Na Jwɛŋmɔ Kpakpa Yɛ Nyɔŋmɔ Mɔbɔnalɛ Lɛ He
DATRƐFONYO lɛ mli hi ni esusuɔ mɔ he waa. Yɛ ekojomɔ ni hi fe fɛɛ naa lɛ, ehe miihia waa ni afee ehelatsɛ lɛ opireshɛn koni akɛhere yoo lɛ yiwala. Beni yoo lɛ shashao shi, ni ewó la ni agbalaa awoɔ mɔ mli lɛ he sane lɛ nɔ lɛ, eha ehiɛ fee lɛ yaa. Beni egbala mli etsɔɔ lɛ akɛ yɛ jamɔ mli yiŋtoi ahewɔ lɛ, enyɛŋ ekpɛlɛ opireshɛn ni ebaabi ni agbala la awo emli lɛ nɔ lɛ, nuu lɛ naa kpɛ ehe waa. Ebɔ mɔdɛŋ waa ni esusu gbɛ kroko ni ekɛaaye ebua lɛ lɛ he. Yɛ naagbee lɛ, esusu akɛ ena gbɛ ko. Ewie akɛ: “Ole nɔ ko, kɛ okpɛlɛɛɛ ni aha bo la lɛ, obaagbo. Ni osumɔɔɔ ni ogbo, aloo oosumɔ?”
Ehelatsɛ lɛ to he akɛ: “Misumɔɔɔ ni magbo.”
“Shi, etamɔ nɔ ni kɛ okpɛlɛ nɔ lɛ, oote shi oowo ojamɔ mli hemɔkɛyelii lɛ, ni no hu he miihia bo waa diɛŋtsɛ. Ojogbaŋŋ, naa ŋaawoo ko ni miyɔɔ. Mɛni hewɔ oheee la lɛ kɛkɛ ni okɛhere oyiwala. No sɛɛ lɛ, jajemɔ ohe eshai otsɔɔ Nyɔŋmɔ akɛ ofee esha, koni oshwa ohe. Yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ, abaahe bo ekoŋŋ awo ojamɔ lɛ mli.”
Datrɛfonyo ni hiɛ edɔ nɛɛ susu akɛ ena hetoo ni eye emuu fe fɛɛ. Ele akɛ ehelatsɛ lɛ heɔ Nyɔŋmɔ ko ni naa mɔ mɔbɔ eyeɔ. Lɛlɛŋ, nɛkɛ be nɛɛ ji be kpakpa ni akɛaana Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ he sɛɛ! Shi ani nilee yɛ eŋaawoo lɛ mli tamɔ bɔ ni etamɔ lɛ?
Ani Wɔsusuɔ Nii Ahe Nakai Bei Komɛi?
Bei komɛi lɛ, wɔnaa akɛ wɔ hu wɔmiisusu nii ahe tamɔ datrɛfonyo lɛ fee lɛ. Ekolɛ shitee-kɛ-woo ni baa wɔnɔ trukaa yɛ skul loo nitsumɔ he lɛ woɔ wɔ he gbeyei. Aloo ekolɛ wɔnaa akɛ wɔyaje shihilɛ ko ni yɔɔ hiɛgbele mli, ni eenyɛ wɔnɔ ni wɔfee nɔ ko ni teɔ shi ewoɔ wɔ henilee. Akɛni nibii bati wɔ shi trukaa hewɔ lɛ, ekolɛ eeeha wɔkɔ gbɛ ni yɔɔ mlɛo fe fɛɛ ni wɔfee nɔ ni wɔle akɛ ejaaa, kɛ yiŋtoo akɛ wɔbaabi eshaifaa yɛ sɛɛ mli.
Aloo aŋkroaŋkroi komɛi yɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛ susumɔi ni ejaaa lɛ kaa amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ obalanyo ko naa akɛ eyaje shihilɛ ko mli, ni eeka lɛ waa ni ekɛ ehe awo jeŋba shara mli. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeewuu eshi henumɔ fɔŋ nɛɛ, ekolɛ eeeŋmɛɛ he moŋ, kɛ yiŋtoo akɛ ebaasaa ekɛ Nyɔŋmɔ teŋ shihilɛ ekoŋŋ yɛ sɛɛ mli. Mɛi komɛi etee nɔ aahu po akɛ amɛfee eshai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli, tsɛbelɛ amɛle akɛ ekolɛ no baaha anyɛ ashwie amɛ kɛjɛ Kristofoi asafo lɛ mli. Ekolɛ amɛjwɛŋmɔ ji akɛ, ‘Maha be fioo ashwie mli kɛkɛ. No sɛɛ lɛ mashwa mihe ni ahe mi kɛba asafo lɛ mli ekoŋŋ.’
Shihilɛi enyɔ nɛɛ fɛɛ yɛ nɔ koome ko yɛ fɛɛ mli. Klɛŋklɛŋ lɛ, aŋkroaŋkroi ŋmɛɛɔ amɛhe moŋ fe ni amɛaamia amɛhiɛ ni amɛfee nɔ ni ja. Nɔ ni ji enyɔ lɛ, amɛnuɔ he akɛ beni amɛfee efɔŋ lɛ sɛɛ lɛ, Nyɔŋmɔ kɛbaafa amɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee, kɛ amɛbi ni ekɛfa amɛ kɛkɛ.
Mɛni Ji Susumɔ ni Ja?
Ani enɛ tsɔɔ hiɛsɔɔ kpakpa ni ayɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ? Ojogbaŋŋ, susumɔ nakai mɔbɔnalɛ lɛ he fioo okwɛ. Yesu kɛɛ: “Nɛkɛ Nyɔŋmɔ sumɔ je lɛ, akɛ eŋɔ e-Bi koome lɛ eha, koni mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ enɔ yeɔ lɛ, hiɛ akakpata, shi moŋ ena naanɔ wala.” (Yohane 3:16) Bɔfo Yohane tsɔɔ bɔ ni nakai mɔbɔnalɛ lɛ tsuɔ nii ehaa beni ekɛɛ akɛ: “Miiŋma nyɛ nii nɛɛ, koni nyɛkafee esha. Ni kɛ mɔ ko fee esha jiŋŋ, wɔyɛ mlidamɔlɔ yɛ Tsɛ lɛ ŋɔɔ, Yesu Kristo, jalɔ lɛ.” (1 Yohane 2:1) No hewɔ lɛ, kɛ wɔyagbee esha mli yɛ emuu ni wɔyeee hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔba Nyɔŋmɔ ŋɔɔ yɛ sɔlemɔ mli ni wɔkpa eshaifaa he fai kɛtsɔ Yesu afɔleshaa lɛ nɔ.
Shi, ani enɛ tsɔɔ akɛ, wɔtɔ̃ jio wɔtɔ̃ɔɔ jio, no he ehiaaa, shiiabɔ ni wɔbiɔ eshaifaa yɛ sɛɛ mli lɛ? Dabi etsɔɔɔ nakai. Kaimɔ wiemɔ ni wɔtsɛ yisɛɛ lɛ mli klɛŋklɛŋ wiemɔi lɛ: “Miiŋma nyɛ nii nɛɛ, koni nyɛkafee esha.” Yohane wiemɔi ni tsa nɔ yɛ nakai kuku lɛ mli lɛ tsɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli kɛha emuu ni wɔyeee lɛ he nitsumɔ. Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa bɔ ni wɔɔnyɛ ni wɔkafee esha. Kɛ jeee nakai lɛ eyɛ dɔlɛ akɛ wɔɔtsɔɔ bulɛ ni wɔbɛ kɛha Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ, tamɔ mɛi ni Yuda wie amɛhe akɛ amɛŋɔɔ Nyɔŋmɔ mlihilɛ ni wɔsaaa lɛ amɛbɔɔ nyenyeŋtswi lɛ feɔ lɛ.—Yuda 4.
Ni wɔɔbu Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ akɛ yaa ko ni wɔbagbeɔ mli shweshweeshwe be fɛɛ be, ni nɔ ni wɔɔfee lɛ kɔɔɔ he eko lɛ baa Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ shi, ni ehaa efeɔ tamɔ nɔ ni efɔŋ ko bɛ esha he tsɔ. Enɛ jeee anɔkwale kwraa. Bɔfo Paulo kɛɛ Tito akɛ: “Nyɔŋmɔ duromɔ ni akɛhereɔ gbɔmɛi fɛɛ yiwala lɛ epue, ni etsɔseɔ wɔ koni wɔkwa nɔ sha feemɔ kɛ je nɛŋ akɔnɔi lɛ, ni wɔkɛ jwɛŋmɔ kpakpa kɛ jalɛ kɛ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ahi shi yɛ je nɛŋ.”—Tito 2:11, 12.
Paulo tsɔɔ hiɛsɔɔ ni eyɔɔ kɛha Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ yɛ gbɛ ni etsɔ nɔ ewuu eshi emuu ni lɛ diɛŋtsɛ eyeee lɛ nɔ. Ekɛɛ: “Migbalaa mi diɛŋtsɛ migbɔmɔtso lɛ mai ni miyeɔ lɛ nyɔŋ, koni mi ni mishiɛɔ mitsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, mi diɛŋtsɛ lɛ akashɛ mi afɔ.” (1 Korintobii 9:27) Paulo kɛ jwɛŋmɔ folo ko kɛkɛ susuuu he akɛ bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ ebaafee esha yɛ be kɛ bei amli. Ani esa akɛ wɔsusu nakai?
Bɔ ni Yesu Susuɔ
Be ko lɛ, Yesu tsɔɔ bɔ ni esusuɔ jwɛŋmɔ ni haa aŋmɛɛɔ nɔ ni ja gbɛ lɛ feemɔ he akɛsaa, ní akɔɔ gbɛ ni yɔɔ mlɛo bɔni afee ni akɛtsi amanehulu naa lɛ he ehaa. Beni ekɛ ekaselɔi lɛ bɔi efɔleshaa gbele ni baa lɛ he wiemɔ lɛ, Petro ka akɛ eeeje enijiaŋ wui, ni ekɛɛ: “Naa ohe mɔbɔ, Nuŋtsɔ, enɛ akagbaleo fɔ̃ɔŋfɔ̃!” Te Yesu jie lɛ naa eha tɛŋŋ? “Ho misɛɛ, Satan! Ootɔ̃tɔ̃ minane, ejaakɛ ojwɛŋŋ Nyɔŋmɔ nii ahe, shi gbɔmɛi anii ahe moŋ ojwɛŋɔ.”—Mateo 16:22, 23.
Dabi. Petro hiɛ ni Yesu kã waa lɛ tsɔɔ yɛ gbɛ ni sa kadimɔ jogbaŋŋ nɔ akɛ esumɔɔɔ ni ekɔɔ gbɛ ni yɔɔ mlɛo kwraa ni baate shi awo Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. Nɔ ni aŋma afɔ shi lɛ tsɔɔ akɛ enyiɛ gbɛ ni ja nɔ ni egbugbãaa, ni etee nɔ ekɛ haomɔi kpe aahu yɛ Satan dɛŋ. Yɛ naagbee lɛ aye ehe fɛo, ayi lɛ kɛ piŋmɔi, ni agbe lɛ kɛ hejaramɔi. Shi yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, eŋmɛɛɛ saji ahe ni ekɛsaa, ni yɛ enɛ hewɔ lɛ enyɛ ekɛ ewala ha akɛ kpɔmɔ nɔ kɛha wɔ. Eka shi faŋŋ akɛ emiaaa ehiɛ yɛ enɛɛmɛi fɛɛ mli koni wɔ lɛ ‘wɔna wɔhe mɔbɔ’ kɛ́ jaramɔ bei aloo kaai tetee shi!
Awieɔ yɛ Yesu he akɛ: “Osumɔɔ jalɛ ni onyɛɔ efɔŋ feemɔ.” (Hebribii 1:9) Bei pii lɛ, gbɛ ni yɔɔ mlɛo kɔmɔ kɛ efɔŋ feemɔ nyiɛ. No hewɔ lɛ, kɛ wɔnyɛɔ enɛ lɛlɛŋ—taakɛ Yesu fee lɛ—no lɛ wɔbaakpoo akɛ wɔɔŋmɛɛ saji ahe ni akɛsaa. Yehowa wieɔ yɛ Abɛi awolo lɛ mli akɛ: “Mibi, feemɔ ohe nilelɔ, ni oha mitsui anyɔ mimli, ni mana hetoo maha mɔ ni bɔɔ mi ahora lɛ.” (Abɛi 27:11) Yesu jalɛ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ, shi eŋmɛɛɛ saji ahe ni ekɛsaa lɛ ha Yehowa tsui nyɔ emli kɛ miishɛɛ kpele diɛŋtsɛ. Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔha Yehowa mii ashɛ ehe nakai nɔŋŋ kɛ́ wɔnyiɛ Yesu emuuyeli mlihiɛmɔ gbɛ lɛ nɔ.—1 Petro 2:23.
Akɛ Tsuishiŋmɛɛ Etsɔse Wɔ
Bɔfo Petro ŋma akɛ: “No haa nyɛmli filiɔ nyɛ, nyɛ ni ŋmɛnɛ mɛ̃, kɛ ehia lɛ, nyɛyeɔ ŋkɔmɔ fioo ko yɛ kaai sɔrɔtoi amli lɛ, koni ana nyɛhemɔkɛyeli salɛ lɛ akɛ ejara wa aahu fe shika ni fiteɔ ni aka yɛ la mli lɛ, kɛyaha yijiemɔ kɛ woo kɛ anunyam yɛ Yesu Kristo kpojiemɔ lɛ mli.” (1 Petro 1:6, 7) Akɛni wɔyeee emuu ní wɔyɛ Satan je lɛ mli tuuŋtu hu hewɔ lɛ, wɔbaaya nɔ wɔkɛ kaai akpe be fɛɛ be. Taakɛ Petro tsɔɔ lɛ, enɛɛmɛi baanyɛ atsu yiŋtoo kpakpa ko he nii. Ekaa wɔhemɔkɛyeli lɛ ekwɛɔ, ni etsɔɔ kɛji egbɔjɔ loo ehe wa.
Amɛtsuɔ nii kɛtsɔseɔ wɔ hu. Yesu “kase toiboo yɛ amanehului ni ena lɛ amli.” (Hebribii 5:8) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkase toiboo, kɛ agbɛnɛ wɔhe ni wɔkɛaafɔ Yehowa nɔ, kɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ kaa mli. Ni nɛkɛ nikasemɔ gbɛ ni wɔtsɔɔ nɔ nɛɛ baaya nɔ kɛyashi ebaaye emuu, taakɛ Petro kɛɛ lɛ, akɛ: “Nyɔŋmɔ . . . diɛŋtsɛ [aaa]saa nyɛ pɛ ni eeewaje nyɛ ni eeewo nyɛ hewalɛ ni eeeha nyɛfi shi shiŋŋ.”—1 Petro 5:10.
Shi kɛ wɔŋmɛɛ saji ahe ni akɛsaa yɛ kaa shishi lɛ, wɔtsɔɔ akɛ gbeyeilɔi aloo mɛi ni egbɔjɔ ji wɔ, ni wɔbɛ suɔmɔ ni mli wa kɛha Yehowa kɛ jalɛ nifeemɔ, aloo wɔbɛ henɔyeli. Nɛkɛ gbɔjɔmɔi nɛɛ eko fɛɛ eko nyɛɔ ekɛ wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa lɛ woɔ oshara mli. Lɛlɛŋ, Paulo kɔkɔbɔɔ lɛ baanyɛ aba mli anɔkwale yɛ wɔhe, akɛ: “Kɛ kwa wɔkwaa wɔfeɔ esha, beni wɔna anɔkwale he nilee lɛ sɛɛ lɛ, belɛ eshai ahe afɔle ko bɛ dɔŋŋ.” (Hebribii 10:26) Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ moŋ akɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ wɔkafee esha, moŋ fe ni wɔɔŋmɛɛ wɔhe wɔha gbɔjɔmɔ ni wɔkɛ wɔhe awo oshara ni ji wala gbɛkpamɔi fɛɛ ni aaaŋmɛɛ wɔ lɛ mli!
Emuuyeli Mlihiɛmɔ Kɛmɔ Shi
Yɛ gbalɔ Daniel gbii lɛ amli lɛ, akɛ la grigri mli gbele wo Hebribii etɛ komɛi ahe gbeyei, kɛji amɛjaaa amaga ko. Mɛɛ hetoo amɛha? “Kɛji nakai lɛ, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ ni wɔsɔmɔɔ lɛ aaanyɛ ajie wɔ yɛ la kɛ flɔnɔɔ ni tsoɔ grigri lɛ mli, ni eeejie wɔ yɛ odɛŋ, maŋtsɛ. Shi kɛ jeee nakai hu lɛ, maŋtsɛ, na ole akɛ wɔsɔmɔŋ onyɔŋmɔi lɛ, ni wɔjaŋ shika amaga ni okɛma shi lɛ.”—Daniel 3:17, 18.
Amɛkɔ nakai shidaamɔ lɛ ejaakɛ amɛmiisumɔ ni amɛfee nɔ ni ja. Kɛ ekɛ gbele baaba amɛnɔ po lɛ, ekɛba. Amɛyɛ hekɛnɔfɔɔ yɛ gbohiiashitee lɛ mli. Shi kɛlɛ, kɛ Nyɔŋmɔ jie amɛ hu lɛ, amɛmiisumɔ. Shi amɛshidaamɔ lɛ yɛ shiŋŋ kɛmɔ shi. Nakai esa akɛ efee yɛ Nyɔŋmɔ tsuji agbɛfaŋ be fɛɛ be.
Yɛ wɔgbii nɛɛ amli hu lɛ, awo mɛi ni eŋmɛɛɛ saji ahe ni akɛsaa lɛ ateŋ mɛi komɛi tsuŋ, awa amɛ yi, loo agbe amɛ po. Mɛi krokomɛi hu kɛ heloonaa nibii esha afɔle, ni amɛmiisumɔ ni amɛye ohia fe ni amɛaaŋmɛɛ shishitoo mlai ni ja lɛ ahe ni amɛkɛna nii. Mɛni ba Kristofonyo yoo ni atsi eta yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ nɔ? Ehiɛ sɔ nɛkɛ henumɔ ni tamɔ nɔ ni jɛ mlihilɛ mli, shi eji henumɔ gbonyo ni datrɛfonyo lɛ jie kpo etsɔɔ lɛ nɛɛ, shi eŋmɛɛɛ ehemɔkɛyeli lɛ he ni ekɛsaa. Shi moŋ, bulɛ ni eyɔɔ kɛha Yehowa mla lɛ ha ekpoo opireshɛn lɛ kwraa. Miishɛɛ sane ji akɛ, ena hewalɛ kɛ̃, ni etee nɔ esɔmɔ Yehowa kɛ ekaa. Shi kɛlɛ, beni ekɔ eshidaamɔ nɛɛ, no mli lɛ eleee nɔ ni baajɛ mli aba, shi efee klalo akɛ ebaashi sane muu lɛ fɛɛ ewo Yehowa dɛŋ.
Mɛni ye ebua lɛ ni edamɔ shi shiŋŋ yɛ nɔnyɛɛ shishi nakai lɛ? Ekaaa akɛ ekɛ ehe aaafɔ lɛ diɛŋtsɛ ehewalɛ nɔ, ni nakai nɔŋŋ hu esaaa akɛ Nyɔŋmɔ tsulɔ ko feɔ nakai. Kaimɔ akɛ, “Naa-Nyɔŋmɔ ji wɔbobaa he kɛ wɔhewalɛ, wɔbuamɔ ni wa ni wɔnaa yɛ fimɔi amli.” (Lala 46:2) Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ wɔɔtsɔ wɔhe kɛya Nyɔŋmɔ ŋɔɔ kɛha yelikɛbuamɔ beni wɔyɔɔ kaa shishi lɛ, moŋ fe ni wɔɔfee esha, kɛkɛ lɛ no sɛɛ lɛ wɔtee eŋɔɔ kɛha mɔbɔnalɛ!
Hɛɛ, nyɛkahaa wɔbua Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ kpele lɛ akɛ nɔ ko ni he ehiaaa. Shi moŋ, nyɛhaa wɔnaa anɔkwa suɔmɔ akɛ wɔɔfee nɔ ni ja, kɛ wɔkɛ jaramɔ shihilɛi miikpe po. Enɛ baaha wɔkɛ Yehowa teŋ wekukpaa lɛ mli awa, ni ekɛ tsɔsemɔ ni he hiaa wɔ kɛha naanɔ wala namɔ lɛ baaha wɔ, ni wɔɔjie bulɛ kpakpa kpo yɛ Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ lɛ he. Jeŋba ni nilee yɔɔ mli ni tamɔ nɛkɛ lɛ baaha wɔŋwɛi Tsɛ lɛ tsui anya kɛ miishɛɛ.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]
Hekɛnɔfɔɔ kwraa ni Hebribii etɛ lɛ na yɛ gbohiiashitee lɛ mli lɛ ye ebua amɛ ni amɛhiɛ emuuyeli mli