Ani Okɛ Bulɛ Hãa Amɛ Gbɛhe Lɛ?
AKƐ gbɔmɛi ni jɛ Afrika ni abua amɛ naa tamɔ kooloi ni ato amɛ awo muji kɛ emli sã ni anyɛŋ ahe aye mli lɛ wo lɛlɛ mli tamɔ jatsui kɛtee Amerikabii lɛ aŋɔɔ. Kɛ hoo lɛ aakpa gbɛ akɛ amɛteŋ mɛi fã baagbo dani amɛbaashɛ he ni akɛ amɛ yaa lɛ po. Akɛ yitsoŋwalɛ gbála weku mli bii amli, ni amɛnaaa amɛhe dɔŋŋ. Nyɔŋ jarayeli lɛ fata saji ni ba ni ehiii kwraa ni kɔɔ awui ni gbɔmɔ ye enaanyo gbɔmɔ ni mɔbɔnalɛ bɛ mli lɛ he. Saji krokomɛi ni tamɔ enɛɛmɛi baa kɛji kunimyelɔi ni yɔɔ hewalɛ waa lɛ kɛ yiwalɛ ye amɛmaŋbii ni bɛ hebuu anɔ lɛ.
Ní aaajie bulɛ ni mɔ ko yɔɔ kɛaajɛ ehe lɛ baanyɛ aye awui waa fe yii pilamɔi diɛŋtsɛ. Efiteɔ hewalɛwoo mumɔ ni adesa yɔɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ agu nyɔŋyeli yɛ shikpɔji pii anɔ moŋ, shi bulɛ ni adesa yɔɔ ni abaa lɛ shi lɛ miiya nɔ, ekolɛ yɛ gbɛi ni yɔɔ nigii waa nɔ.
Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, anɔkwa Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ koni amɛtsu Yesu Kristo ŋaawoo akɛ ‘amɛsumɔ amɛnaanyo tamɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe’ lɛ he nii. Enɛ hewɔ lɛ, amɛbiɔ amɛhe akɛ, ‘Ani mikɛ bulɛ haa gbɛhe ni mɛi krokomɛi yɔɔ lɛ?’—Luka 10:27.
Gbɛhe He Nɔkwɛmɔnɔ
Taakɛ wiemɔ komekomei ashishitsɔɔmɔ wolo ko tsɔɔ lɛ, gbɛhe ji su loo shihilɛ ni haa mɔ ko feɔ mɔ ni sa, mɔ ni awoɔ ehiɛ nyam, loo mɔ ni abuɔ. Kwɛ bɔ ni sane shishitsɔɔmɔ nɛɛ saa Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ gbɛhe he ehaa! Yɛ anɔkwale mli lɛ, Ŋmalɛi lɛ kɛ bulɛ haa Yehowa kɛ emaŋtsɛyeli lɛ shii abɔ. Akɛ Ŋwɛi Flooflonyo lɛ kɛ eŋwɛi kojomɔhe he mumɔŋ ninaai hegbɛ ha Mose, Yesaia, Ezekiel, Daniel, bɔfo Yohane kɛ mɛi krokomɛi, ni be fɛɛ be lɛ, bɔ ni amɛtsɔɔ akɛ etamɔ lɛ tsɔɔ akɛ eje agbo waa diɛŋtsɛ kɛ woo. (2 Mose 24:9-11; Yesaia 6:1; Ezekiel 1:26-28; Daniel 7:9; Kpojiemɔ 4:1-3) Maŋtsɛ David kɛɛ yɛ yijiemɔ sɔlemɔ ko mli akɛ: “Bo, Yehowa, onɔ̃ ji dalɛ kɛ hewalɛ kɛ anunyam kɛ kunimyeli kɛ agbojee; ejaakɛ nɔ fɛɛ nɔ ni yɔɔ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ onɔ̃ ni. (1 Kronika 29:11) Lɛɛlɛŋ, mɔ ko bɛ ni hiɛnyamwoo kɛ woo sa lɛ jogbaŋŋ fe Yehowa Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ.
Beni Yehowa bɔɔ gbɔmɔ yɛ esubaŋ nɔ tamɔ ehenɔ lɛ, ekɛ woo, bulɛ ni amɛyɔɔ, kɛ gbɛhe ko ni sa ha adesai. (1 Mose 1:26) No hewɔ lɛ, kɛ wɔkɛ mɛi krokomɛi miiye lɛ, ehe miihia ni wɔkɛ woo kɛ bulɛ ni sa mɔ fɛɛ mɔ lɛ aha lɛ. Kɛ wɔfee nakai lɛ, belɛ yɛ nakai feemɔ mli lɛ, wɔmiikpɛlɛ adesai agbojee Jɛɛhe, ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ nɔ.—Lala 8:4-9.
Bulɛ ni Akɛaaha yɛ Wekumɛi Ateŋ Wekukpai Amli
Bɔfo Petro ni ji nuu ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ jɛ mumɔŋ ewo wumɛi Kristofoi ŋaa koni amɛkɛ “woo awoa” amɛŋamɛi “akɛ nɔ ni he waaa tuutu ko.” (1 Petro 3:7; Mateo 8:14) “Koni,” taakɛ bɔfo Paulo wo ŋaa lɛ, “ŋa lɛ hu ashe ewu.” (Efesobii 5:33) No hewɔ lɛ, yɛ gbalashihilɛ mli lɛ woo kɛ bulɛ ni mɔ ko kɛaaha gbɛhe ni egbalashihilɛ mli hefatalɔ yɔɔ lɛ ji Biblia taomɔ nii. Mɛɛ gbɛi anɔ abaanyɛ ajie enɛ kpo atsɔɔ yɛ?
Taakɛ nu haa tso ko ni miida lɛ hiɔ shi lɛ, nakai hiɛnyamwoo wiemɔ kɛ nifeemɔ ni mlihilɛ yɔɔ mli ni kãa wu kɛ ŋa teŋ yɛ gbɔmɛi ahiɛ kɛ teemɔŋ lɛ baanyɛ aha amɛ wekukpaa ni mli wa lɛ ashwere. Wiemɔ babaoo, mlifu wiemɔi, jɛmɔ ni akɛ shwieɔ mɔ nɔ loo nɔ ni bulɛ bɛ mli, wiemɔi ni naa wa ni akɛyeɔ mɔ he fɛo taakɛ afɔɔ numɔ yɛ TV naaŋmɔlɔwoo nifeemɔi amli lɛ ji nibii ni fiteɔ nii. Amɛbaanyɛ amɛha mɔ ana henumɔi ni esaaa, ni tsɔɔ akɛ ehe bɛ sɛɛnamɔ, eyɛ nɔnyɛɛ shishi, ni ena nii ahe mlifu; amɛbaanyɛ amɛkɛ henumɔŋ pilamɔi ni etsamɔ wa po aba.
Ni akɛ bulɛ aaaha gbɛhe ni mɛi krokomɛi yɔɔ lɛ hu tsɔɔ akɛ, aaakpɛlɛ bɔ ni amɛji lɛ nɔ, ni abɔŋ mɔdɛŋ atsɔŋ hiɛ asusuŋ nɔ ko ni hi fe fɛɛ ahaŋ amɛ loo ni akɛ amɛ aaato mɛi krokomɛi ahe yɛ gbɛ ni esaaa nɔ. Enɛ he hiaa titri yɛ wumɛi kɛ ŋamɛi ateŋ. Naanyobɔɔ kpakpa mli baawa waa yɛ hei ni agbaa sane bɔ ni asumɔɔ ni asheee gbeyei akɛ aaawie mɔ ko hiɛ loo ajɛ lɛ lɛ mli. Kɛ gbɔmɔ ko baanyɛ ahi gbalashihilɛ mli ni esheee gbeyei kwraa lɛ, no lɛ, shia baafee abobaahe lɛɛlɛŋ kɛmiijɛ awuiyeli kɛ basabasafeemɔ je lɛŋ.
Gbekɛbii yɛ Ŋmalɛ naa famɔ shishi akɛ amɛbu amɛfɔlɔi ni amɛbo amɛ toi. Nakai nɔŋŋ fɔlɔi ni yɔɔ nilee kɛ suɔmɔ lɛ baafee jogbaŋŋ koni amɛyɔse gbɛhe ni amɛbii lɛ yɔɔ lɛ. Suɔmɔ mli ni ajɛɔ ajieɔ amɛ yi yɛ subaŋ kpakpa ko hewɔ, ni tsuishitoo yɛ toigbalamɔ mli fata he kɛ́ ehe miihia lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ kɛwoɔ “[Yehowa, NW] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo” lɛ mli hewalɛ. Ni aaawie amɛhiɛ, ni abolɔ awo amɛ, ni ajɛ amɛ be fɛɛ be kɛ hiɛgbelewoo wiemɔi tamɔ “kwashia” loo “obudaŋ” lɛ woɔ amɛ mlifu kɛkɛ.—Efesobii 6:4.
Kristofonyo onukpa ni ji tsɛ hu ni yɔɔ bihii etɛ kɛ biyei etɛ lɛ kɛɔ akɛ: “Wɔkɛ tsɔsemɔ ni he hiaa lɛ haa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ yɛ dioofeemɔ kwraa mli. Bei pii lɛ, kɔŋ kɛ mɔ shimɔ fioo loo hiŋmɛiiaŋ gbɛɛ kɛ mɔ kwɛmɔ kɛ hiɛdɔɔ pɛ kɛkɛ fa. Kɛ tsɔsemɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli he miihia lɛ, wɔkɛbaaha yɛ wɔshia yɛ teemɔŋ ni gbekɛbii krokomɛi lɛ leee. Agbɛnɛ akɛni gbekɛbii lɛ edara hewɔ lɛ, nɔ ni fata tsɔsemɔ lɛ he ji ni akɛ ŋaawoo ni suɔmɔ kɛ nilee yɔɔ mli ni jɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli lɛ aaaha mɔ fɛɛ mɔ ekomekome taakɛ ehe hiaa amɛ aŋkroaŋkro. Wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔhiɛ aŋkroaŋkro saji nɛɛ yɛ teemɔŋ, ni yɛ enɛ feemɔ mli lɛ wɔjieɔ bulɛ kpo wɔtsɔɔ gbɛhe ni gbekɛ fɛɛ gbekɛ yɔɔ lɛ.”
Nɔ ni esaaa ni wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ nɔ ji wiemɔ kɛ nifeemɔ yɛ gbɛi ni ja nɔ yɛ weku lɛ mli lɛ. Esaaa akɛ le ni aleɔ mɔ jogbaŋŋ lɛ tsiɔ wiemɔi tamɔ “ofainɛ,” “oyiwaladɔŋŋ,” “miikpao fai,” kɛ “edɔ mi” lɛ anaa. Jeŋbai kpakpai ji shishijee nii yɛ mɔ diɛŋtsɛ gbɛhe kɛ bulɛ ni akɛaaha mɔ kroko nɔ̃ lɛ fɛɛ mlihiɛmɔ.
Yɛ Kristofoi Asafo lɛ Mli
Yesu kɛɛ: “Nyɛbaa miŋɔɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni etɔ nyɛ ni nyɛjatsui fe nyɛ lɛ, ni maha nyɛ hejɔɔmɔ.” (Mateo 11:28) Gbɔmɛi ni awaa amɛyi, mɛi ni yɔɔ nɔnyɛɛ shishi, kɛ gbekɛbii bibii po bɛŋkɛ Yesu ni nɔ ko etsiii amɛ gbɛ. Osɔfoi kɛ hiɛnyiɛlɔi henɔwolɔi ni susuɔ akɛ jalɔi ji amɛ ni hi shi yɛ amɛ beaŋ lɛ ebuuu amɛ. Shi amɛna yɛ Yesu he akɛ eji mɔ ko ni kɛ bulɛ ni he hiaa lɛ haa amɛ.
Yɛ Yesu kasemɔ mli lɛ, wɔ hu wɔmiisumɔ koni wɔfee hejɔɔmɔ jɛɛhe kɛha wɔnanemɛi heyelilɔi. Enɛ tsɔɔ akɛ wɔbaatao hegbɛi koni wɔkɛtswa amɛ wɔma shi kɛtsɔ wɔwiemɔ kɛ wɔ nifeemɔi anɔ. Ehi akɛ be fɛɛ be lɛ, wiemɔi ni tsɔɔ mlihilɛ kɛ jwɛŋmɔ ni ja yɛ anɔkwale mli ahi wɔsanegbaa mli. (Romabii 1:11, 12; 1 Tesalonikabii 5:11) Wɔtsɔɔ wɔhe nɔ ni wɔkwɛɔ yɛ nɔ ni wɔwieɔ kɛ agbɛnɛ hu bɔ ni wɔwieɔ lɛ wɔhaa nɔ wɔtsɔɔ akɛ, wɔnuɔ he wɔhaa mɛi krokomɛi ahenumɔi. (Kolosebii 4:6) Hesaamɔ jogbaŋŋ kɛ agwaseaŋ nifeemɔ ni sa yɛ Kristofoi akpeei ashishi hu jieɔ bulɛ ni mli kwɔ kpo etsɔɔ kɛha gbɛhe ni wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ yɔɔ, ejamɔ lɛ, kɛ wɔnanemɛi jálɔi yɔɔ.
Yesu kɛ bulɛ ha gbɛhe ni gbɔmɛi yɔɔ lɛ, kɛ eesɔmɔ amɛ po. Ebako mɛi krokomɛi ashi loo ni ebaawo amɛ hiɛgbele ni ekɛfee ehe agbo dã. Beni kpitiyelɔ ko ba eŋɔɔ ni eetao ni etsa lɛ lɛ, Yesu eshwieee nuu lɛ kɛyaaa akɛ mɔ ni he tseee ni esaaa, asaŋ ebuuu ehe akɛ mɔ ni esoro lɛ kwraa kɛtsɔ mɛi ajwɛŋmɔ ni eeegbala kɛaaba enɔ lɛ nɔ. Shi moŋ beni kpitiyelɔ lɛ kpa Yesu fai akɛ, Nuntsɔ, kɛji oosumɔ lɛ, ooonyɛ akɛ ohaa mihe tseɔ” lɛ, Ekɛ woo ha kpitiyelɔ beni ekɛɛ akɛ: “Miisumɔ” lɛ. (Luka 5:12, 13) Kwɛ bɔ ni ebaafee nɔ ni hi tsɔ akɛ jeee yelikɛbuamɔ pɛ wɔkɛaaha mɛi ni ehia amɛ lɛ, shi moŋ wɔbaaha amɛnu he akɛ amɛjeee jatsu shi amɛhe miihia ni asumɔɔ amɛ lɛ! Bei pii lɛ akuɔ hiɛ ashwieɔ mɛi ni amɛhiɛ gboɔ, yeyeeyefeelɔi, kɛ kpajelɔi anɔ, ni atsiɔ he kɛjɛɔ amɛhe loo awoɔ amɛ hiɛgbele yɛ je lɛŋ. Shi esa akɛ amɛná naanyobɔɔ yɛ anɔkwale mli kɛ nɔkpɛlɛmɔ beni amɛyɔɔ amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi ateŋ lɛ. Esa akɛ wɔfee wɔgbɛfaŋnɔ koni wɔtsu mumɔ nɛɛ he nii.
Yesu sumɔɔ ekaselɔi lɛ tamɔ “emɛi,” ni yɛ amɛfatɔi kɛ amɛsu ni yɔɔ sɔrɔto ni eka amɛhe lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, “esumɔ amɛ kɛwula shi.” (Yohane 13:1) Ena akɛ amɛyɛ tsui ni mli tse kɛ susuma muu hetuu-kɛhamɔ kɛha e-Tsɛ lɛ. Esaaa akɛ wɔ hu wɔnáa wɔnanemɛi jálɔi ahe jwɛŋmɔ fɔŋ kɔkɔɔkɔ akɛni ekolɛ amɛfeŋ nii yɛ gbɛ ni wɔtaoɔ nɔ lɛ hewɔ, aloo akɛni amɛsubaŋ loo bɔ ni amɛji lɛ haa wɔmli fuɔ hewɔ. Bulɛ ni wɔɔna kɛha gbɛhe ni wɔnyɛmimɛi yɔɔ lɛ baatsirɛ wɔ koni wɔsumɔ amɛ ni wɔkpɛlɛ amɛnɔ bɔ ni amɛji, kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ amɛ hu amɛsumɔɔ Yehowa, ni amɛsɔmɔɔ lɛ kɛ jwɛŋmɔ ni mli tse.—1 Petro 4:8-10.
Titri lɛ esa akɛ onukpai akwɛ jogbaŋŋ koni amɛkaha mɛi ni atuu awo amɛdɛŋ koni amɛkwɛ amɛnɔ lɛ akafee yeyeeye tsɔ. (1 Petro 5:2, 3) Kɛ amɛkɛ asafo lɛ mlinyo ko ni efee esha miikpe lɛ, ebaahi akɛ onukpai lɛ aba amɛwiemɔ lɛ shi kɛ mlihilɛ kɛ mɔ hesusumɔ, ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ sanebimɔi ni he ehiaaa ni woɔ mɔ hiɛgbele lɛ ahe. (Galatabii 6:1) Kɛ esa akɛ akɛ kamɔ loo tsɔsemɔ ni naa wa po aha lɛ, amɛbaaya nɔ amɛkɛ woo aha efɔŋfeelɔ lɛ gbɛhe kɛ bulɛ ni eyɔɔ lɛ.—1 Timoteo 5:1, 2.
Ní Wɔɔhiɛ Gbɛhe ni Wɔyɔɔ lɛ Mli
Akɛni abɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ kɛ ehenɔ hewɔ lɛ, esa akɛ wɔjie Nyɔŋmɔ sui ni nɔ kwɔlɔ lɛ kpo bɔ ni wɔɔnyɛ—ni gbɛhe ni eyɔɔ lɛ fata he—yɛ wɔ daa gbi shihilɛ mli. (1 Mose 1:26) Nakai nɔŋŋ hu, kita akɛ “suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe” lɛ he shishinumɔ ni ja he hiaa kɛha mɔ gbɛhe kɛ bulɛ ni eyɔɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ ni wɔɔná. (Mateo 22:39) Anɔkwale lɛ ji akɛ, kɛji wɔmiisumɔ koni mɛi krokomɛi ajie bulɛ kpo atsɔɔ wɔ, ni amɛkɛ agbojee aha wɔ lɛ, belɛ esa akɛ wɔtsɔɔ akɛ wɔsa nakai.
Gbɛ ni he hiaa ni wɔɔtsɔ nɔ wɔhiɛ bulɛ ni wɔyɔɔ kɛ gbɛhe ni wɔyɔɔ lɛ mli ji ni wɔhiɛ henilee kpakpa mli daa. Henilee gbonyo kɛ piŋmɔ ni yɔɔ fɔ́yeli mli lɛ haa mɔ nuɔ he akɛ esaaa, enijiaŋ jeɔ wui, ni enaa nɔnyɛɛ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. No hewɔ lɛ kɛ mɔ ko efee esha ko ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ, esa akɛ etsake etsui, ni etao mumɔŋ yelikɛbuamɔ kɛjɛ onukpai lɛ adɛŋ, koni ená “hejɔɔmɔ yinɔi . . . ni jɛɔ Yehowa diɛŋtsɛ ŋɔɔ baa” lɛ mli ŋɔɔmɔ. Nɔ ni fata hejɔɔmɔ lɛ he ji mɔ lɛ diɛŋtsɛ gbɛhe kɛ bulɛ ni eyɔɔ ni eeená ekoŋŋ lɛ.—Bɔfoi lɛ Asaji 3:19, NW.
Kɛlɛ ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔbɔ mɔdɛŋ daa koni wɔbu wɔhenilee ni Biblia etsɔse lɛ lɛ he, ni wɔkaha nɔ ko kwraa wo he muji loo eha egbɔjɔ. Ní wɔɔye wɔhe nɔ yɛ wɔdaa gbi shihilɛ fɛɛ mli—niyeli, ninumɔ, nitsumɔ, hiɛtserɛjiemɔ, bɔ ni hii kɛ yei yeɔ haa—baaye abua wɔ koni wɔhiɛ henilee ni mli tse mli daa, ni ebaaye ebua wɔ koni wɔjie Nyɔŋmɔ anunyam kɛ egbojee lɛ kpo yɛ wɔshihilɛi amli.—1 Korintobii 10:31.
Ni kɛ fɔ́yeli yɛ wɔ tɔmɔi komɛi ahewɔ lɛ hu eyaaa lɛ? Aloo kɛ heguɔgbee mli piŋmɔi ahe kaimɔi miiya nɔ eeye awui hu? Enɛɛmɛi baanyɛ afite agbojee ni wɔyɔɔ lɛ, ni ekɛ nɔnyɛɛ ni naa wa waa baaba. Kwɛ bɔ ni Maŋtsɛ David wiemɔi ni anaa yɛ Lala 34:19 lɛ shɛjeɔ mɔ mii: “Yehowa bɛŋkɛɔ mɛi ni tsuii ekumɔ lɛ, ni ehereɔ mɛi ni mumɔ tswiaa shi kɛ dɔlɛ lɛ”! Yehowa efee klalo, ni eesumɔ koni ewaje etsuji yɛ be mli ni esa akɛ amɛdamɔɔ nɔnyɛɛ kɛ henumɔi ni tsɔɔ sɛɛnamɔ ni bɛ mɔ he naa lɛ. Ní wɔɔkpa lɛ fai, ni wɔtao yelikɛbuamɔ kɛjɛ mɛi ni yɔɔ hesaa yɛ mumɔŋ, tamɔ fɔlɔi Kristofoi, onukpai kɛ mɛi krokomɛi ni amɛdara yɛ mumɔŋ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ adɛŋ ji nɔ ni kɛ bulɛ kɛ agbojee ni wɔyɔɔ lɛ baaba ekoŋŋ.—Yakobo 5:13-15.
Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, esa akɛ wɔleɔ sɔrɔtofeemɔ ni ka mɔ agbojee kɛ henɔwomɔ teŋ. Ŋmalɛ mli ŋaawoo lɛ ji akɛ, ‘kaabu bo diɛŋtsɛ ohe tuutu fe bɔ ni sa akɛ obuɔ ohe; shi moŋ jwɛŋmɔ hiɛshikamɔ jwɛŋmɔ, mɔ fɛɛ mɔ lɛ taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ esusu hemɔkɛyeli susumɔ eha lɛ lɛ.’ (Romabii 12:3) Yɛ be mli ni esa akɛ wɔfeɔ wɔnii koni abu wɔ lɛ, wɔsumɔŋ koni wɔtsɔɔ bɔ ni wɔhi tsɔ fe nine loo ni wɔkɛ adesa agbojee futuɔ mɔdɛŋ ni mɛi komɛi bɔɔ waa kɛ pɛsɛmkunya koni amɛhiɛ aba nyam yɛ mɛi krokomɛi ahiɛ lɛ.
Hɛɛ, bulɛ kɛha mɛi krokomɛi agbɛhe lɛ ji Kristofoi ataomɔ nii. Wɔ weku mli bii kɛ wɔnanemɛi Kristofoi fɛɛ sa wɔbulɛ, hiɛnyamwoo kɛ agbojee. Yehowa kɛ gbɛhe ni sa eha wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ ni wɔhiɛ mli. Shi nɔ ni fe fɛɛ lɛ, esa akɛ wɔna bulɛ ni mli kwɔ wɔha wɔ ŋwɛi Tsɛ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛnyam kɛ agbojee ni fe fɛɛ lɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]
Oblahii kɛ oblayei baanyɛ ajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ kpajelɔi