Jiemɔ Yehowa Mli Hekɛnɔfɔɔ Kpo—Kɛtsɔ Nibii Ni Okase lɛ Kɛ Nitsumɔ Nɔ
“Ŋɔɔ ohiɛ ofɔ Yehowa nɔ, ni ofee ekpakpa; hii shikpɔŋ Iɛ nɔ, ni oye anɔkwa.”—LALA 37:3.
1, 2. (a) Mɛni ashweɔ akɛ eba kɛjɛ teemɔŋ nikasemɔ mli? (b) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nɔ Yakobo kɛha, ni ani ashwishwɛ mli kwɛmɔ ni etsɔɔ mli lɛ ji hiɛaŋhiɛaŋ nɔ ni hoɔ kɛ foi?
NYƆŊMƆ Wiemɔ lɛ ni mɔ ko kaseɔ lɛ jeee kɛha emiishɛɛnamɔ kɛkɛ. Esa akɛ nikasemɔ afee nɔ ni atsɔɔ nɔ akɛnaa Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ (Abɛi 3:1-5) Lalatsɛ lɛ wiemɔ ni yɔɔ yiteŋgbɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ hu jieɔ ehe kpo yɛ mɔ lɛ mli kɛtsɔɔ ‘ekpakpafeemɔ nɔ.’
2 Yakobo wo hewalɛ akɛ: “Shi nyɛtsɔmɔa wiemɔ lɛ nɔ yelɔi, ni jeee wiemɔ lɛ nulɔi kɛkɛ, ni nyɛkɛmiishishiu nyɛ diɛŋtsɛ nyɛhe. Ejaakɛ kɛ mɔ ko ji wiemɔ lɛ nulɔ kɛkɛ shi ejeee enɔyelɔ hu lɛ, nɛkɛ gbɔmɔ nɛɛ tamɔ nuu ko ni kwɛɔ ehiɛ su lɛ yɛ ashwishwɛ mli; ejaakɛ ekwɛɔ ehe, ni eyaa, ni amrɔmrɔ nɔŋŋ lɛ ehiɛ kpaa bɔ ni eyɔɔ lɛ nɔ.” (Yakobo 1:22-24) No hewɔ lɛ nɛkɛ nikwɛmɔ, nɛɛ efeŋ no ko ni akwɛɔ shikome kɛkɛ ni ehoɔ. Hela wiemɔ kɛha “kwɛɔ” ni akɛtsu nii yɛ biɛ lɛ “tsɔɔ jwɛŋmɔ lɛ nitsumɔ ni ekɛ nuɔ anɔkwalei komɛi ni kɔɔ nɔ ko he lɛ shishi.”—An Expository Dictionary of New Testament Words ni W. E. Vine ŋma; okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 7:31, Kingdom Interlinear he.
3. Te feɔ tɛŋŋ ni gbɔmɔ ni kwɛɔ ashwishwɛ mli lɛ “ehiɛ kpaa bɔ ni eyɔɔ lɛ nɔ” yɛ oyaiyeli mli lɛ?
3 Susumɔ nuu ko ni miipɛi bɔ ni eji diɛŋtsɛ yɛ ashwishwɛ hiɛ lɛ he, ekolɛ eena akɛ bɔ ni ehiɛ yɔɔ lɛ esaaa ehiɛ tsɔ. Ebaanyɛ ena ni etsɛ̃ŋ shishi eshwi, ni enɛ jɛ niyeli babaoo kɛ daanumɔ babaoo hewɔ, eena ehiŋmɛi ashishi kotokui ni jɛ wɔ kpakpa ni enaaa hewɔ, kɛ ehiŋmɛi asɛɛ ni ekuakuai ni jɛ yeyeeyefeemɔ. Kɛ ena ehe diɛŋtsɛ nɛkɛ lɛ, etswaa efai shi akɛ ebaafee tsakemɔi yɛ sui kɛ shihilɛi ni esa akɛ kulɛ efee jeeŋmɔ lɛ mli. “Ni eyaa.” Akɛni enaaa bɔ ni ehiɛ ji dɔŋŋ hewɔ lɛ, “amrɔ nɔŋŋ lɛ ehiɛ kpaa bɔ ni eyɔɔ lɛ nɔ,” jeee bɔ ni etamɔ lɛ titri, shi moŋ, “bɔ ni eyɔɔ lɛ.” Eyiŋkpɛɛ akɛ ebaafee tsakemɔi lɛ hoɔ eyaa.
4. Yakobo nɔkwɛmɔ nɔ lɛ kɔɔ bɔ ni wɔkaseɔ Ŋmalɛi lɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
4 Nakai nɔŋŋ hu obaanyɛ ofee Biblia lɛ kaselɔ ni bɔɔ mɔdɛŋ. Ni kɛlɛ, te otsuɔ nɔ ni onaa yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ashwishwɛ lɛ mli lɛ he nii ohaa tɛŋŋ? Kɛ mumɔŋ fatɔi kɛ gbɔjɔmɔi je kpo lɛ, ani egbaa onaa yɛ be fioo pɛ mli, aloo otswaa ofai shi akɛ obaajaje fatɔi lɛ? Yakobo kɛfata he akɛ: “Shi mɔ ni maa eyi shi ekwɛɔ heyeli mla ni hi kɛwula shi lɛ mli, ni ekaa he, ni ejeee mɔ ni nuɔ ni ehiɛ kpaa nɔ, shi moŋ, eji nɔ yelɔ ni tsuɔ he nii lɛ, nakai mɔ lɛ, aaajɔɔ lɛ yɛ enɔ yeli lɛ mli.” (Yakobo 1:25) Lalatsɛ lɛ sɔle akɛ: “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛnai lɛ agbɛ lɛ ni manyiɛ nɔ kɛyashi naagbee.”—Lala 119:33.
Nɔ ni Nifeemɔi Kɛɔ yɛ Wɔhe
5. (a) Mɛni ji nɔ ni wɔnifeemɔi kɛɔ yɛ wɔhe? (b) Mɛni ji nɔ ni mɛɔ “mɛi ni tsuɔ nishaianii” lɛ?
5 Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔ ni wɔtsuɔ loo wɔfeɔ lɛ yeɔ nɔ ni wɔji yɛ wɔmligbɛ lɛ he odase. Ni etsɛɛɛ ni gbɔmɔ lɛ jieɔ “mligbɛ tɔɔ gbɔmɔ lɛ kpo kɛtsɔɔ ekpakpa loo efɔŋfeemɔ nɔ.” (Lala 51:8) Salomo kɛɛ: “Gbekɛ titri haa akɛ enifeemɔ nii yoɔ lɛ, akɛ enitsumɔ lɛ he tse, ni eja lo.” (Abɛi 20:11) Enɛ bafee anɔkwale yɛ Yakob kɛ Esau he be mli ni amɛji gbekɛbii lɛ. Beni be shwieɔ mli lɛ, Esau nitsumɔi ha ebaje kpo faŋŋ akɛ ebɛ hiɛsɔɔ kɛha mumɔŋ nibii. (1 Mose 25:27-34; Hebribii 12:16) Enɛ hu efee anɔkwale yɛ gbɔmɛi akpei abɔ ni kɛɔ akɛ amɛkɛ amɛhe fɔɔ Yehowa nɔ shi anaa amɛ tamɔ mɛi ni Biblia lɛ tsɛɔ amɛ akɛ “mɛi ni tsuɔ nishaianii” lɛ ahe. (Hiob 34:8) Lalatsɛ lɛ ŋma akɛ: “Kɛ mɛi fɔji miifu gblɔgblɔ tamɔ jwɛi, ni mɛi ni tsuɔ nishaianii lɛ miifrɔke lɛ, afee koni akpata amɛhiɛ kwrakwra.”—Lala 92:8.
6. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ wɔɔha wɔhe ni wɔkɛfɔɔ Yehowa nɔ lɛ aje kpo faŋŋ bianɛ lɛ?
6 Efɔŋfeelɔi ayi miifa, ni etsɛŋ ni ebaakpata amɛhiɛ, Nyɔŋmɔ eŋmɛŋ efɔŋfeelɔi agbɛ kɛyaŋ naanɔ. (Abɛi 10:29) No hewɔ lɛ ehe miihia ni wɔha Yehowa mli hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ lɛ aje kpo kɛtsɔ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ kɛ nitsumɔ nɔ. Petro wo ŋaa akɛ: “Nyɛbaa nyɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ.” (1 Petro 2:12) Belɛ nɛgbɛ ji hei komɛi ni wɔbaanyɛ wɔya wɔhiɛ yɛ?
Bɔ Ni Wɔkɛ Mɛi Krokomɛi Yeɔ Haa
7. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ yɛ bɔ ni wɔkɛ “mɛi ni yɔɔ sɛɛ” lɛ yeɔ haa lɛ mli?
7 Gbɛi nɛɛ ekome baanyɛ afee gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔkɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa lɛ. Abɛi 13:20 bɔɔ wɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ ni kɛ kwashiai bɔɔ lɛ, eeena amane.” Akɛni mɛi komɛi kɛ ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ nɛɛ tsuuu nii hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛhe eyabɔ je lɛŋ bii komɛi ahe yɛ nitsumɔ he kɛ skul gbagbalii tsɔ. Nyɛminuu ko ni ebote gbalashihilɛ miitsɔ enɛ nɔ ekɛ yoo ko ni ekɛ lɛ tsuɔ nii ba amɛjeŋ yɛ gbɛ gbonyo nɔ. Agbɛnɛ ekɛ ehe yabɔ enanemɛi nitsulɔi hii lɛ ahe kɛfa gbɛ kɛtee daanumɔ hei, ni nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ etɔ daa. Eka shi faŋŋ akɛ, ehe miihia ni “nyɛnyiɛa yɛ nilee mli, yɛ mɛi ni yɔɔ sɛɛ lɛ ahiɛ.”—Kolosebii 4:5.
8. Te mɛi komɛi aaafee tɛŋŋ amɛha bɔ ni amɛkɛ amɛnanemɛi Kristofoi lɛ yeɔ haa lɛ aya hiɛ lɛ?
8 Ni yɛ bɔ ni wɔkɛ wɔnanemɛi Kristofoi lɛ yeɔ haa lɛ hu? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ŋɔɔ lɛ akɛ ohiɛ nyɛminuu ko nyɔmɔ. Ani esa akɛ oshashao shi ni owooo lɛ nyɔmɔ, ani osusuɔ akɛ akɛni nyɛminuu lɛ tamɔ mɔ ni yɔɔ jogbaŋŋ hewɔ lɛ, shika lɛ he miihia bo babaoo fe lɛ? Lala 37:21 kɛɔ akɛ, “Mɔ fɔŋ faa ni ewooo nyɔmɔ.” Aloo kɛ oji nitsumɔ tsɛ lɛ, ani okɛ shishitoo mla ni ji “Nitsulɔ lɛ, enyɔmɔwoo sa lɛ” lɛ tsuɔ nii yɛ be mli ni be eshɛ ni esa akɛ owo nitsulɔi ni ji Odasefoi lɛ anyɔmɔ lɛ? (1 Timoteo 5:18) Paulo nyɛ ewie yɛ lɛ diɛŋtsɛ enifeemɔi ahe akɛ: “Nyɔŋmɔ krɔŋŋfeemɔ kɛ hetsemɔ mli wɔba wɔjeŋ yɛ je nɛŋ, titri lɛ yɛ nyɛteŋ.”—2 Korintobii 1:12.
Atadewoo kɛ Hesaamɔ yɛ Hiɛshikamɔ Mli
9. Mɛni ji su ni onukpai komɛi ena yɛ atadewoo kɛ hesaamɔ mli?
9 Germany nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko tsɔɔ bɔ ni Kristofoi komɛi saa amɛhe lɛ mli akɛ “tennis-shoe (kambuu) yinɔ” yɛ bɔ ni amɛwoɔ atadei basabasa kɛbaa kpeei lɛ hewɔ, Nitsumɔ he nine lɛ kɛfata he akɛ mɛi ni baa kpeei lɛ ateŋ mɛi komɛi ahesaamɔ ehiii, tamɔ mujiatsɛmɛi, eyɛ mli akɛ “wɔnyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi ni fa ji mɛi ni saa amɛhe yɛ hiɛshikamɔ mli.” Abɔ amaniɛ kɛjɛ shikpɔŋ kroko nɔ tamɔ nakai nɔŋŋ akɛ “gbɔmɔtsoŋ falefalefeemɔ ji naagba ni yɔɔ biɛ . . . Nyɛmimɛi lɛ ateŋ mɛi komɛi wooo atadei ni he tse. Amɛshiɔ amɛyitsɔi ni amɛshwaaa ni emli ewo muji hu beni amɛyaa kpeei loo shiɛmɔ.” Kwɛ bɔ ni ehe hiaa akɛ Yehowa tsuji aaafee mɛi ni he tse ni yɔɔ falefale yɛ shihilɛ mli nibii fɛɛ mli!—2 Korintobii 7:1.
10. (a) Mɛɛ shishitoo mla esa akɛ ekudɔ atade aloo hesaamɔ ni wɔhalaa lɛ? (b) Mɛɛ be mli ŋaawoo he baahia, ni te esa akɛ wɔkpɛlɛ enɛ nɔ wɔha tɛŋŋ?
10 Ehe miiha ni “wɔsaa wɔhe kɛ hiɛshikamɔ, kɛ hiɛ ni gboɔ nɔ fɛfɛo,” titri lɛ yɛ be mli ni wɔkɛ wɔhe ewo mumɔŋ nitsumɔi amli. (1 Timoteo 2:9, New International Version) Sane lɛ jeee akɛ hesaamɔ ko ji nɔ ni ebahe shi waa ni afeɔ shi moŋ, kɛji akɛ esa kɛha mɔ ni kɛɔ akɛ eji Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ lɛ. (Romabii 12:2; 2 Korintobii 6:3) Hesaamɔ loo atadei ni awoɔ lɛ kɛkɛ loo nɔ ni akpɛ lɛ kpɛŋŋ ni ekpɛtɛ gbɔmɔtso lɛ baanyɛ agbala jwɛŋmɔ kɛjɛ wɔsane lɛ nɔ. Hesaamɔi loo atadei ni jeɔ gbɛ egbalaa yei ajwɛŋmɔ kɛbaa hii anɔ loo hii ajwɛŋmɔ kɛyaa yei anɔ lɛ ehiii ni ebɛ wɔgbɛjianɔtoo mli. (Okɛto 5 Mose 22:5 he.) Shi, kusumii yɛ sɔrɔto yɛ hei sɔrɔtoi, yɛ bɔ ni tsakemɔ yɔɔ hewɔ, nitsumɔ mli hiamɔ nii kɛ nibii krokomɛi, no hewɔ lɛ, Kristofoi asafo lɛ wooo mlai keketee komɛi amɛhaaa jeŋ muu fɛɛ nyɛmimɛi agbɛjianɔtoo loo ekomefeemɔ lɛ. Ni asaŋ esaaa akɛ onukpai lɛ tsɔɔ nɔ ni amɛ amɛsumɔɔ amɛhaa asafoku lɛ. Shi kɛji akɛ Maŋtsɛyeli shiɛlɔ ko hesaamɔ loo atadewoo gbaa asafo lɛ naa aloo egbalaa jwɛŋmɔ kɛjɛɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ lɛ, ŋaawoo yɛ mlihilɛ mli baasa lɛ. Ani obaakpɛlɛ ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ nɔ yɛ heshibaa mli, ni ojie hekɛnɔfɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ kpo?—Hebribii 12:7.
Nyɔŋmɔ ni Wɔkɛ Wɔhe Aaafo Enɔ akɛ Eeeha Mɛi ni Taoɔ Maŋtsɛyeli lɛ Nibii ni Hiaa Amɛ
11. Heloo gbɛfaŋ ninamɔ edu mɛi komɛi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛni hewɔ nilee bɛ enɛ mli lɛ?
11 “Nyɛtaoa Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ejalɛ lɛ tsutsu, ni akɛ nii nɛɛ fɛɛ aaafata he aha nyɛ.” (Mateo 6:33) Kwɛ bɔ ni efeɔ awerɛhoo ehaa kɛ mɛi komɛi booo nɛkɛ wiemɔi nɛɛ atoi! Akɛni amɛheɔ shweshweeshwe shihilɛ ni shika kɛbaa lɛ he adesa lɛ amɛyeɔ hewɔ lɛ, amɛkɛ hiɛdɔɔ diɔ ninamɔ, woloŋlee kɛ je lɛŋ nitsumɔi asɛɛ, “amɛkɛ amɛhiɛ fɔɔ amɛnii anɔ.” (Lala 49:7) Salomo bɔ kɔkɔ akɛ: “Kaagbo deŋme okɛtao nii . . . Aso ojie ohiɛ oka nɔ ni bɛ lɛ? Ejaakɛ nii kwɛɔ fiji tamɔ okropɔŋ ni efilikiɔ kɛyaa ŋwɛi.”—Abɛi 23:4, 5.
12. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ mɛi ni diɔ ninamɔ sɛɛ lɛ kɛ piŋmɔi egbulɔ amɛ he fɛɛ he lɛ?
12 Bɔfo Paulo bɔ kɔkɔ kroko akɛ: “Ejaakɛ nibii fɔji fɛɛ ashishifa ji shika suɔmɔ, ni mɛi komɛi di sɛɛ ni amɛdu gbɛ kɛjɛ hemɔkɛyeli lɛ mli, ni amɛkɛ piŋmɔi babaoo egbulɔ amɛhe lɛ.” (1 Timoteo 6:10) Yɛ sanebimɔ ko ni tee nɔ yɛ U. S. News & World Report lɛ mli lɛ, Dr. Douglas LaBier kɛɛ akɛ obalahii kɛ obalayei pii ni diɔ ninamɔ sɛɛ lɛ “bɔɔ amaniɛ akɛ amɛtsui enyɔɔɔ amɛmli, amɛfeɔ yeyeeye, amɛhaoɔ, amɛnijiaŋ jeɔ wui, amɛnaa jwɛŋmɔŋ helai, kɛ gbɔmɔtsoŋ naagbai sɔrɔtoi babaoo—yitsogbamɔ, mliteŋ ni gbaa mɔ, musuŋhelai, wɔ ni anyɛɛɛ awɔ, kɛ niyeli mli naagbai.”
13. Mɛni hewɔ ehi jogbaŋŋ akɛ wɔmii aaashɛ “ŋmaa kɛ hehaa nii” ahe lɛ?
13 Mɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔɔ Yehowa nɔ koni eha amɛ nɔ ni he hiaa amɛ lɛ jeɔ piŋmɔi kɛ yeyeeyefeemɔi babaoo mli. Eji anɔkwale akɛ, kɛ wɔtsui nyɔ wɔmli yɛ “ŋmaa kɛ hehaa nii” kɛkɛ he lɛ, eeenyɛ etsɔ shihilɛ ni baa shi babaoo. (1 Timoteo 6:8) Shi “mlifu gbi lɛ nɔ lɛ, nii he bɛ sɛɛnamɔ ko.” (Abɛi 11:4) Agbɛnɛ hu, kɛ wɔha sɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ fa lɛ, wɔkɛ wɔhe haa “Yehowa jɔɔmɔ” ni “feɔ mɔ niiatsɛ, ni piŋmɔ ko fataaa he” lɛ.—Abɛi 10:22, New World Translation.
“Taomɔ Toiŋjɔlɛ ni Onyiɛ Sɛɛ”
14, 15. (a) Mɛɛ saji komɛi yɛ bei komɛi amli lɛ ehaoɔ asafoi lɛ atoiŋjɔlɛ? (b) Te aaafee tɛŋŋ adi toiŋjɔlɛ sɛɛ yɛ be mli ni naataomɔ eba lɛ?
14 Gbɛ kroko ni wɔtsɔɔ nɔ wɔjieɔ hekɛnɔfɔɔ ni wɔyɔɔ yɛ Yehowa mli lɛ kpo ji ni ‘wɔtao toiŋjɔlɛ ni wɔnyiɛ no sɛɛ’ yɛ wɔnanemɛi heyelilɔi lɛ ateŋ. (1 Petro 3:10-12) Yɛ bei komɛi amli lɛ, aŋmɛɔ gbɛ ni saji bibii batsɔmɔɔ mlifu kɛ bei yɛ nyɛmimɛi ateŋ: tamɔ bɔ ni ataoɔ asaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ aha, tsakemɔi yɛ asafo lɛ shikpɔŋkukuji amli, Asafo Woloŋ Nikasemɔ he nitsumɔi, woji tɛtrɛbii kɛ woji wuji ahemɔ, aloo yɛ saji nɛɛ ekomɛi amli lɛ, ni aaasaa mɔ kɛ mɔ teŋ sane loo nitsumɔ mli saji yɛ mumɔ ni yɔɔ Mateo 18:15-17 lɛ naa lɛ, nyɛmimɛi kɛ amɛhe hiɔ naa, amɛkɛ amɛhe ewieee aloo amɛkɛ amɛbei nɛɛ gbaa asafo lɛ toiŋjɔlɛ naa.
15 Yakobo kɛɔ akɛ: “Jalɛ yibii lɛ, hejɔlɛ mli aduɔ yɛ ahaa mɛi ni feɔ hejɔlɛ nii lɛ.” (Yakobo 3:18) No hewɔ lɛ, yɛ toiŋjɔlɛ hewɔ lɛ, ŋmɛɛmɔ saji ahe oha bɔ ni mɛi krokomɛi susuɔ aloo amɛtaoɔ, ni oŋmɛɛ hegbɛ ni bo diɛŋtsɛ oyɔɔ lɛ po he. (Okɛto 1 Mose 13:5-12 he.) Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛ asafoi enyɔ yaa Maŋtsɛyeli Asa kome mli lɛ, esaaa akɛ asafo lɛ ekome ŋɔɔ hegbɛ lɛ akɛ asa lɛ ji “enɔ” ni eyɛ hegbɛ akɛ etsɔɔ be kɛha kpee loo saji krokomɛi ehaa asafo kroko lɛ. Esa akɛ bulɛ kɛ gbeekpamɔ ahi shi.
16. Mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ teokrase gbɛjianɔtoo ni aaayɔse yɛ shia kɛ asafo lɛ mli lɛ he?
16 Kɛ wɔyɔse teokrase gbɛjianɔtoo ni wɔtee nɔ wɔhi wɔgbɛhe lɛ, eeeha akwa bei kɛ naataomɔi babaoo. (1 Korintobii 11:3; Efesobii 5:22-27) Kɛ ŋamɛi kɛ bulɛ ha amɛwumɛi ataomɔ nii, gbekɛbii hu fee nakai amɛha amɛfɔlɔi amlai, asafoŋ sɔɔlɔi bo gbɛtsɔɔmɔ ni jɛɔ onukpai adɛŋ lɛ toi lɛ, “ehaa [asafo lɛ] daa, ni emaa ehe yɛ suɔmɔ mli.” (Efesobii 4:16) Ha wɔkpɛlɛ nɔ po akɛ yɛ bei komɛi amli lɛ, wumɛi, fɔlɔi, kɛ onukpai tɔɔ fa. (Romabii 3:23) Shi ani atua ni wɔɔtse, wɔwie huhuuhu, aloo ni wɔɔte shi wɔshi gbɛtsɔɔmɔi komɛi ni akɛha kɛ jwɛŋmɔ kpakpa lɛ baanyɛ aha shihilɛ lɛ ahi? Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ moŋ akɛ wɔɔhi wɔgbɛhe ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ ni wɔtao toiŋjɔlɛ!
Mɔdɛŋ ni Wɔɔbɔ yɛ Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Mli
17. (a) Mɛni ji nɔ ni mɛi komɛi kɛɔ akɛ no hewɔ ni be fioo ko kɛkɛ amɛnaa ni amɛkɛ amɛhe woɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ? (b) Te Yesu wo Kristofoi ahewalɛ akɛ amɛtsu ŋmɛnɛŋmɛnɛ nɔnyɛɛi sɔrɔtoi lɛ ahe nii amɛha tɛŋŋ?
17 Shi kɛha mɛi pii lɛ, nɔ ni ji hiamɔ sane ni da fe fɛɛ kɛha amɛ ji Kristofoi anitsumɔ akɛ ashiɛ sanekpakpa lɛ ni amɛaatsu he nii. (Mateo 24:14; 28:19, 20) Be fioo ko pɛ mɛi komɛi kɛwoɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni ekolɛ amɛjieɔ amɛnaa akɛ nɔnyɛɛ ni baa kɛjɛɔ nitsumɔ kɛ bii akwɛmɔ mli lɛ haa ewaa kɛhaa amɛ akɛ amɛaafee babaoo. Ha wɔkpɛlɛ nɔ akɛ “naagbee gbii” lɛ amli naagbai lɛ fa babaoo ni amɛnaa wa hu. (2 Timoteo 3:1) Shi, Yesu bɔ kɔkɔ eshi ‘shihilɛ mli naagbai ni wɔɔha ahe wɔtsui.’ Beni shihilɛ lɛ yaa nɔ efiteɔ lɛ, esa akɛ Kristofoi ‘akwɛ ŋwɛi ni amɛhole amɛyitsei anɔ.’ (Luka 21:28, 34) Gbɛi ni hi fe fɛɛ ni wɔɔnyɛ wɔtsɔ nɔ “wɔdamɔ shi shiŋŋ” wɔshi Satan tutuamɔi lɛ ateŋ ekome ji ni wɔkɛ “hejɔlɛ sanekpakpa lɛ he saamɔ-kɛ-too awoa wɔnaji”—wɔna shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ daa!—Efesobii 6:14, 15.
18. Mɛni baanyɛ afee yiŋtoo kroko hewɔ ni mɛi komɛi gbalaa amɛhe shi kɛjɛɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli ni amɛkɛ amɛhe aaawo kwraa lɛ?
18 Yɛ Paulo gbii lɛ amli lɛ, Kristofoi pii (kɛ hoo lɛ yɛ asafoi komɛi amli) bafee mɛi ni “amɛ diɛŋtsɛ amɛnii amɛpeleɔ, shi jeee Kristo Yesu nii.” (Filipibii 2:21) Ani enɛ aaanyɛ afee anɔkwale yɛ wɔteŋ mɛi komɛi ahe ŋmɛnɛ? Ekolɛ amɛnyɛɛɛ amɛsusu Maŋtsɛyeli lɛ taomɔ he taakɛ bɔ ni nuu ni na “adiagba kome ni jara wa” ni kɛ nɔ fɛɛ nɔ sha afɔle koni enine ashɛ nɔ lɛ fee lɛ. (Mateo 13:45, 46) Akɛni amɛkɛ amɛhe haa hesuɔmɔ hewɔ lɛ, amɛtsɔɔ gbɛ ni waaa lɛ nɔ ni amɛkɛ sɔɔmɔ bibioo ko pɛ haa. Shi kaimɔ akɛ, suɔmɔ kɛha Yehowa kɛ naanyo gbɔmɔ kanyaa anɔkwale Kristofoi koni amɛshiɛ, kɛji akɛ wɔsumɔɔɔ ni wɔjeɔ shishi wɔwieɔ huhuuhu wɔtsɔɔ gbɔi akɛni enɛ kɛ wɔsu kɛ baŋ kpaaa gbee.—Mateo 22:37-39.
19. Mɛni hewɔ Yehowa sumɔɔɔ jwɛŋmɔi enyɔnyɔ nitsumɔ lɛ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔka sɔɔmɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkɛhaa lɛ lɛ wɔkwɛ?
19 Kɛji akɛ nɔ ko tsirɛɛɛ wɔ ni wɔshiɛ lɛ, belɛ wɔsuɔmɔ kɛha Yehowa kɛ wɔhe ni wɔkɛfɔɔ enɔ lɛ ji nɔ ko ni yɔɔ wɔjwɛŋmɔŋ kɛkɛ. David wo Salomo ŋaa akɛ: “Le otsɛ Nyɔŋmɔ lɛ, ni osɔmɔ lɛ kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma naa! Ejaakɛ Yehowa taoɔ tsuii fɛɛ amli, ni ele yitseiaŋ jwɛŋmɔi fɛɛ.” (1 Kronika 28:9) Akɛ jwɛŋmɔi enyɔnyɔ nitsumɔ eshishiuuu Yehowa. Sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ni wɔkɛ wɔhe woɔ daa lɛ po esaaa ehiɛ kɛji akɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsu ‘kɛji akɛ wɔmiimia wɔhiɛ waa’ lɛ mli nɔ ko bibioo ko pɛ wɔkɛhaa. (Luka 13:24) No hewɔ lɛ esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo kɛ anɔkwayeli asusu gbɛfaŋnɔ ni enaa yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he ni ebi lɛ diɛŋtsɛ ehe akɛ: ‘Ani miifee fɛɛ ni manyɛ?’ Ekolɛ ehe baahia ni wɔfee tsakemɔi yɛ nibii ni he hiaa wɔ titrii lɛ amli.
Mɛi Krokomɛi Anɔkwɛmɔ nii Kanya lɛ Koni “Efee Ekpakpa”
20. Mɛni hewɔ esa jogbaŋŋ akɛ aaapɛi nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa ni nanemɛi Kristofoi kɛfɔ shi lɛ amli lɛ?
20 “Wɔkɛ wɔhe etooo mɔ ko he” yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ ni wɔkɛhaa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ mli. (Galatabii 6:4) Shi kɛlɛ, mɛi krokomɛi anɔkwɛmɔ nɔ kpakpa lɛ baanyɛ akanya wɔ ni wɔfee babaoo yɛ bei pii amli. Bɔfo Paulo diɛŋtsɛ kɛɛ: “Nyɛkasea mi, taakɛ bɔ ni mi hu mikaseɔ Kristo lɛ.” (1 Korintobii 11:1) Agbɛnɛ susumɔ bei abɔ ni wɔnyɛmimɛi lɛ kɛwoɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli daa nyɔŋ nɔ lɛ he. Yɛ U. S. Amerika lɛ, shiɛlɔi aŋmlɛtswaa ni aja mli lɛ etee hiɛ kɛjɛ 8.3 yɛ 1979 mli kɛyashɛ 9.7 yɛ 1987. Wɔ nyɛmimɛi lɛ miiha be ni amɛkɛwoɔ shiɛmɔ mli lɛ miiya hiɛ fiofio. Ani eji anɔkwale yɛ ohe?
21. Mɛni etsirɛ mɛi pii ni amɛkɛ amɛhe ewo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ? Feemɔ enɛ he nɔkwɛmɔ nɔ.
21 Akɛni mɛi krokomɛi anɔkwɛmɔ nɔ etsirɛ amɛ hewɔ lɛ, mɛi pii kɛ amɛhe miiwo daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ California (U.S.A.) lɛ, nyɛmiyoo fioo ko ni atsɛɔ lɛ Angela nine shɛ heloo gbɛfaŋ nitsumɔ ko ni kɔlegi ni esumɔɔ ni abaawo enikasemɔ he nyɔmɔ fɛɛ aha lɛ. Nɔ ni Angela hala moŋ ji fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ. Mɛni ji obalayoo nɛɛ yiŋtoo? Ekɛɛ: “Kɛ mikɛ mihe bɔ gbɛgbalɔi pii ahe lɛ, minyɛɔ minaa miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli diɛŋtsɛ ni jeee yɛ amɛteŋ pɛ kɛkɛ, shi moŋ yɛ wekukpaa ni ka amɛkɛ Yehowa teŋ lɛ mli. Miitao ni minine ashɛ miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli ni mli kwɔ nɛɛ eko nɔ.
22. Mɛni ji sɛɛnamɔi ni jɛɔ nii ni wɔkase lɛ kɛ nitsumɔ mli baa lɛ ekomɛi?
22 Ani ootao “miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli ni mli kwɔ” lɛ eko? Belɛ “ŋɔɔ ohiɛ ofɔ Yehowa nɔ ni ofee ekpakpa”! Ha nɔ ni ole lɛ atsirɛ bo ni ofee babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli. Nii ni okase lɛ ni okɛaatsu nii yɛ oshihilɛ mli lɛ baaha omumɔŋ nɔyaa lɛ aje kpo yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ ni ehe baaba sɛɛnamɔ aha mɛi krokomɛi yɛ yiwalaheremɔ gbɛ nɔ. (1 Timoteo 4:15, 16) Belɛ eba akɛ wɔ fɛɛ wɔɔkpɛlɛ Paulo wiemɔi ni yɔɔ Filipibii 4:9 lɛ nɔ: “Nii hu ni nyɛkase ni nyɛmɔ mli ni nyɛnu ni nyɛna yɛ mihe lɛ, nomɛi nɔŋŋ nyɛfea, ni hejɔlɛ Nyɔŋmɔ lɛ kɛ nyɛ ahi shi.a
[Shishigbɛ niŋmai]
a Ajie kɛjɛ August 15, 1988 Watchtower lɛ mli.
Saji ni Akɛtiɔ Mli
◻ Te esa akɛ wɔfee kwɛ ni wɔkwɛɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ Iɛ mli ashwishwɛ lɛ mli lɛ wɔha tɛŋŋ?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔha bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi yeɔ haa Iɛ hilɛ aya hiɛ?
◻ Mɛni hewɔ jwɛŋmɔ bɛ mli akɛ wɔɔtiu heloo gbɛfaŋ nibii esɛɛ Iɛ?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtiu toiŋjɔlɛ sɛɛ yɛ asafo Iɛ mli?
◻ Mɛni esa akɛ ekanya wɔ ni wɔna sɔɔmɔ nitsumɔ Iɛ mli gbɛfaŋnɔ kɛmɔ shi?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]
Efaaa kɛkɛ akɛ aaana mumɔŋ fatɔi kɛ tɔmɔi. Esa akɛ atsu he nii ni wɔjaje loo wɔsaa enɛɛmɛi!
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 16]
Mɛi ni diɔ ninamɔ sɛɛ Iɛ kɛ “piŋmɔi pii” baa amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ yɛ be babaoo mli