Yitso 8
Mɔdɛŋ ni Abɔɔ Koni Atsɔmɔ Kunimyelɔi
SMIRNA
1. (a) Mɛɛ asafo nine shɛ shɛɛ sane nɔ kɛjɛ Yesu ni awo ehiɛ nyam lɛ ŋɔɔ agbɛnɛ? (b) Yesu tsɔ tsɛ ni etsɛ ehe akɛ “Klɛŋklɛŋ mɔ lɛ kɛ Naagbee mɔ lɛ” nɔ ekai Kristofoi ni yɔɔ nakai asafo lɛ mli lɛ yɛ mɛni he?
ŊMƐNƐ, blema Efeso etsɔ amaŋfɔ. Shi he ni akɛ Yesu shɛɛ sane ni ji enyɔ lɛ tee lɛ yɛ lolo akɛ maŋtiase ni nibii miiya nɔ yɛ mli. Yɛ Efeso ni etsɔ amaŋfɔ lɛ kooyigbɛ aaafee shitoi 35 lɛ ji he ni obaana Turkeybii amaŋ ni ji Izmir, he ni obaana Yehowa Odasefoi asafoi ejwɛ ni yɔɔ ekaa ko lɛ yɛ, yɛ ŋmɛnɛ po lɛ. Biɛ ji he ni Smirna yɔɔ, yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli. Agbɛnɛ kadimɔ Yesu wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ lɛ: “Ni Smirna asafo lɛ bɔfo lɛ, ŋmaa oyaha lɛ akɛ: Nii ni ‘Klɛŋklɛŋ mɔ lɛ kɛ Naagbee mɔ lɛ,’ mɔ ni gbo ni ehiɛ ka ekoŋŋ lɛ kɛɛ nɛ.” (Kpojiemɔ 2:8) Yesu kɛ nɔ ni ejaje etsɔɔ Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ kai amɛ akɛ, lɛ ji klɛŋklɛŋ emuuyeli mlihiɛlɔ ni Yehowa diɛŋtsɛ tee lɛ shi tɛ̃ɛ kɛtee mumɔŋ wala ni gbele bɛ mli lɛ mli kɛ naagbee mɔ hu ni atee lɛ shi nakai. Yesu diɛŋtsɛ baatee Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ fɛɛ ni eshwɛ lɛ ashi. No hewɔ lɛ eji mɔ ni sa akɛ ekɛ ŋaawoo haa enyɛmimɛi, mɛi ni hiɛ ka nɔ akɛ amɛnine baashɛ ŋwɛi wala ni gbele bɛ mli nɔ tamɔ lɛ lɛ.
2. Mɛni hewɔ Mɔ ni “gbo ni ehiɛ ka ekoŋŋ lɛ” wiemɔi lɛ shɛjeɔ Kristofoi fɛɛ amii lɛ?
2 Yesu nyiɛ hiɛ akɛ mɔ ni jalɛ hewɔ lɛ awa lɛ yi ni eŋmɛ etsui shi yɛ mli hu, ni enine shɛ nyɔmɔwoo ni sa lɛ hu nɔ. Enɔkwayeli kɛmiiya gbele mli kɛ no sɛɛ eshitee lɛ ji hiɛnɔkamɔ nɔdaamɔ nɔ kɛha Kristofoi fɛɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:31) Anɔkwale ni eji akɛ Yesu “gbo ni ehiɛ ka ekoŋŋ” lɛ yeɔ odase akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni abaaŋmɛ tsui shi yɛ he yɛ anɔkwale lɛ hewɔ lɛ efeŋ efolo. Yesu shitee lɛ ji hewalɛwoo diɛŋtsɛ jɛɛhe kɛha Kristofoi fɛɛ, titri lɛ kɛ ebi ni amɛna amanehulu kɛha amɛhemɔkɛyeli lɛ. Ani shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli oyɔɔ? Belɛ obaanyɛ ona ekaa kɛjɛ Yesu wiemɔi ni ekɛha asafo ni yɔɔ Smirna lɛ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ mli:
3. (a) Mɛɛ hewalɛwoo Yesu kɛha Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ? (b) Eyɛ mli akɛ Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ ji ohiafoi moŋ, shi mɛni hewɔ Yesu kɛɛ akɛ amɛji ‘niiatsɛmɛi’ lɛ?
3 “Mile onitsumɔi lɛ kɛ omanehulu lɛ kɛ ohia lɛ—shi kɛlɛ niiatsɛ jio—ni mile mɛi ni kɛɔ akɛ Yudafoi ji amɛ, ni amɛjeee, shi amɛji Satan kpee he moŋ lɛ amusubɔɔ lɛ.” (Kpojiemɔ 2:9) Yesu bɛ wiemɔ ko ni ekɛshiɔ nyɛmimɛi ni yɔɔ Smirna lɛ, fe yijiemɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli pɛ kɛkɛ eyɔɔ. Amɛna amanehulu babaoo yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ. Yɛ heloo gbɛfaŋ lɛ, amɛji ohiafoi, eka shi faŋŋ akɛ yɛ amɛ anɔkwayeli hewɔ. (Hebribii 10:34) Shi nɔ ni he hiaa amɛ titri ji mumɔŋ nibii, ni amɛbua jwetrii anaa amɛto ŋwɛi, taakɛ Yesu wo ŋaa lɛ. (Mateo 6:19, 20) No hewɔ lɛ, Tookwɛlɔ Nukpa lɛ buɔ amɛ akɛ ‘niiatsɛmɛi.’—Okɛto Yakobo 2:5 he.
4. Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ na shitee-kɛ-woo mli amanehulu kɛjɛ namɛi adɛŋ, ni te Yesu bu nakai shitee-kɛ-wolɔi lɛ tɛŋŋ?
4 Yesu yoo akɛ Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ titri edamɔ shitee-kɛ-woo ni jɛ heloo naa Yudafoi adɛŋ lɛ naa shii abɔ. Mra be mli tɔɔ ni nɛkɛ jamɔ nɛɛ mli mɛi pii tswa amɛfai shi akɛ amɛbaate shi amɛwo Kristojamɔ shweremɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 13:44, 45; 14:19) Agbɛnɛ, yɛ Yerusalem shigbeemɔ sɛɛ afii nyɔŋmai fioo ko lɛ, nakai Yudafoi ni yɔɔ Smirna lɛ miijie nakai Satan mumɔ lɛ nɔŋŋ kpo. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ no hewɔ ni Yesu buɔ amɛ akɛ “Satan kpee he” lɛ!a
5. Mɛɛ kaai jwere Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ ahiɛ?
5 Akɛni nyɛɛ ni tamɔ nɛkɛ ka amɛhiɛ hewɔ lɛ, Yesu shɛje Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ amii: “Kaashe amanehulu ni obaana lɛ eko eko gbeyei. Naa, Abonsam baaŋɔ nyɛteŋ mɛi komɛi awo tsuŋ, koni aŋɔka nyɛ, ni nyɛaana amanehulu gbii nyɔŋma. Feemɔ anɔkwafo kɛyashi gbele mli, ni mahao wala akekere lɛ.” (Kpojiemɔ 2:10) Yesu kɛ Hela wiemɔ ni tsɔɔ babaoo tsu nii shii etɛ yɛ biɛ akɛ “nyɛ,” ni tsɔɔ akɛ ewiemɔi lɛ kɔɔ asafo muu lɛ fɛɛ he. Yesu nyɛŋ awo shi akɛ etsɛŋ ni Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ akaai lɛ baaba naagbee. Abaaya nɔ awa amɛteŋ mɛi komɛi ayi ni ashɛrɛ amɛ awo tsuŋ. Amɛbaana amanehulu “gbii nyɔŋma.” Nyɔŋma ji yibɔ ko ni damɔ shi kɛha shikpɔŋ nɔ emuuyeli kwraa. Mɛi ni ji niiatsɛmɛi yɛ mumɔŋ ni hiɛ amɛ emuuyeli mli po lɛ anine baashɛ kaa ni mli wa nɔ yɛ be mli ni amɛyɔɔ heloo mli lɛ.
6. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ sheɔ gbeyei lɛ? (b) Te Yesu mua eshɛɛ sane ni ekɛha asafo ni yɔɔ Smirna lɛ naa eha tɛŋŋ?
6 Ni kɛlɛ, esaaa akɛ Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ sheɔ gbeyei aloo ni amɛaaŋmɛɛ saji ahe ni amɛkɛsaa. Kɛ amɛye anɔkwale kɛyashi naagbee lɛ, nɔ ni akɛto aha amɛ ji nyɔmɔwoo ni ji “wala akekere,” ni yɛ amɛ gbɛfaŋ lɛ, wala ni gbele bɛ mli yɛ ŋwɛi. (1 Korintobii 9:25; 2 Timoteo 4:6-8) Bɔfo Paulo bu nɛkɛ nyɔmɔwoo ni jara wa nɛɛ akɛ nɔ ko ni sa akɛ akɛ nɔ fɛɛ nɔ shaa afɔle ahaa, eshikpɔŋ nɔ wala lɛ po. (Filipibii 3:8) Eka shi faŋŋ akɛ, nakai anɔkwafoi ni yɔɔ Smirna lɛ nuɔ he yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ. Yesu mu esane lɛ naa ni ekɛɛ: “Mɔ ni yɔɔ toi lɛ, ha ni enu nɔ ni mumɔ lɛ kɛɔ asafoi lɛ. Kunimyelɔ lɛ, afeŋ lɛ nɔ ko fɔŋ ko yɛ gbele ni ji enyɔ lɛ mli kwraa.” (Kpojiemɔ 2:11) Ama ŋwɛi wala ni agbooo ni gbele nyɛŋ ata he nɔ mi aha kunimyelɔi lɛ.—1 Korintobii 15:53, 54.
“Amanehulu Gbii Nyɔŋma”
7, 8. Taakɛ asafo ni yɔɔ Smirna lɛ ji lɛ, yɛ mɛɛ gbɛ nɔ ‘aka’ Kristofoi asafo lɛ akwɛ yɛ 1918?
7 Taakɛ Smirna Kristofoi lɛ ji lɛ, atee nɔ ‘aka’ Yohane kuu lɛ kɛ amɛhefatalɔi lɛ ŋmɛnɛ nakai nɔŋŋ. Amɛ anɔkwayeli yɛ kaa shishi lɛ kadiɔ amɛ akɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ webii. (Marko 13:9, 10) Beni Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ je shishi lɛ sɛɛ etsɛɛɛ ni Yesu wiemɔi ni ekɛha Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ kɛ miishɛjemɔ diɛŋtsɛ ha Yehowa webii ni ji emajimaji ateŋ kuu fioo ko lɛ. (Kpojiemɔ 1:10) Kɛjɛ afi 1879 mli kɛbaa nɛɛ, amɛtee nɔ amɛtsa mumɔŋ jwetrii kɛjɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli ni amɛkɛ mɛi krokomɛi eja enɛ yaka. Shi yɛ Jeŋ Ta I mli lɛ, amɛkɛ nyɛɛ kɛ shitee-kɛ-woo ni mli wa waa kpe, eko ji ni amɛkɛ amɛhe wooo tawuu he nibii ni yaa nɔ lɛ mli lɛ hewɔ kɛ agbɛnɛ akɛni amɛsheee gbeyei shi moŋ amɛkɛ ekaa kpa Kristendom tɔmɔi lɛ ahe mama hewɔ. Yiwaa ni amɛnine shɛ nɔ yɛ Kristendom hiɛnyiɛlɔi lɛ ateŋ mɛi komɛi ayisɛɛtsirɛmɔ hewɔ lɛ bashɛ he ni enaa bawa waa yɛ 1918 mli, ni abaanyɛ akɛto nɔ ni ba Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ anɔ ni jɛ Yudafoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ adɛŋ lɛ he.
8 Yiwaa ni tee nɔ yɛ United States, Amerika fɛɛ lɛ bashɛ he ni kwɔ fe fɛɛ yɛ be mli ni awo Buu Mɔɔ Asafo lɛ sɛinɔtalɔ hee, Joseph F. Rutherford kɛ ehefatalɔi kpawo lɛ tsuŋ yɛ June 22, 1918, ni ajaje akɛ amɛteŋ mɛi pii baaye afii 20 yɛ tsuŋwoo lɛ mli lɛ. Aha amɛye amɛhe kɛjɛ amɛtsuŋwoo lɛ mli fioo yɛ nyɔji nɛɛhu sɛɛ. Ni yɛ May 14, 1919 lɛ, saneyeli ajinafoi ni kwɛɔ sane mli ekoŋŋ lɛ tsake amɛtsuŋwoo ni ejaaa gbɛ lɛ; atsɔɔ akɛ tɔmɔi sɔrɔtoi 130 yɛ nakai amɛsane ni aye lɛ mli. Roman Katolik Kojolɔ Manton ni eji ablade ni ehiɛ sabala yɛ St. Gregory the Great kuu lɛ mli, ni yɛ 1918 lɛ ekpoo akɛ eŋmɛɛɛ gbɛ ni aŋmɛɛ nɛkɛ Kristofoi nɛɛ ahe lɛ bafee mɔ ni yɛ sɛɛ mli lɛ, awo lɛ tsuŋ afii enyɔ yɛ 1939 mli, ni aha ewo shika ni shɛɔ Amerika shika dɔlai 10,000 akɛni afolɔ enaa shii ekpaa ni eye fɔ yɛ fɛɛ mli akɛ ehe nyɔɔŋ nii hewɔ.
9. Te Hitler fee Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Nazi Germany lɛ tɛŋŋ, ni mɛni osɔfoi lɛ hu fee yɛ he?
9 Beni Nazi nɔyeli lɛ yaa nɔ yɛ Germany lɛ, Hitler gu Yehowa Odasefoi lɛ ashiɛmɔ nitsumɔ lɛ kwraa. Amɔmɔ Odasefoi akpei abɔ afii babaoo ni akɛ amɛ wo tsuŋwoohei kɛ gbokɛlɛfoi aŋsraiaŋ, ni awa amɛ yi yɛ jɛmɛ, ni amɛteŋ mɛi pii gboi yɛ jɛmɛ ni agbe obalahii bibii 200 ni ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ amɛaawuu ta amɛfata Hitler asraafoi lɛ ahe lɛ. Katolik osɔfo ko wiemɔi ni yeɔ bɔ ni osɔfoi lɛ fi enɛɛmɛi fɛɛ sɛɛ lɛ he odase lɛ ji nɔ ko ni aŋma afɔ shi yɛ adafitswaa wolo ni ji The German Way lɛ mli yɛ May 29, 1938. Efa ko kɛɛ: “Maŋ kome pɛ yɔɔ shikpɔŋ nɔ bianɛ ni mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ . . . Biblia Kaselɔi [Yehowa Odasefoi] lɛ agu amɛ yɛ jɛmɛ. Maŋ lɛ ji Germany! . . . Beni Adolph Hitler batsɔ nɔyelɔ ni German Katolik Sɔlemɔ lɛ ti amɛ nibimɔ lɛ mli lɛ, Hitler kɛɛ: ‘Nakai mɛi ni akɛɛ atsɛɔ amɛ Biblia Kaselɔi Ni Yɔɔ Ekaa [Yehowa Odasefoi] lɛ ji mɛi ni gbaa mɔ naa; . . . mibuɔ amɛ akɛ amalelɔi; miŋmɛɛɛ gbɛ ni Amerikanyo Kojolɔ Rutherford awo German Katolikbii lɛ ahe muji yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ; miigu [Yehowa Odasefoi] lɛ yɛ Germany.’” Kɛkɛ ni osɔfo lɛ kɛfata he akɛ: “Mo!”
10. (a) Yɛ be mli ni Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ yaa nɔ lɛ, mɛɛ yiwaa Yehowa Odasefoi kɛkpe? (b) Yɛ bei babaoo mli lɛ mɛni jɛɔ mli baa beni Kristofoi wuɔ amɛhaa jamɔ mli heyeli yɛ saneyeli hei lɛ?
10 Yɛ be mli ni Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ yaa nɔ lɛ, Onufu lɛ kɛ eseshi lɛ kpaaa wuu ni amɛwuɔ amɛshiɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ amɛhefatalɔi lɛ. Awo mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi pii atsuŋ ni awa amɛ yi yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. (Kpojiemɔ 12:17) Nakai henyɛlɔi lɛ etee nɔ ‘amɛtsɔ mla nɔ amɛye sane fɔŋ,’ shi Yehowa webii lɛ kɛ shiŋŋfeemɔ ema nɔ mi akɛ: “Esa akɛ aboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi fe gbɔmɛi.” (Lala 94:20; Bɔfoi lɛ Asaji 5:29) Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ bɔ amaniɛ yɛ 1954 akɛ: “Maji fe nyɔŋmai kpawo efee mla ni akɛtsiɔ Yehowa Odasefoi anaa ni akɛwaa amɛ yi yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli loo yɛ be kroko mli yɛ afii nyɔŋmai ejwɛ ni eho nɛɛ amli.” Kɛ hegbɛ yɛ akɛ amɛaawuu amɛha jamɔ mli heyeli yɛ saneyeli hei lɛ, nɛkɛ Kristofoi nɛɛ feɔ nakai, ni amɛye kunim yɛ maji pii anɔ. Yehowa Odasefoi eye saji 50 mli kunim yɛ United States, Amerika Saneyeli He Wulu lɛ pɛ mli.
11. Mɛɛ Yesu gbalɛ ni kɔɔ ba ni eba lɛ he okadi eba mli yɛ Yehowa Odasefoi anɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ nɔ?
11 Kuu ko bɛ ni amɛjɛ henilee mli amɛye Yesu famɔ akɛ akɛ Kaisare nii aha Kaisare lɛ nɔ tamɔ amɛ. (Luka 20:25; Romabii 13:1, 7) Ni kɛlɛ, kuu ko bɛ ni awo amɛmli bii lɛ atsuŋ yɛ maji babaoo nɔ yɛ nɔyelii sɔrɔtoi sɔrɔtoi ashishi tamɔ amɛ, ni enɛ etee nɔ aahu kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ bei nɛɛ amli yɛ Amerika maji lɛ amli, yɛ Europa, Afrika kɛ agbɛnɛ yɛ Asia. Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ fata Yesu gbalɛ kpeteŋkpele ni kɔɔ ba ni eba lɛ he okadi lɛ he: “No be lɛ mli lɛ, amɛaajie nyɛ amɛwo amanehului amli, ni agbe nyɛ; ni migbɛi lɛ hewɔ lɛ, jeŋmaji fɛɛ aaanyɛ nyɛ.” (Mateo 24:3, 9) Enɛ eba mli diɛŋtsɛ yɛ Yehowa Odasefoi Kristofoi lɛ anɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ gbi lɛ mli.
12. Yohane kuu lɛ ewaje Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ yiwaa hewɔ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Bɔni afee ni awaje Nyɔŋmɔ webii lɛ yɛ amanehulu naa lɛ, Yohane kuu lɛ etee nɔ ekai amɛ saji ni yɔɔ Yesu wiemɔi lɛ amli ni eŋma eyaha Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Nazi yiwaa lɛ je shishi lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ ni aŋma yɛ 1933 kɛ 1934 lɛ hiɛ wiemɔi komɛi tamɔ “Nyɛkashea Amɛ Gbeyei,” ni akɛ enɛ tsɔɔ Mateo 10:26-33 mli; “Niseremɔ Kukwɛi” ni damɔ Daniel 3:17, 18 nɔ; kɛ “Jatai Adaaŋ,” ni akɛ Daniel 6:22 tsɔɔ mli akɛ ŋmalɛ titri lɛ. Yɛ 1980 afii lɛ amli ní akala wolo nɛɛ klɛŋklɛŋ kwraa, ní Yehowa Odasefoi lɛ na nɔ yɛ nakai afii nyɔŋma lɛ mli waa kɛtsɔ yiwaa nɔ yɛ maji fe 40 mli lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ waje Nyɔŋmɔ webii lɛ kɛ nikasemɔi ni tamɔ “Awaa Amɛ Yi ni Kɛlɛ Amɛyɛ Miishɛɛ!” kɛ “Kristofoi kɛ Tsuishiŋmɛɛ Kpeeɔ Yiwaa Naa.”b
13. Taakɛ Kristofoi ni yɔɔ Smirna lɛ ji lɛ, mɛni hewɔ ni Yehowa Odasefoi Kristofoi lɛ sheee yiwaa gbeyei lɛ?
13 Eji anɔkwale akɛ, Yehowa Odasefoi Kristofoi lɛ miina yiwaa kɛ kaai sɔrɔtoi krokomɛi amli amanehulu yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛha okadi gbii nyɔŋma lɛ. Taakɛ Kristofoi ni hi shi yɛ blema Smirna lɛ ji lɛ, amɛsheee gbeyei; ni asaŋ ehe ehiaaa ni wɔteŋ mɔ ko ashe gbeyei yɛ be mli ni nibii yaa nɔ efiteɔ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ. Wɔfee klalo akɛ wɔbaaŋmɛ wɔtsui shi yɛ piŋmɔi ashishi ni wɔkpɛlɛ ‘wɔ nibii ni aaaha lɛ nɔ po’ yɛ miishɛɛ mli. (Hebribii 10:32-34) Kɛ wɔkase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ni wɔkɛfee wɔ diɛŋtsɛ wɔ nɔ lɛ, ebaawaje wɔ ni wɔdamɔ shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli. Na nɔmimaa akɛ Yehowa baanyɛ ni eeebu ohe yɛ emuuyeli mli ni ohiɛ lɛ mli. “Nyɛŋɔa nyɛhaomɔi fɛɛ nyɛfɔa enɔ, ejaakɛ lɛ ejwɛŋɔ nyɛ nɔ.”—1 Petro 5:6-11.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Aaafee afii 60 yɛ Yohane gbele sɛɛ lɛ, ashã Polycarp ni eye afii 86 lɛ yɛ Smirna ejaakɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ akɛ eeekpa Yesu mli hemɔkɛyeli ni eyɔɔ lɛ. Wolo ko ni ji The Martyrdom of Polycarp ni aheɔ ayeɔ akɛ eji wolo ni aŋma yɛ be mli ni nibii nɛɛ yaa nɔ lɛ jaje akɛ beni abuaa lai ni akɛbaasha lɛ lɛ naa lɛ, “Yudafoi lɛ kɛ ekaa babaoo fee nakai taakɛ amɛfɔɔ feemɔ lɛ ni amɛkɛye amɛbua enɛ feemɔ”—eyɛ mli akɛ agbe lɛ po yɛ “Hejɔɔmɔ gbi wulu nɔ.”
b Kwɛmɔ The Watchtower November 1, 1933; October 1 kɛ 15, December 1 kɛ 15, 1934; May 1, 1983.
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 39]
Yinɔsaneŋmalɔi etee nɔ amɛkɛ odaseyelii ni kɔɔ emuuyeli mlihiɛmɔ ni German Yehowa Odasefoi lɛ jie lɛ kpo yɛ Nazi nɔyeli be lɛ mli lɛ eha yɛ afii babaoo mli. Wolo ni ji Mothers in the Fatherland ni yinɔsaneŋmalɔ Claudia Koonz ŋma yɛ 1986 lɛ kɛɛ akɛ: “Germanbii ni jeee Nazibii lɛ ateŋ mɛi ni fa ji mɛi ni na gbɛi sɔrɔtoi anɔ ni amɛtsɔ nɔ amɛhi shi yɛ nakai nɔyeli ni amɛhiɔ lɛ shishi. . . . Akɔntaabui lɛ kɛ jwɛŋmɔi sɔrɔtoi ni ahiɛ ni ayɔɔ he miishɛɛ nɛɛ anaagbee ji Yehowa Odasefoi 20,000, ni tamɔ nɔ ni amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kpoo kwraa akɛ amɛaafee toiboo amɛha Nazi maŋ lɛ. . . . Nyɔŋmɔ jamɔ ji nɔ ni waje mɛi ni te shi wo amɛ waa nɛɛ. Kɛjɛ shishijee mli tɔɔ ni Yehowa Odasefoi kɛ Nazi maŋ lɛ mli nɔ ko nɔ ko kwraa efeee ekome. Beni Gestapo lɛ fite amɛ nitsumɔ he yitso lɛ yɛ 1933 ni amɛgu jamɔ lɛ yɛ 1935 mli po lɛ, amɛkpoo akɛ amɛaakɛɛ akɛ ‘Heil Hitler.’ Akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi aaafee fa kpotoo (titri lɛ hii) tee gbokɛlɛfoi aŋsraiaŋ, ni agbe amɛteŋ mɛi akpe, ni amɛteŋ mɛi akpe kroko gboi kɛjɛ 1933 kɛbashi 1945. . . . Katolekbii kɛ Protestantbii nu ni amɛ osɔfoi lɛ miiwo amɛ hewalɛ koni amɛkɛ Hitler afee ekome. Kɛ amɛte shi amɛwo enɛ lɛ, belɛ amɛmiifee nakai yɛ famɔ ni jɛ sɔlemɔ lɛ kɛ maŋ lɛ dɛŋ ni amɛmiite shi amɛwo.”