Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 12/1 bf. 15-20
  • Jamɔ Krɔŋŋ He Nitsumɔ Kɛha Yibaamɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Jamɔ Krɔŋŋ He Nitsumɔ Kɛha Yibaamɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Wiemɔ “Jamɔ” lɛ yɛ Biblia lɛ Mli
  • ‘Ehe Tse ni Ehe Bɛ Muji’ Yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ
  • “Etsi Ehe Kɛjɛ Je Nɛŋ Koni Ekawo Ehe Muji”
  • Anɔkwa Jamɔ he Kadimɔ Nii Krokomɛi
  • Anɔkwa Jamɔ Lɛ​—Shihilɛ Gbɛ ko Ni
  • Hewalɛ Kpakpa ni Feɔ Mɛi Ekome
  • Bɔ ni Jamɔ Krɔŋŋ lɛ Yeɔ Kunim
  • Ni Oootse Ohe Kwraa Kɛjɛ Apasa Jamɔ He
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Ani Ona Anɔkwale Jamɔ Lɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Jamɔ ni Nyɔŋmɔ Kpɛlɛɔ Nɔ
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Mɛni Biblia lɛ Kɛɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Maŋbii Anɔ)—2016
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 12/1 bf. 15-20

Jamɔ Krɔŋŋ He Nitsumɔ Kɛha Yibaamɔ

“Jamɔ ni yɔɔ krɔŋŋ kɛ anɔkwa yɛ Nyɔŋmɔ ni ji Tsɛ lɛ hiɛ lɛ baajie ehe kpo kɛ nibii tamɔ . . . mɔ lɛ he ni eeehiɛ ni je lɛ akawo ehe muji.”​—YAKOBO 1:​27, Phillips.

1. Te atsɔɔ jamɔ shishi aha tɛŋŋ, ni yɛ shishinumɔ ni ja naa lɛ, namɔ yɔɔ hegbɛ akɛ etsɔɔ sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ epasa jamɔ kɛ enɔkwa jamɔ teŋ?

ATSƆƆ jamɔ shishi akɛ “hemɔkeyeli ni gbɔmɔ yɔɔ kɛ bulɛ ni enaa kɛhaa hewalɛ ko ni nɔ kwɔ fe adesa, ni ayooɔ lɛ akɛ bɔlɔ kɛ jeŋ muu fɛɛ nɔyelɔ lɛ kpojiemɔ.” Belɛ, yɛ shishinumɔ ni ja naa lɛ, namɔ yɔɔ hegbɛ akɛ etsɔɔ sɔrɔto-feemɔ ni yɔɔ anɔkwa jamɔ kɛ apasa jamɔ teŋ mɔ? Eka shi faŋŋ akɛ Mɔ ni aheɔ enɔ ayeɔ ni abuɔ lɛ lɛ, Bɔlɔ lɛ. Yehowa etsɔɔ eshidaamɔ yɛ anɔkwa jamɔ kɛ apasa jamɔ he lɛ mli faŋŋ yɛ e-Wiemɔ lɛ mli.

Wiemɔ “Jamɔ” lɛ yɛ Biblia lɛ Mli

2. Te wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ woji tsɔɔ shishijee Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “jamɔ gbɛ ko” loo “jamɔ” lɛ shishi amɛhaa tɛŋŋ, ni mɛɛ jamɔi ahe abaanyɛ akɛto?

2 Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “jamɔ gbɛ ko,” loo “jamɔ,” ji thre·skeiʹa. A Greek-English Lexicon of the New Testament tsɔɔ wiemɔ nɛɛ shishi akɛ “Nyɔŋmɔ jamɔ, jamɔ, titri lɛ yɛ bɔ ni ejieɔ ehe kpo yɛ jamɔ mli nifeemɔ loo jamɔ gbɛjianɔtoo mli lɛ mli.” Theological Dictionary of the New Testament lɛ kɛ emlitsɔɔmɔ babaoo haa, ni ekɛɔ akɛ: “Ajeɔ wiemɔ nɛɛ shishijee he yinɔsane he ŋwane; . . . ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ woloŋlelɔi sumɔɔ ni akɛtsa wiemɔ therap- (‘ni asɔmɔ’). . . . Abaanyɛ akadi bɔ ni esoro eshishinumɔ kwraa lɛ hu. Eshishinumɔ yɛ gbɛ kpakpa nɔ ji ‘jamɔ mli ekaa’ . . ., ‘Nyɔŋmɔ jamɔ,’ ‘jamɔ.’ . . . Shi eyɛ shishinumɔ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ hu, ni ji, ‘jamɔ mli shɛii-feemɔ,’ ‘jamɔ ni ejaaa.’” No hewɔ lɛ, abaanyɛ atsɔɔ threskei’a shishi akɛ “nyɔŋmɔjamɔ” loo “jamɔ gbɛ ko,” ekpakpa loo efɔŋ.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ bɔfo Paulo kɛ wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “jamɔ gbɛ ko” lɛ tsu nii yɛ, ni mɛɛ wiemɔ ni yɔɔ miishɛɛ awie yɛ Kolosebii 2:18 shishitsɔɔmɔ he?

3 Nɛkɛ wiemɔ nɛɛ jeɔ kpo shii ejwɛ pɛ yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli. Bɔfo Paulo kɛtsu nii shii enyɔ ni ekɛtsɔɔ apasa jamɔ mli. Aŋma yɛ Bɔfoi lɛ Asaji 26:5 (NW) akɛ ewie akɛ dani ebaatsɔ Kristofonyo lɛ, “miba mijeŋ yɛ wɔjamɔ gbɛ [“nyɔŋmɔjamɔ,” Phillips] lɛ mli kuu ni yɔɔ veveeve fe fɛɛ lɛ naa, akɛ Farisifonyo.” Ebɔ kɔkɔ yɛ wolo ni eŋma eyaha Kolosebii lɛ mli akɛ: “Nyɛkahaa mɔ ko miishɔa nyɛduromɔ nii lɛ yɛ nyɛdɛŋ yɛ lɛ diɛŋtsɛ etaomɔ naa heshibaa jwɛŋmɔ kɛ jamɔ gbɛ ko ni akɛjaa ŋwɛibɔfoi lɛ mli.” (Kolosebii 2:​18; New World Translation) Eka shi faŋŋ akɛ nɛkɛ ŋwɛibɔfoi ajamɔ nɛɛ ehe shi waa yɛ Frigia yɛ nakai gbii lɛ amli, shi eji apasa jamɔ gbɛ ko.a Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, eyɛ mli akɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ thre·skeiʹa shishi akɛ “nyɔŋmɔjamɔ” yɛ Kolosebii 2:18 moŋ, shi amɛteŋ babaoo kɛ wiemɔ “jamɔ” tsuɔ nii. New World Translation lɛ tsɔɔ thre·skeiʹa shishi be fee be akɛ “jamɔ gbɛ ko,” ni shishigbɛ niŋmaa ni yɔɔ Reference Bible lɛ mli lɛ tsiɔ gbɛ kroko ni atsɔɔ shishi ni ji “nyɔŋmɔjamɔ” lɛ ta be fɛɛ be ni akɛtsuɔ nii yɛ Latin shishitsɔɔmɔi amli.

‘Ehe Tse ni Ehe Bɛ Muji’ Yɛ Nyɔŋmɔ Hiɛ

4, 5. (a) Taakɛ Yakobo tsɔɔ lɛ, nɔ ni sa namɔ hiɛ yɛ jamɔ he ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ? (b) Mɛni baanyɛ aha mɔ ko jamɔ gbɛ afee yaka, ni mɛni ji wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “yaka” lɛ shishinumɔ?

4 Hei krokomɛi enyɔ ni wiemɔ thre-skei’a lɛ jeɔ kpo yɛ hu ji wolo ni Yakobo, ni ji Kristofoi asafo lɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nɔyeli kuu lɛ ateŋ mɔ kome lɛ ŋma lɛ mli. Eŋma akɛ: “Shi kɛji mɔ ko buɔ ehe akɛ mɔ ni sumɔɔ nyɔŋmɔjamɔ jogbaŋŋ [“eji ‘nyɔŋmɔjalɔ,’” Phillips] ni kɛlɛ ewooo elilɛi manyofɛlɛ, shi moŋ etee nɔ eshishiu lɛ diɛŋtsɛ etsui lɛ, nɛkɛ mɔ nɛɛ jamɔ gbɛ [“nyɔŋmɔjamɔ,” Phillips] lɛ, yaka ni. Jamɔ gbɛ [“nyɔŋmɔjamɔ,” Phillips] ni he tse ni ehe bɛ muji ko yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Tsɛ lɛ hiɛ ji enɛ: akɛ mɔ akwɛ awusãi kɛ okulafoi anɔ yɛ amɛmanehulu lɛ mli, ni etsi ehe kɛjɛ je nɛŋ koni ekawo ehe muji.”​—Yakobo 1:​26, 27, NW.

5 Hɛɛ, ni wɔɔfee nɔ ni sa Yehowa hiɛ yɛ jamɔ he lɛ he miihia kɛji wɔmiitao wɔna enɔkpɛlɛmɔ ni wɔna yibaamɔ kɛyabote jeŋ hee ni ewo shi yɛ he lɛ mli. (2 Petro 3:13) Yakobo tsɔɔ akɛ ekolɛ mɔ ko baabu ehe mɔ ko ni sumɔɔ nyɔŋmɔjamɔ jogbaŋŋ, shi kɛlɛ gbɛ ni etsɔɔ nɔ ejaa lɛ baafee yaka nɔ. Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi yɛ biɛ akɛ “yaka” lɛ hu shishi ji “yakatswaa, efolo, nɔ ni wooo yibii, sɛɛnamɔ bɛ he, hewalɛ bɛ mli, ni anɔkwale bɛ mli.” Nɛkɛ sane lɛ baanyɛ aji kɛji mɔ ko ni kɛɔ akɛ Kristofonyo ji lɛ lɛ wooo elilɛi manyofɛlɛ ni ekɛaatsu nii ni ekɛjie Nyɔŋmɔ yi ni ekɛtswa enanemɛi Kristofoi ema shi lɛ. Ebaafee mɔ ni “eeshishiu lɛ diɛŋtsɛ etsui,” ni etsuuu “jamɔ ni yɔɔ krɔŋŋ kɛ anɔkwa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ” lɛ he nii. (Phillips) Bɔ ni Yehowa susuɔ le ji nɔ ni he hiaa.

6. (a) Mɛni ji wolo muu ni Yakobo ŋma lɛ yitso? (b) Mɛɛ taomɔ nii ko ni abiɔ kɛha jamɔ krɔŋŋ Yakobo ma nɔ mi, ni mɛni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Nɔyeli Kuu lɛ ewie yɛ enɛ he?

6 Yakobo etsɔɔɔ nibii fɛɛ ni Yehowa biɔ yɛ jamɔ krɔŋŋ he lɛ. Yɛ ewolo muu lɛ yitso, ni ji hemɔkɛyeli ni amaa nɔ mi kɛtsɔɔ nitsumɔi anɔ kɛ bɔ ni ehe hiaa ni atsi he kwraa kɛjɛ naanyo ni akɛ Satan je lɛ aaabɔ lɛ he lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, emamɔ taomɔ nii enyɔ pɛ anɔ mi. Ekome ji ni “akwɛ awusãi kɛ okulafoi anɔ yɛ amɛmanehulu lɛ mli.” Enɛ biɔ anɔkwa Kristofoi asuɔmɔ diɛŋtsɛ. Yehowa jieɔ suɔmɔ kɛ henumɔ kpo yɛ awusãi kɛ okulafoi ahe be fɛɛ be. (5 Mose 10:​17, 18; Maleaki 3:⁠5) Shishijee nibii ni Kristofoi asafo lɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nɔyeli kuu lɛ fee lɛ ateŋ ekome ji Kristofoi okulafoi ahe nii ni amɛtsu. (Bɔfoi lɛ Asaji 6:​1-6) Bɔfo Paulo kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni mli ka shi faŋŋ ha yɛ suɔmɔ mli ni aaajɛ akwɛ yei onukpai okulafoi ni bɛ nɔ ko kwraa ni amɛhi shi akɛ anɔkwafoi yɛ afii babaoo mli ni amɛbɛ weku ni baaye abua amɛ lɛ he. (1 Timoteo 5:​3-16) Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni yɔɔ faŋŋ eha yɛ ‘Mɛi ni Bɛ nɔ Ko lɛ Akwɛmɔ’ he, ni ejaje akɛ: “Nɔ ni fata anɔkwa jamɔ he hu ji kwɛmɔ ni aaakwɛ anɔkwafoi ni ekolɛ heloonaa yelikɛbuamɔ he ehia amɛ Iɛ anɔ.” (Kwɛmɔ Organized to Accomplish Our Ministry wolo lɛ, baafai 1223.) Onukpai akui loo Kristofoi aŋkroaŋkroi ni anaa akɛ amɛjie amɛhiɛ yɛ enɛ nɔ lɛ miishi gbɛ kome ko ni he hiaa waa yɛ Nyɔŋmɔ jamɔ gbɛ ni he tse ni ehe bɛ muji ko yɛ Nyɔŋmɔ kɛ Tsɛ lɛ hiɛ lɛ.

“Etsi Ehe Kɛjɛ Je Nɛŋ Koni Ekawo Ehe Muji”

7, 8. (a) Mɛɛ anɔkwa jamɔ he taomɔ nii ni ji enyɔ Yakobo tsi ta? (b) Ani osɔfoi lɛ shɛɔ nɛkɛ taomɔ nii nɛɛ he? (d) Mɛni abaanyɛ akɛɛ yɛ Yehowa Odasefoi ahe?

7 Anɔkwa jamɔ he taomɔ nii ni ji enyɔ ni Yakobo tsi ta ji ni “etsi ehe kɛjɛ je nɛŋ koni ekawo ehe muji.” Yesu wie akɛ: “Mimaŋtsɛyeli lɛ jɛɛɛ je nɛŋ”; ni nakai pɛpɛɛpɛ hu, enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ baafee mɛi ni “jɛɛɛ je nɛŋ.” (Yohane 15:​19; 18:36) Ani abaanyɛ akɛɛ nɛkɛ yɛ je nɛŋ jamɔi lɛ eko mli osɔfoi lɛ ahe? Amɛfiɔ Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ sɛɛ. Amɛhiɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi pii kpɛlɛ paapa lɛ ninefɔɔ akɛ amɛbakpe yɛ Assisi, yɛ Italia, yɛ October 1986 koni amɛfee amɛsɔlemɔi lɛ ekome ni eha “Majimaji Ateŋ Toiŋjɔlɛ Afi” ni Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ eto ni aye lɛ aye omanye lɛ nɔ. Shi, kɛji osusu mɛi akpekpei abɔ ni agbe yɛ tai ni awuu yɛ nakai afi lɛ kɛ afii ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ he lɛ, anaa akɛ amɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ yeee omanye. Osɔfoi lɛ kɛ maŋkwramɔŋ kuu ni yeɔ nɔ lɛ bɔɔ nanemɛi yɛ bei babaoo mli, yɛ be mli ni amɛkɛ mɛi ni teɔ shi woɔ maŋ nɔyelɔi lɛ feɔ kpaŋmɔi kɛ kutumpɔoyeli bɔni afee ni mɔ fɛɛ mɔ ni yeɔ nɔ lɛ abu amɛ akɛ “nanemɛi” lɛ.​—Yakobo 4:⁠4.

8 Yehowa Odasefoi ena gbɛi kpakpa amɛha amɛhe akɛ Kristofoi ni hiɔ shi akɛ mɛi ni kɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji kɛ je nɛŋ béi amli. Amɛhiɛɔ nɛkɛ shidaamɔ nɛɛ nɔŋŋ mli yɛ je lɛŋ shikpɔji wuji kɛ maji fɛɛ nɔ, taakɛ adafitswaa woji amli amaniɛbɔi kɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yinɔsane ni aŋmala ashwie shi yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ yeɔ he odase lɛ. Lɛlɛŋ akɛ ‘amɛtsi amɛhe kɛjɛ je nɛŋ koni amɛkawo amɛhe muji.’ Amɛnɔ lɛ ji “jamɔ ni yɔɔ krɔŋŋ kɛ anɔkwa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ” lɛ.​—Yakobo 1:​27, Phillips.

Anɔkwa Jamɔ he Kadimɔ Nii Krokomɛi

9. Mɛni ji anɔkwa jamɔ he taomɔ nii ni ji etɛ, ni mɛni hewɔ?

9 Kɛji jamɔ ji “bulɛ ni anaa kɛhaa hewalɛ ko ni nɔ kwɔ fe adesa, ni ayooɔ lɛ akɛ bɔlɔ kɛ jeŋ muu fɛɛ nɔyelɔ lɛ,” no lɛ eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ anɔkwa jamɔ lɛ kɛ jamɔ aha anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ pɛ, Yehowa. Esaaa akɛ efutuɔ gbɔmɛi ayiŋ kɛ amɛshishinumɔ yɛ Nyɔŋmɔ he kɛtsɔ tsɔɔmɔ ni eeetsɔɔ wɔŋjalɔi atsɔɔmɔi tamɔ nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome ni Tsɛ lɛ kɛ mɛi enyɔ ko ni fata ehe yɛ Triniti mli teemɔŋ sane ko mli lɛ jaa ofe ni eji, enunyam, kɛ enaanɔ shihilɛ lɛ. (5 Mose 6:4; 1 Korintobii 8:⁠6) Esa akɛ eha ale Nyɔŋmɔ gbɛi, Yehowa ni mɔ ko kɛ lɛ yeee egbɔ lɛ, ni ewo nakai gbɛi lɛ hiɛ nyam, lɛlɛŋ, ni amɛkɔ nakai gbɛi lɛ akɛ mɛi ni ato amɛhe gbɛjianɔ. (Lala 83:​19; Bɔfoi lɛ Asaji 15:14) Yɛ enɛ mli lɛ esa akɛ mɛi ni tsuɔ he nii lɛ anyiɛ Kristo Yesu nɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛ. (Yohane 17:⁠6) Yɛ Yehowa Odasefoi Kristofoi lɛ asɛɛ lɛ, namɛi yɔɔ ni shɛɔ nɛkɛ taomɔ nii nɛɛ he?

10. Kɛji jamɔ ko kɛ hegbɛ kɛha yibaamɔ kɛmiibote Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli baaha lɛ, mɛni esa akɛ efee, ni mɛni hewɔ?

10 Bɔfo Petro wie akɛ: “Ejaakɛ yiwalaheremɔ bɛ mɔ ko mɔ ko mli; ni asaŋ gbɛi [Yesu Kristo] kroko hu bɛ ŋwɛi shishi ni aŋɔha gbɔmɛi ni sa akɛ atsɔ nɔ ahere wɔyiwala.” (Bɔfoi lɛ Asaji 4:​8-12) No hewɔ lɛ, esa akɛ jamɔ krɔŋŋ ni baaha mɔ ana yibaamɔ kɛyabote Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli lɛ akanya hemɔkɛyeli yɛ Kristo kɛ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ jarawalɛ lɛ mli. (Yohane 3:​16, 36; 17:3; Efesobii 1:⁠7) Kɛfata he lɛ, esa akɛ eye ebua anɔkwa jalɔi ni amɛba amɛhe shi amɛha Kristo akɛ Yehowa Maŋtsɛ ni miiye nɔ kɛ Osɔfo Nukpa ni afɔ lɛ mu.​—Lala 2:​6-8; Filipibii 2:​9-11; Hebribii 4:​14, 15.

11. Mɛni nɔ esa akɛ anɔkwa jamɔ adamɔ, ni mɛni ji Yehowa Odasefoi ashidaamɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ?

11 Esa akɛ jamɔ krɔŋŋ lɛ adamɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ suɔmɔnaa nii ni ajie lɛ kpo lɛ nɔ, shi jeee blema saji kɛ jeŋ nilee ni adesai kɛba nɔ. Kɛ jeee Biblia lɛ kulɛ, wɔleŋ Yehowa kɛ eyiŋtoi ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ he nɔ ko kwraa, ni nakai nɔŋŋ hu eeeji yɛ Yesu kɛ kpɔmɔ afɔleshaa lɛ he. Yehowa Odasefoi tswaa Biblia mli hekɛnɔfɔɔ ni hosooo yɛ gbɔmɛi amli. Amɛkɛ amɛ daa gbi shihilɛ hu maa nɔ mi akɛ amɛkɛ bɔfo Paulo wiemɔ nɛɛ kpaa gbee jogbaŋŋ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ lɛ ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔ saamɔ, . . . koni Nyɔŋmɔ gbɔmɔ lɛ aye emuu, ni asaa lɛ pɛpɛɛpɛ aha nitsumɔ kpakpa fɛɛ nitsumɔ kpakpa.”​—2 Timoteo 3:​16, 17.

Anɔkwa Jamɔ Lɛ​—Shihilɛ Gbɛ ko Ni

12. Kɛfata hemɔkɛyeli he lɛ, mɛni he hiaa kɛji jamɔ ko aaafee anɔkwale, ni anɔkwa jamɔ ji shihilɛ gbɛ yɛ mɛɛ nibii komɛi amli?

12 Yesu jaje akɛ: “Nyɔŋmɔ lɛ Mumɔ ni, ni mɛi ni jaa lɛ lɛ, ja amɛja lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli.” (Yohane 4:24) No hewɔ lɛ, anɔkwa jamɔ, loo jamɔ gbɛ lɛ jeee nyɔŋmɔjamɔ su ni anaa yɛ kponɔ gbɛ yɛ kusumii loo nifeemɔ gbɛi anɔ. Jamɔ krɔŋŋ lɛ ji mumɔŋ nɔ, ni edamɔ hemɔkɛyeli nɔ. (Hebribii 11:⁠6) Shi, esa akɛ nitsumɔi afi nakai hemɔkɛyeli lɛ sɛɛ. (Yakobo 2:17) Anɔkwa jamɔ enyiɛɛɛ nibii ni mɛi fɛɛ miifee sɛɛ. Ekɛ ehe kpɛtɛɔ tɛi ni Biblia lɛ efolɔ eshwie shi yɛ jeŋba kpakpa kɛ wiemɔ ni he tse he lɛ ahe. (1 Korintobii 6:​9, 10; Efesobii 5:​3-5) Mɛi ni kɛ amɛhe woɔ mli lɛ kɛ anɔkwayeli bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛwo Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ yɛ amɛweku shihilɛ mli, yɛ amɛnitsumɔ he, yɛ skul, kɛ amɛhiɛtserɛjiemɔ mli tete po. (Galatabii 5:​22, 23) Yehowa Odasefoi bɔɔ mɔdɛŋ waa ni amɛhiɛ akakpa bɔfo Paulo ŋaawoo nɛɛ nɔ kɔkɔɔkɔ: “No hewɔ lɛ, kɛ nii nyɛyeɔ jio, nii nyɛnuɔ jio, aloo nɔ kroko ni nyɛfeɔ jio, nyɛfea fɛɛ nyɛkɛwoa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.” (1 Korintobii 10:31) Amɛjamɔ lɛ jeee nɔ ko ni aafee kɛkɛ; eji shihilɛ gbɛ.

13. Mɛni fata anɔkwa jamɔ he, ni mɛni hewɔ abaanyɛ akɛɛ akɛ Yehowa Odasefoi ji Nyɔŋmɔ jalɔi lɛlɛŋ lɛ?

13 Eji anɔkwale akɛ, mumɔŋ nifeemɔi fata anɔkwa jamɔ he. Nɔ ni fata enɛɛmɛi ahe ji aŋkroaŋkro kɛ weku sɔlemɔ, Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ Biblia he woji akasemɔ daa, kɛ anɔkwa Kristofoi asafoŋ kpeei ni wɔɔya hu. Ajeɔ nɔ ni wɔtsi ta sɛɛkpee nɛɛ ashishi ni akpaa hu kɛ Yehowa yijiemɔ lalai kɛ sɔlemɔi. (Mateo 26:​30; Efesobii 5:19) Asusuɔ mumɔŋ saneyitsei ni tswaa mɔ emaa shi ahe kɛtsɔɔ wiemɔi ni ahãa kɛ sanebimɔ-kɛ-hetoo sanegbaai anɔ yɛ woji ni akala ni mɔ fɛɛ mɔ yɔɔ eko mli. Afeɔ nɛkɛ kpeei nɛɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asai ni mli tse ni bɛ haŋtsii mli, ni akɛtsuɔ nii yɛ jamɔ mli yiŋtoi ahewɔ pɛ: kpeei ni afeɔ daa, yookpeemɔi, kɛ yarafeemɔi. Yehowa Odasefoi buɔ amɛ-Maŋtsɛyeli Asai kɛ kpee Asai wuji lɛ akɛ hei ni ajɔɔ nɔ aha Yehowa jamɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ Kristendom sɔlemɔi pii anɔ lɛ, Maŋtsɛyeli Asai lɛ jeee kui ahiɛtserɛjiemɔ loo shwɛmɔ hei.

14. Mɛni jamɔ tsɔɔ kɛhaa mɛi ni wieɔ Hebri wiemɔ lɛ, ni mɛɛ nitsumɔ ko haa esoroɔ Yehowa Odasefoi kwraa ŋmɛnɛ?

14 Wɔtsɔ hiɛ wɔna akɛ woloŋlelɔi kɛ Hela wiemɔ ni atsɔɔ shishi akɛ “jamɔ gbɛ” loo “nyɔŋmɔjamɔ” lɛ tsaa feemɔ-wiemɔ “asɔmɔ” nɔ. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, abaanyɛ atsɔɔ Hebri wiemɔ ni tamɔ no, ‛avo·dhahʹ, shishi akɛ “sɔɔmɔ” loo “jamɔ.” (Okɛto 2 Mose 3:12 kɛ 10:​26, NW shishigbɛ niŋmaai lɛ ahe.) Kɛha Hebribii lɛ, jamɔ tsɔɔ sɔɔmɔ. Ni nɛkɛ ji bɔ ni etsɔɔ kɛhaa anɔkwa jalɔi ŋmɛnɛ. Kadimɔ nii krɛdɛɛ ko ni he hiaa waa ni anaa yɛ anɔkwa jamɔ he ji akɛ mɛi fɛɛ ni tsuɔ he nii lɛ kɛ amɛhe woɔ nyɔŋmɔjamɔ sɔɔmɔ ni ji “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ” shiɛmɔ “yɛ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase” lɛ mli. (Mateo 24:​14; Bɔfoi lɛ Asaji 1:8; 5:42) Mɛɛ jamɔ ale yɛ je lɛŋ fɛɛ yɛ odase ni eyeɔ yɛ faŋŋ mli yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he akɛ adesai ahiɛnɔkamɔ kome pɛ lɛ hewɔ?

Hewalɛ Kpakpa ni Feɔ Mɛi Ekome

15. Mɛni ji anɔkwa jamɔ mli su titri ko ni sa kadimɔ waa?

15 Apasa jamɔ gbálaa mɛi amli. Ekɛ hetsɛ̃ kɛ lashishwiemɔi eba, ni eeya nɔ eefee nakai lolo. Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, anɔkwa jamɔ feɔ mɛi ekome. Yesu wie akɛ: “Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.” (Yohane 13:35) Suɔmɔ ni feɔ Yehowa Odasefoi ekome lɛ yaa shɔŋŋ kɛtekeɔ maŋ nɔ ni mɔ ko jɛ, shihilɛ, shika gbɛfaŋ shidaamɔ, kɛ hewolonɔ su mli husui ni gbalaa adesai ni eshwɛ lɛ ateŋ lɛ. Odasefoi lɛ “damɔ shi yɛ mumɔ kome mli, [amɛ]kɛ jwɛŋmɔ kome miipele sanekpakpa lɛ hemɔkɛyeli lɛ he.”​—Filipibii 1:⁠27.

16. (a) Mɛɛ “sanekpakpa” Yehowa Odasefoi shiɛɔ? (b) Mɛɛ gbalɛi ahaa amɛbaa mli yɛ Yehowa webii anɔ, ni mɛɛ jɔɔmɔi enyiɛ sɛɛ kɛba?

16 “Sanekpakpa” ni amɛshiɛɔ lɛ ji akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ yiŋtoo ni anyɛɛɛ atsake lɛ baaba mli. Abaafee esuɔmɔnaa nii, “yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mateo 6:10) Abaaha Yehowa gbɛi ni yɔɔ nyam lɛ he atse, ni shikpɔŋ lɛ baatsɔ paradeiso, he ni anɔkwa jalɔi baanyɛ ahi shi yɛ kɛya naanɔ. (Lala 37:29) Gbɔmɛi akpekpei abɔ kɛ Yehowa Odasefoi miibɔ yɛ shikpɔji fɛɛ anɔ, ni amɛkɛɔ kɛwoɔ Biblia mli gbalɛ obɔ, akɛ: “Wɔkɛ nyɛ aaatee, ejaakɛ wɔnu akɛ Nyɔŋmɔ kɛ nyɛ yɛ.” (Zakaria 8:23) Yehowa miijɔɔ ewebii lɛ. “Mɔ bibioo” lɛ ebatsɔ “maŋ ni wa” lɛlɛŋ, jeŋ muu fɛɛ asafo ko ni efee ekome kɛmɔ shi yɛ nibii sɔrɔtoi fɛɛ mli​—yɛ susumɔ mli, yɛ nitsumɔ mli, yɛ jamɔ mli. (Yesaia 60:22) Enɛ ji nɔ ko ni apasa jamɔ ko nyɛko afee kɔkɔɔkɔ.

Bɔ ni Jamɔ Krɔŋŋ lɛ Yeɔ Kunim

17. Mɛni yɔɔ wɔsɛɛ ni baaba Babilon Kpeteŋkpele lɛ nɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ atsu enɛ he nii?

17 Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ egba jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli, ni atsɛɔ lɛ yɛ mfoniri-feemɔ mli akɛ “Babilon Kpeteŋkpele lɛ” hiɛkpatamɔ efɔ shi. Biblia lɛ feɔ shikpɔŋ lɛ nɔ “maŋtsɛmɛi,” loo maŋkwramɔŋ nɔyelɔi lɛ ahe mfoniri akɛ kooloo ni hiɛ yɔɔ la lɛ akoloŋtoi lɛ damɔ shi kɛha amɛ. Ekɛɔ wɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ yiŋtoo ko baawo nɛkɛ nɔyelɔi nɛɛ atsuii amli ni amɛbutu nɛkɛ Satan Abonsam gbɛjianɔtoo ni tamɔ yoo ajwamaŋ nɛɛ ni amɛkpata ehiɛ kwraa.​—Kwɛmɔ Kpojiemɔ 17:​1, 2, 5, 6, 12, 13, 15-18.b

18. Mɛɛ yiŋtoo ko ni he hiaa Biblia lɛ kɛhaa yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ hewɔ, ni mɛɛ be apasa jamɔ je gbɛ ni yɔɔ gbeyei ni ekɔ nɛɛ shishi?

18 Mɛni hewɔ Babilon Kpeteŋkpele lɛ sa hiɛkpatamɔ lɛ? Biblia lɛ haa hetoo akɛ: “Emli ana gbalɔi kɛ krɔŋkrɔŋbii kɛ mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ala lɛ yɛ.” (Kpojiemɔ 18:24) Yɛ be mli ni etsɔɔ akɛ nɛkɛ la yi sɔyeli ni ka apasa jamɔ nɔ nɛɛ yaa sɛɛ shɔŋŋ kwraa fe be mli ni ato Babilon shishi lɛ, Yesu bu Yudafoi ajamɔ, ni kɛ ehe ekpɛtɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ he lɛ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ fɔ, ni ekɛɛ: “Onufui, shikpaai ashwiei! Te nyɛaafee tɛŋŋ nyɛjo Gehena fɔbuu lɛ naa foi hu? . . . Jalɔi ala fɛɛ ni ashwie shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛjɛ Abel, jalɔ lɛ . . . nɔ lɛ aba nyɛnɔ.” (Mateo 23:​33-35) Hɛɛ, esa akɛ apasa jamɔ, ni je shishi yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ Eden atuatsemɔ be lɛ mli lɛ ajie enaa yɛ la yi sɔyeli ni yɔɔ gbeyei ni ka enɔ lɛ mli.

19, 20. (a) Mɛni anɔkwa jalɔi baafee yɛ be mli ni atsu kojomɔ he nii yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ nɔ lɛ sɛɛ? (b) No sɛɛ lɛ mɛni baaba, ni mɛɛ gbɛkpamɔ hegbɛ ko baaba aha anɔkwa jalɔi fɛɛ?

19 Yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ sɛɛ lɛ, anɔkwa jalɔi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ kɛ ŋwɛi lalɔi akuu lɛ agbee baafee ekome ni amɛkɛaala akɛ: “Haleluya! . . . Ejaakɛ . . . ekojo ajwamaŋ kpeteŋkpele lɛ . . . ni etɔ etsuji lɛ ala lɛ he owele yɛ enɔ. . . . Ni elasu lɛ teɔ shi kɛyaa naanɔi anaanɔ.”​—Kpojiemɔ 19:​1-3.

20 No sɛɛ lɛ abaakpata Satan gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ mli nibii ni eshwɛ lɛ fɛɛ ahiɛ. (Kpojiemɔ 19:​17-21) Yɛ enɛ sɛɛ lɛ, akɛ Satan, apasa jamɔi fɛɛ ashishitolɔ lɛ kɛ edaimonioi lɛ baawo bu kwɔŋkwɔŋ mli. Amɛnaŋ hegbɛ ko ni amɛkɛaawa Yehowa anɔkwa jalɔi ayi dɔŋŋ. (Kpojiemɔ 20:​1-3) No mli lɛ anɔkwa jamɔ eye apasa jamɔ nɔ kunim kwraa. Hii kɛ yei anɔkwafoi ni boɔ ŋwɛi kɔkɔbɔɔ akɛ amɛjo foi bianɛ kɛjɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ mli lɛ toi lɛ baana hegbɛ ni amɛkɛna yibaamɔ kɛyabote Nyɔŋmɔ jeŋ hee lɛ mli. Jɛmɛ ji he ni amɛbaanyɛ amɛtsu anɔkwa jamɔ he nii yɛ, ni amɛkɛ jamɔ asɔmɔ Yehowa kɛya naanɔ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kɛha ŋwɛibɔfoi ajamɔ ni atsi ta yɛ Kolosebii 2:18 lɛ mlitsɔɔmɔi lɛ, kwɛmɔ The Watchtower, July 15, 1985, baafai 12-13.

b Kɛha nɛkɛ gbalɛ nɛɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ Revelation​—Its Grand Climax At Hand! wolo ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ, yitsei 33-36.

Kaa Ojwɛŋmɔ okwɛ

◻ Nɔ ni sa namɔ hiɛ yɛ jamɔ he ji nɔ ni he hiaa fe fɛɛ ni mɛni hewɔ?

◻ Mɛɛ anɔkwa jamɔ he taomɔ nii enyɔ Yakobo ma nɔ mi?

◻ Mɛni ji jamɔ krɔŋŋ lɛ he taomɔ nii krokomɛi?

◻ Mɛɛ “sanekpakpa” Yehowa Odasefoi shiɛɔ?

◻ Mɛɛ gbɛ nɔ anɔkwa jamɔ baaye apasa jamɔ nɔ kunim yɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 17]

Jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi yakpe yɛ Assisi, Italia, yɛ October 1986

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 19]

Nɔ ni fata anɔkwa jamɔ he hu ji ni akpe kutuu kɛha jamɔ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje