɔkɛye omanye yɛ nɔ ni wɔsusuɔ akɛ eji hegbɛi ni wɔyɔɔ lɛ mli.​—Abɛi 20:​21; 1 Korintobii 6:⁠7.

8. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkwa woloŋmalɔi lɛ ni Yesu tsi amɛta yɛ Luka 20:​46, 47 lɛ ni wɔɔtamɔ amɛ lɛ?

8 Susumɔ Yesu wiemɔ kroko he. Ebɔ esɛɛnyiɛlɔi kɔkɔ akɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ woloŋmalɔi lɛ ahewɔ, . . . mɛi ni miɔ yei okulafoi ashiai lɛ.” (Luka 20:​46, 47) Mɛɛ hiɛjoomɔ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ yiwalɛ gbɛ nɔ nɛ? Shi gbɛnaa nii ka Kristofoi anɔ akɛ amɛkwɛ okulafoi anɔ, shi amɛkaye amɛhe nii. (Yakobo 1:27) Shi, ŋɔɔ lɛ akɛ ole okulafo ko ni enine eshɛ shika ko nɔ kɛjɛ ewu ni egbo lɛ nitsumɔ he, ni shika ko he miihia bo waa ni okɛtsu hiamɔ ko he nii yɛ oyaiyeli mli. Ani nɔ ni obaasusu he klɛŋklɛŋ ji ni oya okulafo nɛɛ ŋɔɔ, kɛ henumɔ akɛ ewaŋ akɛ oootsɔ yoo nɛɛ yiŋ, aloo akɛ esa akɛ yoo nɛɛ aye abua bo ‘ejaakɛ ena shika pii’ aloo ŋɔɔ lɛ akɛ oyafa shika lɛ momo ni agbɛnɛ ni ooowo nyɔmɔ ekoŋŋ lɛ, eeetɔ bo yɛ enɛ mli. Ani obaanyɛ osusu akɛ osane ja kɛji akɛ owooo yoo okulafo lɛ nyɔmɔ, akɛni ‘egbaŋ onaa babaoo’ hewɔ, aloo ekolɛ yɛ nɔ ni osusuɔ akɛ ‘shika lɛ he ehiaaa lɛ’ hewɔ? Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni bɔ ni wɔsusuɔ shishitoo mlai ahe lɛ hiɛ akawo duŋ yɛ be mli ni wɔkɛ naagbai miikpe yɛ shika gbɛfaŋ lɛ.

9. Mɛɛ gbɛ nɔ ekolɛ wɔɔnyɛ wɔgbee tsɔne ni ji ‘gbɔmɛi ahiɛtsei anɔkwɛmɔ yɛ sɛɛnamɔ hewɔ’ lɛ mli?

9 Yuda hu tsɔɔ gbɛ ni hiɛjoomɔ baatsɔ nɔ atsɔ wɔ tsɔne lɛ mli. Ewie mɛi komɛi ni amɛju shi amɛbote Kristofoi asafo lɛ mli ni amɛkɛ amɛhiɛjoomɔ kɛ jeŋba gbonyo lɛ miifite lɛ lɛ, “ni amɛkwaa Nyɔŋmɔ ni ji nɔyelɔ kome pɛ lɛ kɛ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo lɛ.” (Yuda 4) Agbɛnɛ, “amɛkwɛɔ gbɔmɛi ahiɛtsei anɔ yɛ sɛɛnamɔ hewɔ.” (Yuda 16) Wɔsumɔŋ ni wɔfee nakai. Shi susumɔ enɛ he: Ani wɔnaa wɔhe akɛ mɛi ni sumɔɔ ni amɛkɛ Kristofoi ni yɔɔ shika aloo amɛji niiatsɛmɛi lɛ abɔ naanyo bei pii ni wɔbuuu mɛi ni ji ohiafoi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ahe akontaa? Kɛji nakai ni lɛ, ani eeenyɛ efee akɛ wɔyɛ hiɛnɔkamɔ ko akɛ niiatsɛmɛi nɛɛ ahe aaaba sɛɛnamɔ aha wɔ yɛ gbɛ ko nɔ? (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 20:​33; 1 Tesalonikabii 2:5 he.) Kɛ wɔjie mlihilɛ loo gbɔfeemɔ su kpo wɔtsɔɔ mɛi ni hiɛ gbɛnaa yɛ asafo lɛ mli lɛ, ani wɔfeɔ nakai yɛ suɔmɔ hewɔ aloo wɔfeɔ kɛ hiɛnɔkamɔ akɛ wɔnine baashɛ nibii komɛi anɔ kɛjɛ amɛdɛŋ hewɔ? Kɛji sɛɛkpee nɔ nɛɛ ji sane lɛ, belɛ ekolɛ ‘wɔmiijie gbɔmɛi ayi yɛ sɛɛnamɔ hewɔ.’

10. Mɛɛ gbɛi anɔ nɛkɛ wɔɔnyɛ wɔna jamɔ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ he sɛɛ yɛ shika gbɛfaŋ yɛ? Kɛ wɔfee enɛ lɛ, belɛ namɔ nɔkwɛmɔ nɔ sɛɛ wɔnyiɛ lɛ?

10 Hiɛjoomɔ ko ni je kpo ni gba Yesu naa waa ji beni “eyanina mɛi ni hɔɔ tsinai kɛ toi kɛ okpoi kɛ mɛi ni tsakeɔ shika hu tra shi yɛ sɔlemɔwe lɛ.” Hiɛdɔɔ kɛha Yehowa we lɛ ha eshwie nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ kɛjɛ sɔlemɔwe lɛ ni ebo akɛ: “Nyɛkaŋɔa mitsɛ we lɛ nyɛfea jaa nɔ!” (Yohane 2:​13-17) Ani wɔyɛ hiɛdɔɔ ni tamɔ nakai nɔŋŋ? Belɛ ebaahi akɛ wɔɔbi wɔ diɛŋtsɛ wɔhe akɛ: Ani mikɛ mɛi krokomɛi baagba heloo gbɛfaŋ nitsumɔi ahe saji yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ? Ani mitsɔɔ minanemɛi Kristofoi lɛ ayiŋ yɛ nitsumɔi komɛi ni mitaoɔ akɛ amɛkɛ amɛhe awo mli lɛ hewɔ akɛni amɛji mumɔŋ nyɛmimɛi ni ebaawa kɛha amɛ akɛ amɛaakɛɛ akɛ dabi hewɔ? Ani mitsɔɔ nanemɛi babaoo ni miyɔɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ nɔ koni mikɛlɛɛ miheloo gbɛfaŋ nitsumɔi amli? Eka shi faŋŋ akɛ, esaaa akɛ wɔkɛ hiɛjoomɔ yeɔ wɔnyɛmimɛi ahe nii yɛ shika gbɛfaŋ yɛ wekukpaa ni ka wɔkɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ hewɔ.

11. Mɛɛ Kristofoi ashishitoo mla yeɔ ebuaa wɔ koni wɔna su ni ja yɛ be mli ni wɔkɛ mɛi krokomɛi tsuɔ heloo gbɛfaŋ nitsumɔ lɛ?

11 Ani no tsɔɔ akɛ Kristofoi nyɛŋ afee ekome ni amɛtsu nii? Dabi, etsɔɔɔ nakai. No kɛkɛ ji akɛ, be yɛ ni atsuɔ heloo gbɛfaŋ nii, kɛ be kroko kɛha jamɔ. (Jajelɔi 3:⁠1) Shi, kɛ Kristofoi kɛ mɛi krokomɛi yɛ heloo gbɛfaŋ nitsumɔi lɛ, esaaa akɛ amɛhiɛ kpaa Biblia mli shishitoo mlai anɔ. Kɛji akɛ Kristofonyo ko kɛ mɔ ko bote kpaŋmɔ mli yɛ nitsumɔ ko he lɛ, esaaa akɛ etaoɔ he ni mla ni fimɔɔ amɛ lɛ gbɔjɔɔ yɛ koni etsɔ jɛmɛ ni ekɛjo gbɛnaa nii ni ka enɔ yɛ mla naa lɛ naa foi. (Mateo 5:37) Nakai nɔŋŋ hu efeŋ mɔ ni yɔɔ keketee aloo mɔ ni tɔɔ owele kɛji akɛ enitsumɔ efite aloo ebɔ nyɔmɔ ko. Bɔfo Paulo ŋma eyaha Korintobii lɛ akɛ: “Enɛ lɛ nyɛto kpa momo, akɛ ni nyɛkɛ nyɛhe yeyeɔ saji saji lɛ. Mɛɛba nyɛhaaa ayenyɛ amim moŋ? Mɛɛba nyɛhaaa ashishiunyɛ moŋ?” (1 Korintobii 6:⁠7) Ani obaasumɔ ni yɛ asafo lɛ hewɔ lɛ ashishiu bo moŋ fe ni okɛ sane lɛ aaaya saneyeli he?

12. Mɛɛ Biblia mli shishitoo mlai baanyɛ aye abua mɛi ni kɛ amɛhe ewo heloo gbɛfaŋ nitsumɔ mli lɛ koni amɛkwa hiɛjoomɔ he tsɔne lɛ?

12 Esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni kɛ ehe ewo heloo gbɛfaŋ nitsumɔ mli lɛ akwɛ jogbaŋŋ. Ŋmɛnɛ heloo gbɛfaŋ nitsumɔi pii etsɔ nɔ ni afɔɔ lɛ tsɛmɔ akɛ ‘kalabule’ nitsumɔ; ni kɛlɛ Kristofonyo lɛ nyɛŋ afee nakai. Esaaa akɛ ehiɛ kpaa nɔ akɛ eji Kristo kaselɔ. Esumɔɔɔ ni ale lɛ akɛ mɔ ni yeee anɔkwale aloo mɔ ni shishiuɔ mɛi kɛ naa sɛɛnamɔ. (Okɛto Abɛi 20:​14; Yesaia 33:15 he.) Ni esaaa ni ehiɛ kpaa Yesu kɔkɔbɔɔ akɛ wɔkɛ ninamɔ akafee nyɔŋmɔ lɛ nɔ, aloo Yohane kɔkɔbɔɔ ni okɛshi “heloo lɛ sɛɛdii nii lɛ kɛ hiŋmɛi lɛ sɛɛdii nii lɛ kɛ shihilɛ mli hewoo” lɛ nɔ. (1 Yohane 2:​16; Mateo 6:24) Akɛ Kristofonyo nuu jarayelɔ aloo yoo jarayelɔ lɛ, ani obaanyɛ ote shi owo kaa ni aaaha oŋmɛ nibii ni ohɔɔ lɛ anɔ babaoo yɛ gbɔmɛi ahiɛ ni kɔ̃ɔ nɔ ni ohɔɔ lɛ nɔ lɛ hewɔ? Aloo obaatsɔ amɛhoofeemɔ aloo yakayaka nifeemɔ aloo henɔwomɔ nɔ ni oha onitsumɔ ashwere? Ani bɔ ni obaa ojeŋ yɛ heloo gbɛfaŋ nitsumɔ mli lɛ haaa ohiɛ agbo akɛ ooowie he otsɔɔ Yehowa yɛ osɔlemɔi amli?​—Mateo 6:​11; Filipibii 4:​6, 7.

13, 14. (a) . Mɛɛ pɛpɛɛpɛ ni aaaŋmɛ ebiɔ ni Kristofoi ni ji niiatsɛmɛi lɛ ahiɛ mli? Kɛ mɛi ni jeee niiatsɛmɛi lɛ hu? (b) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ ni yɔɔ Abɛi 30:8 lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔkaseɔ jwɛŋmɔŋ hiɛshikamɔ yɛ ninamɔ he sane lɛ mli?

13 Yɛ naagbee lɛ, Paulo ŋma Timoteo akɛ: “Shi mɛi ni taoɔ nii pii ana lɛ gbeeɔ kaa kɛ tsɔne kɛ kwashiai akɔnɔi pii ni fiteɔ mɔ ni tsiɔ mɛi ewoɔ hiɛkpatamɔ kɛ laajemɔ mli lɛ amli.” (1 Timoteo 6:⁠9) Niiatsɛ ni mɔ ko ji lɛ jeee esha, eyɛ mli akɛ ninamɔ kɛ lɛ diɛŋtsɛ enaagbai kɛ kaai baa. (Mateo 19:​24-26) Oshara lɛ ji ‘ni mɔ aaatswa efai shi akɛ ebaatsɔ niiatsɛ.’ Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, onukpa ko kɛɛ akɛ: “Naagba teɔ shi yɛ bei babaoo mli be mli ni mɔ ko kwɛɔ enyɛmi Kristofonyo ni ji niiatsɛ lɛ ni ekɛɔ akɛ: ‘Mɛni hewɔ mi hu minyɛŋ matamɔ lɛ?’ lɛ.”

14 Biblia lɛ woɔ wɔ hewalɛ akɛ: “Shikasuɔmɔ akaba nyɛjeŋba mli, ni nyɛmii ashɛa nii ni nyɛyɔɔ lɛ he; ejaakɛ lɛ diɛŋtsɛ ekɛɛ: ‘Mishiŋo ni misaa mikwaŋo gbikogbiko.’” (Hebribii 13: 5) Kɛ oji niiatsɛ lɛ, ani osusuɔ enɛ he akɛ eji nikeenii, nɔ ko ni obaanyɛ okɛtsu nii yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli? Be ko lɛ Yesu kɛɛ obalanyo niiatsɛ ko akɛ kɛji akɛ eeesumɔ ni enyiɛ esɛɛ lɛ, belɛ ebaabi ni ekɛ enii ni ena lɛ fɛɛ ake. Eji Yesu kɛɛ bo nakai kulɛ, ani obaahala akɛ ooohiɛ oninamɔ lɛ mli aloo ooonyiɛ Yesu sɛɛ?(Mat. 19:​20-23) Kɛ ojeee niiatsɛ lɛ, ani otsui baanyɔ omli yɛ nɔ ni oyɔɔ lɛ he? Ani obaanyɛ okwa hiɛjoomɔ he tsɔne lɛ? Ani oosumɔ ni okɛ ohe afɔ Yehowa shiwoo nɛɛ nɔ: “Mishiŋo ni misaa mikwaŋo gbikogbiko.”​—Kwɛmɔ Abɛi 30:8 hu.

Feemɔ Niiatsɛ Yɛ Nyɔŋmɔ Gbɛfaŋ

15, 16. (a) Mɛɛ abɛbua Yesu kɛtsu nii ni ekɛwo ŋaa ni ekɛha ni kɔɔ hiɛjoomɔ he lɛ mli hewalɛ? (b) Mɛni ji naagba titri ni kɔɔ nuu ni yɔɔ Yesu abɛbua lɛ mli lɛ he lɛ?

15 Beni Yesu bɔ etoibolɔi lɛ kɔkɔ akɛ “nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ jogbaŋŋ yɛ hiɛjoomɔ hewɔ” lɛ, kɛkɛ ni etee nɔ egba amɛ okwaafonyo ko ni eŋmɔ wo yibii babaoo lɛ he sane. Nuu nɛɛ “susu eyiŋ akɛ: ‘Te mafee tɛŋŋ, akɛni mibɛ he ni mikɛ minibaanii baato nɛɛ?’ Ni ekɛɛ: ‘Nɔ ni mafee nɛ: Mibakumɔ miboŋoi lɛ mashwie shi, ni mamamɔ ewuji, ni mato minibaanii kɛ minii lɛ fɛɛ yɛ jɛi; ni makɛɛ misusuma akɛ: ‘Susuma, oyɛ nii babaoo ni aŋɔto afii pii; jɔɔmɔ ohe, ye ni onu, ni otsui anyɔ omli!’” Shi nakai nuu lɛ gbo nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ. Nakai nii babaoo ni etia naa lɛ fɛɛ yeee ebuaaa lɛ bibioo ko po. Yesu mua sane lɛ naa akɛ: “Nakai mɔ ni bɔɔ jwetri ehaa lɛ diɛŋtsɛ ehe, shi ejeee niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ lɛ yɔɔ.”​—Luka 12:​16-21.

16 Shi ani nuu nɛɛ fee esha ko ni anaa faŋŋ, tamɔ amimyeli aloo juu? Abɛbua lɛ etsɔɔɔ nakai. Shi kɛlɛ, eyɛ naagba ko. Ekɛ ehe fɔ eninamɔ nɔ koni no aha lɛ wɔsɛɛ be ni yɔɔ shweshweeshwe, ni ehiɛ kpa nɔ ko ni he hiaa waa lɛ nɔ: ni aaafee “niiatsɛ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ.” Nakai pɛpɛɛpɛ eji akɛ bɔ ni anɔkwale Kristofoi haa wekukpaa ni ka amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ feɔ nɔ ni he hiaa amɛ fe fɛɛ yɛ amɛshihilɛ mli lɛ hewɔ ni amɛjoɔ hiɛjoomɔ he tsɔne lɛ naa foi ni amɛfeee je lɛ fa lɛ.​—Yohane 17:⁠16.

17. Te Kristofonyo ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lɛ susuɔ nii ni eeena etsu ni ekɛna edaaŋ ŋmaa kɛ hiamɔnii lɛ ahe naagba lɛ he ehaa tɛŋŋ?

17 Yesu wo ŋaa be ko akɛ: “Nyɛkahaoa nyɛhe nyɛkɛɛ akɛ: ‘Mɛni wɔɔye, aloo mɛni wɔɔnu, mɛni hu wɔɔŋɔ ha wɔhe?’ Ejaakɛ nii nɛɛ fɛɛ sɛɛ jeŋmajiaŋbii lɛ diɔ.” (Mateo 6:​31, 32) Eji anɔkwale akɛ wɔ fɛɛ wɔkɛ naagbai ni “jeŋmaji” lɛ kɛkpeɔ lɛ nɔŋŋ kpeɔ. Ehe hiaa ni wɔteŋ mɛi pii atsu nii waa koni wɔkɛna nɔ ni wɔkɛbaahe nibii ni he hiaa wɔ ni wɔɔye, wɔɔnu kɛ nɔ ni wɔɔŋɔ ha wɔhe lɛ. (2 Tesalonikabii 3:​10-12) Shi wɔŋmɛɛɛ gbɛ ni nɛkɛ nibii nɛɛ ahe susumɔ aha ‘niiatsɛmɛi ni wɔɔtsɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ gbɛfaŋ’ lɛ nɔ.

18. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ hekɛnɔfɔɔ ni wɔɔna yɛ Yehowa mli lɛ, baaye abua wɔ ni wɔkwa hiɛjoomɔ he sane lɛ?

18 Yehowa ji ninamɔ fɛɛ jɛɛhe. (Bɔfoi lɛ Asaji 14:​15, 17) Ewo shi akɛ ebaaje gbɛ ekwɛ etsuji anɔ. Yesu kɛɛ “nyɛ tsɛ lɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ le akɛ nii nɛɛ fɛɛ he miihianyɛ. Shi nyɛtaoa nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he ahanyɛ.” (Mateo 6:​32, 33; Lala 37:25) Ani oheɔ nakai shiwoo lɛ oyeɔ? Ani oyɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ Yehowa baaye nɔ? Ani otsui baanyɔ omli yɛ gbɛjianɔ ni Yehowa toɔ lɛ he? Kɛji nakai lɛ, obaanyɛ okwɛ hiɛjoomɔ he tsɔne lɛ. (Kolosebii 3:⁠5) Sɔɔmɔ ni okɛhaa Yehowa kɛ wekukpaa ni ka okɛ lɛ teŋ lɛ baafee nɔ ni yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ be fɛɛ mli, ni oshihilɛ gbɛ fɛɛ baafee nɔ ni tsɔɔ akɛ oyɛ emli hemɔkɛyeli.a

[Shishigbɛ niŋmaa]

a Ajie kɛjɛ April 1, 1985 Watchtower lɛ mli.

Ani Okaiɔ?

◻ Mɛɛ gbɔmɛi sɔrɔtoi nɛkɛ hiɛjoomɔ naa amɛnɔ hewalɛ?

◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔbu wɔhe kɛjɛ hiɛjoomɔ he?

◻ Hiɛjoomɔ jieɔ ehe kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ yɛ bei komɛi amli?

◻ Mɛɛ sanebimɔ yeɔ buaa wɔ koni wɔna kɛfi okɛ wɔmiikwa hiɛjoomɔ he tsɔne lɛ aloo wɔfeee nakai?

◻ Mɛni ji hebuunɔ kpele yɛ hiɛjoomɔ mli?

[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 29]

Kɛ Kristofoi kɛ amɛhe ewo heloo gbɛfaŋ nitsumɔ mli lɛ, esaaa akɛ amɛhiɛ kpaa Biblia mli Shishitoo mlai anɔ

NOVEMBER Daa Gbi Ŋmalɛ

(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje