Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w89 4/15 bf. 4-9
  • Adwamaŋ Bi Hiɛ Eshwie Shi Lɛ—Eshigbeemɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Adwamaŋ Bi Hiɛ Eshwie Shi Lɛ—Eshigbeemɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Jeŋ Muu Fɛɛ Jamɔ Maŋtsɛyeli
  • Yehowa Kojomɔ Gbi Lɛ
  • “MIMAŊ, NYƐJEA KPO KƐJƐA ETEŊ”!
  • ‘Ŋmɔtɔ Mli Kokolomɔ’
  • Babilon Kpeteŋkpele Lɛ Egbee Shi Ni Akojo Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Akpata Maŋ Kpeteŋkpele lɛ Hiɛ
    Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!
  • “Ajwamaŋ Kpeteŋkpele” Lɛ Hiɛkpatamɔ Ebɛŋkɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1981
  • Apasa Jamɔ—Atsɔ Hiɛ Ana Enaagbee ní Yɔɔ Naakpɛɛ
    Yesaia Gbalɛ Lɛ—La Kɛha Adesai Fɛɛ II
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
w89 4/15 bf. 4-9

Adwamaŋ Bi Hiɛ Eshwie Shi Lɛ​—Eshigbeemɔ

“Ejwa, Babilon maŋ kpeteŋkpele lɛ ejwa, ejaakɛ eha jeŋmaji lɛ fɛɛ ena ejwamaŋbɔɔ lɛ he mlifu daa lɛ eko.”​—KPOJIEMƆ 14:⁠8.

Nikasemɔ nɛɛ kɛ nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ ji nɔ ni akɛgbe wiemɔ ni ato naa ni ji “ Be Ni Ato Lɛ Eshɛ,” ni akɛha yɛ 1988 Yehowa Odasefoi a-Ŋwɛi Jalɛsaneyeli Kpokpaa Wulu Nɔ Kpee ashishi lɛ naa.

1. Namɔ ji “ajwamaŋ” ni hiɛ eshwie shi lɛ, ni mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔle lɛ lɛ?

“AJWAMAŊ” ni hiɛ eshwie shi lɛ​—namɔ ni? Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔwie ehe? Ani woji, sinii, TV kɛ video nɔ nibii ni kɔɔ ajwamaŋbɔɔ he babaoo lɛ nyaŋeee wɔ? Nakai efeɔ! Shi enɛ jeee duŋ mli awula ko kɛkɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, lɛ ji ajwamaŋ ko ni ehe gbɛi fe fɛɛ, mɔ ni alɛ fe fɛɛ, kɛ mɔ ni egbe gbɔmɛi fe fɛɛ yɛ yinɔsane mli. Ni ehɔɔ ehe eha aahu nɔ ni fe afii 4,000 nɛ! Ehe miihia ni wɔle lɛ ni wɔkɛbaa wɔ diɛŋtsɛ wɔwala yi. Ŋwɛi bɔfo ko tsɛɔ nɛkɛ yoo ni bɛ gbɛi kpakpa nɛɛ yɛ Kpojiemɔ 14:8 akɛ “Babilon . . . kpeteŋkpele” ni ekɛfata he akɛ eji mɔ ni lakaa jeŋmaji lɛ. Akɛni eji mɔ ni oshara yɔɔ ehe babaoo nakai hewɔ lɛ, wɔmii baashɛ wɔhe akɛ wɔɔle akɛ “be” ni Yehowa “eto” kɛha efɔbuu kojomɔ lɛ “ebɛŋkɛ.”​—Kpojiemɔ 1:⁠3.

2. Ajwamaŋ nɛɛ na egbɛi lɛ kɛjɛ nɛgbɛ, ni te fee tɛŋŋ ni jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli ko je shishi?

2 Nɛkɛ ajwamaŋ nɛɛ naa egbɛi lɛ kɛjɛɔ blema Babilon, maŋ ni woɔ ehe nɔ ni Nimrod, “gbɔbilɔ kpanaa ni teɔ shi woɔ Yehowa” lɛ to ema shi yɛ Mesopotamia nɔ ni fe afii 4,000 ni eho nɛ lɛ. Beni Babilonbii lɛ je shishi akɛ amɛaama wɔŋjalɔi ajamɔ mɔɔ lɛ, Yehowa futu amɛwiemɔ lɛ ni egbɛ amɛ eshwa kɛtee shikpɔŋ lɛ naagbee hei. Amɛkɛ amɛjamɔ lɛ fata he kɛtee, ni nɛkɛ ji bɔ ni fee ni Babilon jeŋ jamɔ maŋtsɛyeli lɛ je shishi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, lɛ ji Babilon KPETEŊKPELE LƐ. (1 Mose 10:​8-10; 11:​1-9) Ajieɔ blema Babilon teemɔŋ saji lɛ akpo yɛ je lɛŋ jamɔi lɛ ahemɔkɛyelii kɛ nifeemɔi amli kɛbashi wɔbe nɛɛ mli. (Kpojiemɔ 17:⁠7) Hebri gbɛi kɛha nakai maŋtiase lɛ, ni ji Babel, shishi ji “Basabasa,” gbɛi ni sa jogbaŋŋ kɛha ŋmɛnɛŋmɛnɛ futufutu apasa jamɔ lɛ!

3. (a) Bei enyiɛ Babilon kɛye Nyɔŋmɔ webii lɛ anɔ akɛ nyɔji, ni no ha amɛbɛŋkɛ mɛni he? (b) Mɛɛ be mli Babilon gbɛɛ shi diɛŋtsɛ lɛ, ni mɛni hewɔ enaagbee lɛ baaa yɛ nakai be lɛ mli lɛ?

3 Blema Babilon hoso ehe kɛjɛ nakai eklɛŋklɛŋ shigbeemɔ lɛ mli, ni eye Ashur nɔ kunim yɛ afi 632 D.Ŋ.B., ni ebatsɔ jeŋ hewalɛ ni ji etɛ yɛ Biblia yinɔsane mli. Shi enunyam lɛ sɛɛ etsɛɛɛ​—eshɛɛɛ afii oha​—shi eŋɔ Nyɔŋmɔ webii ni ji Israel nom afii 70 yɛ nakai afii lɛ amli. Enɛ ha amɛbɛŋkɛ Babilon gbatsui kɛ sɔlemɔtsui akpe lɛ, enyɔŋmɔi etɛtɛɛtɛ kɛ ebonsamii etɛtɛɛtɛ, enyɛ-kɛ-bi jamɔ, kɛ eŋulamiiaŋ kwɛmɔ ni haa akɛ jamɔ haa nyɔŋmɔi ni akɛɛ amɛyɔɔ wala mli daa lɛ ahe. No hewɔ lɛ, Israel nomii lɛ yɛ jeŋ apasa jamɔ shikwɛɛ he lɛ, ni yɛ be mli ni afi 539 D.Ŋ.B. shɛ lɛ, nakai Babilon maŋtiase lɛ gbee shi. Shi enaagbee shɛko lolo! Mɛi ni ye enɔ kunim lɛ tee nɔ amɛkɛ lɛ tsu nii akɛ jamɔ shikwɛɛ he ni ehe gbɛi.

Jeŋ Muu Fɛɛ Jamɔ Maŋtsɛyeli

4. (a) Mɛni ji nɔ ni Yehowa gbalɔi lɛ jaje yɛ Babilon he, ni mɛni ba Babilon nɔ? (b) Mɛɛ Babilon kroko tee nɔ ehi shi ni ehiii kɛhaaa gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ?

4 Yehowa gbalɔi lɛ ejaje ekojomɔ lɛ akɛ esa akɛ akɛ “fitemɔ bɔlɔ́” abɛɛ Babilon​—“tamɔ Sodom kɛ Gomora beni Nyɔŋmɔ butu amɛ lɛ.” Ani nakai gbalɛi lɛ ba mli yɛ sɛɛ mli? Hɛɛ, fɛɛ ba mli! Beni bei shwieɔ mli lɛ, blema Babilon batsɔ amaŋfɔ koikoi​—ni mɔ ko mɔ ko bɛ mli ja kooloi ni wamɔɔ yɛ shikpɔŋ kɛ kooloi awuiyelɔi​—taakɛ bɔ ni agba lɛ pɛpɛɛpɛ! (Yesaia 13:​9, 19-22; 14:​23; Yeremia 50:​35, 38-40) Shi, nakai Babilon kroko lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Babilon kpeteŋkpele lɛ yɛ wala mli lolo. Akɛ jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ, ehaa blema Babilon tsɔɔmɔi kɛ henɔwomɔ mumɔ lɛ shwereɔ. Lɛ ji Satan dɛŋdade titri ni ekɛshwilaa gbɔmɛi lɛ ahiŋmɛi yɛ Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ yiŋtoi ahe.​—2 Korintobii 4:​3, 4.

5. (a) Mɛɛ jamɔi krokomɛi ba yɛ be mli ni Babilon anunyam lɛ eshɛ he ni kwɔ grɔŋŋ lɛ, shi mɛni hewɔ Satan yeee omanye yɛ apasa jamɔ ni ekɛaaha jeŋ muu fɛɛ nɔ lɛ mli lɛ? (b) Satan kɛ apasa jamɔ tsu nii yɛ be mli ni Kristojamɔ ba lɛ sɛɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

5 Aaafee afii ohai ekpaa dani Kristo aaaba lɛ mli, beni Babilon jeŋ hewalɛ lɛ anunyam lɛ eshɛ he ko ni kwɔ grɔŋŋ lɛ, nakai beaŋ Hindu jamɔ, Budha jamɔ, Konfusio jamɔ kɛ Shinto jamɔ hu baje kpo. Shi ani Satan nyɛ eye kunim yɛ ha ni ekɛ apasa jamɔ aaaha jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ lɛ mli? Dabi, ejaakɛ Yehowa blema odasefoi lɛ ateŋ shwɛɛnii ko ku amɛsɛɛ kɛjɛ Babilon amɛba Yerusalem koni amɛbaku sɛɛ amɛto Yehowa jamɔ amɛma shi. No hewɔ lɛ Yudafoi anɔkwafoi komɛi yɛ jɛmɛ, afii ohai ekpaa sɛɛ, koni amɛbahere Mesia lɛ atuu ni amɛbafee Kristofoi asafo lɛ mli klɛŋklɛŋbii. Apasa jamɔ kɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ Bi lɛ gbele akɛ la odasefonyo lɛ ba, ni apasa jamɔ batsɔ Satan dɛŋdade ni ekɛteɔ shi ewoɔ anɔkwale Kristojamɔ, taakɛ bɔ ni Yesu kɛ ebɔfoi lɛ bɔ kɔkɔ lɛ.​—Mateo 7:​15; Bɔfoi lɛ Asaji 20:​29, 30; 2 Petro 2:⁠1.

6. (a) Te fee tɛŋŋ ni Satan fite Kristofoi atsɔɔmɔi lɛ, ni mɛɛ tsɔɔmɔi ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ ba? (b) Mɛni ba mɛi akpei abɔ ni sumɔɔ Biblia mli anɔkwale lɛ moŋ fe Babilon tsɔɔmɔ ni abiii sane yɛ he lɛ anɔ?

6 Yerusalem hiɛkpatamɔ ni ji enyɔ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ sɛɛ titri Satan kɛ apasa bɔfoi tsu nii ni ekɛfite Kristofoi atsɔɔmɔi, ni ekɛ Babilon teemɔŋ tsɔɔmɔi kɛ Hela jeŋ nilee futu enɛɛmɛi. No hewɔ lɛ, ‘mɛi etɛ ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ,’ Triniti lɛ ji nɔ ni akɛto Biblia lɛ “Yehowa kome” lɛ najiaŋ. (5 Mose 6:4; Marko 12:​29; 1 Korintobii 8:​5, 6) Kɛkɛ ni akɛ jeŋ nilelɔ wɔŋjalɔ Plato tsɔɔmɔ akɛ adesa susuma lɛ gbooo lɛ ba mli, ni akɛha Biblia mli tsɔɔmɔi ni sɛɛnamɔi babaoo yɔɔ he ni kɔɔ Kristo kpɔmɔ nɔ lɛ kɛ gbohiiashitee lɛ he lɛ afee efolo. Enɛ gbele gbɛ koni ahe hɛl la ko ni tsoɔ grigri kɛ hetsuumɔ he la ni naa waaa tsɔ ko aye. (Lala 89:​49; Ezekiel 18:​4, 20) Tsɔɔmɔi ni gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ ni kɛ adesai agbeyeishemɔ tsuɔ nii nɛɛ eye ebua ni eha sɔlemɔi lɛ ena shika babaoo. Agbɛnɛ, yɛ Sanemlipɛimɔ kɛ Yiwalɛ Niseniianifeemɔ lɛ kɛ Jamɔ Tsakemɔ bei lɛ amli lɛ, osɔfoi lɛ nyɛɛɛ amɛ ni hɛl la ni tsoɔ grigri lɛ apiŋ mɛi lɛ dɔŋŋ. Amɛsha gbɔmɛi akpei abɔ ni sumɔɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ moŋ fe Babilon jamɔ mli tsɔɔmɔi ni abiii sane yɛ he lɛ hiɛkalɔi yɛ tsei ahe, ni Katolekbii kɛ Protestantbii fɛɛ fee nakai. Shi taakɛ bɔ ni wɔbaana lɛ, Babilon kpeteŋkpele lɛ ajwamaŋbɔɔ lɛ tekeɔ nɔ fe apasa jamɔ kɛkɛ ni ehaa eshwereɔ.

Yehowa Kojomɔ Gbi Lɛ

7. (a) Mɛɛ be, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ Yehowa tsɔ ni esaa eto Biblia mli anɔkwalei ema shi ni ekpa Babilon apasa jamɔ tsɔɔmɔi ahe mama? (b) Mɛɛ shishijee Biblia mli anɔkwalei Biblia Kaselɔi lɛ to amɛma shi ekoŋŋ?

7 Esa akɛ gbi ni Yehowa kɛbaakojo nɛkɛ ajwamaŋ nɛɛ aba! (Hebribii 10:30) Atsɔ hiɛ aje hesaamɔ shishi yɛ be ko mli, aje shishi yɛ 1870 afii lɛ amli, beni Yehowa tsu ‘ebɔfo’ lɛ​—Biblia kaselɔi akuu ko ni yeɔ anɔkwale lɛ​—koni amɛbasaa amɛto Biblia mli anɔkwalei amɛmamɔ shi ni amɛkpa apasa Babilon tsɔɔmɔi ahe mama lɛ. (Maleaki 3:1a) Nɛkɛ “bɔfo” kuu nɛɛ kpɛlɛ gbalɛ mli wiemɔi ni yɔɔ Kpojiemɔ 4:11 lɛ nɔ: “Nuŋtsɔ [Yehowa], bo ji mɔ ni sa akɛ oŋɔ anunyam kɛ agbojee kɛ hewalɛ lɛ, ejaakɛ bo obɔ nii fɛɛ, ni osuɔmɔ naa amɛyɔɔ ni abɔ amɛ.” “Bɔfo” lɛ hu batsɔ mɔ ni fiɔ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ, Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo kɛha adesai akpɔmɔ lɛ sɛɛ. Mɛi ni baafata adesai ni akpɔ amɛ lɛ ahe lɛ baafee klɛŋklɛŋ lɛ, “asafo kuu bibioo” lɛ ni kɛ Yesu baaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi Maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ, kɛ sɛɛ mli lɛ, akpekpei ohai abɔ ni baahi shi, kɛya naanɔ yɛ Paradeiso shikpɔŋ nɔ​—mɛi ni abaatee amɛteŋ mɛi pii ashi kɛjɛ gbohii ateŋ kɛba wala mli lɛ. (Luka 12:​32; 1 Yohane 2:2; Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Hɛɛ, nakai Biblia Kaselɔi lɛ saa to nɛkɛ shishijee anɔkwalei nɛɛ amɛmamɔ shi ekoŋŋ, ni nɔ ni amɛfee yɛ okadi gbɛ nɔ hu ji Babilon naanɔ piŋmɔ he tsɔɔmɔ ni abiii he sane lɛ ni ‘amɛloo nu amɛshwie nɔ ni amɛgbe nakai hɛl la lɛ kwraa lɛ.’a

8. (a) Kristendom osɔfoi lɛ kɛ Jeŋ Ta I tsu nii koni amɛkɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛkpata Biblia Kaselɔi lɛ ahiɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni ba kojolɔ lɛ ni tsi Buu-Mɔɔ Asafo lɛ mli onukpai kpaanyɔ naa yɛ tsuŋwoo he akɛni ekpɛlɛɛɛ ni ajie amɛ kɛba shia hewɔ lɛ nɔ?

8 Kɛjɛ no sɛɛ lɛ Biblia Kaselɔi lɛ kɛ ekaa tee nɔ amɛkɛ afii 40 jaje akɛ 1914 baakadi Jeŋmaji Abe lɛ naagbee. Taakɛ akpa gbɛ lɛ, nakai afi lɛ kɛ nibii ni hosoɔ je lɛ ba, ni klɛŋklɛŋ jeŋ ta ni ba lɛ jeee enɛɛmɛi ateŋ nɔ ko bibioo. Oh, kwɛ bɔ ni Kristendom osɔfoi lɛ​—Babilon kpeteŋkpele lɛ fa ni ale amɛ titri lɛ​—bɔ mɔdɛŋ ni amɛkɛ haomɔ ni eba je lɛ mli lɛ atsu nii koni amɛkɛkpata nakai Biblia Kaselɔi ni kɛ ekaa wieɔ lɛ ahiɛ! Yɛ naagbee lɛ, yɛ 1918 mli lɛ, amɛha akɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ mli onukpai kpaanyɔ wo oketeke mli ni ayawo amɛ tsuŋ yɛ maŋjwaa he apasa naafolɔmɔ hewɔ, ni akɛ oyaiyeli hu ye sane lɛ. Shi ajie nɛkɛ onukpai nɛɛ kɛjɛ tsuŋ yɛ nyɔji nɛɛhu sɛɛ, ni yɛ sɛɛ mli lɛ aha amɛyɛ amɛhe kwraa. Yɛ sɛɛ mli lɛ, Paapa Pius XI, kɛ “St. Gregory kpeteŋkpele lɛ jweremɔ nɔ” lɛ ha U.S. Amerika maŋ kojolɔ Martin T. Manton ni wo nɛkɛ Biblia Kaselɔi nɛɛ tsuŋ akɛni ekpɛlɛɛɛ ni ajie amɛ kɛba shia koni aye amɛsane lɛ po yɛ sɛɛ mli lɛ. Shi, kojolɔ nɛɛ anunyam lɛ sɛɛ etsɛɛɛ, ejaakɛ awo lɛ tsuŋ afii enyɔ ni akɛ shika gbala etoi yɛ afii 1939 mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ abu lɛ fɔ akɛ ehe nyɔɔŋ nii ni naa shɛɔ Amerika shika dɔlai 186,000 ni ekɛtsake kojomɔ loo ekɛbu mɛi ni yeɔ fɔ lɛ bem shii ekpaa sɔŋŋ.

9. Maleaki gbalɛ lɛ tsɔɔ nɔ ni ba Yehowa webii lɛ anɔ lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, no hewɔ lɛ kojomɔ je shishi yɛ namɛi anɔ?

9 Taakɛ wɔtsɔ hiɛ wɔyoo lɛ, Yehowa webii bote kaa ni mli wa waa be ko mli yɛ 1918. Gbalɔ lɛ wiemɔi krokomɛi ni yɔɔ Maleaki 3:1-3 lɛ tsɔɔ nɔ ni yaa nɔ lɛ mli: “Ni Nuŋtsɔ [Yehowa] lɛ ni nyɛtaoɔ lɛ aaaba esɔlemɔ we lɛ trukaa; [kɛ Abraham] kpaŋmɔ bɔfo lɛ ni nyɛnaa ehe tsui lɛ”​—Yesu. Hɛɛ, Yehowa kɛ e-Kristo lɛ ba kɛha kojomɔ. Kɛkɛ ni Yehowa bi akɛ: “Shi namɔ aaanyɛ akpee ebaa gbi lɛ naa? Ni namɔ aaanyɛ shi adamɔ beni eeebapue lɛ? Ejaakɛ etamɔ niiahetsuulɔ la, kɛ niiahefɔlɔi asamala.” Taakɛ 1 Petro 4:17 tsɔɔ lɛ, kojomɔ baaje shishi kɛjɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji “Nyɔŋmɔ we lɛ” anɔ. No hewɔ lɛ, atsuu anɔkwale Kristofoi ahe ni aha amɛhe tse kɛha Yehowa sɔɔmɔ.

“MIMAŊ, NYƐJEA KPO KƐJƐA ETEŊ”!

10. Mɛɛ ŋwɛi kojomɔ ba Kristendom kɛ apasa jamɔ fɛɛ nɔ beni 1919 shɛɔ, ni mɛni jɛ mli ba kɛha Babilon kpeteŋkpele lɛ?

10 Akɛ Babilon kpeteŋkpele lɛ fa ni tsakeee amɛtsui lɛ, Kristendom osɔfoi nyɛŋ amɛdamɔ shi yɛ Yehowa kojomɔ lɛ naa. Amɛwo amɛtadei lɛ muji waa akɛ mɛi ni kɛ amɛhe wo nakai jeŋ ta ni gbe gbɔmɛi babaoo lɛ mli, kɛ agbɛnɛ akɛ mɛi ni waa anɔkwale Kristofoi ayi. (Yeremia 2:34) Ní amɛaajie Kristo Ŋwɛi Maŋtsɛyeli ni baa lɛ moŋ yi lɛ, amɛhaa Jeŋmaji Akpaŋmɔ ni adesa fee, ni amɛtsɛɔ no akɛ “Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ kpojiemɔ yɛ maŋkwramɔŋ yɛ shikpɔŋ nɔ” lɛ shwereɔ. Beni shɛɔ 1919 lɛ, no mli lɛ ebafee faŋŋ akɛ Yehowa ekojo Kristendom​—ni lɛlɛŋ hu kɛ apasa jamɔ fɛɛ. Babilon kpeteŋkpele lɛ egbee shi, abu lɛ fɔ aha gbele! Be eshɛ ni esa akɛ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ anɔkwale kɛ jalɛsaneyeli lɛ afee nɔ ko yɛ gbalɛ famɔ ni yɔɔ Yeremia 51:45 lɛ he: “Mimaŋ, nyɛjea kpo kɛjɛa eteŋ, ni nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ ahere eyiwala kɛjɛ Yehowa mlifu ni naa wa lɛ mli!”

11, 12. (a) Mɛni ŋwɛi bɔfo ko kɛɛ yɛ Kpojiemɔ 17:​1, 2 yɛ kojomɔ ni baa Babilon kpeteŋkpele lɛ nɔ lɛ he? (b) Mɛni ji “nui babaoo” ni ajwamaŋ lɛ ta nɔ lɛ, ni yɛ mɛɛ gbɛ nɔ eha shikpɔŋ lɛ nɔ bii lɛ “enu ejwamaŋbɔɔ lɛ daa lɛ”?

11 Babilon kpeteŋkpele lɛ egbee shi! Shi akpatako ehiɛ lolo. Akɛ jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ, ebaahi shi yɛ be kukuoo ko mli akɛ nɔ titri ni Satan kɛlakaa mɛi. Mɛni ji Nyɔŋmɔ naagbee kojomɔ ni baaba enɔ? Ashiii wɔ ni wɔyiŋ afee wɔ kɔshikɔshi! Nyɛhaa wɔgbelea wɔ Biblia lɛ kɛyaa Kpojiemɔ 17:​1, 2. Biɛ ji he ni ŋwɛi bɔfo ko kɛ bɔfo Yohane wie yɛ, ni etsɔ enɔ ekɛ wiemɔ ha mɛi ni kaseɔ gbalɛ ŋmɛnɛ lɛ, akɛ: “Ba, ni matsɔɔo ajwamaŋ kpeteŋkpele lɛ ni ta nui babaoo anɔ lɛ kojomɔ lɛ, mɔ ni shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ kɛbɔ ajwamaŋ, ni mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ etɔrɔ daa kɛ ejwamaŋbɔɔ lɛ daa lɛ.” Wiemɔ “nui babaoo” lɛ tsɔɔ adesai ni amɛhao, ni ajwamaŋ kpeteŋkpele lɛ kɛ bei babaoo eye amɛnɔ lɛ. Ni gbalɛ lɛ kɛɔ akɛ ahaa “mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ” tɔrɔɔ daa kɛ ejwamaŋbɔɔ lɛ daa lɛ. Amɛkpɛlɛɔ apasa tsɔɔmɔi lɛ kɛ Babilon kpeteŋkpele lɛ jeŋba shara gbɛi lɛ anɔ, ni enɛ haa amɛdidaa, tamɔ nɔ ni daa ni ehiii ni waaa eha amɛtɔrɔ.

12 Wɔkaneɔ yɛ Yakobo 4:4 akɛ: “Gbalafitelɔi! Nyɛleee akɛ je nɛɛ hedɔɔ lɛ Nyɔŋmɔ nyɛɛ ni lo?” Afii ohai nyɔŋmai enyɔ nɛɛ mli jamɔ efee klalo yɛ be fɛɛ mli akɛ eeetao je lɛ hiɛ duromɔ loo esuɔmɔ, ni enɛ ji anɔkwale titri yɛ Kristendom he. Jeee akɛ esɔfoi lɛ ejajeee Yehowa Maŋtsɛyeli ni baa lɛ he sanekpakpa lɛ kɛkɛ, shi moŋ amɛbaa Biblia mli tsɔɔmɔi ni kɔɔ jeŋba he lɛ shi, ni amɛkpɛlɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ ni je lɛ eŋmɛ gbɛ lɛ nɔ, yɛ amɛsɔlemɔi lɛ amlibii lɛ ateŋ po. Osɔfoi lɛ po yeee amɛhe yɛ heloo naa ajwamaŋbɔɔ, ni bɔfo Paulo wie veveeve eshi lɛ he, yɛ be mli ni ekɛɛ: “Nyɛkahaa alakaa nyɛ! Ajwamaŋbɔlɔi loo wɔŋjalɔi loo gbalaŋkulɔi loo mɛi ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛheloo feɔ yakayaka nii loo hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii . . . anine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ kwraa. Ni nɛkɛ nyɛteŋ mɛi komɛi yɔɔ sa; shi agbɛnɛ aju nyɛhe.”​—1 Korintobii 6:​9-11.

‘Ŋmɔtɔ Mli Kokolomɔ’

13, 14. (a) Mɛɛ nɔkwɛmɔ nii yɔɔ ni tsɔɔ akɛ ‘ajuko ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ osɔfoi lɛ ahe’? (b) Mɛɛ su ji nɔ ni Church of England (Anglican) sɔlemɔ lɛ gwabɔɔ ko jie lɛ kpo yɛ hii kɛ hii ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii lɛ anifeemɔi ahe, ni mɛni ji nɔ ni sajiaŋmalalɔ ko wo ŋaa yɛ gbɛ́i ni esa akɛ akɛtsɛ sɔlemɔ lɛ he? (d) Mɛɛ bɔfo Petro wiemɔi baasa osɔfoi ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ jogbaŋŋ?

13 Ani ‘atsuu’ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ osɔfoi lɛ ‘ahe’? Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kwɛmɔ bɔ ni shihilɛ lɛ yɔɔ yɛ Britania, he ni be ko lɛ Protestant jamɔ yeɔ lumɔ yɛ jɛmɛ lɛ. Yɛ November 1987 mli, yɛ be mli ni Britania maŋsɔɔlɔ nukpa lɛ miibi ni osɔfoi lɛ kɛ jeŋba mli gbɛtsɔɔmɔ kpakpa aha lɛ, Anglican sɔlemɔ lɛ kpokpaa nɔ osɔfo ko hu miiwie akɛ: “Hii kɛ hii ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii lɛ yɛ hegbɛ ni amɛjieɔ amɛbɔlɛnamɔ kpo yɛ gbɛ ni amɛsumɔɔ nɔ taakɛ bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ feɔ lɛ; esa akɛ wɔkwɛ nɔ ni hi moŋ yɛ amɛteŋ lɛ ni wɔwo anɔkwayeli moŋ he hewalɛ [yɛ hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii lɛ ateŋ].” London adafitswaa wolo ko bɔ amaniɛ akɛ: “Hii kɛ hii ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii lɛ bafa babaoo yɛ Anglican osɔfoyeli kɔlegi ko mli akɛ nɔkwɛlɔi lɛ fee mla akɛ mɔ ko akaba jɛmɛ ebasara mɔ ko dɔŋŋ.” Nikasemɔ ko ni afee lɛ hu naa akɛ “yɛ London kpokpaa wulu ko nɔ lɛ, osɔfoi ni kɛ amɛhe ewo hii kɛ hii ayakayaka nifeemɔ nɛɛ mli lɛ fe osɔfoi lɛ fɛɛ fa loo amɛmlijaa.” Ni yɛ sɔlemɔ lɛ gwabɔɔ ko ni afee lɛ mli lɛ, Church of England sɔlemɔ lɛ mli osɔfoi lɛ ateŋ mɛi ni shɛɔ oha fɛɛ mli 95 fi jwɛŋmɔ ni akɛba ni buɔ ajwamaŋbɔɔ kɛ gbalafitemɔ akɛ eshai shi hii kɛ hii ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii lɛ fataaa he lɛ sɛɛ; amɛkɛɛ nɛkɛ hii kɛ hii ni kɛ amɛhe feɔ yakayaka nii nɛɛ anifeemɔ lɛ jeee nɔ ni yeɔ emuu kɛkɛ. Yɛ be mli ni ewieɔ enɛɛmɛi fɛɛ he lɛ, saji aŋmalalɔ ko wo ŋaa akɛ abaanyɛ akɛ gbɛi kroko atsɛ Church of England (Anglican sɔlemɔ) lɛ akɛ Sodom kɛ Gomora. London adafitswaa wolo ko hu jaje akɛ: “Ŋleshibii lɛ anaa kpɛɔ amɛhe kɛ hejɔ̃mɔ yɛ be mli ni amɛsusuɔ nɔ ni ejɛ yinɔ ni ŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ nɛɛ mli baa lɛ he lɛ.”

14 Kwɛ bɔ ni osɔfoi ni amɛkwa hemɔkɛyeli lɛ yɛ afii lɛ amli lɛ sa nɔ ni bɔfo Petro wie nɛɛ jogbaŋŋ ha: “Shi anɔkwa abɛ lɛ eba mli yɛ amɛhe akɛ: ‘Gbee kuɔ esɛɛ kɛyaa lɛ diɛŋtsɛ eshwee he, ni kplotoo ni aju ehe lɛ yakokoloɔ ŋmɔtɔ mli.’”!​—2 Petro 2:⁠22.

15. (a) Mɛɛ jeŋba mli nibii kpakpai ni eba shi anaa yɛ Kristendom fɛɛ? (b) Nɛkɛ ŋmaakpamɔ ni yɔɔ gbeyei nɛɛ he gbɛnaa nii ka namɛi anɔ?

15 Jeŋba mli nibii kpakpai eba shi kwraa yɛ Kristendom fɛɛ kɛ agbɛnɛ yɛ jeŋ muu lɛ fɛɛ mli. Yɛ gbɔmɛi loo yɛ shihilɛi komɛi ateŋ lɛ, agbɛnɛ aabu gbalashihilɛ akɛ nɔ ko ni he ehiaaa, ni mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ susuɔ akɛ anɔkwale ni amɛaaye yɛ gbalashihilɛ mli lɛ be eho. Mɛi fioo ko pɛ kɛ amɛ gbalashihilɛ woɔ mla shishi, ni gbala mlitsemɔ fa diɛŋtsɛ yɛ mɛi ni efee nakai lɛ ateŋ. Yɛ U.S. Amerika lɛ, gbala mlitsemɔ eku ebɔ he toi etɛ yɛ afii 25 ni eho lɛ mli kɛyashɛ nɔ ni fe akpeiakpe kome daa afii. Kɛ abu naa lɛ, yɛ afi 20 ni eho lɛ mli, ni ji kɛjɛ 1965 kɛbaa nɛɛ, gbala mlitsemɔ yɛ Ŋleshi Ablotsiri loo Britania eku ebɔ he toi ejwɛ, kɛjɛ 41,000 kɛyashi 175,000. Oshijafoi miisumɔ ni amɛkɛ oshijafoi krokomɛi ana bɔlɛ, hii jio, yei jio, ni amɛteŋ mɛi pii shiɔ mɛi ni amɛkɛ amɛ feɔ nakai lɛ kɛyaa mɛi krokomɛi aŋɔɔ. Amɛwoɔ yara yɛ helai ni bɔlɛnamɔ kɛbaa, titri lɛ nɔ ni ehe gbɛi ni ji AIDS, ni gbɛɔ shwaa yɛ amɛjeŋba shara shihilɛ mli lɛ hewɔ, shi amɛyaa nɔ amɛmaa amɛbɔlɛnamɔ mli nifeemɔi ni eba shi kwraa lɛ hu nɔ mi. Kristendom osɔfoi lɛ gbalaaa esafo mlibii ni feɔ esha lɛ atoi. Amɛtee nɔ amɛfee aahu akɛ agbɛnɛ amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ ahoshwibɔɔ nɔ, ni nɛkɛ yibii ni amɛwo nɛɛ he sɔ ka amɛna​—Yeremia 5:​29-31.

16. (a) Mɛni maa anɔkwale ni eji akɛ Babilon kpeteŋkpele lɛ egbee shi lɛ nɔ mi, ni mɛɛ ŋwɛi bɔfoi asane jajemɔ yɛ Kpojiemɔ 18:2 ji nɔ ni sa jogbaŋŋ? (b) Esa akɛ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ni amɛje je lɛ naagbee lɛ mli lɛ afee mɛni?

16 Jeŋba gbonyo ni yaa nɔ yɛ jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ maa anɔkwale ni eji akɛ Babilon kpeteŋkpele lɛ egbee shi lɛ nɔ mi. Nyɔŋmɔ ekojo lɛ ni ekadi lɛ kɛha hiɛkpatamɔ. Belɛ kwɛ bɔ ni gbee ni wa ni ŋwɛi bɔfo lɛ kɛjaje sane ni yɔɔ Kpojiemɔ 18:2 lɛ sa ha: “Ejwa, Babilon kpeteŋkpele lɛ ejwa, ni etsɔ daimonioi ashihilɛ he, kɛ mumɔi fɔji fɛɛ atsu, kɛ loofɔlɔ fɛɛ loofɔlɔ ni he tseee ni ehe yɔɔ taŋ lɛ hu tsu.” Ni kwɛ bɔ ni ehe hiaa hu akɛ mɛi fɛɛ ni sumɔɔ ni amɛje je lɛ naagbee lɛ mli lɛ afee amɛnii bianɛ yɛ tsɛmɔ ni yɔɔ Kpo 18 kuku 4 lɛ hetoohamɔ mli akɛ: “Nyɛjea emli, mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi Iɛ eko.” Apasa jamɔ ni aaaje kpo kɛaajɛ emli lɛ ji nifeemɔ ni he hiaa ni haa ajeɔ “amanehulu kpeteŋkpele” ni ka wɔhiɛ nɔŋŋ lɛ mli. (Kpojiemɔ 7:14) Shi babaoo he miihia, taakɛ bɔni wɔbaana lɛ!

[Shishigbɛ niŋmai]

a Yɛ November 1, 1903, yɛ naataomɔi ni tee nɔ yɛ Carnegie Hall, Pittsburgh, Pennsylvania, U.S.A. yɛ Charles T. Russell kɛ Dr. E. L. Eaton teŋ lɛ naagbee nɔ lɛ mli lɛ, osɔfoi ni tee maŋ ŋwanejee nɛɛ shishi lɛ ateŋ mɔ kome kpɛlɛ kunim ni Nyɛminuu Russell eye lɛ nɔ, akɛ: “Eŋɔɔ minaa waa akɛ mina bɔ ni oloo nu oshwie hɛl nɔ ni ogbe ela lɛ.”

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 8]

OSƆFOI AJEŊBA

“Fɔlɔi, jwɛŋmɔ he nilelɔi, polisi onukpai kɛ mlalelɔi ni tsuɔ saji nɛɛ ahe nii lɛ ewie akɛ gbekɛbii ohai abɔ ni Katolek osɔfoi ehao amɛ yɛ U.S. Amerika yɛ afii enumɔ ni eho nɛɛ amli lɛ eye amɛhenumɔŋ awui.”​—Akron Beacon Journal, January 3, 1988.

“Anyɛ Roman Katolek Sɔlemɔ ni yɔɔ U.S. Amerika lɛ nɔ ni amɛwo Amerika shika ni shɛɔ dɔlai akpekpei abɔ amɛha wekui ni kɛɔ akɛ osɔfoi nɛɛ kɛ amɛbii bibii lɛ ena bɔlɛ lɛ. Yɛ enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ, naagba lɛ etee hiɛ aahu akɛ mlalelɔi babaoo kɛ mɛi ni saji nɛɛ eba amɛwekui amli lɛ kɛɔ akɛ sɔlemɔ lɛ kuɔ ehiɛ eshwieɔ sane nɛɛ nɔ, ni etsimɔɔ nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ nɔ.”​—The Miami Herald, January 3, 1988.

[Mfonirii ni yɔɔ baafa 6]

Nyɔŋmɔi etɛ ni efee ekome he amagai kɛjɛ blema Mizraim kɛ Kristendom

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Saint-Remi Museum collection, Reims, photo by J. Terrisse

Louvre Museum, Paris

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Biblia lɛ kɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni kɛ amɛhe woɔ jeŋba shara mli lɛ toɔ kplotoo ni aju ehe ni kuɔ esɛɛ eyakokloɔ ŋmɔtɔ mli ekoŋŋ he

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje