Yitso 3
Mɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Mli Kpɛŋŋ
1. (a) Blema Israel kpa bɔ ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ji anɔkwale ha lɛ shi yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛni hewɔ wɔyɔɔ enɛ he miishɛɛ lɛ?
“NYƐLE yɛ nyɛtsui mli fɛɛ kɛ nyɛsusuma mli fɛɛ akɛ nibii kpakpai fɛɛ ni Yehowa, nyɛ-Nyɔŋmɔ lɛ wie yɛ nyɛhewɔ lɛ, emli ekome folo ekaaa shi, fɛɛ eba mli eha nyɛ.” Enɛ ji wiemɔi ni Yoshua kɛkai Israel onukpai lɛ yɛ sɛɛ mli beni amɛyahi Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ. Shi amɛkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ wooo amɛtsui mli ni amɛtsuuu he nii pɛpɛɛpɛ yɛ afii ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ amli. Mɛni jɛ mli ba? Biblia lɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ taakɛ Yehowa shiwoo ni kɔɔ jɔɔmɔi ahe lɛ ba mli anɔkwale lɛ, nakai nɔŋŋ hu etsu nɔ ni ekɛɛ akɛ ebaajɛ toigbele mli aba lɛ he nii. (Yosh. 23:14-16) Abaa nɔ ni aŋma afɔ shi nɛɛ kɛ Biblia muu lɛ fɛɛ yi aha wɔtsɔsemɔ—koni “wɔna hiɛnɔkamɔ” koni wɔkafee nɔ ko ni baaha wɔlaaje nakai hiɛnɔkamɔ lɛ.—Rom. 15:4.
2. (a) Biblia lɛ “jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ” yɛ mɛɛ shishinumɔ naa? (b) Akɛni wɔle enɛ hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛnaa nii ka wɔnɔ?
2 Eyɛ mli akɛ atsɔ adesai “woloŋmalɔi” aaafee 40 nɔ aŋma Biblia lɛ moŋ, shi Yehowa diɛŋtsɛ ji e-Ŋmalɔ. Ani no tsɔɔ akɛ lɛ ekudɔ nɔ fɛɛ nɔ ni aŋma awo mli lɛ? Hɛɛ. Taakɛ bɔfo Paulo wie yɛ anɔkwale mli lɛ: “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ jɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛŋ.” Akɛni wɔheɔ wɔyeɔ nakai hewɔ lɛ, wɔwoɔ gbɔmɛi ni yɔɔ he fɛɛ he lɛ hewalɛ ni amɛbo toi, ni amɛhi shi yɛ nɔ ni yɔɔ mli lɛ naa, taakɛ bɔ ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔfee lɛ.—2 Tim. 3:16; 1 Tes. 2:13.
MƐNI BAAYE ABUA MƐI KROKOMƐI NI AMƐJIE HIƐSƆƆ KPO YƐ HE?
3. Mɛni ji gbɛ ni hi fe fɛɛ ni wɔɔtsɔ nɔ wɔye wɔbua mɛi ni heee yeee akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ateŋ mɛi pii?
3 Shi mɛi ni wɔwieɔ wɔtsɔɔ amɛ lɛ ateŋ mɛi pii kɛ wɔ kpaaa gbee akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ diɛŋtsɛ. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua amɛ? Gbɛ ni hi fe fɛɛ yɛ be babaoo mli ji ni wɔgbele Biblia lɛ mli ni wɔtsɔɔ amɛ nɔ ni yɔɔ mli. “Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ hiɛ ka ni eyɛ hewalɛ ni enaa ba fe klante kɛ enaa ŋta fɛɛ . . . ni eji tsuiiaŋ susumɔi kɛ jwɛŋmɔi lɛ akojolɔ.” (Heb. 4:12) “Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ” ji eshiwoo wiemɔ ni aŋma yɛ Biblia lɛ mli lɛ. Ejeee yinɔsane ni egbo loo eho, shi moŋ ehiɛ ka, ni ekɛ hewalɛ miiya hiɛ kɛha emlibaa ni anyɛɛɛ naa atsi. Yɛ be mli ni efeɔ nakai lɛ, gbɔmɛi ni ahaa amɛleɔ enɛ lɛ atsuiŋ kanyamɔi diɛŋtsɛ lɛ jeɔ kpo koni amɛnyɛ amɛtsu etaomɔ nii ahe nii. Hewalɛ ni enaa yɛ mɔ nɔ lɛ mli wa kwraa fe nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkɛɛ.
4. Mɛɛ Biblia mli anɔkwalei ashishitsɔɔmɔ yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ etsake su ni mɛi komɛi hiɛ yɛ Biblia lɛ he lɛ? Mɛni hewɔ?
4 Ni amɛaana Nyɔŋmɔ gbɛi yɛ Biblia lɛ mli kɛkɛ lɛ efee tsakemɔ be kɛha mɛi pii. Mɛi krokomɛi hu kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaakase Biblia lɛ yɛ be mli ni atsɔɔ amɛ nɔ ni ekɛɔ yɛ yiŋtoo ni yɔɔ shihilɛ sɛɛ, nɔ hewɔ ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ efɔŋfeemɔ gbɛ, nɔ ni shihilɛ mli nibii ni baa amrɔ nɛɛ lɛ tsɔɔ aloo hiɛnɔkamɔ diɛŋtsɛ ni damɔ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ lɛ. Yɛ shikpɔji ni jamɔ mli nifeemɔ eha mumɔi fɔji miihao gbɔmɛi lɛ anɔ lɛ, bɔ ni Biblia lɛ tsɔɔ nɔ hewɔ ni ebaa lɛ nakai lɛ mli kɛ bɔ ni mɔ aaafee ni eye ehe kɛjɛ enɛ mli lɛ etee mɛi amiishɛɛ shi. Mɛni hewɔ amɛnyaa nɛkɛ saji otii nɛɛ ahe jogbaŋŋ lɛ? Ejaakɛ Biblia lɛ pɛ ji adafitswaa ni kɔɔ enɛɛmɛi ahe lɛ jɛɛhe kome ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ nɔ.—Lala 119:130.
5. Kɛji mɔ ko kɛɛ akɛ eheee Biblia lɛ eyeee lɛ, ekolɛ ejɛ mɛni hewɔ? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua lɛ?
5 Shi, kɛji akɛ mɔ ko je gbɛ ekɛɛ wɔ akɛ eheee Biblia lɛ eyeee hu? Ani esa akɛ enɛ afo sanegbaa lɛ nɔ? Ja esumɔɔɔ ni esusu saji ahe dɔŋŋ. Esa akɛ wɔnu he akɛ gbɛnaa nii ka wɔnɔ akɛ wɔwie kɛ hekɛnɔfɔɔ wɔha Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Eeenyɛ efee akɛ ekolɛ ebuɔ Biblia lɛ akɛ Kristendom wolo. Ekolɛ esatofeemɔ kɛ maŋkwramɔ ni ekɛ ehe woɔ mli lɛ he yinɔsane, kɛ shika ni ebaa daa lɛ baanyɛ afee nɔ hewɔ ni esumɔɔɔ Biblia lɛ. Mɛni hewɔ obiii lɛ kɛji akɛ nakai sane lɛ ji? Ekolɛ bɔ ni Biblia lɛ buɔ Kristendom je lɛŋ gbɛ̀i lɛ fɔ, kɛ sɔrɔtofeemɔ ni ka Kristendom kɛ anɔkwale Kristo-jamɔ teŋ lɛ baatee emiishɛɛ shi.—Okɛto Mateo 15:7-9; Yakobo 4:4; Mika 3:11, 12 he.
6. (a) Mɛni tsɔɔ oyiŋ diɛŋtsɛ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ? (b) Mɛɛ susumɔi krokomɛi abaanyɛ akɛtsu nii ni akɛye abua mɛi ni amɛyoo akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛlɛŋ?
6 Kɛha mɛi krokomɛi lɛ, odaseyelii ni tsɔɔ akɛ ejɛ mumɔŋ lɛ he sanegbaa ni yɔɔ tɛɛ yeɔ ebuaa amɛ. Mɛni yeɔ odase yɛ faŋŋ mli kɛhaa bo akɛ Biblia lɛ jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ? Ani no ji nɔ ni Biblia lɛ diɛŋtsɛ kɛɔ yɛ ejɛɛhe he lɛ? (2 Tim. 3:16, 17; Kpoj. 1:1) Aloo ejɛ anɔkwale ni eji akɛ gbalɛi babaoo yɛ Biblia lɛ mli ni tsɔɔ wɔsɛɛ be he nilee ni yɔɔ, ní yɛ enɛ hewɔ lɛ etsɔɔ akɛ gbalɛi lɛ jɛ jɛɛhe ko ni nɔ kwɔ fe adesai lɛ hewɔ? (2 Pet. 1:20, 21; Yes. 42:9) Aloo ekolɛ ejɛ bɔ ni Biblia lɛ kɛ ehe kpaa gbee, tsɛbelɛ gbɔmɛi pii ŋmala ni ehe fe afii 1,610 lɛ? Aloo bɔ ni eji anɔkwale yɛ jeŋ nilee naa ni etamɔɔɔ niŋmaai krokomɛi ni jɛ nakai bei lɛ amli lɛ? Aloo bɔ ni eŋmalalɔi lɛ ye anɔkwale yɛ amɛniŋmaai amli lɛ? Aloo yɛ bɔ ni abaa yi yɛ mɔdɛŋ diɛŋtsɛ ni abɔ koni akpata hiɛ lɛ hewɔ? Obaanyɛ okɛ nɔ fɛɛ nɔ ni ona ni saa ohiɛ lɛ hu atsu nii ni okɛye obua mɛi krokomɛi.
WƆ DIƐŊTSƐ WƆ BIBLIA KANEMƆ YƐ TEEMƆŊ
7, 8. (a) Mɛni esa akɛ wɔ aŋkroaŋkroi lɛ wɔkɛ Biblia lɛ afee? (b) Mɛni he hiaa wɔ lolo kɛfata teemɔŋ Biblia kanemɔ he, ni Biblia lɛ diɛŋtsɛ tsɔɔ enɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (d) Ona Yehowa yiŋtoi ahe shishinumɔ bo diɛŋtsɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Kɛfata mɛi krokomɛi ni wɔɔye wɔbua amɛ ni amɛhe Biblia lɛ amɛye lɛ he lɛ, ehe miihia ni wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔhe be ni wɔkane daa. Ani oofee nakai? Enɛ ji wolo ni he hiaa fe fɛɛ yɛ woji ni afee lɛ fɛɛ mli. Shi no etsɔɔɔ akɛ kɛji akɛ wɔmiikane lɛ belɛ nɔ ko he ehiaaa dɔŋŋ. Ŋmalɛi lɛ bɔɔ kɔkɔ eshiɔ wɔhe ni wɔɔtse, ni wɔsusu akɛ kɛ wɔpɛi nibii amli wɔ diɛŋtsɛ lɛ wɔbaana nɔ fɛɛ nɔ naa lɛ. Teemɔŋ nikasemɔ kɛ asafoŋ kpeei ni aaaya lɛ fɛɛ he miihia kɛ wɔɔnyɛ wɔfee Kristofoi ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ.—Abɛi 18:1; Heb. 10:24, 25.
8 Biblia lɛ gbaa wɔ Etiopia piafonyo ko ni ŋwɛibɔfo ko kudɔ Kristofonyo sanekpakpa shiɛlɔ Filipo kɛtee eŋɔɔ yɛ be mli ni piafonyo nɛɛ kaneɔ Yesaia gbalɛ lɛ he sane kɛha wɔsɛɛnamɔ. Filipo bi nuu lɛ akɛ: “Ani oonu nɔ ni okaneɔ lɛ shishi lo?” Etiopianyo lɛ kɛ heshibaa ha lɛ hetoo akɛ: “Te mafee tɛŋŋ ni manyɛ hu, akɛ ja mɔ ko tsɔɔ mi?” Kɛkɛ ni ewo Filipo hewalɛ koni etsɔɔ lɛ Ŋmalɛ ni ekaneɔ lɛ shishi. Agbɛnɛ, Filipo jeee mɔ ni ekome ekaneɔ Biblia lɛ ehaa ehe ni miitsɔɔ lɛ ejwɛŋmɔ yɛ Ŋmalɛi lɛ ahe. Dabi; nɔ ni aŋma afɔ shi lɛ tsɔɔ akɛ ekɛ bɔfoi ni yɔɔ Yerusalem asafo lɛ mli lɛ bɔɔ ni eji Yehowa gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ mlinyo. No hewɔ lɛ ebaanyɛ eye ebua Etiopianyo lɛ koni famɔ ni Yehowa tsɔɔ nakai gbɛjianɔtoo lɛ nɔ ekɛhaa lɛ he aba sɛɛnamɔ aha lɛ. (Bɔf. 6:5, 6; 8:5, 14, 15, 26-35) Nakai nɔŋŋ hu ŋmɛnɛ, wɔteŋ namɔ ná Yehowa yiŋtoi ahe shishinumɔ ni mli ka shi ni ja lɛ lɛ diɛŋtsɛ? Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, yelikɛbuamɔ ni Yehowa jɛɔ esuɔmɔ mli ekɛhaa kɛtsɔɔ egbɛjianɔtoo ni anaa lɛ nɔ lɛ he miihia wɔ ni ehe baaya nɔ ahia wɔ.
9. Mɛɛ Biblia kanemɔ he gbɛjianɔtoi ahe baanyɛ aba sɛɛnamɔ aha wɔ fɛɛ?
9 Bɔni afee ni eye ebua wɔ ni wɔkɛ Biblia lɛ atsu nii ni wɔnu shishi lɛ, Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ kɛ Ŋmalɛ mli saji ni nɔ bɛ haa wɔ yɛ Buu-Mɔɔ lɛ kɛ woji krokomɛi ni tamɔ nakai lɛ amli. Kɛfata he lɛ, ato gbɛjianɔ kɛha Biblia lɛ kanemɔ daa aha wɔ yɛ Teokrase Sɔɔmɔ Skul ni yɔɔ Yehowa Odasefoi asafoi lɛ amli lɛ mli. Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi komɛi kaneɔ Biblia lɛ daa kɛtsaraa nɔ kɛfata enɛ he. Sɛɛnamɔ kpele baanyɛ aba kɛjɛ be ni afiteɔ akɛpɛiɔ Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ mli. (Lala 1:1-3; 19:7, 8) Ani bo diɛŋtsɛ lɛ okane Biblia muu lɛ fɛɛ? Kɛji ofeko nakai lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ krɛdɛɛ ni ofee nakai. Eyɛ mli akɛ onuuu nɔ fɛɛ nɔ shishi jogbaŋŋ moŋ, shi fɛɛ he jwɛŋmɔ ni ooona lɛ he baaba sɛɛnamɔ babaoo. Kɛ okane baafai ejwɛ loo enumɔ pɛ gbi kome lɛ, obaagbe Biblia lɛ naa yɛ afi kome mli.
10. (a) Mɛɛ be mli okaneɔ Biblia lɛ bo diɛŋtsɛ yɛ teemɔŋ? (b) Mɛni hewɔ ya ni wɔɔya nɔ wɔfee enɛ daa lɛ he hiaa lɛ?
10 Mɛɛ be obaanyɛ oto gbɛjianɔ oje Biblia kanemɔ nɛɛ shishi? Kɛ onyɛ oto minitii 10 loo 15 oma shi daa kɛha enɛ lɛ, kwɛ sɛɛnamɔ babaoo ni aaaba he! Kɛ jeee nakai lɛ, kɛ hoo lɛ, too gbɛjianɔ oha enɛ daa otsi, ni okɛ ohe akpɛtɛ nakai be he gbɛjianɔtoo lɛ he. Esa akɛ Biblia kanemɔ afee shihilɛ be fɛɛ su ko, tamɔ niyenii ni ayeɔ. Taakɛ ole lɛ, kɛ mɔ ko yeee nii jogbaŋŋ lɛ, ebaasa egbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ he. Nakai nɔŋŋ eji yɛ wɔmumɔŋ shihilɛ he. Wɔwala damɔ “wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛɔ [Yehowa] Nyɔŋmɔ daaŋ lɛ” ni wɔkɛaalɛ wɔhe daa lɛ nɔ.—Mat. 4:4.
11. Mɛni esa akɛ efee oti ni ma wɔhiɛ yɛ Biblia lɛ kanemɔ mli?
11 Mɛni esa akɛ efee oti ni ma wɔhiɛ yɛ Biblia lɛ kanemɔ mli? Ebaafee tɔmɔ kɛji oti ni ma wɔhiɛ lɛ ji ni wɔkane baafai babaoo ko aloo ni wɔna naanɔ wala pɛ. Bɔni afee ni ehe aba sɛɛnamɔ kɛha wɔ kɛya naanɔ lɛ, esa akɛ wɔna jwɛŋmɔi ni nɔ kwɔlɔ—suɔmɔ kɛha Nyɔŋmɔ, shwe ni wɔshweɔ akɛ wɔɔle lɛ jogbaŋŋ, ni wɔnu esuɔmɔnaa nifeemɔ shishi ni wɔja lɛ yɛ enɔkpɛlɛmɔ mli. (Yoh. 5:39-42) Esa akɛ wɔsubaŋ atamɔ Biblia mli niŋmalɔ lɛ ni kɛɛ akɛ: “Yehowa, tsɔɔmɔ mi ogbɛ̀i lɛ, ha male otempɔŋi lɛ.”—Lala 25:4.
12. (a) Mɛni hewɔ “anɔkwale nilee” ni aaana lɛ he hiaa lɛ, ni mɛɛ mɔdɛŋ esa akɛ abɔ yɛ ekanemɔ mli koni nine ashɛ enɛ nɔ? (b) Taakɛ atsɔɔ yɛ baafa 27 lɛ, mɛɛ susumɔi wɔbaanyɛ wɔdamɔ nɔ ni wɔkɛpɛi nɔ ni wɔkaneɔ yɛ Biblia lɛ mli lɛ mli koni ehe aba sɛɛnamɔ aha wɔ? (d) Feemɔ saji otii enumɔ nɛɛ ahe nɔkwɛmɔ nɔ, ekome yɛ be kome mli, kɛtsɔ sanebimɔi ni yɔɔ kuku nɛɛ naagbee lɛ hetoo-hamɔ nɔ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ o-Biblia lɛ atsu nii.
12 Yɛ be mli ni wɔnine shɛɔ nakai tsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ, esa akɛ efee oti ni ma wɔhiɛ akɛ wɔɔna “anɔkwale nilee.” Kɛ enɛ bɛ lɛ, te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ atsu nii jogbaŋŋ yɛ wɔshihilɛ mli aloo ni wɔtsɔɔ mli yɛ gbɛ ni ja nɔ wɔha mɛi krokomɛi? (Kol. 3:10; 2 Tim. 2:15) Anɔkwa nilee lɛ namɔ biɔ ni wɔkane nii jogbaŋŋ, ni kɛji akɛ nikanemɔ lɛ fa ko mli wa lɛ, ehe baahia ni wɔkane lɛ shii abɔ bɔni afee ni wɔnu shishi. Kɛ wɔhe be ni wɔkɛjwɛŋ nɔ ni wɔkaneɔ lɛ hu nɔ, ni wɔsusu he yɛ gbɛi sɔrɔtoi anɔ lɛ, ehe baaba sɛɛnamɔ aha wɔ. Atsi gbɛi sɔrɔtoi enumɔ ni abaanyɛ atsɔ nɔ apɛi nibii amli lɛ ta yɛ wolo nɛɛ baafa 27. Abaanyɛ atsɔ enɛɛmɛi ekome loo nɔ ni fe nakai nɔ asusu Ŋmalɛi ahe ni ehe aba sɛɛnamɔ aha wɔ. Yɛ be mli ni ohaa sanebimɔi ni yɔɔ baafai ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ amli lɛ ahetoo lɛ, obaanyɛ ona nɔ hewɔ ni nakai eji lɛ.
(1) Efɔɔ kaa akɛ Ŋmalɛ ko fa ni okaneɔ lɛ tsɔɔ nɔ gbɔmɔ ni Yehowa ji.
Kɛ wɔkɛ hiɛsɔɔ jwɛŋ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ wɔ yɛ Yehowa nibɔɔ nitsumɔi lɛ ahe lɛ nɔ lɛ, te enɛ saa su ni wɔhiɛ yɛ ehe lɛ he ehaa tɛŋŋ? (Lala 139:14, 15; kɛjɛ Hiob yitsei 38-42 lɛ, kadimɔ titri lɛ 38:1, 2 kɛ 40:2, 8 kɛ agbɛnɛ 42:1-6.)
Yɛ nɔ ni Yesu wie yɛ Yohane 14:9, 10 lɛ hewɔ lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔkɛɛ yɛ Yehowa he yɛ nibii ni ba, tamɔ nɔ ni aŋma afɔ shi yɛ Luka 5:12, 13 lɛ he?
(2) Susumɔ bɔ ni sane lɛ haa Biblia lɛ saneyitso, ni ji, Yehowa gbɛi lɛ bembuu kɛtsɔ Maŋtsɛyeli ni yɔɔ Yesu Kristo, Shiwoo Seshi lɛ shishi lɛ nɔ lɛ yaa hiɛ lɛ he.
Haomɔi ni ba Mizraim nɔ lɛ kɔɔ saneyitso nɛɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (Kwɛmɔ 2 Mose 5:2; 9:16; 12:12.)
Ni sane ni yɔɔ miishɛɛ ni kɔɔ Rut, Moab yoo lɛ he lɛ hu? (Rut 4:13-17; Mat. 1:1, 5)
Bɔ ni Gabriel tswa Yesu fɔmɔ ni baa lɛ he adafi etsɔɔ Maria lɛ hu baa mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (Luka 1:26-33)
Mɛni hewɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni akɛfɔ Yesu kaselɔi lɛ mu yɛ Pentekoste lɛ sa kadimɔ lɛ? (Bɔf. 2:1-4; 1 Pet. 2:4, 5, 9; 2 Pet. 1:10, 11)
(3) Nɔ ni awieɔ he lɛ kɔɔ kukuji pɔtɛɛ komɛi ashishinumɔ he.
Aŋma wiemɔi ni yɔɔ Romabii 5:1 kɛ 8:16 lɛ ayaha namɛi? (Kwɛmɔ Romabii 1:7.)
Ani nɔ ni awieɔ he lɛ tsɔɔ akɛ 1 Korintobii 2:9 miiwie wala yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ Nyɔŋmɔ Gbɛjianɔtoo Hee lɛ mli lɛ he? Taakɛ atsɔɔ yɛ kukuji 6-8 lɛ, namɛi ahiŋmɛii kɛ tooi nuuu nibii ni Paulo wieɔ he lɛ shishi lɛ?
(4) Bi bo diɛŋtsɛ ohe bɔ ni ooofee ni okɛ nɔ ni okaneɔ lɛ atsu nii.
Ani nɔ ni aŋma afɔ shi yɛ Kain ni gbe Habel he lɛ ji yinɔsane mli nɔ ko ni aatao ni wɔle kɛkɛ aloo ŋaawoo ko yɛ mli kɛha wɔ? (1 Mose 4:3-12; 1 Yoh. 3:10-15; Heb. 11:4)
Kɛ wɔkane Israel niiashikpamɔi yɛ ŋa lɛ nɔ lɛ he sane (kɛjɛ 2 Mose kɛyashi 5 Mose) lɛ, te esa akɛ wɔkɛto wɔ diɛŋtsɛ wɔhe wɔha tɛŋŋ? (1 Kor. 10:6-11)
Ani jeŋba he ŋaawoo ni aŋma aha Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kɔɔ mɛi ni yɔɔ naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ he hiɛnɔkamɔ lɛ hu he? (Okɛto 4 Mose 15:16; Yohane 10:16 he.)
Eyɛ mli akɛ wɔyɛ shidaamɔ kpakpa yɛ Kristofoi asafo lɛ mli moŋ, shi ani ehe miihia ni wɔsusu gbɛi ni wɔɔtsɔ nɔ wɔtsu Biblia mli ŋaawoo ni wɔle momo lɛ ahe nii yɛ gbɛ ni mɔɔ shi babaoo nɔ lɛ ahe? (2 Kor. 13:5; 1 Tes. 4:1)
(5) Susumɔ bɔ ni ooofee ni okɛ nɔ ni okaneɔ lɛ aye abua mɛi krokomɛi lɛ he.
Namɛi abaanyɛ akɛ Yairo biyoo lɛ ni atee lɛ shi lɛ he sane lɛ aye abua amɛ? (Luka 8:41, 42, 49-56)
13. Mɛni wɔbaakpa gbɛ akɛ ebaajɛ Biblia kanemɔ kɛ ekasemɔ he gbɛjianɔtoo ni yaa nɔ daa ni wɔnaa kɛtsɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ mli aba?
13 Kwɛ bɔ ni Biblia kanemɔ he baa sɛɛnamɔ babaoo ehaa, kɛ afee lɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ! Yɛ anɔkwale mli lɛ, Biblia kanemɔ ji kaa—eji nitsumɔ ni wɔbaanyɛ wɔtsu yɛ wɔwala be fɛɛ mli ni ehe aba sɛɛnamɔ aha wɔ. Shi yɛ be mli ni wɔfeɔ nakai lɛ, wɔhe baawa yɛ mumɔŋ. Ebaagbala wɔ kɛbɛŋkɛ Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ kɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ahe kpaakpa. Ebaaye ebua wɔ ni wɔbo ŋaawoo akɛ “wɔmɔ wala wiemɔ lɛ mli kpɛŋŋ” lɛ toi.—Fil. 2:16.
Sanegbaa Ni Akɛtiɔ Mli
● Mɛni hewɔ aŋma Biblia lɛ ni abaa yi aahu kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli lɛ?
● Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye wɔbua mɛi krokomɛi ni amɛhiɛ asɔ enɛ?
● Mɛni hewɔ sɛɛnamɔ yɔɔ Biblia lɛ kanemɔ yɛ teemɔŋ daa lɛ he lɛ? Mɛɛ susumɔi enumɔ nɔ wɔbaanyɛ wɔdamɔ ni wɔpɛi nɔ ni wɔkaneɔ lɛ mli ni ehe aba sɛɛnamɔ aha wɔ?
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]
KƐ OOKANE BIBLIA LƐ SUSUMƆ ENƐƐMƐI AHE—
Nɔ ni efa fɛɛ fa kɛɔ bo yɛ Yehowa he akɛ mɔ pɔtɛɛ
Bɔ ni ekɔɔ Biblia mli saneyitso lɛ fɛɛ he
Bɔ ni nɔ ni awieɔ he lɛ saa eshishinumɔ he
Bɔ ni esa akɛ esa bo diɛŋtsɛ oshihilɛ he
Bɔ ni obaanyɛ okɛtsu nii ni okɛye obua mɛi krokomɛi