Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w89 1/15 bf. 15-20
  • Bɔ Ni Baptisimɔ Baanyɛ Ahere Wɔyiwala

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Bɔ Ni Baptisimɔ Baanyɛ Ahere Wɔyiwala
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Bɔ Ni Baptisimɔ Hereɔ Mɔ Yiwala
  • Hesaa Kɛha Baptisimɔ
  • Baptisimɔ Yɛ Obalaŋtaiaŋ
  • Fɔlɔi Agbɛnaa Nii
  • Nii Ni Wɔɔkwɛ Kɛteke Baptisimɔ
  • Baptisimɔ Baanyɛ Ahere Wɔyiwala
  • Mɛni Hewɔ Esa akɛ Abaptisi Bo?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2002
  • Nɔ Hewɔ Ni Ehe Miihia Ni Abaptisi Kristofoi Fɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2018
  • Baptisimɔ kɛ Wekukpãa ni Kã Okɛ Nyɔŋmɔ Teŋ
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Ha Efee Oti ni Ma Ohiɛ akɛ Obaasɔmɔ Nyɔŋmɔ Kɛya Naanɔ
    Nilee Ni Kɛ Mɔ Yaa Naanɔ Wala Mli
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
w89 1/15 bf. 15-20

Bɔ Ni Baptisimɔ Baanyɛ Ahere Wɔyiwala

“Numiimɔ . . . hereɔ wɔ.”​—1 PETRO 3:​21, The Emphatic Diaglott.

1, 2. Mɛni he hiaa loo abiɔ dani mɔ ko atsɔ nu mli baptisimɔ mli?

YEHOWA yɛ taomɔnii pɔtɛɛ ko kɛha mɛi ni taoɔ yiwalaheremɔ lɛ. Esa akɛ amɛna anɔkwale nilee, amɛkɛ hemɔkɛyeli atsu nii, amɛtsake amɛtsui kɛjɛ amɛhe eshai amli, amɛtsake amɛjwɛŋmɔ, amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ, ni amɛtsɔ batsimɔ mli akɛ heyelilɔi. (Yohane 3:​16; 17:3; Bɔfoi lɛ Asaji 3:​19; 18:⁠8) Esa akɛ mɛi ni taoɔ baptisimɔ lɛ akpɛlɛ nɔ yɛ faŋŋ mli akɛ yɛ Yesu afɔleshaa lɛ hewɔ lɛ amɛtsake amɛtsui kɛjɛ amɛhe eshai amli ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa. Esa akɛ amɛnu shishi hu akɛ henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ haa ayɔseɔ amɛ akɛ Yehowa Odasefoi.

2 Baptisimɔ gbɛjianɔtoo lɛ fɛɛ, ni nɛkɛ hemɔkɛyeli kpojiemɔ yɛ mɛi fɛɛ ahiɛ nɛɛ fata he lɛ he miihia kɛha yiwalaheremɔ. (Romabii 10:10) Ama enɛ nɔ mi yɛ be mli ni bɔfo Petro ŋma akɛ: “Numiimɔ . . . hereɔ wɔ” lɛ. (1 Petro 3:​21, The Emphatic Diaglott) Shi te esa akɛ wɔnu nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ashishi diɛŋtsɛ wɔha tɛŋŋ? Mɛni ji nɔ ni emli saji lɛ tsɔɔ?

Bɔ Ni Baptisimɔ Hereɔ Mɔ Yiwala

3. Te obaamua 1 Petro 3:​18-21 naa yɛ bo diɛŋtsɛ owiemɔi amli oha tɛŋŋ?

3 Petro tsɔɔ akɛ Yesu shiɛ fɔbuu sane etsɔɔ mumɔi fɔji ni awo amɛ tsuŋ lɛ, daimonioi ni akɛ naanɔ kpaai efimɔ amɛ ato kɛha Yehowa gbi wulu lɛ mli kojomɔ lɛ yɛ egbohiiashitee lɛ sɛɛ. Amɛfeee toiboo no hewɔ lɛ amɛtsake amɛhe gbɔmɛi ni amɛkɛ yei bana bɔlɛ “beni Nyɔŋmɔ ŋmɛ etsui shi ni emɛ aahu yɛ Noa gbii lɛ amli, beni afeɔ adeka kpeteŋkpele lɛ, nɔ mli ni ahere mɛi fioo, ni ji mɛi kpaanyɔ [Noa, ebihii lɛ, kɛ amɛŋamɛi] lɛ, asusumai ayiwala yɛ kɛtsɔ nu mli lɛ.” Petro kɛfata he akɛ: “No nɔŋŋ agbɛnɛ ehereɔ wɔ hu wɔyiwala yɛ baptisimɔ ni akɛ no to he Okadi lɛ mli, nɔ ni jeee hewolo nɔ muji jiemɔ [ ni he hiaa kɛkɛ], shi moŋ eji henilee kpakpa kpaŋmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ kpaŋɔ, kɛtsɔ Yesu Kristo shitee lɛ nɔ.”​—1 Petro 3:​18-21;1 Mose 6:​1, 2; 2 Petro 2:4; 2 Korintobii 7:⁠1.

4. Mɛni Petro wiɛɔ he beni ekɛɛ “ni akɛ no to okadi” lɛ?

4 Mɛni ji nɔ ni Petro tsɔɔ beni ekɛɛ, “ni akɛ no to he okadi lɛ”? Eetsɔɔ akɛ baptisimɔ ni damɔ hemɔkɛyeli nɔ lɛ tamɔ bɔ ni abaa Noa kɛ eweku lɛ yi, beni akɛ amɛ fo nu afua lɛ ni kpata mɛi ni yɔɔ adeka lɛ sɛɛ lɛ ahiɛ lɛ. Taakɛ hemɔkeyeli he bahia Noa koni ekɛkpɛ adeka lɛ, esa akɛ mɛi fɛɛ ni bafeɔ Yesu Kristo kaselɔi kɛ Yehowa Odasefoi ni abaptisi amɛ lɛ ana hemɔkɛyeli koni amɛnyɛ amɛdamɔ nɔnyɛɛ ni nɛkɛ jeŋ ni bɛ hemɔkɛyeli nɛɛ kɛ enyɔŋmɔ, ni ji Satan Abonsam kɛaaba amɛnɔ lɛ naa.​—Hebribii 11:​6,7; 1 Yohane 5:⁠19.

5. Mɛni hewɔ yiwalaheremɔ baa “kɛtsɔɔ Yesu Kristo shitee lɛ nɔ” lɛ?

5 Baptisimɔ lɛ diɛŋtsɛ jeee nɔ ni hereɔ mɔ yiwala lɛ. Eyɛ mli akɛ esa akɛ ‘wɔjie hewolo nɔ muji’ lɛ moŋ, shi no pɛ hereee wɔyiwala.Shi moŋ, yiwalaheremɔ lɛ baa “kɛtsɔɔ Yesu Kristo shitee lɛ nɔ.” Esa akɛ mɛi ni abaabaptisi amɛ lɛ ana hemɔkɛyeli akɛ yiwalaheremɔ baanyɛ aba akɛni Nyɔŋmɔ Bi lɛ gbo afɔleshaa gbele ni atee lɛ shi lɛ hewɔ. Esa ake amɛkpɛlɛ Yesu nɔ akɛ amɛ nuŋtsɔ ni yɔɔ hewalɛ akɛ ekɛaakojo hiɛkalɔi kɛ gbohii. Petro kɛɛ: “Mɔ ni yɔɔ Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ, akɛni etee ŋwɛi, ni aŋɔ ŋwɛibɔfoi kɛ hegbɛi kɛ hewalɛi awo eshishi lɛ.”​—1 Petro 3:⁠22.

6. Bɔni afee ni wɔna henilee kpakpa lɛ, mɛni esa akɛ mɔ ni taoɔ baptisimɔ lɛ efee momo?

6 Petro hu kɛ baptisimɔ to “henilee kpakpa kpaŋmɔ ni akɛ Nyɔŋmɔ kpaŋɔ” he. Dani mɔ ko aaana henilee kpakpa lɛ, ebaabi ni mɔ ni abaptisiɔ lɛ lɛ atsake kɛje ehe eshai amli, etsake ejwɛŋmɔ ni etsi ehe kɛjɛ egbɛ fɔŋ lɛ nɔ, ni ejɔɔ ehe nɔ kwraa eha Yehowa Nyɔŋmɔ yɛ sɔlemɔ mli kɛtsɔ Yesu Kristo nɔ. Kɛji akɛ mɔ ni abaptisi lɛ lɛ na nakai henilee kpakpa lɛ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ taomɔnii ni ehiɔ shi yɛ naa lɛ nɔ lɛ, ehiɔ shi yɛ yiwalaheremɔ shihilɛ ni biii ni Yehowa abu lɛ fɔ lɛ mli.

Hesaa Kɛha Baptisimɔ

7. Yɛ baptisimɔ he lɛ, mɛni ji nɔ ni Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi lɛ efee?

7 Beni Yesu fa esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛbaptisi kaselɔi lɛ, ekɛɛɛ amɛ akɛ amɛtsɔ nu amɛshwa mɛi ni heee yeee akpei abɔ lɛ ayiteaŋ. Shi mɛni ji nɔ ni Kristendom maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔi lɛ efee? Yɛ India he lɛ, Jesuit Francis Xavier ŋma yɛ 1545 akɛ: “Yɛ Travancore maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ . . . mibaptisi hii, yei kɛ gbekɛbii fe akpei nyɔŋma yɛ nyɔji fioo pɛ mli. . . . Mitee kɛjɛ akrowa kome kɛtee akrowa kroko ni mifee amɛ Kristofoi.” Enɛ jeee gbɛ ni Yesu Kristo tsɔɔ nɔ ‘efeɔ Kristofoi.’ Esa akɛ gbɔmɛi lɛ ahe asa kɛha baptisimɔ.

8. Mɛni ji nɔ ni woji ni akɛɛ Paulo ŋma lɛ kɛɔ yɛ mɛi ni kɛ amɛhe haa kɛha baptisimɔ lɛ ahe?

8 Mɛi komɛi po ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi yɛ bɔfoi lɛ abe lɛ sɛɛ lɛ he ye akɛ esa akɛ ana taomɔnii ko ni yɔɔ veveeve yɛ mɛi ni kɛ amɛhe haa akɛ abaptisi amɛ lɛ ahe. Yɛ nɛkɛ gbɔmɛi ni taoɔ baptisimɔ lɛ ahe lɛ, woji ni jɛɛɛ Biblia mli lɛ kɛ tɔmɔ kɛɔ akɛ bɔfo Paulo kɛɛ: “Apɛi amɛjeŋba kɛ amɛshihilɛ mli . . . kɛ amɛboteko gbalashihilɛ mli lɛ, amɛkase bɔ ni abɔɔɔ ajwamaŋ, shi moŋ amɛbote gbalashihilɛ mli yɛ mla naa. . . . Kɛ ajwamaŋbɔlɔ ko ba lɛ, ekpa enyenyeŋtswibɔɔ lɛ, kɛ jeee nakai lɛ akpoo lɛ. Kɛ mɔ ni feɔ wɔŋ amagai ba lɛ, aha eshi nakai nitsumɔ lɛ, aloo akpoo lɛ. . . . Kɛ mɔ ni efee eshai ni atsiii ta lɛ, . . . ashwaifeelɔ, ŋkunyaayelɔ, ŋulamiiaŋkwɛlɔ, nibilɔ, aloo mɔ ni klaa lɛ, . . . mɔ ni feɔ sɛbɛi, mɔ ni fimɔɔ mɔ, aloo mɔ ni biɔ sisai anii lɛ, mɔ ni gbaa lɛ, mɔ ni kwɛɔ dɛ lɛ . . . aka mɛnɛɛmɛi akwɛ yɛ be ko mli da . . . ni kɛji akɛ amɛshi enɛɛmɛi fɛɛ lɛ, ahere amɛ; shi kɛji akɛ amɛkpɛlɛɛɛ akɛ amɛaakpa amɛnitsumɔi nɛɛ lɛ, esa akɛ akpoo amɛ.”

9. Mɛni hewɔ asafoŋ onukpai lɛ kɛ mɔ ni taoɔ baptisimɔ lɛ susuɔ saji ahe lɛ?

9 Yehowa Odasefoi enyiɛɛɛ niŋmaai ni jɛɛɛ ŋmalɛi amli tamɔ nɔ ni atsɛ yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ asɛɛ. Shi onukpai lɛ kɛ mɛi ni taoɔ baptisimɔ lɛ kpeɔ ni amɛgbaa sane. Mɛni hewɔ? Bɔni afee ni ama nɔ mi akɛ nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ji heyelilɔi ni anaa ŋwɛi taomɔnii lɛ yɛ amɛhe ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa. (Bɔfoi lɛ Asaji 4:4; 18:8; 2 Tesalonikabii 3:⁠2) Sanebimɔi ni yɔɔ wolo Organized to Accomplish Our Ministry lɛ mli lɛ yeɔ buaa ni anaa kɛji akɛ mɔ lɛ he esa kɛha baptisimɔ. Kɛ saji komɛi yɛ ni mɔ lɛ nuuu shishi lɛ, aloo eshihilɛ kɛ ŋwɛi taomɔnii kpaaa gbee lɛ, onukpai lɛ yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaaye amɛbua lɛ yɛ mumɔŋ.

10. Kɛ wɔmiisumɔ ni abaptisi wɔ lɛ, mɛɛ su esa akɛ wɔna?

10 Kɛ wɔhiɛ sɔ Nyɔŋmɔ mlihilɛ yɛ yelikɛbuamɔ ni ekɛha wɔ koni wɔkase eyiŋtoo lɛ ahe nii lɛ, wɔbaafee tamɔ gbɔmɛi ni Paulo shiɛ etsɔɔ amɛ yɛ Antiokia yɛ Ashia Bibioo lɛ. Yɛ Yudafoi ashitee-kɛ-woo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, “beni jeŋmajiaŋbii lɛ nu enɛ lɛ, [hegbɛ ni amɛna akɛ Nyɔŋmɔ aaakpɛlɛ amɛnɔ lɛ he lɛ] amɛna miishɛɛ, ni amɛwo Nuŋtsɔ lɛ hiɛ nyam, ni mɛi abɔ ni ajie ato naanɔ wala lɛ he ye.” (Bɔfoi lɛ Asaji 13:48) Abaptisi heyelilɔi ni tamɔ nɛkɛ.

Baptisimɔ Yɛ Obalaŋtaiaŋ

11. Ani eja gbɛ akɛ obalaŋta aaajɔɔ ehe nɔ eha Nyɔŋmɔ, ni mɛni hewɔ ohaa hetoo nakai?

11 Mɛi ni fata “mɛi abɔ ni ajie ato naanɔ wala” lɛ ahe lɛ ji obalaŋtai komɛi. Eyɛ mli akɛ atuu Samuel kɛ Yohane Baptisilɔ lɛ aha Nyɔŋmɔ dani afɔ amɛ moŋ, shi fɔlɔi nyɛŋ afee henɔjɔɔmɔ amɛha amɛbii. (1 Samuel 1:​11, 24-28; 2:​11, 18, 19; Luka 1:​15, 66) Shi yɛ Biblia mli tsɔsemɔ kpakpa hewɔ lɛ, obalaŋtai pii yaa amɛhiɛ kɛyashɛɔ baptisimɔ he. Nyɛmiyoo ko ni ji maŋsɛɛ sanekpakpashiɛlɔ ni abaptisi lɛ beni enako afii nyɔŋmai enyɔ lɛ ŋma akɛ: “Efeɔ mi akɛ ajɔɔ minɔ akɛ misɔmɔ mi-Bɔlɔ lɛ kɛjɛ be mli ni mibayoo akɛ eyɛ shihilɛ mli beebe, shi beni mibana ehe anɔkwale nilee ni mibale eyiŋtoi lɛ, miyasumɔ akɛ abaptisi mi koni mikɛye nakai anɔkwa sane lɛ he odase yɛ faŋŋ. Ni kɛlɛ, Awo yiŋ fee lɛ kɔshikɔshi akɛ benɛ mileee nɔ ni mifeɔ lɛ, no hewɔ lɛ ewo ŋaa akɛ mimɛ fioo kɛyashi be mli ni mɔ kroko he aaasa akɛ abaptisi lɛ.” Ana yoo ko ni miitao baptisimɔ, ni nyɛmiyoo nɛɛ kɛfata he akɛ: “Ajeee gbɛ atsɔseee mɛi ni taoɔ baptisimɔ lɛ yɛ gbɛ krɛdɛɛi komɛi anɔ yɛ nakai gbii lɛ amli, eyɛ mli akɛ mɔ ni Asafo lɛ ehala lɛ akɛ Sɔɔmɔ Nɔkwɛlɔ . . . lɛ kɛ mlihilɛ wie etsɔɔ mi yɛ bɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ nɔ ni mitaoɔ mafee lɛ mli lɛ. Mikɛ miishɛɛ kpɛlɛ nɔ ni ewie lɛ fɛɛ nɔ, ni yɛ Hɔgbaa leebi ko yɛ May 1921 lɛ, abaptisi mi kɛ [yoo lɛ].”

12. Te nyɛminuu Russell susu henɔjɔɔmɔ ni gbekɛ aaafee lɛ he eha tɛŋŋ?

12 Yɛ afi 1914 lɛ, C. T. Russell (ni no mli lɛ eji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ) lɛ nine shɛ wolo ko nɔ ni naanyo Kristofonyo ko miibi kɛji akɛ esa akɛ ewo ebinuu ni eye afii 12 lɛ hewalɛ koni ejɔɔ ehe nɔ eha Nyɔŋmɔ. Russell ha hetoo akɛ: “Kɛ mi ji bo lɛ, minyɛŋ enɔ miwoŋ henɔjɔɔmɔ mli, shi mikɛbaawo ejwɛŋmɔ mli akɛ no pɛ ji gbɛ ni sa kɛha gbɔmɛi fɛɛ ni yɔɔ nilee ni amɛbana Nyɔŋmɔ he anɔkwale nilee kɛ eyiŋtoo ni yɔɔ nyam lɛ hu he nilee . . . Kɛ henɔjɔɔmɔ bɛ lɛ, mɔ ko mɔ ko nyɛŋ ana naanɔ wala . . . Henɔjɔɔmɔ nyɛŋ aye obinuu lɛ awui, shi ebaaye ebua lɛ babaoo. . . . Namɔ baanyɛ akɛɛ akɛ gbekɛ ni eye afii nyɔŋma nyɛŋ anu aloo eyoo nɔ ni henɔjɔɔmɔ ji diɛŋtsɛ lɛ shishi yɛ jwɛŋmɔŋ kɛ wiemɔ kɛ nifeemɔ naa? Kɛ mikwɛ misɛɛ lɛ, minyɛɔ minaa akɛ mijɔɔ mihe nɔ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ beni mida fe lɛ fioo kɛteke afii nyɔŋma kɛ enyɔ.”

13. Mɛni ji nɔ ni nɛkɛ wolo nɛɛ kɛɛ obalaŋtai aaafee afii 94 ni eho nɛ?

13 Zion’s Watch Tower ni je kpo yɛ July 1, 1894 lɛ kɛɛ: “Kɛha gbekɛbii kɛ obalaŋtai fɛɛ ni asumɔɔ ni amɛkɛ amɛtsuii eha Nyɔŋmɔ lɛ, ni amɛmiibɔ mɔdɛŋ ni amɛnyiɛ Yesu sɛɛ daa gbi lɛ, BUU MƆƆ lɛ kɛ eŋamɔi miiha amɛ. Wɔle gbekɛbii bibii lɛ ateŋ mɛi komɛi ni sumɔɔ Yesu, ni amɛhiɛ gbooo akɛ amɛaadamɔ shi amɛha Yesu yɛ gbekɛbii ni sumɔɔɔ lɛ lɛ aloo amɛsumɔɔɔ ni amɛsa ehiɛ lɛ ateŋ; ni amɛji mɛi ni yɔɔ ekaa ni amɛyeɔ Nyɔŋmɔ anɔkwale kɛ aŋmɔ amɛ po ni amɛnanemɛi skulbii susuɔ akɛ amɛji gbɔmɛi sɔrɔto po yɛ be mli ni amɛgbaa amɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. Ni eŋɔɔ wɔnaa akɛ wɔna obalaŋtai komɛi, ni amɛkɛ ekaa ekpoo je lɛ kɛ etaomɔnii kɛ ekɔnɔi akɛ amɛfata mɛi ni yeɔ anɔkwale fe fɛɛ ni [amɛjɔɔ] amɛwala nɔ amɛha Nuŋtsɔ lɛ ahe. Mɛi ni yeɔ buaa wɔ yɛ wɔnitsumɔ he lɛ, kɛ agbɛnɛ mɛi ni eye omanye yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ateŋ mɛi pii kã he amɛji obalaŋtai.” Kɛji akɛ oji obalaŋta po lɛ, mɛni hewɔ okɛ ofɔlɔi ewieee ohenɔjɔɔmɔ kɛmiiha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ he?

Fɔlɔi Agbɛnaa Nii

14. Mɛɛ sɛɛnamɔi obalaŋtai ni jɔɔ amɛhe nɔ amɛhaa Yehowa lɛ anine shɛɔ nɔ?

14 Susumɔ sɛɛnamɔi ni gbekɛbii ni nine shɛɔ fɔlɔi agbɛtsɔɔmɔ ni kɛ amɛ yaa baptisimɔ mli lɛ naa mli ŋɔɔmɔ lɛ he okwɛ. (Efesobii 6:⁠4) Mumɔŋ nibii ahe susumɔ yeɔ buaa amɛ koni amɛjo je nɛŋ tsɔnei ni duɔ mɔ lɛ kɛ ehe nibii ni fimɔɔ amɛ lɛ anaa foi. (1 Yohane 2:​15-17) Amɛkpaaa yibii ni jɛɔ ‘nii ni aduɔ yɛ heloo mli’ baa lɛ eko. (Galatabii 6:​7, 8) Akɛni atsɔɔ amɛ ni amɛhi shi akɛ mɛi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei hewɔ lɛ, amɛjie Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ akpo. (Galatabii 5:​22, 23) Akɛni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ hewɔ lɛ, amɛnaa amɛkɛ lɛ teŋ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa mli ŋɔɔmɔ. Ni akɛni amɛkase akɛ esa akɛ amɛkɛ ‘amɛhiɛ afɔ Yehowa nɔ’ hewɔ lɛ, ŋwɛi nilee kudɔɔ amɛ ni amɛnyiɛɔ yɛ gbɛi fɛfɛji kɛ hejɔlɛ gbɛi anɔ.​—Abɛi 3:​5, 6, 13, 17.

15. Mɛni ji nɔ ni fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ baanyɛ afee ni amɛkudɔ amɛbii lɛ shihilɛ?

15 Akɛni Yehowa ni ajɔɔ he nɔ ahaa lɛ lɛ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa obalaŋtai hewɔ lɛ, esa akɛ fɔlɔi ni ji Kristofoi afee nɔ fɛɛ nɔ ni amɛaanyɛ ni amɛkɛkudɔ amɛbii lɛ ashihilɛ. Taakɛ Timoteo ji lɛ, abaanyɛ atsɔɔ gbekɛbii Ŋmalɛi lɛ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi bɔni afee ni ‘amɛya nɔ amɛhi shi yɛ nibii ni amɛkase ni aha amɛhe amɛyɛ lɛ amli.’ (2 Timoteo 3:​14, 15) Fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ baanyɛ ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ shihilɛ kpakpa lɛ afee tamɔ afabaŋ ko ni amɛfo amɛwo amɛbii ahe, ni amɛkɛ wekukpaa ni ka amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ lɛ kɛ amɛ niiashikpamɔ kɛ yiŋkpɛɛ ni sa afee tsɔsemɔ amɛha amɛ. Kɛ akudɔ amɛ jogbaŋŋ lɛ, obalaŋtai lɛ ahe mɔdɛŋbɔɔ nɛɛ efeŋ efolo.​—Abɛi 22:⁠6.

16. Mɛni esa akɛ obii lɛ ana yɛ onɔkwɛmɔnɔ kɛ onitsɔɔmɔ mli?

16 Tsɔ nɔkwɛmɔ nɔ kɛ nitsɔɔmɔ nɔ oye obua obii lɛ ni amɛna husu ni ka Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ kɛ Satan nɔ lɛ teŋ lɛ yɛ faŋŋ mli. Tsɔɔmɔ amɛ akɛ anyɛŋ aŋmɛɛ saji ahe ni akɛ je nɛɛ asaa, akɛ esa akɛ Kristofoi akpoo heshishiumɔ nibii lɛ, miishɛɛnamɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ bɛ mli, hiɛkɔɔ kɛ enaanyobɔɔi lɛ. (1 Korintobii 15:​33; 2 Korintobii 4:⁠2) Tsɔ osubaŋ, onitsɔɔmɔ kɛ nɔkwɛmɔ nɔ nɔ oha obii lɛ ale bɔ ni je lɛŋ miishɛjemɔ kɛ akɔnɔi jeee fɛi ha lɛ, kɛ bɔ ni alaka je lɛŋ bii lɛ kwraa aha kɛ akɛto Yehowa Odasefoi ahe lɛ. Tsɔɔmɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ etsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ enyiɛ ohiɛ lɛ mli, bɔ ni eye ebua bo ni okakplaŋ kɛmiiya gbɛ ni kɛ bo baaya haomɔ mli lɛ nɔ, bɔ ni ewajeɔ bo yɛ haomɔ kɛ awerɛho bei amli lɛ mli. Kaatɔ̃ kɔkɔɔkɔ ni osusu akɛ kɛji akɛ aŋmɛ gbɛ ni obii lɛ tsɔ je lɛŋ henɔwomɔ, hiɛkɔɔ, yakayaka miishɛɛnamɔ kɛ buului anifeemɔ gbɛi lɛ anɔ lɛ, amɛbaatsɔmɔ heyelilɔi. Buu obii lɛ ahe kɛjɛ hewalɛ fɔŋŋ ni enaa yɛ mɛi anɔ lɛ ahe ni oye obua amɛ ni amɛgbala amɛsuɔmɔnaa nii kɛ hiɛnɔkamɔi amɛma Yehowa nɔ dani je nɛɛ atsɔ obii lɛ tsɔne.

Nii Ni Wɔɔkwɛ Kɛteke Baptisimɔ

17. (a) Mɛni hewɔ Kristofoi komɛi ni abaptisi amɛ lɛ gbɔjɔɔ yɛ mumɔŋ ekoŋŋ lɛ? (b) Te esa akɛ wɔsusu wɔ henɔjɔɔmɔ lɛ he wɔha tɛŋŋ?

17 Kɛ oji obalanyo aloo oda hu lɛ, ŋwanejee ko bɛ he akɛ mɔ ni taoɔ baptisimɔ lɛ baasumɔ ni ehi shi akɛ mɔ ni yeɔ Yehowa anɔkwale. Shi mɛni hewɔ Kristofoi komɛi ni abaptisi amɛ lɛ gbɔjɔɔ yɛ mumɔŋ ekoŋŋ lɛ? Eyɛ mli akɛ nibii sɔrɔtoi pii fata he moŋ, shi shishitoo nɔ titri ko yɛ ni no ejɛ​—bɔ ni anuuu nɔ ni henɔjɔɔmɔ tsɔɔ lɛ fɛɛ shishi. Ejeee akɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha nitsumɔ ko. No baaha wɔtsu nii yɛ be fɛɛ mli shi no efeŋ wɔ mumɔŋ gbɔmɛi. Ehe miihia ni okai akɛ jeee nitsumɔ ko wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha lɛ shi moŋ Mɔ ko​—Yehowa Nyɔŋmɔ. Enɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔkatɔ̃ yɛ susumɔ ni wɔɔsusu wɔ henɔjɔɔmɔ lɛ he akɛ eji jabejabe nifeemɔ ko ni esa akɛ wɔtsɔ nɔ dani wɔtsu nii lɛ mli. Esa akɛ asusu henɔjɔɔmɔ ni afeɔ lɛ he akɛ wekukpaa ni he hiaa ni aboteɔ mli ni esa akɛ abu he ni ahiɛ mli yɛ be fɛɛ mli. Wɔye Yesu Kristo nɔkwɛmɔ nɔ lɛ yɛ enɛ gbɛfaŋ. Gbalɛ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ bɔ ni ejie su ni yɔɔ etsui mli lɛ kpo yɛ be mli ni ekɛ ehe ha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ: “Naa, miba . . . ni mibafee bo, Nyɔŋmɔ, osuɔmɔnaa nii lɛ, ni omla lɛ yɛ mitsui mli.”​—Lala 40:​7-9; Hebribii 10:​5-10.

18. Nyɔŋmɔ mla lɛ yɛ Yesu “tsui mli” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

18 Yehowa mla yɛ Yesu “tsui mli” yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ekɛɛ Yudanyo woloŋmalɔ ko akɛ Yehowa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ ji mɔ kome ni mɔ ko mɔ ko bɛ dɔŋŋ, ni ekɛ enɛ ma bɔ ni Yehowa nɔ kwɔ fe fɛɛ lɛ nɔ mi. Kɛkɛ ni Yesu tsɔɔ akɛ nɔ ni hɔ Nyɔŋmɔ mla lɛ mli ji Yehowa ni wɔɔjɛ wɔtsui muu fɛɛ mli wɔsumɔ lɛ, kɛ wɔshishinumɔ, kɛ wɔhewalɛ, yɛ be mli ni wɔsumɔɔ wɔnaanyo tamɔ wɔ diɛŋtsɛ wɔhe. (Marko 12:​28-34) No ji yiŋtoo titri hewɔ ni Yesu baanyɛ akɛɛ akɛ, ‘Miisumɔ ni mafee bo Nyɔŋmɔ osuɔmɔnaa nii’ lɛ. Enyɛ ekɛ ehe kpɛtɛ nɛkɛ gbɛ nɛɛ he yɛ anɔkwayeli mli yɛ kaai kɛ amanehului ni mli wa fe fɛɛ lɛ fɛɛ sɛɛ, jeee akɛ ena akɛ enɛ ji nitsumɔ ko ni hi kɛkɛ, shi moŋ yɛ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ni ka ekɛ Yehowa Nyɔŋmɔ teŋ lɛ hewɔ. Kɛ wɔ hu wɔkpɛlɛ nɔ akɛ Yehowa ji mɔ ni kwɔ fe fɛɛ ni wɔtsɔ suɔmɔ nɔ wɔkɛ wɔhe kpɛtɛ ehe gbagbalii ni anyɛɛɛ agbala wɔkɛ lɛ teŋ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhi shi yɛ wɔhenɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ lɛ naa.

19. Mɛɛ tsakpaa ka wekukpaa ni ka wɔkɛ Yehowa kɛ nitsumɔ ni wɔtsuɔ lɛ teŋ?

19 Shi, tsakpaa ko ka wekukpaa ni ka wɔkɛ Nyɔŋmɔ lɛ kɛ nii ni wɔtsuɔ lɛ teŋ. Wɔjieɔ suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ Yehowa kɛtsɔɔ Maŋtsɛyeli Shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ. Yɛ enɛ mli lɛ, Grant Suiter ni egbo, ni tsutsu lɛ eji Yehowa Odasefoia Nɔyeli Kuu lɛ mli nyo lɛ ŋma be ko akɛ: “Yɛ be mli ni miboɔ [nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko] toi yɛ be mli ni ewieɔ hegbɛi ni ena ni ekɛsɔmɔɔ Yehowa kɛ gbɛnaanii ni ka enɔ ni ekɛfeɔ nakai lɛ he lɛ, miyoo nɔ ni esa akɛ mafee kɛ nɔ ni misumɔɔ ni mafee. No hewɔ lɛ, mijɔɔ mihe nɔ miha Yehowa, ni miweku lɛ mli bii krokomɛi hu fee nakai nɔŋŋ yɛ nakai be lɛ mli. Yɛ October 10,1926 lɛ, wɔ fɛɛ wɔkɛ nu mli baptisimɔ fee wɔhe nɔ ni wɔjɔɔ wɔha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ he okadi, yɛ San Jose, California. . . . Yɛ baptisimɔ lɛ sɛɛ lɛ, . . . mitsɛ kɛɛ onukpa ni kwɛɔ baptisimɔ lɛ nɔ lɛ akɛ: ‘Anyɛmimɛi, nyɛ nyɛkɛ woji lɛ kpaa shi lɛ, aloo jeee nakai? Wɔmiisumɔ ni wɔtsu nakai nitsumɔ lɛ eko bianɛ.’ No hewɔ lɛ wɔweku lɛ je sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ shishi.” Ŋmɛnɛ, gbɔmɛi ni he saa lɛ jeɔ shishi amɛnaa sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ kɛ shishinumɔ kpakpa dani abaptisiɔ amɛ po.

Baptisimɔ Baanyɛ Ahere Wɔyiwala

20, 21. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ akadiɔ Yehowa tsuji loo enyɔji yɛ? (b) Mɛni ji nɛkɛ “kadimɔ” nɛɛ, ni akɛ mɔ ko yɔɔ eko lɛ tsɔɔ mɛni?

20 Wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔ nitsumɔi anɔ wɔtsɔɔ akɛ “Yehowa nii ji wɔ.” Ejaakɛ yiwalaheremɔ damɔ nii ni wɔɔtsu yɛ anɔkwayeli mli akɛ etsuji ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ lɛ nɔ! (Romabii 6:​20-23; 14:​7, 8, New World Translation.) Yɛ blema bei amli lɛ, afɔɔ nyɔji akadimɔ yɛ amɛhiɛnai. Kɛtsɔ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ nɔ ŋmɛnɛ lɛ, okadi ‘nuu ni wo klala’​—Yesu sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ ateŋ shwɛɛnii lɛ​—‘miikadi’ mɛi ni baaje nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli lɛ. “Toi krokomɛi” lɛ ni ji mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ ahefatalɔi lɛ miiye kɛmiibua amɛ yɛ nitsumɔ nɛɛ mli. (Ezekiel 9:​1-7; Yohane 10:16) Ni mɛni ji nɛkɛ “kadimɔ” nɛɛ? Eji odaseyeli ni tsɔɔ akɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Yehowa ni wɔji Yesu kaselɔi ni abaptisi amɛ ni hiɛ su kɛ baŋ tamɔ Kristo.

21 Nɛkɛ be nɛɛ ji be ni ehe hiaa akɛ wɔɔna “kadimɔ” lɛ ni wɔha ehi wɔhe, ejaakɛ wɔbote “naagbee be” lɛ mli vii diɛŋtsɛ. (Daniel 12:⁠4) Kɛ aaahere wɔyiwala lɛ belɛ esa akɛ ‘wɔŋmɛ wɔtsui shi kɛyashi’ wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ wala be nɛɛ loo nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ ‘naagbee.’ (Mateo 24:13) Kɛ wɔhi shi yɛ anɔkwayeli mli akɛ Yehowa Odasefoi lɛ no dani baptisimɔ baanyɛ ahere wɔyiwala.

Sanebimɔi Ni Akɛtiɔ Mli

◻ Mɛni abiɔ yɛ wɔdɛŋ, dani ahere wɔyiwala?

◻ Mɛni hewɔ onukpai kɛ mɛi ni taoɔ baptisimɔ lɛ kpeɔ ni amɛsusuɔ saji ahe lɛ?

◻ Mɛni fɔlɔi baanyɛ afee ni amɛkɛ mumɔŋ gbɛtsɔɔmɔ ni kɛ mɔ yaa baptisimɔ mli Iɛ aha amɛbii?

◻ Ani wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔhaa nitsumɔ ko?

◻ Baptisimɔ baanyɛ ahere wɔyiwala yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]

Ani ole bɔni baptisimɔ tamɔ Noa kɛ eweku lɛ yibaamɔ yɛ adeka lɛ mli nɔŋŋ lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Henɔjɔɔmɔ kɛ baptisimɔ he baa sɛɛnamɔ kɛhaa obalaŋtai. Ani ole nɔ hewɔ?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje