Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w89 5/1 bf. 3-7
  • Babilon Kpeteŋkpele Lɛ Egbee Shi Ni Akojo Lɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Babilon Kpeteŋkpele Lɛ Egbee Shi Ni Akojo Lɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Babilon Egbee Shi shi Akpatako Ehiɛ
  • Babilon kpeteŋkpele lɛ Gbee Shi
  • Babilon Hewalɛ ni Baa Shi Lɛ
  • Babilon​—No Hewɔ ni Akojoɔ Lɛ
  • Mɛni Esa Akɛ Wɔfee?
  • Akpata Maŋ Kpeteŋkpele lɛ Hiɛ
    Kpojiemɔ—Enaagbee Kwraa lɛ Ebɛŋkɛ!
  • Adwamaŋ Bi Hiɛ Eshwie Shi Lɛ—Eshigbeemɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • “Ajwamaŋ Kpeteŋkpele” Lɛ Hiɛkpatamɔ Ebɛŋkɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1981
  • Apasa Jamɔ—Atsɔ Hiɛ Ana Enaagbee ní Yɔɔ Naakpɛɛ
    Yesaia Gbalɛ Lɛ—La Kɛha Adesai Fɛɛ II
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
w89 5/1 bf. 3-7

Babilon Kpeteŋkpele Lɛ Egbee Shi Ni Akojo Lɛ

Egbee shi, mɔ ni ha jeŋmaji lɛ fɛɛ nu ejwamaŋbɔɔ lɛ he mlifu daa lɛ!” “Babilon kpeteŋkpele lɛ egbee shi, ni etsɔ daimonioi ashihilɛ he kɛ mumɔi fɔji fɛɛ atsu kɛ loofɔlɔ fɛɛ loofɔlɔ ni he tseee ni ahiɔ lɛ hu tsu!”​—Kpojiemɔ 14:8; 18:​2, New World Translation

Mɛɛ gbalɛ ni hɛleɔ mɔ shi nɛ! “Babilon kpeteŋkpele lɛ egbee shi!” Biblia kaselɔi kɛ afii ohai abɔ etao nɔ ni hɔ Okadi wiemɔ nɛɛ sɛɛ lɛ mli. Mɛni hewɔ esa akɛ onya he? Ejaakɛ, taakɛ Biblia gbalɛ tsɔɔ lɛ, etsɛŋ ni nɔ ni baaba Babilon kpeteŋkpele lɛ nɔ lɛ baasa adesai fɛɛ he. Taakɛ wɔtsɔ hiɛ wɔna yɛ April 1 kɛ April 15 woji tɛtrɛbii nɛɛ amli lɛ, ayoo nɛkɛ ajwamaŋ ni ehe gbɛi nɛɛ yɛ faŋŋ mli akɛ lɛ ji Satan jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ.a

Shi egbee shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ni mɛɛ be?

Babilon Egbee Shi shi Akpatako Ehiɛ

Bɔni afee ni wɔnu Babilon kpeteŋkpele lɛ shigbeemɔ lɛ fɛɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, esa akɛ wɔnu nɔ ni ba beni blema Babilon gbee shi yɛ afi 539 D.Ŋ.B. lɛ shishi. No mli lɛ Nyɔŋmɔ webii ni ji Israel ehi nomŋɔɔ mli nɔ ni miihe ashɛ afii 70. Agbɛnɛ amɛmiikpa kpɔmɔ gbɛ taakɛ amɛ gbalɔi lɛ awiemɔi tsɔɔ lɛ. (Yeremia 25:​11, 12; 29:10) Kwɛ miishɛɛ ni amɛbaana beni Koresh ni ji Pershianyo lɛ ha Babilon gbee shi ni ekpɔ Yudafoi lɛ koni amɛfa gbɛ kɛnyiɛ kɛya amɛmaŋ krɔŋkrɔŋ, Yerusalem mli ekoŋŋ lɛ!​—Yesaia 45:1-4.

Shi, eyɛ mli akɛ afite Babilon hewalɛ ni eyɔɔ yɛ Yudafoi lɛ anɔ lɛ moŋ, shi no etsɔɔɔ blema Babilon naagbee. Yinɔsaneŋmalɔ Joan Oates ŋma yɛ ewolo Babylon lɛ mli akɛ: “Koresh butu Babilon yɛ kunimyeli mli, egu nihaa ni ehala amralo ni ji Pershianyo, ni eshi jamɔŋ gbɛjianɔtoo lɛ kɛ maŋ nɔkwɛmɔ gbɛjianɔtoo lɛ ni etaaa he. . . . Yɛ anɔkwale mli lɛ, kɛ aaakwɛ lɛ yɛ hiɛaŋhiɛaŋ lɛ Babilonbii lɛ ashihilɛ tsakeee tsɔ ko yɛ Pershia nɔyeli shishi. Abaa jamɔ gbɛjianɔtoi sɔrɔtoi lɛ ayi ni jarayeli nitsumɔi shwere.” No hewɔ lɛ, yɛ eshigbeemɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Babilon tee nɔ eshwere, shi sɔrɔtofeemɔ wulu ko yɛ mli​—Nyɔŋmɔ webii lɛ, Israel bɛ mli dɔŋŋ akɛ nyɔji. Amɛku sɛɛ amɛtee Yerusalem koni amɛsaa amɛtswa anɔkwale jamɔ amɛma shi yɛ jɛmɛ.

Aaafee afi 331 D.Ŋ.B., beni Hela tatsɛ Alexander kpeteŋkpele lɛ bote Babilon lɛ, emlibii lɛ kɛ miishɛɛ here lɛ atuu. Ekpɛ eyiŋ akɛ eesumɔ ni ekɛ maŋ lɛ afee ebokagbɛ maŋtiase wulu, shi egbo ni etsuko eyiŋtoo nɛɛ he nii. Enɛ tsɔɔ akɛ Babilon miishwere lolo yɛ nakai be ni ekpe sɛɛ lɛ po mli.

No hewɔ lɛ Babilon shigbeemɔ yɛ afi 539 D.Ŋ.B. lɛ etsɔɔɔ akɛ ekpa shihilɛ. Etee nɔ ehi shi afii ohai abɔ. Te enɛ jeɔ kpo yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ gbalɛi ni kɔɔ Babilon kpeteŋkpele lɛ he lɛ mlibaa mli ehaa tɛŋŋ?

Babilon kpeteŋkpele lɛ Gbee Shi

Eyɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ nɔ yɛ okadi Babilon kpeteŋkpele, jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ shigbeemɔ mli. Yɛ wɔ afii ohai 20 nɛɛ shishijee mli dani 1919 aaashɛ lɛ, ehe bahia ni akpɔ Biblia Kaselɔi, taakɛ ale Yehowa Odasefoi lɛ yɛ nakai be lɛ mli lɛ kɛjɛ nɔ ko ni tamɔ mumɔŋ nyɔji ni amɛtsɔmɔ amɛha apasa jamɔ mli susumɔi kɛ nifeemɔi lɛ amli. Eyɛ mli akɛ amɛkpoo apasa tsɔɔmɔi tamɔ Triniti lɛ kɛ susuma ni gbooo lɛ moŋ, shi Babilon nifeemɔi komɛi yɛ amɛhe lolo. Amɛteŋ mɛi pii ena su ko ni haa amɛbuɔ amɛhe jalɔi. Mɛi komɛi kɛ woo miiha bɔɔ nii, ni amɛkɛ amɛhe miiwo gbɔmɛi ajamɔ ni haa amɛgbalaa amɛjwɛŋmɔ kɛyaa Charles T. Russell, Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ klɛŋklɛŋ sɛinɔtalɔ lɛ nɔ. Amɛmiiye gbijuji kɛ Blonya ni bɛ shishitoo ko yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Krɔɔs loo sɛŋmɔtso lɛ yɛ amɛsusumɔ mli lolo. Amɛteŋ mɛi komɛi po kɛ krɔɔs kɛ akekere efee tsitsinaatsɛɛ nii, yɛ be mli ni mɛi krokomɛi hu taoɔ bulɛ ni akɛhaa Kristendom lɛ eko. Kɛkɛ ni yɛ 1917 lɛ, yɛ Russell gbele sɛɛ nɔŋŋ lɛ, tsakemɔ kpele ko je shishi.

Yɛ nakai afi lɛ mli lɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ fee wolo ko ni wieɔ Kpojiemɔ he ni eyitso ji The Finished Mystery. Nɛkɛ wolo nɛɛ kpa Kristendom osɔfoi lɛ ahe mama, kɛ amɛhe ni amɛkɛwo Ta Wulu ni no mli lɛ eyaa nɔ yɛ Europa lɛ he mama. Protestant osɔfoi lɛ ekomɛi, ni ji Babilon kpeteŋkpele lɛ fa lɛ najiaŋdamɔlɔi ni yɔɔ Canada lɛ kɛ wolo nɛɛ mli wiemɔi lɛ ekomɛi yatsɔɔ amɛmaŋkwramɔŋ hemɛi ni yɔɔ Canada nɔyeli lɛ mli lɛ ni amɛwie amɛshi Biblia Kaselɔi lɛ akɛ amɛjwaa maŋ. Yɛ February 12, 1918 lɛ, agu Buu Mɔɔ Asafo lɛ ni yɔɔ Canada lɛ.

Osɔfoi lɛ ni yɔɔ U.S. Amerika lɛ hu efeee shɔɔ yɛ amɛ Canada nyɛmimɛi lɛ anɔkwɛmɔ nɔ lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli. Gbii fioo komɛi asɛɛ pɛ kɛkɛ ni ashɔ Buu Mɔɔ Asafo lɛ woji lɛ yɛ Los Angeles, California, U.S.A. Kɛkɛ ni yɛ May 1918 lɛ, akɛ mla naa woji ha koni amɔmɔ J. F. Rutherford, ni lɛ ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ hee lɛ kɛ ehefatalɔi kpawo ni jɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he lɛ. Yɛ June mli lɛ, akɛ oyaiyeli gbala nɛkɛ hii ni ji Kristofoi nɛɛ kɛtee saneyeli he ni abu amɛ fɔ. Awo amɛteŋ mɛi kpawo tsuŋ afii 20 ni mɔ kome na afii 10. Te osɔfoi lɛ fee amɛnii yɛ enɛ he amɛha tɛŋŋ? Martin Marty jaje yɛ ewolo Modern American Religion: The Irony of It All lɛ mli akɛ: “Osɔfoi lɛ te shi wo Russellbii [ni sɛɛ mli lɛ abale amɛ akɛ Yehowa Odasefoi] lɛ ni amɛmli fili amɛ aahu akɛ amɛnu akɛ abaawo Yehowa Odasefoi lɛ ahiɛnyiɛlɔi ni abu amɛ fɔ nɛɛ tsuŋ afii nyɔŋmai enyɔ.” Babilon kpeteŋkpele lɛ najiaŋdamɔlɔi lɛ miiŋmɔ. Amɛku amɛhiɛ amɛshwie anɔkwale ni eji akɛ mɔ ni ŋmɔɔ yɛ naagbee kwraa lɛ ji mɔ ni ŋmɔɔ jogbaŋŋ fe fɛɛ lɛ nɔ.

Kɛkɛ ni yɛ 1918 lɛ, Okadi nyɔji ni amɛtsɔmɔ amɛha Babilon lɛ hu batsɔ tsuŋwoo diɛŋtsɛ kɛha Yehowa webii lɛ ateŋ mɛi komɛi. Biblia Kaselɔi lɛ ayiwaa gbɛ shwa United States, Amerika kɛ Canada kɛ maji krokomɛi anɔ. Osɔfoi maŋhedɔlɔi lɛ bua asafoŋ kui anaa ni amɛwo amɛ foi kɛjɛ maji amli. Akɛ ama kpakpaa Biblia Kaselɔi lɛ ahe ni akɛ tsɛji tsɛrɛ mli ni akɛ kpotii yi amɛ. Ato jalɛsane ni ayeee ni yɔɔ hiɛgbele ni akɛteɔ shi awoɔ anɔkwa Kristofoi ni amɛyi faaa lɛ shishi ama shi.b

Kɛkɛ ni yɛ 1919 lɛ, nibii tsake ni akpaaa gbɛ. Ta Wulu lɛ ba enaagbee yɛ November 1918. Ate shi awo tsuŋ ni awo Buu Mɔɔ Asafo lɛ mli onukpai lɛ akɛ eji jalɛsane ni atsɔ hiɛ abu shi. Aŋmɛɛ Rutherford kɛ enanemɛi lɛ ahe kɛjɛ amɛtsuŋwoo lɛ mli, ni enɛ wo amɛ jamɔŋ henyɛlɔi lɛ amlila waa. Taakɛ Marty jaje lɛ: “ Sɔlemɔi ni etsɛ lɛ amli bii lɛ nyaaa kwraa yɛ enɛ he.” Yɛ naagbee lɛ ajie mɛi ni afolɔ amɛnaa lɛ fɛɛ ni aŋmɛɛ amɛhe akɛ amɛyeee fɔ. Katolek kojolɔ, Martin T. Manton ni hiɛ jwɛŋmɔ gbonyo, ni yɛ sɛɛ mli lɛ Paapa Pius XI fee lɛ “knight of the order of St. Gregory the Great” lɛ ekpoo akɛ eeeŋmɛ gbɛ koni ajie Odasefoi kpaanyɔ lɛ kɛjɛ amɛtsuŋwoo lɛ mli ni lɛ ji mɔ ni ha awo amɛ tsuŋ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ nyɔji nɛɛhu lɛ. Esu kɛ baŋ diɛŋtsɛ lɛ baje kpo yɛ sɛɛ mli, beni yɛ 1989 lɛ, awo lɛ tsuŋ yɛ nyɔɔŋ nihemɔ hewɔ!

Beni ajie amɛ kɛjɛ amɛtsuŋwoo lɛ mli yɛ 1919 lɛ, Rutherford kɛ enanemɛi lɛ ku amɛsɛɛ amɛtee Brooklyn Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he yitso lɛ. Kɛkɛ ni amɛje shishi akɛ amɛaato Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ ni da fe fɛɛ he tafaa ni je lɛ ele pɛŋ he gbɛjianɔ. Biblia Kaselɔi lɛ etserɛ gbɔmɔ he gbeyeishemɔ he kpaai ni efimɔ amɛ lɛ mli kɛjɛ amɛhe amɛshwie ni amɛna he ni amɛdamɔ kɛ amɛkɛ amɛhe to apasa jamɔ fɛɛ he lɛ yɛ faŋŋ mli agbɛnɛ. Babilon kpeteŋkpele lɛ ji henyɛlɔ ni eŋmɛɛɛ saji ahe ni esa akɛ akpa ehe mama akɛ egbee shi. Esa akɛ ato anɔkwa jamɔ yɛ jeŋmaji lɛ ateŋ ama shi ekoŋŋ.

Nakai Kristofoi ni sheee gbeyei lɛ wo amɛ shia-kɛ-shia sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli hewalɛ. Amɛkɛ wolo ni aŋmala hiɛ kɛ esɛɛ je kpo yɛ faŋŋ mli ni miikpa apasa jamɔ he mama kɛ wiemɔi ni tamɔ nɛkɛ: “Jamɔ Tsɔɔ Tsɔne ni Etswaa Ojo” kɛ “Nyɛsɔmɔa Nyɔŋmɔ kɛ Kristo Maŋtsɛ Lɛ.” Apasa jamɔ tee nɔ ehi shi ni eshwere, taakɛ efee yɛ blema Babilon lɛ, shi yɛ Yehowa Odasefoi lɛ agbɛfaŋ lɛ, Babilon kpeteŋkpele lɛ gbee shi yɛ 1919. Amɛye amɛhe kɛjɛ Babilon naatsii lɛ mli!

Babilon Hewalɛ ni Baa Shi Lɛ

Amrɔ nɛɛ, yɛ afii 70 sɛɛ nɛɛ, wɔmiina akɛ hewalɛ ni Babilon kpeteŋkpele lɛ naa yɛ mɛi anɔ lɛ miiba shi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hei sɔrɔtoi babaoo. Eji anɔkwale akɛ, etamɔ nɔ ni jamɔ miishwere lolo yɛ U.S. Amerika, he ni TV nɔ sanekpakpashiɛlɔi kɛ jamɔ mli jwɛŋmɔ he nilelɔi tsɔɔ gbɔmɛi lɛ ahenumɔ nɔ amɛshishiuɔ amɛ lɛ. Ni kɛlɛ, akpa heloo gbɛfaŋ nibii asɛɛdii mli shishiulɔi nɛɛ ahe mama nyɛsɛɛ nɛɛ ni ashwie amɛhiɛ shi. Etamɔ nɔ ni jamɔ miishwere yɛ Republic of Korea, he ni Kristendom sɔlemɔi lɛ kɛ amɛhe ewo maŋkwramɔ mli waa lɛ. Eka shi faŋŋ akɛ, eyɛ mli akɛ Babilon kpeteŋkpele lɛ “egbee shi” moŋ, shi eetsu nii lolo.

Shi beni jeŋ tai lɛ jeɔ shishi lɛ, no mli lɛ jamɔi ni etsɛ lɛ elaaje mɛi babaoo ni fiɔ amɛsɛɛ lɛ yɛ maji tamɔ Germany, Denmark, Sweden kɛ Britania. Katolek maji tamɔ Italia, Spain kɛ France eyoo akɛ gbɔmɛi miigbala amɛhe shi kɛmiijɛ Katolek nifeemɔi ni ji esha ni ajajeɔ lɛ kɛ Mass ni ayaa lɛ he. Mɛi ni kaseɔ nii koni amɛtsɔmɔ osɔfoi lɛ ayifalɛ eba shi diɛŋtsɛ. Ni anɔkwale ni eji akɛ paapa ni yɔɔ nɔ amrɔ nɛɛ lɛ nuɔ he akɛ ehe miihia ni efa gbɛ kɛbɔle jeŋ muu fɛɛ fe paapa fɛɛ paapa yɛ yinɔsane mli lɛ ji naagba ni eba esɔlemɔ lɛ mli lɛ he okadi.

Kɛfata he lɛ, kɛjɛ 1917 kɛbaa nɛɛ, kwamaŋ maji pii eba hewalɛ ni jamɔ yɔɔ yɛ maŋkwramɔŋ lɛ shi ni afolɔ amɛtsutsu hewalɛ lɛ hu mli. Kɛ akɛto he yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, blema jamɔi nɛɛ ka he amɛji mɛi ni amɛha hetsɛ kɛ lashishwiemɔ babaoo eba ni eha gbɔmɛi pii ni susuɔ saji ahe lɛ etsi amɛhe kɛjɛ jamɔi fɛɛ he, kɛ amɛji bokagbɛ nɔ loo anaigbɛ nɔ. Hɛɛ, Okadi nui ni Babilon kpeteŋkpele lɛ ta nɔ, ni ji gbɔmɛi ni ekudɔɔ amɛ lɛ, miigbi. Aakojo Babilon kpeteŋkpele lɛ, ni ehiɛkpatamɔ eshɛ​—Kpojiemɔ 16:​12; 17:​1, 15.

Babilon​—No Hewɔ ni Akojoɔ Lɛ

Mɛni nɔ Yehowa damɔɔ ni ekojoɔ jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ? Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi komɛi susuɔ akɛ, esa akɛ ekɛ hiɛsɔɔ akwɛ skul sɔrɔtoi lɛ fɛɛ, helatsamɔ hei sɔrɔtoi lɛ fɛɛ, kɛ ejurɔfeemɔ nitsumɔi ni jamɔi sɔrɔtoi lɛ kɛba lɛ. Shi kɛ akɛ enɛɛmɛi fɛɛ to naafolɔmɔ ni Yehowa kɛshiɔ jeŋ jamɔi lɛ ahe lɛ, te anaa tɛŋŋ? Nyɛhaa wɔpɛia nakai naafolɔmɔ lɛ kɛ jamɔ he sane lɛ mli fioo.c

“Ni bɔfoi kpawo lɛ ni hiɛ tɔi kpawo lɛ ateŋ mɔ kome ba ni ekɛmi bawie ekɛɛ: Ba ni matsɔɔo ajwamaŋ kpeteŋkpele lɛ ni ta nui babaoo lɛ anɔ lɛ kojomɔ lɛ, mɔ ni shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi lɛ kɛbɔ ajwamaŋ ni mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ tɔrɔ daa kɛ ejwamaŋbɔɔ lɛ daa lɛ.” (Kpojiemɔ 17:​1, 2) Taakɛ wɔtsɔɔ yɛ faŋŋ mli yɛ April 1 kɛ April 15, 1989 woji tɛtrɛbii nɛɛ amli lɛ, abaanyɛ akɛ bɔ ni jamɔ kɛ ehe ebɔ maŋ nɔyelɔi, “shikpɔŋ lɛ nɔ maŋtsɛmɛi” lɛ ahe ni no eha eye gbɔmɛi lɛ awui kɛtsɔ yinɔsane be fɛɛ mli lɛ ato ajwamaŋ ni dɔɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe pɛ lɛ subaŋ he. Shi naafolɔmɔ lɛ yaa nɔ lolo.

“Ni mina yoo lɛ akɛ krɔŋkrɔŋbii lɛ ala lɛ kɛ Yesu odasefoi lɛ ala lɛ etɔ lɛ daa.” “Emli ana gbalɔi kɛ krɔŋkrɔŋbii kɛ mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ala lɛ yɛ.” (Kpojiemɔ 17:6; 18:24) Esa akɛ la yi sɔyeli aka Babilon kpeteŋkpele lɛ nɔ akɛni egbe anɔkwa Kristofoi akɛ la odasefoi yɛ afii ohai abɔ lɛ amli, kɛ mɛi fɛɛ ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaatsɔɔ Biblia lɛ shishi kɛya wiemɔi ni gbɔmɛi foji lɛ nuɔ lɛ amli lɛ, kɛ agbɛnɛ mɛi fɛɛ ni kɛ ekaa bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaakane ni amɛna Biblia lɛ eko lɛ hewɔ. Babilon kpeteŋkpele lɛ hu eye la yi sɔ yɛ anɔkwa Kristofoi ni agbe amɛ akɛ la odasefoi nyɛsɛɛ nɛɛ yɛ gbokɛlɛfoi atsuiaŋ kɛ ŋsraiaŋ lɛ hewɔ, kɛ Nazi, Fascist loo nɔyelɔi yiwalɔi krokomɛi anɔyeli shishi hu lɛ. Kadimɔ akɛ naafolɔmɔ lɛ wieɔ “mɛi fɛɛ ni agbe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ala” he, ni mɛi ni fata enɛ he ji gbɔmɛi akpekpei ohai abɔ ni egboi yɛ tai kɛ wekui amli tawuu ni etee nɔ ni gbɔmɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Nyɔŋmɔ jalɔi kɛ amɛhe ewo mli yɛ yinɔsane be fɛɛ mli yɛ jeŋ fɛɛ lɛ hu.​—Okɛto Mateo 23:​34-36; 2 Timoteo 3:5 he.

Nyɔŋmɔ ni kojoɔ Babilon kpeteŋkpele lɛ hu tsuɔ fɔ kroko ni eye he nii. Kojomɔ lɛ jajeɔ akɛ: “Okunyaayeli lɛ akɛshishiu jeŋmaji lɛ fɛɛ.” (Kpojiemɔ 18:23) Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ, atsɔɔ “ŋkunyaayeli” shishi kɛjɛ Hela wiemɔ phar-ma-ki’a, “ni eshishi ji tsofafeemɔ, tsofai kɛ nitsumɔ, ashwai; kɛkɛ lɛ ebɔɔ; kɛkɛ lɛ ayɛ kpɛmɔ” lɛ mli.d Yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa lɛ, apasa jamɔ kɛ ebɔɔ eha jeŋmaji lɛ, eshishiu amɛ ni eha amɛhe apasa nyɔŋmɔi kɛ tsɔɔmɔi ni egbala amɛjwɛŋmɔ kɛjɛ Yehowa kɛ jeŋ muu fɛɛ nɔyeli he sane lɛ nɔ amɛye. Akɛni etsɔɔ susuma ni gbooo ni ji amale hewɔ lɛ, apasa jamɔ kɛ mumɔi atsɛmɔ kɛ ashwai anifeemɔ fɛɛ efee Shishitoo nɔ, ni enɛ haa asheɔ gbohii lɛ agbeyei ni ajaa blema bii ni egboi. No hewɔ lɛ fɔ ni Nyɔŋmɔ buɔ Babilon kpeteŋkpele lɛ ja kwraa. Taakɛ Yohane ŋma lɛ: “Ejaakɛ ehe eshai lɛ eshɛ ŋwɛi tɔɔ ni Nyɔŋmɔ ekai enifɔɔji anii lɛ.”​—Kpojiemɔ 18:⁠5.

Mɛni Esa Akɛ Wɔfee?

Yɛ bɔ ni Babilon kpeteŋkpele lɛ egbee shi eha kɛ ekojomɔ shihilɛ lɛ hewɔ lɛ, mɛni esa akɛ mɛi ni sumɔɔ anɔkwale lɛ diɛŋtsɛ lɛ afee agbɛnɛ? Yesaia gbalɛ ni kɔɔ blema Babilon he lɛ kɔɔ wɔhe waa diɛŋtsɛ yɛ apasa jamɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ hewɔ: “Nyɛtsia nyɛhe, nyɛtsia nyɛhe! Nyɛjea kpo kɛjɛa jɛi! Nyɛkataa nɔ ko ni he tseee he! Nyɛjea kpo kɛjɛa emli! Nyɛ mɛi ni nyɛtereɔ Yehowa nibii lɛ, nyɛtsuua nyɛhe!” (Yesaia 52:11) Nɛkɛ tsɛmɔ kɛ hehiamɔ nɛɛ tamɔ Kpojiemɔ 18:4: “Ni minu gbee kroko kɛjɛ ŋwɛi miikɛɛ: Nyɛjea emli [Babilon kpeteŋkpele lɛ], mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi lɛ eko.”

Hɛɛ, be eshɛ ni esa akɛ wɔfolɔ kpaa ni ka wɔkɛ apasa jamɔ teŋ lɛ fɛɛ mli. Shi kɛji akɛ wɔje kpo kɛjɛ Babilon kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, nɛgbɛ esa akɛ wɔya? Esa akɛ wɔya Yehowa anɔkwa jamɔ lɛ mli ni wɔkɛ edasefoi lɛ abɔ. Amrɔ nɛɛ, gbɔmɛi akpekpei abɔ ni jɛ shikpɔŋ lɛ nɔ jeŋmaji fɛɛ mli miiho yuu kɛmiiba okadi “Yehowa gɔŋ” lɛ he. Aafɔ bo hu nine ni okɛ Yehowa Odasefoi lɛ akase Biblia lɛ ni okɛ ohe abɔ amɛhe yɛ anɔkwa jamɔ mli.​—Yesaia 2:​2-4; 43:​10-12.

Agbɛnɛ sanebimɔ lɛ ji, Kɛji akɛ Babilon kpeteŋkpele lɛ egbee shi ni akojo lɛ lɛ, mɛni ji ŋwɛi sane ni eshwɛ agbɛnɛ ni abaatsu he nii? Mɛni baaba Satan jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ? Nɔ ni abaaŋma kɛnyiɛ enɛ sɛɛ ni ji May 15 lɛ kɛ Biblia gbalɛ baatao nakai sanebimɔ lɛ mli.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Babilon kpeteŋkpele lɛ nyɛŋ afee maŋkwramɔ kɛ jarayeli nitsumɔ wuji ahe okadi, ejaakɛ amɛfo eshigbeemɔ lɛ.(Kpojiemɔ 18:​9-10) Satan jeŋ gbɛjianɔtoo lɛ fa titri ni eshwɛ pɛ ji jamɔ.Bɔ ni ekɛ ŋkunyaayeli kɛ mumui atsɛmɔ ebɔ naanyo eha lɛ maa jamɔ ni eji nɛɛ nɔ mi.​—Kpojiemɔ 18:⁠23

b Kɛha nɛkɛ yiwaa nɛɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ 1975 Yearbook of Jehovah’s Witnesses lɛ, baafai 94-119.

c Kɛha sane nɛɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ wolo Revelation​—Its Grand Climax At Hand! ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee yɛ 1988 lɛ baafai 235-71.

d W. E. Vine Expository Dictionary of New Testament Words lɛ. Kpo IV, baafai 51-2.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Eyɛ mli akɛ Babilon gbee shi yɛ 539 D.Ŋ.B moŋ, shi etee nɔ ehi shi akɛ maŋ afii ohai babaoo

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje