Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w84 7/1 bf. 4-7
  • Ani Biblia Lɛ Woɔ Shikpɔŋ Nɔ Paradeiso He Shi?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Biblia Lɛ Woɔ Shikpɔŋ Nɔ Paradeiso He Shi?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1984
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Ŋwɛi Shihilɛ He Shiwoo
  • Mɛɛ Paradeiso Akɛwo Efɔŋfeelɔ Lɛ Shi Lɛ?
  • Shikpɔŋ Nɔ Paradeiso
  • Paradeiso He Mfoniri
  • “Wɔbaakpe Yɛ Paradeiso!”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2018
  • Nɛgbɛ Paradeiso ni Biblia lɛ Wieɔ he lɛ Yɔɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2011
  • “Okɛ Mi Aaahi Paradeiso”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1984
w84 7/1 bf. 4-7

Ani Biblia Lɛ Woɔ Shikpɔŋ Nɔ Paradeiso He Shi?

THE World Book Encyclopedia lɛ kɛɛ akɛ, “Paradeiso ji gbɛi kɛha ŋwɛi.” “Yesu kɛ nɛkɛ wiemɔ nɛɛ tsu nii yɛ nakai shishinumɔ mli beni E-wie etsɔɔ julɔ ni gboɔ yɛ sɛŋmɔtso nɔ lɛ.”

Shi ani Yesu Kristo wo ŋwɛi paradeiso ko he shi eha julɔ ni gboɔ lɛ? Aloo ewo shikpɔŋ nɔ Paradeiso ko he shi?

Ŋwɛi Shihilɛ He Shiwoo

Sanebimɔ ko bɛ ŋwɛi shihilɛ he hiɛnɔkamɔ ni Yesu kɛwo ebɔfoi lɛ ashi lɛ he. Ewo shi yɛ gbɛkɛ ni abaagbe lɛ lɛ akɛ: “Shihilɛ hei pii yɛ mitsɛ we lɛ, . . . Miiya ni miyasaa gbɛhe mato nyɛ. Ni kɛji mitee ni miyasaa gbɛhe mito nyɛ lɛ, mibaba ekoŋŋ ni mibabaŋɔ nyɛ kɛya he ni mi diɛŋtsɛ miyɔɔ lɛ, koni he ni miyɔɔ lɛ, nyɛ hu nyɛhi jɛi.” Mɛɛ ŋwɛi shihilɛ he shiwoo ni yɔɔ nyam nɛ!​—Yohane 14:​2, 3.

Yesu baaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi akɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ Maŋtsɛ. Ni Nyɔŋmɔ miihala gbɔmɛi kɛmiijɛ adesai ateŋ koni amɛkɛ lɛ aye maŋtsɛ. Biblia lɛ kɛɔ nɔ ni Kristo kɛ mɛi ni ahala nɛɛ feɔ: “Ni oŋɔ wɔ ofee maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi oha wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, ni wɔɔye maŋtsɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”​—Kpojiemɔ 5:​10; 2 Timoteo 2:​11, 12.

Bɔfo Yohane kɛɛ akɛ, “mɛi ni ahe kɛjɛ gbɔmɛi ateŋ” koni amɛkɛ Kristo aye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi lɛ ayibɔ baafee 144,000. Amɛbaafee “asafoku bibioo” kɛ akɛ amɛ to mɛi fɛɛ ni nine shɛɔ naanɔ wala nɔ lɛ ahe lɛ. (Kpojiemɔ 14:​1-3; Luka 12:​32; Yohane 10:16) Kristo wo mɛi ni yɔɔ hiɛnɔkamɔ akɛ aaaŋɔ amɛ kɛya ŋwɛi nɛɛ shi akɛ: “Mɔ ni yeɔ kunim lɛ, maha lɛ wala tso lɛ ni yɔɔ mi-Nyɔŋmɔ lɛ Paradeiso lɛ mli lɛ nɔ yibii lɛ eko eye.” (Kpojiemɔ 2:7; Yohane 16:​38; 1 Yohane 5:⁠4) Nɛkɛ okadi “Nyɔŋmɔ . . . paradeiso” nɛɛ yɛ ŋwɛi ni anaaa jɛmɛ lɛ.

Shi, ani eja akɛ aaakpɛlɛ nɔ akɛ ŋwɛi pɛ ji paradeiso ni aŋɔ ma Yesu sɛɛnyiɛlɔi fɛɛ ahiɛ? Akɛni efɔŋfeelɔ ni nuɔ nii ahe lɛ kɛ anɔkwale ni ayeɔ ahaa Nyɔŋmɔ yeee je lɛ nɔ kunim shi moŋ agbe lɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ yɛ enɔfɔŋfeemɔ hewɔ lɛ, mɛɛ Paradeiso Yesu kɛwo lɛ shi lɛ?

Mɛɛ Paradeiso Akɛwo Efɔŋfeelɔ Lɛ Shi Lɛ?

Efɔŋfeelɔi ni tsotsoro Yesu masɛi lɛ ateŋ mɔ kome kɛɛ: “Kɛ bo ji Kristo lɛ, jiemɔ bo diɛŋtsɛ ohe kɛ wɔ hu!” Shi efɔŋfeelɔ ni nuɔ nii ahe lɛ ka ehiɛ. Ni beni etsɔ ehiɛ eha Yesu lɛ, ekɛɛ: “Kaimɔ mi, beni oooba yɛ omaŋtsɛyeli lɛ mli lɛ!” Kɛkɛ ni Yesu kɛ nakai shiwoo ni sa kadimɔ jogbaŋŋ lɛ ha: “Lɛlɛŋ, mikɛɛo ŋmɛnɛ, okɛ mi aaahi Paradeiso.”​—Luka 23:​39-43, NW.

Nɛgbɛ nɛkɛ shiwoo Paradeiso nɛɛ yɔɔ? Bɔ ni átsɔɔ nɛkɛ kuku nɛɛ shishi yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi sɔrɔtoi amli aha lɛ ena hewalɛ yɛ gbɔmɛi pii ajwɛŋmɔ nɔ. Bibliai pii kaneɔ taakɛ Revised Standard Version lɛ hu feɔ lɛ: “Lɛlɛŋ, miikɛɛo akɛ: Ŋmɛnɛ okɛ mi aaahi Paradeiso.” No hewɔ lɛ, taakɛ shishitsɔɔmɔi nɛɛ tsɔɔ lɛ, Yesu kɛ nakai efɔŋfeelɔ lɛ gboi ni amɛtee Paradeiso yɛ nakai gbi lɛ nɔŋŋ nɔ. Shi kɛlɛ, te aaafee tɛŋŋ eba lɛ nakai, yɛ be mli ni Biblia lɛ kɛɛ Yesu tee Hades, Sheol loo gbohiiaje yɛ gbele mli lɛ? Yɛ be mli ni bɔfo Petro wieɔ E-shitee kɛmiijɛ jɛmɛ gbii etɛ sɛɛ lɛ ekɛɛ: “Ashiŋ esusuma yɛ gbohiiaje [Hades, Sheol yɛ Hebri wiemɔ mli] . . . Nɛkɛ Yesu nɛɛ Nyɔŋmɔ tee lɛ shi.”​—Bɔfoi lɛ Asaji 2:​31, 32; Lala 16:⁠10.

Akɛni eka shi faŋŋ akɛ Yesu tee Sheol loo Hades (adesai akwamaŋ gbonyobu) mli dani atee lɛ shi hewɔ lɛ, Commentary on the Holy Scriptures ni J. P. Lange fee lɛ kɛɔ akɛ: “Esa akɛ wɔtsɔ enɛ nɔ wɔnu shishi akɛ nɛkɛ Paradeiso nɛɛ jeee ŋwɛi Paradeiso . . . shi moŋ Sheol (gbohiiaje) lɛ fã ni tamɔɔɔ Gehena lɛ, ni atsɛ lɛ hu akɛ Paradeiso lɛ.”

Nɔ ni D. D. Whendon wie yɛ ewolo Commentary on the Gospels lɛ haa wɔnaa shishinumɔ ko yɛ jwɛŋmɔ ni ahiɛ yɛ Paradeiso lɛ he nɛɛ mli, ni etsɔɔ mli akɛ: “Yudafoi Asɔlemɔ lɛ jie gbɛi [Paradeiso] nɛɛ [kɛjɛ shishijee Eden Paradeiso] kɛtee Hades (gbohiiaje) lɛ fa ni ajɔɔ nɔ loo be ni kãa gbele kɛ gbohiiashitee teŋ lɛ mli. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ Yesu jwɛŋmɔ ji ni etsɔɔ enɛ kɛtsɔ wiemɔ Paradeiso ni ekɛwie etsɔɔ julɔ ni gboɔ lɛ nɔ.”

Paradeiso, ani eji “Hades (gbohiiaje) fa ni ájɔɔ”? Eka shi faŋŋ akɛ enɛ ji jwɛŋmɔ ni jɛ tsɔɔlɔi ni ji Yudafoi lɛ; ejeee nɔ ko ni atsɔɔ’ yɛ Hebri Ŋmalɛi Krɔŋkrɔŋi lɛ amli. Sɔlemɔyelɔi babaoo heee yeee akɛ Paradeiso ji Hades (gbohiiaje) fã. The Catholic Encyclopedia, lɛ kɛɛ akɛ: Taakɛ Katolek Nyɔŋmɔ he nikaselɔi kɛ shishitsɔɔlɔi ajwɛŋmɔ ji ŋmɛnɛ lɛ, akɛ nɛkɛ paradeiso nɛɛ tsuɔ nii ákɛ gbɛi kroko kɛha ŋwɛi ni mɛi ni ajɔɔ lɛ yaa jɛmɛ ni julɔ lɛ baafata Yiwalaherelɔ lɛ he kɛya jɛmɛ lɛ.”

Protestant niŋmalalɔi pii kɛ jwɛŋmɔ ni Katolekbii hiɛ nɛɛ kpaa gbee. J. G. Butler wie yɛ ewolo The Bible-Work lɛ mli kɛ bolɔmɔ akɛ: “Mɛɛ gbi po enɛ ji kɛha nakai nuu ni gboɔ lɛ! Abale lɛ leebi akɛ efɔŋfeelɔ ni shikpɔŋ nɔ kojolɔi asaneyeli he ebu lɛ fɔ; dani hulu aaanyɔ shi yɛ Zion gɔji lɛ anɔ lɛ, naa lɛ ni edamɔ shi akɛ mɔ ni akpɛlɛ enɔ yɛ ŋwɛi kojomɔ he lɛ.”

Shi mɛɛ! Wɔna akɛ, taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, Yesu tee Sheol loo Hades (gbohiiaje) beni egbo shi jeee ŋwɛi. Egbo gbii etɛ, ni eleee nɔ ko nɔ ko yɛ adesai akwamaŋ gbonyobu lɛ mli. (Jajelɔ 9:​6, 10) No hewɔ lɛ enyɛŋ eya ŋwɛi. Biblia lɛ kɛɔ akɛ yɛ Yesu shitee lɛ sɛɛ gbii 40 lɛ, eku esɛɛ kɛtee ŋwɛi.​—Bɔfoi lɛ Asaji 1:​3, 6-11.

Eka shi faŋŋ akɛ, Yesu miiwo efɔŋfeelɔ lɛ shi kɛkɛ akɛ abaatee lɛ shi kɛya Paradeiso; Yesu ekɛɛɛ akɛ ebaahi Paradeiso nakai gbi lɛ nɔ. No hewɔ lɛ Yesu wiemɔi lɛ ashishitsɔɔmɔ ni ja ji: “Lɛlɛŋ miikɛɛ bo ŋmɛnɛ, okɛ mi, aahi Paradeiso.” Nakai ji bɔ ni Biblia shishitsɔɔmɔi pii kaneɔ, ni ekome ji (Lamsa) ni kɛɔ yɛ shishigbɛ-niŋmaa mli nɛkɛ lɛ: “Akɛ niŋmaa okadii komɛi folɔɔɔ blema niŋmaai lɛ amli. Alɔgɔ lɛ baanyɛ apue yɛ ŋmɛnɛ lɛ hiɛ aloo yɛ esɛɛ.”

No hewɔ lɛ nɛgbɛ Paradeiso ni Yesu kɛwo efɔŋfeelɔ lɛ shi lɛ baahi? Ni mɛɛ be abaana mli ŋɔɔmɔ?

Shikpɔŋ Nɔ Paradeiso

Kaimɔ akɛ, wɔtsɔ hiɛ wɔwie bɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ shishijee Paradeiso lɛ yɛ Eden yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ biɛ lɛ he. Eka shi faŋŋ akɛ eji Nyɔŋmɔ yiŋtoo akɛ ena shikpɔŋ nɔ Paradeiso ni adesai baaná naanɔ wala yɛ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ mli ŋɔɔmɔ yɛ mli. Ani osusuɔ akɛ Nyɔŋmɔ baaŋmɛ gbɛ ni eyiŋtoo nɛɛ afee efolo ni ebaaa mli? Dabi! Ekɛɔ akɛ: “Nibii fɛɛ ni sa mihiɛ lɛ mafee!” “Mi miwie, ni minɔŋŋ maha aba mli.” (Yesaia 46:​10, 11) Hɛɛ, Nyɔŋmɔ baafee nɔ ni eto eyiŋ yɛ he lɛ! Ni eshiwoo ji: “Jalɔi lɛ, shikpɔŋ lɛ aaatsɔ amɛnɔ̃ ni amɛaahi nɔ daa.”​—Lala 37:⁠29.

No hewɔ lɛ kɛ wɔkane Paradeiso ni Yesu kɛwo efɔŋfeelɔ lɛ shi lɛ he sane lɛ, nɔ ni esa akɛ wɔfeɔ he mfoniri yɛ wɔjwɛŋmɔ mli ji shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ ni etsɔ he ko ni yɔɔ fɛo ni aaahi jɛmɛ, tamɔ abɔɔ ni tsei ayibii eyi mli obɔ, ejaakɛ nakai ji wiemɔ “paradeiso” lɛ shishi. Ani Yesu baahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ kɛ nakai tsutsu efɔŋfeelɔ lɛ yɛ Paradeiso? Dabi, Yesu baahi ŋwɛi akɛ Maŋtsɛ ni yeɔ shikpɔŋ nɔ Paradeiso lɛ nɔ. Ni ekɛ nakai nuu lɛ baahi shi kɛ shishinumɔ akɛ E-baatee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ ni etsu nibii ni he hiaa lɛ lɛ ahe nii yɛ egbɔmɔtsoŋ kɛ jwɛŋmɔŋ fɛɛ.

Eka shi faŋŋ akɛ efɔŋfeelɔ lɛ jeee Kristofonyo kunimyelɔ anɔkwafo ni sa kɛha wala akɛ mɔ ni kɛ Kristo baaye maŋtsɛ yɛ ŋwɛi. Efee nibii fɔji, taakɛ bɔ ni gbɔmɛi krokomɛi akpekpei abɔ ni Yesu baatee amɛ shi lɛ hu fee lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 24:15) Shi amɛfee nibii nɛɛ akɛni amɛleee nɔ ni ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii hewɔ. No hewɔ lɛ abaatsɔɔ amɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ji yɛ Paradeiso. Ni amɛbaana hegbɛ ni amɛtsɔɔ akɛ amɛsumɔɔ Nyɔŋmɔ lɛlɛŋ kɛtsɔ esuɔmɔnaa nifeemɔ nɔ.

Paradeiso He Mfoniri

Eyɛ mli akɛ New Catholic Encyclopedia lɛ muɔ sane naa akɛ Paradeiso ji “he ko ni esoro no kwraa yɛ shikpɔŋ lɛ he” moŋ, shi ekɛɔ hu akɛ: “Toiŋjɔlɛ kɛ jalɛsaneyeli ni Mesia lɛ kɛbaaba lɛ baatamɔ Paradeiso nɔ̃ ni yɔɔ Yesaia 11:​6-11 lɛ.” Susumɔ Paradeiso fɛfɛo ni atsɔɔ yɛ jɛmɛ lɛ he. Yɛ be mli ni ewie Mesia Maŋtsɛ Yesu Kristo nɔyeli lɛ he lɛ, nɛkɛ gbalɛi ni taa mɔ tsuiŋ ni yɔɔ Yesaia yitso 11 lɛ yaa nɔ ekɛɔ yɛ kuku 6 kɛyashi 9 akɛ:

“Ni klaŋ kɛ gwantɛŋ bi aaahi shi, ni kootsɛ kɛ abotia bi aaabu shi; ni tsinabi kɛ jata bi kɛ kooloo ni ewo fɔ fɛɛ aaahi he kome, ni gbekɛ bibioo aaakpala amɛ. Tsina yoo hu kɛ oshishibrishi aaaye nii, ni amɛbii aaabumɔ shi yɛ he kome, ni jata aaaye jwɛi tamɔ tsina. Fufɔo aaashwɛ yɛ shikpaa bu naa, ni gbekɛ ni etse fufɔ aaaŋɔ enine awo onufu bu mli. Amɛfeŋ efɔŋ ni amɛfiteŋ nii yɛ migɔŋ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ fɛɛ; ejaakɛ shikpɔŋ lɛ nɔ aaayi obɔ kɛ Yehowa he nilee lɛ, tamɔ bɔ ni nu ha ŋshɔ shishi lɛ.”

Nɛgbɛ Paradeiso shihilɛi ni atsɔɔ mli fɛfɛo yɛ biɛ nɛɛ baaba mli yɛ? Kristendom jamɔ mli tsɔɔlɔi lɛ heee yeee akɛ ebaaba mli diɛŋtsɛ yɛ shikpɔŋ nɔ. Nilelɔ J. P. Lange wie akɛ: “Nibii ni yɔɔ mfoniri ni Yesaia etsɔɔ lɛ mli lɛ fɛɛ tsɔɔ nibii ni baahi shi diɛŋtsɛ yɛ shikpɔŋ nɔ.” Shi ekɛfata he akɛ: “Gbalɛ nɛɛ nyɛŋ aba mli yɛ wɔ jeŋ kutruku nɛɛ nɔ. Esa akɛ wɔto yiŋ hee ko ni abaanyɛ atsɔ nɔ aha enɛ aba mli yɛ mumɔŋ shihilɛ he ko ni awo hiɛ nyam diɛŋtsɛ.”

Shi ani gbalɛ nɛɛ miitsɔɔ okadi toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni gbɔmɛi baana mli ŋɔɔmɔ yɛ ŋwɛi paradeiso Iɛ? Dabi! Eetsɔɔ shihilɛ diɛŋtsɛ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ. Amrɔ nɛɛ, yɛ Yehowa Odasefoi asafoi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ fɛɛ mli lɛ, mumɔŋ shweremɔ shihilɛ ko taakɛ Nyɔŋmɔ gbalɔ Yesaia tsɔɔ mli fɛfɛo ni kɔɔ toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ he lɛ yɛ mli. Shi, ani abaalɛɛ nɛkɛ paradeiso shihilɛ nɛɛ mli yɛ be ni sa mli koni eba mli pɔtɛɛ diɛŋtsɛ?

Eji anɔkwale akɛ Kristendom jamɔ mli tsɔɔlɔi pii baaye jwɛŋmɔ ni ahiɛ akɛ Nyɔŋmɔ baaha kooloi kɛ amɛhe ahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli kɛ gbɔmɛi hu lɛ he fɛo. Shi wɔbaanyɛ wɔna nɔmimaa akɛ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ kɛ tsakemɔi wuji ni tamɔ nɛkɛ baaba kooloi ashihilɛ he lɛ. Taakɛ Biblia lɛ he wielɔ ko kɛɛ yɛ Biblia mli gbalɛ nɛɛ he lɛ: “Kɛji akɛ enɛɛmɛi fɛɛ ji okadi loo mfonirifeemɔ mli nɔ ko kɛkɛ lɛ, belɛ mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ wiemɔi babaoo ni ewie ni kɔɔ tsakemɔi ni baaba kooloi ateŋ nɛɛ he? Ebaafee tamɔ nɔ ni wɔyɛ nɔ ko ni tamɔ shihilɛ ko ni yɔɔ dani gbɔmɔ gbee eshafeemɔ mli lɛ yɛ biɛ ni akɛmiito he. Dani esha aaaba je lɛ mli lɛ no mli lɛ kooloi lɛ yɛ gbɔmɔ masɛi ni lɛ ewo amɛ gbɛi. Nɔ fɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ efee lɛ hi. Kɛ hoo lɛ basabasafeemɔ ko bɛ gbɔmɔ kɛ kooloi lɛ ateŋ.”

Yɛ anɔkwale mli lɛ, kwɛ bɔ ni kɛ akɛ nɛkɛ gbalɛ mlitsɔɔmɔ ni yɔɔ Yesaia ni kɔɔ Mesia lɛ nɔyeli lɛ he nɛɛ to Eden abɔɔ lɛ mli shihilɛi ahe lɛ eji nɔ ko ni yɔɔ fɛo ha! No mli lɛ, “Yehowa he nilee” fa yɛ jɛmɛ, ejaakɛ ŋwanejee ko bɛ he akɛ Nyɔŋmɔ kɛ eshikpɔŋ nɔ bi, Adam, ni yeɔ emuu lɛ wie. Biblia lɛ wieɔ diɛŋtsɛ akɛ no mli lɛ eŋɔ “jwɛi fɔ aha kooloi lɛ ni amɛye.” Amɛyeee amɛhe. (1 Mose 1:30) Ni kooloi lɛ baa amɛhe shi amɛhaa gbɔmɔ, amɛbo famɔ akɛ amɛbapue yɛ ehiɛ ni ewo amɛ gbɛi lɛ toi.​—1 Mose 2:⁠19,

Kwɛ miishɛɛ ni eeeji akɛ aaana ekomefeemɔ kɛ shweshweeshwe shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ akɛ áku sɛɛ akɛba shikpɔŋ nɔ ekoŋŋ! Mɛɛ hegbɛ enɛ aaaji akɛ aaaná anunyam Paradeiso shikpɔŋ ni gbɔmɛi fɛɛ sumɔɔ amɛhe ni nɛkɛ toiŋjɔlɛ ni yɔɔ adesai ateŋ nɛɛ jeɔ kpo yɛ nɔ ni basabasafeemɔ po bɛ kooloi ateŋ lɛ mli ŋɔɔmɔ! Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia lɛ woɔ shikpɔŋ nɔ Paradeiso shi lɛlɛŋ!

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

Ani shihilɛi nɛɛ baaba shikpɔŋ nɔ diɛŋtsɛ?

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje