Te Ohemɔkɛyeli yɛ Gbohiiashitee lɛ Mli lɛ Mli Wa Hã Tɛŋŋ?
“Mi lɛ miji shitee lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ni heɔ minɔ eyeɔ lɛ, kɛji egbo tete lɛ, ehiɛ aaakã.”—YOHANE 11:25.
1, 2. Mɛni hewɔ ehe hiaa ní Yehowa jalɔ aná gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ mli hekɛnɔfɔɔ lɛ?
TE HIƐNƆKAMƆ ni oyɔɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ mli wa hã tɛŋŋ? Ani ewajeɔ bo eshiɔ gbele he gbeyeishemɔ, ni eshɛjeɔ omii kɛji olaaje osuɔlɔi yɛ gbele mli? (Mateo 10:28; 1 Tesalonikabii 4:13) Ani otamɔ Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema, ní ŋmɛ amɛtsui shi yɛ kplebii ni akɛyi amɛ, hefɛoyeli, piŋmɔ, kɛ tsuŋwoo gbokɛlɛi amli, ní gbohiiashitee lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ waje amɛ lɛ ateŋ mɛi pii?—Hebribii 11:35-38.
2 Hɛɛ, esaaa akɛ Yehowa jálɔ anɔkwafo yiŋ feɔ lɛ kɔshikɔshi kwraa yɛ gbohiiashitee ni baaba lɛ he, ni esa akɛ hekɛnɔfɔɔ ni eyɔɔ lɛ asa bɔ ni ehiɔ shi ehaa lɛ he. Eyɛ naakpɛɛ akɛ aaasusu anɔkwale ni eji akɛ ŋshɔ, gbele, kɛ Gbohiiaje baajie gbohii ni yɔɔ amɛmli lɛ amɛha, yɛ Nyɔŋmɔ be ni eto mli, ni mɛi ni atee amɛ shi nɛɛ baakpa gbɛ akɛ amɛaahi shi kɛya naanɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ nɔ lɛ he.—Kpojiemɔ 20:13; 21:4, 5.
Wɔsɛɛ Be Shihilɛ he Yiŋkɔshikɔshifeemɔi
3, 4. Mɛɛ hemɔkɛyeli mɛi babaoo yɔɔ yɛ gbele sɛɛ shihilɛ he lolo?
3 Kristendom kɛ be babaoo etsɔɔ akɛ gbele sɛɛ shihilɛ yɛ. Sane ko ni aŋma awo wolo tɛtrɛɛ ni atsɛɔ lɛ U.S. Catholic mli lɛ kɛɛ akɛ: “Kristofoi ebɔ mɔdɛŋ aahu yɛ yinɔi ni eho lɛ fɛɛ mli, akɛ amɛaakpɛlɛ nijiaŋwujeei kɛ amanehului ni amɛkɛkpeɔ yɛ shihilɛ nɛɛ mli lɛ anɔ ní amɛkpee naa, kɛtsɔ shihilɛ kroko ni amɛkpaa gbɛ, nɔ ni toiŋjɔlɛ kɛ mlifilimɔ, omanyeyeli kɛ miishɛɛ yɔɔ mli lɛ nɔ.” Eyɛ mli akɛ gbɔmɛi babaoo eku amɛhiɛ amɛshwie jamɔ nɔ ni amɛgbeɔ jamɔ he guɔ yɛ gbɛ̀i komɛi anɔ, yɛ Kristendom shikpɔji babaoo anɔ moŋ, shi mɛi pii nuɔ he lolo akɛ gbele sɛɛ shihilɛ ko yɛ. Shi nibii babaoo yɛ ni amɛbɛ nɔmimaa yɛ he.
4 Sane ko ni aŋma awo Time wolo tɛtrɛɛ lɛ mli lɛ wie akɛ: “Gbɔmɛi heɔ [gbele sɛɛ shihilɛ ko] amɛyeɔ lolo: sane lɛ kɛkɛ ji akɛ, shishinumɔ ni amɛyɔɔ yɛ nɔ pɔtɛɛ ni eji he lɛ efee kusuu fe tsutsu lɛ, ni amɛ osɔfoi lɛ efɔɔɔ he wiemɔ babaoo dɔŋŋ.” Mɛni hewɔ ni osɔfoi lɛ ewieee gbele sɛɛ shihilɛ he babaoo dɔŋŋ tamɔ bɔ ni amɛfeɔ tsutsu lɛ? Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ Jeffrey Burton Russell kɛɔ akɛ: “Misusuɔ akɛ [osɔfoi lɛ] miitao ni amɛtsi amɛhe kɛjɛ nakai sane lɛ he kwraa ejaakɛ amɛnuɔ he akɛ ehe wiemɔ baabi ni amɛye gbɛtsii nii ni ji yiŋkɔshikɔshifeemɔ ni ehe shi babaoo lɛ nɔ kunim.”
5. Te mɛi pii buɔ hɛl la tsɔɔmɔ lɛ amɛhaa tɛŋŋ ŋmɛnɛ?
5 Yɛ sɔlemɔi pii amli lɛ, nɔ ni fata gbele sɛɛ shihilɛ lɛ he ji ŋwɛi kɛ hɛl la. Ni kɛ́ osɔfoi lɛ sumɔɔɔ ni amɛwie ŋwɛi he lɛ, no lɛ amɛsumɔɔɔ ni amɛwieɔ hɛl he kwraa po fe nakai. Adafitswaa wolo ko mli sane ko wie akɛ: “Gbii etɛ nɛɛ, sɔlemɔi ní heɔ yeɔ akɛ hɛl la mli naanɔ piŋmɔ diɛŋtsɛ yɛ lɛ po . . . bàa nɔmimaa ni amɛkɛwieɔ hɛl la tsɔɔmɔ lɛ he lɛ shi.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jamɔ he nilelɔi babaoo heee hɛl amɛyeee dɔŋŋ akɛ he ko ni apiŋɔ mɛi yɛ diɛŋtsɛ, tamɔ bɔ ni atsɔɔ yɛ Teŋgbɛ Afii lɛ amli lɛ. Shi moŋ, amɛsumɔɔ hɛl he wiemɔ kɛ “mlihilɛ” bɔ ni sa. Taakɛ mɛi ni hiɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ jwɛŋmɔ lɛ ateŋ mɛi babaoo tsɔɔ lɛ, apiii eshafeelɔi ni yɔɔ hɛl lɛ diɛŋtsɛ, shi moŋ amɛnaa amanehulu yɛ “mligbalamɔ ni eba amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ yɛ mumɔŋ” lɛ hewɔ.
6. Mɛɛ gbɛ nɔ mɛi komɛi tsɔɔ amɛnaa akɛ amɛ hemɔkɛyeli lɛ mli waaa, kɛ amɛkɛ oshara ko kpe?
6 Ekolɛ sɔlemɔ tsɔɔmɔ ni agbɔjɔɔ mli koni mɛi ni hiɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ susumɔi lɛ amli akawo la yɛ he lɛ baanyɛ aye abua mɛi komɛi ní amɛtsĩ amɛhe jwɛŋmɔ fɔŋ ni aaaná lɛ naa, shi eshĩɔ sɔlemɔyalɔi anɔkwafoi akpekpei abɔ lɛ shwɛm ní amɛleee nɔ ni amɛbaahe amɛye. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ amɛkɛ gbele miikpe hiɛ kɛ hiɛ lɛ, bei pii lɛ, gbɔmɛi nɛɛ naa akɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli waaa. Amɛ nifeemɔ tamɔ yoo ko ni eweku lɛ mli bii babaoo gboi yɛ oshara ko ni yɔɔ gbeyei mli lɛ nifeemɔ pɛpɛɛpɛ. Beni abi lɛ akɛ ani ejamɔ mli hemɔkɛyeli lɛ ehã ená miishɛjemɔ lo lɛ, ekɛ shishashaomɔ ha hetoo akɛ, “Efeɔ mi akɛ, tamɔ nakai.” Shi eji ekɛ nɔmimaa ha hetoo akɛ ejamɔ mli hemɔkɛyeli lɛ eye ebua lɛ po kulɛ, mɛɛ sɛɛnamɔ ní sɛɛ tsɛɔ po eeená kɛji akɛ ehemɔkɛyelii lɛ bɛ shishitoo kpakpa? Enɛ ji susumɔ ko ni he hiaa waa diɛŋtsɛ, ejaakɛ yɛ anɔkwale mli lɛ, esoro nɔ ni jamɔi babaoo tsɔɔ yɛ wɔsɛɛ be shihilɛ he lɛ kwraa yɛ nɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ lɛ he.
Bɔ ni Kristendom Susuɔ Gbele Sɛɛ Shihilɛ he Ehaa
7. (a) Mɛɛ hemɔkɛyeli jamɔi babaoo yɔɔ? (b) Te Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ ko wie susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ he eha tɛŋŋ?
7 Yɛ sɔrɔtofeemɔi ni yɔɔ amɛteŋ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, shwɛ fioo ni Kristendom jamɔi lɛ fɛɛ kɛ amɛhe akpã gbee akɛ adesai yɛ susuma ni gbooo, ni hiɔ shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ. Mɛi pii heɔ yeɔ akɛ kɛ gbɔmɔ gbo lɛ, esusuma baanyɛ aya ŋwɛi. Mɛi komɛi sheɔ gbeyei akɛ amɛ susuma baanyɛ aya hɛl la mli loo hetsuumɔ he ko. Shi susuma ni gbooo susumɔ lɛ he hiaa fe fɛɛ yɛ amɛsusumɔ ni kɔɔ wɔsɛɛ be shihilɛ he lɛ mli. Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ Oscar Cullmann wie enɛ he yɛ esane he wiemɔ ko ni aŋma awo wolo ko ni gbɛi ji Immortality and Resurrection mli lɛ mli. Eŋma akɛ: “Kɛji wɔɔbi Kristofonyo folo ko kɛkɛ ŋmɛnɛ . . . nɔ ni esusuɔ akɛ no ji Kpaŋmɔ Hee lɛ tsɔɔmɔ ni kɔɔ nɔ ni baaba gbɔmɔ nɔ yɛ gbele sɛɛ lɛ he lɛ, hetoo ni wɔbaaná kɛjɛ mɛi pii aŋɔɔ ji: ‘Susuma ni gbooo lɛ.’ ” Shi, Cullmann kɛfata he akɛ: “Nɛkɛ susumɔ ni akpɛlɛɔ nɔ fe fɛɛ nɛɛ ji Kristojamɔ mli naataamɔi wuji fe fɛɛ lɛ ateŋ ekome.” Cullmann kɛɛ akɛ beni ewie enɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, etée mlifu kɛ hoofeemɔ shi. Shi kɛlɛ, nɔ ni ewie lɛ ja.
8. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ Yehowa kɛma klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ hiɛ?
8 Yehowa Nyɔŋmɔ ebɔɔɔ adesai koni kɛ amɛgboi lɛ, amɛya ŋwɛi. Ejeee eyiŋtoo kɛjɛ shishijee akɛ amɛgboi kwraa po. Abɔ Adam kɛ Hawa akɛ mɛi ni eye emuu, ni aha amɛ hegbɛ akɛ amɛfɔ ni shikpɔŋ lɛ nɔ ayi obɔ kɛ amɛshwiei ni ji jalɔi. (1 Mose 1:28; 5 Mose 32:4) Akɛɛ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ akɛ ja amɛgbo Nyɔŋmɔ nɔ toi pɛ dani amɛbaagboi. (1 Mose 2:17) Eji amɛtee nɔ amɛfee toiboo amɛha amɛ ŋwɛi Tsɛ lɛ kulɛ, amɛbaaya nɔ amɛhi shi yɛ shikpɔŋ nɔ kɛya naanɔ.
9. (a) Mɛni ji anɔkwale ni kɔɔ adesa susuma lɛ he? (b) Mɛni baa susuma lɛ nɔ kɛji egbo?
9 Shi dɔlɛ sane ji akɛ, Adam kɛ Hawa booo Nyɔŋmɔ toi. (1 Mose 3:6, 7) Bɔfo Paulo wie nibii ni yɔɔ oshara, ni jɛ mli kɛba lɛ he akɛ: “Gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha.” (Romabii 5:12) Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaahi shi kɛya naanɔ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ, Adam kɛ Hawa gboi. Mɛni ba yɛ nakai beaŋ? Ani amɛyɛ susumai ni gbooo ní abaanyɛ akɛ amɛ awo hɛl la mli agbɛnɛ, yɛ esha ni amɛfee lɛ hewɔ? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Biblia lɛ kɛɔ akɛ mra mli kɛtsɔ hiɛ, beni abɔ lɛ lɛ, Adam “tsɔ wala susuma.” (1 Mose 2:7) Ahãaa gbɔmɔ susuma; ebatsɔ susuma, gbɔmɔ ni hiɛ kã. (1 Korintobii 15:45) Ejaakɛ, jeee akɛ Adam ji “wala susuma” kɛkɛ, shi moŋ, taakɛ atsɔɔ yɛ Hebri wiemɔ ni akɛŋma Mose Klɛŋklɛŋ wolo lɛ mli lɛ, kooloi ni baa shi lɛ hu, ‘susumai ni hiɛ kamɔ’ ji amɛ! (1 Mose 1:24) Beni Adam kɛ Hawa gboi lɛ, amɛbatsɔmɔ susumai ni egboi. Yɛ naagbee lɛ, bɔ ni Yehowa kɛɛ Adam lɛ ba amɛnɔ pɛpɛɛpɛ, akɛ: “Ohiɛ latsaa mli oooye nii yɛ, kɛyashi beyinɔ ni oooku osɛɛ kɛaatee shikpɔŋ sũ mli, ejaakɛ emli ajieo kɛjɛ. Ejaakɛ sũ jio, ni sũ mli oooku osɛɛ kɛaatee!”—1 Mose 3:19.
10, 11. Mɛni New Catholic Encyclopedia lɛ kpɛlɛɔ nɔ yɛ Biblia tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ gbɛfaŋ, ni kɛ akɛ enɛ to nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ he lɛ, mɛni anaa?
10 New Catholic Encyclopedia lɛ kɛ enɛ kpãa gbee, yɛ nibii ni he hiaa lɛ agbɛfaŋ. Ekɛɔ yɛ emli sane ni yitso ji “Susuma (yɛ Biblia lɛ mli)” lɛ mli akɛ: “Gbɔmɔtso kɛ susuma mligbalamɔ [emlijaa ní aaaná fãi enyɔ] ko bɛ KM [“Kpaŋmɔ Momo,” loo Hebri Ŋmalɛi] lɛ amli.” Ekɛfata he akɛ yɛ Biblia lɛ mli lɛ, wiemɔ “susuma” lɛ “etsɔɔɔ susuma ni esoro no yɛ gbɔmɔtso lɛ loo mɔ aŋkro lɛ he kɔkɔɔkɔ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, bei pii lɛ, susuma lɛ “tsɔɔ wala bɔɔnii lɛ diɛŋtsɛ, kɛ́ eewie kooloi loo gbɔmɛi ahe.” Anɔkwayeli ni tamɔ nɛkɛ hãa mɔ mii shɛɔ ehe, shi kɛlɛ, mɔ ko baabi nɔ hewɔ ni ahako sɔlemɔyalɔi lɛ titri ale anɔkwa saji nɛɛ lolo lɛ.
11 Kwɛ tsuiyeli kɛ gbeyeishemɔ babaoo ni kulɛ sɔlemɔyalɔi lɛ baaye amɛhe kɛjɛ mli kɛji amɛle Biblia mli anɔkwale ni mli kã shi faŋŋ lɛ, akɛ: “Susuma ni feɔ esha lɛ, lɛ nɔŋŋ eeegbo,” shi jeee ní eeena amanehulu yɛ hɛl la mli! (Ezekiel 18:4) Eyɛ mli akɛ esoro enɛ kwraa yɛ nɔ ni Kristendom tsɔɔ lɛ he moŋ, shi ekɛ nɔ ni nilelɔ Salomo jɛ mumɔ tsirɛmɔ naa ewie lɛ kpãa gbee jogbaŋŋ kɛmɔɔ shi, akɛ: “Hiɛkalɔi le akɛ amɛbaagboi; shi gbohii lɛ, amɛleee nɔ ko nɔ ko, ni amɛbɛ nyɔmɔwoo ko dɔŋŋ [yɛ shihilɛ nɛɛ mli]; ejaakɛ hiɛ eje amɛkaimɔ nɔ. Nɔ fɛɛ nɔ tsumɔ ni onine aaashɛ nɔ lɛ, okɛ ohewalɛ atsu; ejaakɛ nitsumɔ loo yiŋshwiemɔ loo nilee loo ŋaa ko bɛ gbohiiaje [adesai akwamaŋ gbonyo bu lɛ mli] he ni oyaa lɛ.”—Jajelɔ 9:5, 10.
12. Nɛgbɛ Kristendom ná etsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma ni gbooo lɛ he lɛ kɛjɛ?
12 Mɛni hewɔ Kristendom tsɔɔ nɔ ko ni yɔɔ sɔrɔto kwraa yɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ he lɛ? New Catholic Encyclopedia lɛ kɛɔ yɛ emli sane ni yitso ji “Susuma, Adesa, Gbó ni Egbooo” lɛ mli akɛ, mra be mli Sɔlemɔ lɛ Hiɛnyiɛlɔi lɛ ná sɛɛfimɔ kɛha susuma ni gbooo lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ, jeee yɛ Biblia lɛ mli, shi moŋ yɛ “lalafolɔi kɛ jeŋ nilelɔi lɛ kɛ blema saji ni kɔɔ Helabii asusumɔi ahe lɛ amli . . . Yɛ sɛɛ mli lɛ, woloŋlelɔi lɛ hala akɛ amɛkɛ Plato loo shishitoo mlai ni jɛ Aristotle ŋɔɔ lɛ baatsu nii.” Ekɛɔ akɛ yɛ naagbee lɛ, akɛ “hewalɛ ni Plato susumɔ kɛ Plato tsɔɔmɔ ni áfee lɛ hee lɛ ná”—ní susuma ni gbooo lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ fata he lɛ—bawo “Kristofoi a-Nyɔŋmɔ jamɔ he nikasemɔ teŋ tuuntu.”
13, 14. Mɛni hewɔ nilee bɛ mli akɛ akɛ hiɛ aaafɔ̃ Hela jeŋ nilelɔi wɔŋjalɔi anɔ kɛha sɛɛyoomɔ lɛ?
13 Ani kulɛ esa akɛ mɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ atsɔ amɛhe kɛya Hela jeŋ nilelɔi wɔŋjalɔi aŋɔɔ ní amɛyakase nɔ ko ni ji shishijee nii, tamɔ gbele sɛɛ shihilɛ he hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ lɛ kɛjɛ amɛdɛŋ? Eka shi faŋŋ akɛ dabi. Beni Paulo ŋma wolo eyaha Kristofoi ni yɔɔ Korinto, yɛ Hela lɛ, ekɛɛ: “Je nɛŋ nilee lɛ ji kwashiaiasane yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Ejaakɛ aŋma akɛ: ‘Emɔɔ nilelɔi lɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ hiɛtɛ̃ɛ lɛ mli.’ Ni asaŋ: ‘[Yehowa, NW] le nilelɔi ajwɛŋmɔi lɛ, akɛ yaka nii ni.’ ” (1 Korintobii 3:19, 20) Wɔŋjalɔi ji blema Helabii lɛ. No hewɔ lɛ, te amɛaafee tɛŋŋ amɛfee anɔkwale jɛɛhe hu? Paulo bi Korintobii lɛ akɛ: “Mɛɛ ekomefeemɔ Nyɔŋmɔ sɔlemɔwe kɛ amagai yɔɔ? Ejaakɛ Nyɔŋmɔ hiɛkalɔ lɛ sɔlemɔtsu ji nyɛ, taakɛ bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɛ akɛ: ‘Mahi amɛmli, ni manyiɛ yɛ amɛteŋ, ni matsɔ amɛ-Nyɔŋmɔ, ni amɛ hu amɛaatsɔ mimaŋ.’ ”—2 Korintobii 6:16.
14 Kɛjɛ shishijee lɛ, akɛ anɔkwalei ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ lɛ akpojiemɔ hã kɛtsɔ Israel maŋ lɛ nɔ. (Romabii 3:1, 2) Yɛ afi 33 Ŋ.B. sɛɛ lɛ, akɛha kɛtsɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi asafo lɛ mli bii ni afɔ amɛ mu lɛ anɔ. Beni Paulo wieɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi ahe lɛ, ekɛɛ akɛ: “Shi wɔ lɛ, Nyɔŋmɔ etsɔ Emumɔ lɛ nɔ ejie [nibii ni asaa ato ahã mɛi ni sumɔɔ lɛ lɛ] kpo etsɔɔ wɔ.” (1 Korintobii 2:10; kwɛmɔ Kpojiemɔ 1:1, 2 hu.) Aná Kristendom tsɔɔmɔ ni ji susuma ni gbooo lɛ kɛjɛ Hela jeŋ nilee mli. Ajieee lɛ kpo kɛtsɔ Nyɔŋmɔ kpojiemɔi ni ekɛha Israel lɛ loo kɛtsɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ nɔ.
Hiɛnɔkamɔ Diɛŋtsɛ ni Yɔɔ Kɛha Gbohii Lɛ
15. Taakɛ Yesu tsɔɔ lɛ, mɛni ji gbohii lɛ ahiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ?
15 Kɛ́ susuma ni gbooo bɛ lɛ, no lɛ mɛni ji hiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ kɛha gbohii lɛ mɔ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, no ji gbohiiashitee lɛ, ni ji Biblia lɛ tsɔɔmɔ titri kɛ ŋwɛi shiwoo ni yɔɔ naakpɛɛ lɛɛlɛŋ lɛ. Yesu kɛ gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ hã akɛ nɔ ko ni baaba mli beni ekɛɛ enaanyo Marta akɛ: “Mi lɛ miji shitee lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ni heɔ minɔ eyeɔ lɛ, kɛji egbo tete lɛ, ehiɛ aaakã.” (Yohane 11:25) Yesu mli hemɔkɛyeli tsɔɔ akɛ aheɔ gbohiiashitee lɛ ayeɔ, jeee susuma ni gbooo.
16. Mɛni hewɔ nilee yɔɔ mli akɛ aaahe gbohiiashitee lɛ aye lɛ?
16 Yesu ewie gbohiiashitee lɛ he kɛtsɔ hiɛ momo beni ekɛɛ Yudafoi komɛi akɛ: “Enɛ akafee nyɛ naakpɛɛ; ejaakɛ ŋmɛlɛtswaa lɛ miiba, nɔ̃ mli ni mɛi fɛɛ ni yɔɔ gbohii abui lɛ amli lɛ aaanu egbee, ni amɛaaje kpo.” (Yohane 5:28, 29) Esoro nɔ ni Yesu wieɔ he yɛ biɛ lɛ kwraa yɛ susuma ni gbooo, ní baahi shi yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ, ní eya ŋwɛi tɛ̃ɛ lɛ he. Eji gbɔmɛi ni ehi gbonyobu lɛ mli, ní amɛteŋ mɛi pii ehi mli afii ohai abɔ loo akpei abɔ po lɛ ‘akpojee’ ni baaba mli wɔsɛɛ. Eji susumai ni egboi ni miiku sɛɛ kɛba wala mli ekoŋŋ. Ani enyɛŋ eba mli? Jeee yɛ Nyɔŋmɔ, “mɔ hu ni tsĩɛɔ gbohii ahiɛ, ni etsɛɔ nibii ni bɛ lɛ tamɔ akɛ amɛyɛ momo” lɛ gbɛfaŋ. (Romabii 4:17) Ekolɛ ŋwanejelɔi ni wieɔ shiɔ lɛ baaye jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ gbɔmɛi baate shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ he fɛo, shi ekɛ anɔkwale ni eji akɛ “Nyɔŋmɔ lɛ, suɔmɔ ji lɛ,” ni ákɛ eji “mɛi ni taoɔ esɛɛgbɛ lɛ anyɔmɔwolɔ hu” lɛ kpãa gbee kɛmɔɔ shi.—1 Yohane 4:16; Hebribii 11:6.
17. Mɛni Nyɔŋmɔ baatsu kɛtsɔ gbohiiashitee lɛ nɔ?
17 Ejaakɛ kɛ jeee nakai lɛ, kulɛ mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ baatsɔ ewo mɛi ni hi shi akɛ “[anɔkwafoi] kɛyashi gbele mli” lɛ nyɔmɔ, kɛji ekɛ amɛ baaa wala mli ekoŋŋ? (Kpojiemɔ 2:10) Gbohiiashitee lɛ hu haa Nyɔŋmɔ nyɛɔ etsuɔ nɔ ni bɔfo Yohane ŋma he sane lɛ he nii, akɛ: “Enɛ hewɔ Nyɔŋmɔ bi lɛ jie ehe kpo, koni efite abonsam nitsumɔi lɛ.” (1 Yohane 3:8) Mra mli yɛ Eden trom lɛ mli lɛ, Satan batsɔ adesai aweku muu lɛ fɛɛ agbelɔ beni enyiɛ wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ ahiɛ kɛtee esha kɛ gbele mli lɛ. (1 Mose 3:1-6; Yohane 8:44) Yesu bɔi Satan nitsumɔi lɛ fitemɔ beni ekɛ ewala ni eye emuu lɛ hã akɛ kpɔmɔ nɔ jara ni yeɔ egbɔ, ní ekɛgbele gbɛ koni akpɔ̃ adesai kɛjɛ esha nyɔŋyeli ni Adam toigbele ni eje gbɛ efee lɛ kɛba, ni amɛná kɛjɛ fɔmɔ mli lɛ mli. (Romabii 5:18) Mɛi ni gboiɔ yɛ Adam esha nɛɛ hewɔ lɛ ashitee lɛ baafee Abonsam nitsumɔi lɛ afitemɔ babaoo lolo.
Gbɔmɔtso kɛ Susuma
18. Te Hela jeŋ nilelɔi komɛi fee amɛnii yɛ wiemɔ ni Paulo wie akɛ atee Yesu shi lɛ he amɛha tɛŋŋ, ni mɛni hewɔ?
18 Beni bɔfo Paulo yɔɔ Ateene lɛ, eshiɛ sanekpakpa lɛ etsɔɔ asafo babaoo ko ni Hela jeŋ nilelɔi komɛi fata he. Amɛbo esanegbaa ni kɔɔ anɔkwa Nyɔŋmɔ kome lɛ kɛ kita ni ewo akɛ amɛtsake amɛtsui lɛ he lɛ toi. Shi mɛni ba yɛ no sɛɛ? Paulo mu ewiemɔ lɛ naa, ni ekɛɛ: “[Nyɔŋmɔ] eto gbi ko, nɔ̃ nɔ ni ebaatsɔ nuu ni eto lɛ nɔ ekojo jeŋ muu lɛ fɛɛ yɛ jalɛ naa, akɛni ekɛ hemɔkɛyeli eto mɔ fɛɛ mɔ hiɛ, ejaakɛ etee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ.” Nakai wiemɔi lɛ tée hoofeemɔ ko shi. “Beni amɛnu gbohiiashitee he lɛ, mɛi komɛi ye ehe fɛo.” (Bɔfoi lɛ Asaji 17:22-32) Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ Oscar Cullmann wie akɛ: “Yɛ Helabii ni heɔ susuma ni gbooo lɛ amɛyeɔ lɛ agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ eeewa waa kɛha amɛ akɛ amɛaakpɛlɛ Kristofoi ashiɛmɔ ni ji gbohiiashitee lɛ nɔ fe bɔ ni eji kɛha mɛi krokomɛi. . . . Anyɛŋ ahã ekomefeemɔ [gbeekpãmɔ] aba jeŋ nilelɔi kpanakui, ni ji Socrates kɛ Plato tsɔɔmɔ lɛ kɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ nɔ̃ lɛ teŋ kɔkɔɔkɔ.”
19. Kristendom Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi lɛ bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaaha gbohiiashitee tsɔɔmɔ lɛ kɛ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ akpã gbee yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
19 Kɛ́ nakai po lɛ, yɛ hemɔkɛyeli kwamɔ kpele ni ba yɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ lɛ hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔi bɔ mɔdɛŋ waa akɛ amɛaafee Kristofoi atsɔɔmɔ ni ji gbohiiashitee lɛ kɛ Plato hemɔkɛyeli ni kɔɔ susuma ni gbooo lɛ he lɛ ekome. Yɛ be ko sɛɛ lɛ, mɛi komɛi kpɛlɛ enaa tsabaa hee ko nɔ: Kɛ́ gbɔmɔ gbo lɛ, susuma lɛ tseɔ ehe (“eyeɔ ehe,” taakɛ mɛi komɛi kɛɔ lɛ) kɛjɛɔ gbɔmɔtso lɛ he. No sɛɛ lɛ, taakɛ Outlines of the Doctrine of the Resurrection, ní R. J. Cooke fee lɛ tsɔɔ lɛ, “gbɔmɔtso fɛɛ gbɔmɔtso kɛ esusuma baafee ekome ekoŋŋ, ni susuma fɛɛ susuma hu kɛ egbɔmɔtso baafee ekome,” yɛ Kojomɔ Gbi lɛ nɔ. Akɛɛ ekome ni gbɔmɔtso lɛ kɛ esusuma ni gbooo lɛ baafee ekoŋŋ yɛ wɔsɛɛ be mli nɛɛ ji gbohiiashitee lɛ.
20, 21. Namɛi etee nɔ amɛtsɔɔ anɔkwale ni kɔɔ gbohiiashitee lɛ he lɛ pɛpɛɛpɛ, ni enɛ he eba sɛɛnamɔ eha amɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
20 Nɛkɛ tsɔɔmɔ ni akaa hiɛ atsɔɔ nɛɛ kã he eji jamɔi wuji lɛ atsɔɔmɔ ni akpɛlɛɔ nɔ waa lolo. Eyɛ mli akɛ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ baafee nɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli kɛha Nyɔŋmɔ jamɔ he nilelɔ moŋ, shi sɔlemɔyalɔi babaoo leee enɛ kwraa. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ kɛ amɛgboi lɛ, amɛbaaya ŋwɛi tɛ̃ɛ. Enɛ hewɔ lɛ, niŋmalɔ John Garvey wie eshi enɛ yɛ Commonweal ni je kpo yɛ May 5, 1995 lɛ mli akɛ: “Etamɔ nɔ ni Kristofoi pii ahemɔkɛyeli [ni kɔɔ gbele sɛɛ shihilɛ he sane lɛ he lɛ] miibɛŋkɛ Plato tsɔɔmɔ ni afee lɛ ehee lɛ he babaoo fe bɔ ni ebɛŋkɛɔ Kristofoi atsɔɔmɔ diɛŋtsɛ he, ni ebɛ nɔdaamɔ nɔ yɛ Biblia lɛ mli.” Lɛɛlɛŋ, Kristendom osɔfoi lɛ etsɔ Biblia lɛ ni amɛkɛtsake Plato tsɔɔmɔ lɛ nɔ amɛgbe Biblia mli gbohiiashitee hiɛnɔkamɔ lɛ kwraa kɛha amɛ asafoku lɛ.
21 Nɔ ni tamɔɔɔ enɛ lɛ, Yehowa Odasefoi kpooɔ wɔŋjalɔi ajeŋ nilee, ni amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɔ Biblia tsɔɔmɔ ni ji gbohiiashitee lɛ he. Amɛnaa tsɔɔmɔ nɛɛ akɛ nɔ ni tswaa mɔ emãa shi, ehaa mɔ tsui nyɔɔ emli, ni eshɛjeɔ mɔ mii. Yɛ nikasemɔi ni nyiɛ sɛɛ lɛ amli lɛ, wɔbaana bɔ ni Biblia tsɔɔmɔ ni ji gbohiiashitee lɛ damɔ shishitoo ni yɔɔ shiŋŋ nɔ kɛ bɔ ni nilee hu yɔɔ mli hã, kɛha mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ hiɛnɔkamɔ kɛ mɛi ni yɔɔ gbɛkpamɔ akɛ amɛaaná gbohiiashitee kɛya ŋwɛi wala mli lɛ fɛɛ. Wɔmiijie yi akɛ okane Korintobii aklɛŋklɛŋ wolo lɛ yitso 15 lɛ fɛɛ jogbaŋŋ, ákɛ hesaamɔ kɛha nikasemɔi nɛɛ ahesusumɔ.
Ani Okaiɔ?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná hekɛnɔfɔɔ ni mli wa yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ?
◻ Mɛɛ gbɛkpamɔ Yehowa kɛma Adam kɛ Hawa hiɛ?
◻ Mɛni hewɔ nilee bɛ mli akɛ aaatao anɔkwale lɛ yɛ Hela jeŋ nilee mli lɛ?
◻ Mɛni hewɔ gbohiiashitee lɛ ji hiɛnɔkamɔ ni nilee yɔɔ mli lɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 10]
Beni wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ fee esha lɛ, amɛlaaje hiɛnɔkamɔ ni amɛyɔɔ kɛha naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ kwraa
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]
Hemɔkɛyeli ni Plato yɔɔ yɛ susuma ni gbooo lɛ mli lɛ baná sɔlemɔ lɛ mli nilelɔi lɛ anɔ hewalɛ
[He ni Mfoniri ni yɔɔ baafa 12 lɛ Jɛ]
Musei Capitolini, Roma