Heyeli Ni Nyɔŋmɔ Kɛha Lɛ Kɛ Miishɛɛ Baa
“Yehowa miishɛɛ lɛ ji nyɛ mɔɔ ni wa.”—NEHEMIA 8:10, New World Translation.
1. Mɛni ji miishɛɛ, ni mɛni hewɔ mɛi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ lɛ baanyɛ ana enɛ lɛ?
YEHOWA kɛ miishɛɛ woɔ ewebii atsuiiaŋ obɔ. Nɛkɛ miishɛɛ loo mlifilimɔ babaoo nɛɛ jɛ nɔ kpakpa ni ana loo akpaa gbɛ. Gbɔmɛi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Nyɔŋmɔ lɛ baanyɛ ana henumɔ ni tamɔ nɛkɛ ejaakɛ miishɛɛ ji emumɔ krɔŋkrɔŋ loo enifeemɔ hewalɛ lɛ yibii lɛ eko. (Galatabii 5:22, 23) No hewɔ lɛ kɛji akɛ kaai ni naa wa banina wɔ po lɛ, wɔbaanyɛ wɔna miishɛɛ akɛ Yehowa tsuji ni emumɔ lɛ tsɔɔ amɛ gbɛ.
2. Mɛni hewɔ Yudafoi lɛ amli fili amɛ yɛ be krɛdɛɛ ko mli yɛ Ezra gbii lɛ amli lɛ?
2 Yɛ be krɛdɛɛ ko mli yɛ afii ohai enumɔ D.Ŋ.B. lɛ mli lɛ, Yudafoi lɛ kɛ heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ tsu nii ni amɛkɛye Asesei Agbijurɔ ko kɛ miishɛɛ yɛ Yerusalem. Beni Ezra kɛ Levibii krokomɛi lɛ ekane ni amɛtsɔɔ Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli amɛtsɔɔ amɛ lɛ, “maŋ muu lɛ fɛɛ yiŋ amɛtee ni amɛyaye nii ni amɛnu nɔ ko ni amɛkɛ ekomɛi maje ni amɛna miishɛɛ babaoo; ejaakɛ wiemɔi ni ajaje atsɔɔ amɛ lɛ, amɛnu shishi.”—Nehemia 8:5-12.
Yehowa Miishɛɛ lɛ Ji Wɔ Mɔɔ ni Wa
3. Mɛɛ shihilɛi amli nɛkɛ “Yehowa miishɛɛ” baanyɛ afee wɔ mɔɔ ni wa lɛ?
3 Nakai gbijurɔ lɛ yeli shishi ni Yudafoi lɛ yɔse anɔkwale ni wiemɔi: “Yehowa miishɛɛ lɛ ji nyɛ mɔɔ ni wa” nɛɛ ji. (Nehemia 8:10, NW) Nɛkɛ miishɛɛ nɛɛ hu ji wɔ mɔɔ ni wa kɛji akɛ wɔmiidamɔ shi shiŋŋ kɛmiiha heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ akɛ Yehowa Odasefoi ni amɛjɔɔ amɛhe nɔ ni abaptisi amɛ. Wɔteŋ mɛi fioo ko ena mufɔɔ kɛtsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ kɛ bitsɔmɔ yɛ Nyɔŋmɔ weku lɛ mli akɛ Kristo hefatalɔi niyelɔi yɛ ŋwɛi. (Romabii 8:15-23) Wɔteŋ mɛi ni fa ŋmɛnɛ lɛ yɛ wala gbɛkpamɔ yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso mli. (Luka 23:43) Kwɛ miishɛɛ ni esa akɛ wɔna!
4. Mɛni hewɔ Kristofoi baanyɛ aŋmɛ amɛtsui shi yɛ piŋmɔ kɛ yiwaa shishi lɛ?
4 Eyɛ mli akɛ wɔyɛ gbɛkpamɔi ni yɔɔ miishɛɛ moŋ, shi ebɛ mlɛo akɛ aaaŋmɛ tsui shi yɛ yiwaa kɛ piŋmɔ mli. Shi wɔbaanyɛ wɔfee nakai, ejaakɛ Nyɔŋmɔ kɛ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ haa wɔ. No wɔkɛnaa miishɛɛ kɛ yiŋtsɔmɔ akɛ nɔ ko nɔ ko bɛ ni baashɔ wɔhiɛnɔkamɔ loo Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ kɛjɛ wɔdɛŋ. Agbɛnɛ hu wɔbaanyɛ wɔna nɔminaa akɛ Yehowa baafee wɔ mɔɔ ni wa, bei abɔ ni wɔkɛ wɔtsui, susuma, hewalɛ kɛ jwɛŋmɔ fɛɛ sumɔɔ lɛ lɛ.—Luka 10:27.
5. Nɛgbɛ wɔbaana yiŋtoi ni wɔɔdamɔ nɔ wɔna miishɛɛ yɛ?
5 Yehowa webii naa jɔɔmɔi babaoo mli ŋɔɔmɔ ni amɛyɛ yiŋtoi pii ni amɛaadamɔ nɔ amɛha amɛmli afili amɛ. Atsĩ nibii ni kɛ miishɛɛ baa lɛ ekomɛi ata yɛ Paulo wolo ni eŋma eyaha Galatabii lɛ mli. Atsɔɔ ekrokomɛi yɛ Ŋmalɛi lɛ amli hei komɛi. Miishɛɛ jɔɔmɔi nɛɛ ahe susumɔ haa wɔmiishɛɛ yaa hiɛ.
Buu Heyeli ni Nyɔŋmɔ Kɛha lɛ akɛ Nii ni Sɛɛnamɔ Yɔɔ He
6. Mɛni hewɔ Paulo wo Galata Kristofoi lɛ hewalɛ akɛ amɛdamɔ shi shiŋŋ lɛ?
6 Akɛ Kristofoi lɛ, wɔyɛ jɔɔmɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli ni ji nɔkpɛlɛmɔ shidaamɔ yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ. Akɛni Kristo ha esɛɛnyiɛlɔi lɛ ye amɛhe kɛjɛ Mose Mla lɛ shishi hewɔ lɛ, awo Galatabii lɛ hewalɛ ni amɛdamɔ shi shiŋŋ koni akaŋɔ amɛ awo “nyɔŋyeli apã” lɛ shishi dɔŋŋ. Ni wɔ hu? Kɛ wɔbɔ mɔdɛŋ koni abu wɔ jalɔi kɛtsɔ Mla lɛ nɔ yeli nɔ lɛ, abaatserɛ wɔkɛ Kristo teŋ. Shi akɛni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ hewɔ lɛ, wɔmɛɔ jalɛ ni hiɛ ka nɔ ni jɛɔ hemɔkɛyeli ni tsuɔ nii kɛtsɔɔ suɔmɔ nɔ lɛ, shi jeee kɛtsɔ heloo naa ketiafoo loo Mla nitsumɔi krokomɛi lɛ anɔ.—Galatabii 5:1-6.
7. Te sa akɛ wɔsusu sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ ni wɔkɛhaa Yehowa lɛ he wɔha tɛŋŋ?
7 Eji jɔɔmɔ akɛ wɔkɛ heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ ‘aaasɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ.’ (Lala 100:2) Yɛ anɔkwale mli lɛ, akɛ wɔkɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ aaaha “Yehowa Nyɔŋmɔ, Ofe lɛ,” “naanɔ Maŋtsɛ lɛ,” ji hegbɛ ni da fe bɔ ni aaanyɛ atsɔɔ mli! (Kpojiemɔ 15:3) Kɛ oonu he akɛ oji mɔ ko ni osaaa kwraa lɛ, eeeye ebua kɛji oyɔse akɛ Nyɔŋmɔ etsɔ Yesu Kristo nɔ egbala bo kɛba emasɛi ni eŋmɛ bo gbɛ koni ona gbɛfaŋnɔ yɛ “Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ he nitsumɔ krɔŋkrɔŋ” lɛ mli. (Romabii 15: 16, NW; Yohane 6:44; 14:6) Mɛɛ yiŋtoi po nɛ ni wɔɔdamɔ nɔ wɔna miishɛɛ ni wɔda Nyɔŋmɔ shi!
8. Yɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛni Nyɔŋmɔ webii yɔɔ ni haa amɛnaa miishɛɛ?
8 Nɔ ni wɔdamɔɔ nɔ wɔnaa miishɛɛ hu ji heyeli kɛmiijɛ Babilon kpeteŋkpele, jeŋ pasa jamɔ maŋtsɛyeli lɛ mli ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ. (Kpojiemɔ 18:2, 4, 5) Eyɛ mli akɛ jamɔŋ ajwamaŋ nɛɛ ta okadi “nui babaoo” ni ji “maji kɛ asafoi kɛ jeŋmaji kɛ majianɔ wiemɔi” “lɛ anɔ” moŋ, shi etaaa Yehowa tsuji anɔ aloo ni eeena amɛnɔ hewalɛ ni ekudɔ amɛ yɛ jamɔŋ. (Kpojiemɔ 17:1, 15) Wɔmli filiɔ wɔ yɛ Nyɔŋmɔ naakpɛɛ la lɛ mli, yɛ be mli ni Babilon Kpeteŋkpele lɛ sɛɛfilɔi lɛ yɔɔ mumɔŋ duŋ mli lɛ. (1 Petro 2:9) Hɛɛ, ekolɛ ebaawa akɛ wɔɔnu “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ekomɛi ashishi. (1 Korintobii 2:10) Shi sɔlemɔ kɛha nilee kɛ yelikɛbuamɔ kɛtsɔ mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ Ŋmalɛ mli anɔkwalei ni haa mɛi ni yɔɔ eko lɛ yeɔ amɛhe yɛ mumɔŋ lɛ shishi.—Yohane 8:31, 32; Yakobo 1:5-8.
9. Kɛji akɛ wɔɔya nɔ wɔna heyeli kɛmiijɛ jamɔ mli tɔmɔi amli ŋɔɔmɔ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?
9 Wɔnaa heyeli kɛmiijɛ jamɔ mli tɔmɔi amli lɛ mli ŋɔɔmɔ, shi kɛ wɔɔnyɛ wɔhiɛ nakai heyeli lɛ mli lɛ, ebaabi ni wɔkpoo hemɔkɛyeli kwamɔ. Galatabii lɛ miida Kristofoi afoi lɛ jogbaŋŋ, shi mɛi komɛi miitsi amɛ gbɛ koni amɛkabo anɔkwale lɛ toi. Nɛkɛ yiŋtsɔmɔ fɔŋ nɛɛ jeee nɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, ni esa akɛ ate shi awo enɛ. Taakɛ masha bibioo shaa ma sui lɛ fɛɛ lɛ, nakai nɔŋŋ apasa tsɔɔlɔi loo mɛi ni kɛ amɛhe haa hemɔkɛyeli kwamɔ lɛ baanyɛ afite asafo muu lɛ fɛɛ. Paulo na ni kulɛ jeee ketia pɛ aaafolɔ mɛi ni fiɔ ketiafoo sɛɛ ni amɛtaoɔ amɛfite Galatabii ahemɔkɛyeli lɛ shi moŋ afolɔ amɛfɔmɔ nii lɛ diɛŋtsɛ po ashwie. Wiemɔ ni wa diɛŋtsɛ nɛ! Shi esa akɛ wɔfee shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli kwamɔ kpoomɔ lɛ mli kɛ wɔɔhiɛ jamɔ mli tɔmɔi amli heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ mli lɛ.—Galatabii 5:7-12.
Nyɛsɔmɔa Nyɛhe yɛ Suɔmɔ Mli
10. Mɛni ji wɔgbɛnaa nii akɛ Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ fa?
10 Heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ kɛ wɔ eba nyɛmimɛi asuɔmɔ kɛ naanyobɔɔ mli, shi esa akɛ wɔtsu wɔ gbɛfaŋnɔ, ni wɔjie suɔmɔ kpo. Galatabii lɛ kɛ amɛheyeli lɛ tsuŋ nii akɛ “hegbɛ kɛha heloo lɛ,” aloo naajiemɔ kɛha pɛsɛmkunya nibii ni suɔmɔ bɛ mli. Esa akɛ amɛsɔmɔ amɛhe kɛ suɔmɔ akɛ nɔ ni kanyaa amɛ. (3 Mose 19:18; Yohane 13:35) Esa akɛ wɔ hu wɔkwa ablɛbi wiemɔ kɛ hetsɛ ni nɔ ni baajɛ mli aba ji fitemɔ ni wɔɔfite wɔhe lɛ. Shi kɛ wɔjie nyɛmimɛi asuɔmɔ kpo lɛ, enɛ baŋ.—Galatabii 5:13-15.
11. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsɔ jɔɔmɔ wɔha mɛi krokomɛi, ni te aaafee tɛŋŋ ni amɛaajɔɔ wɔ?
11 Kɛ wɔkɛ heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ tsu nii yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ hiɛnyiɛmɔ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, wɔbaajie suɔmɔ kpo ni eeetsɔ jɔɔmɔ kɛha mɛi krokomɛi. Esa akɛ efee wɔsu akɛ wɔɔŋmɛ gbɛ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ akudɔ wɔ ni enyiɛ wɔhiɛ. Kɛkɛ lɛ ebaŋ lɛ akɛ wɔɔtsu wɔheloo ni esha yɔɔ mli lɛ akɔnɔi ni “teɔ shi eshiɔ mumɔ lɛ yɛ ekɔnɔi amli” lɛ suɔmɔnaa nii ni esaaa lɛ ahe nii. Kɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ nyiɛɔ wɔhiɛ lɛ, no lɛ wɔbaafee nii ni suɔmɔ yɔɔ mli shi jeee akɛni mlai biɔ ni wɔye nɔ ni agbɛnɛ agbalaa efɔŋfeelɔi atoi hu lɛ hewɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, suɔmɔ—shi jeee mla ko kɛkɛ—baaha wɔfee mɛi ni egbeee mɛi krokomɛi ahe guɔ. (3 Mose 19:16) Suɔmɔ baatsirɛ wɔ ni wɔwie ni wɔtsɔ mlihilɛ gbɛi anɔ wɔfee nii. Akɛni wɔjieɔ mumɔ lɛ yibii ni ji suɔmɔ kpo hewɔ lɛ, mɛi krokomɛi baajɔɔ wɔ, aloo amɛaawie wɔhe ekpakpa. (Abɛi 10:6) Agbɛnɛ hu, bɔ ni amɛkɛ wɔ aaabɔ lɛ baatsɔ jɔɔmɔ aha amɛ.—Galatabii 5:16-18.
Yibiiwoo ni Sɔrɔtofeemɔ Yɔɔ Mli ni Akɛtoɔ He
12. Mɛni ji jɔɔmɔi ni fataa esha “heloo lɛ nitsumɔi” ni wɔkpooɔ lɛ ahe baa lɛ ekomɛi?
12 Jɔɔmɔi pii ni fataa heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ he baa lɛ jɛ “heloo lɛ nitsumɔi” ni ji eshai ni wɔtsiɔ wɔhe kɛjɛɔ he lɛ hewɔ. Akɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ, wɔjɛɔ haomɔi babaoo mli ejaakɛ wɔkɛ wɔhe wooo ajwamaŋbɔɔ, muji nitsumɔ, kɛ nyenyeŋtswibɔɔ mli. Kɛ wɔkwa wɔŋjamɔ lɛ, wɔnaa miishɛɛ ni baa kɛjɛɔ Yehowa hiɛ ni wɔsaa yɛ enɛ mli lɛ mli. (1 Yohane 5:21) Akɛni wɔkɛ wɔhe wooo mumɔi atsɛmɔ mli hewɔ lɛ, wɔye wɔhe kɛjɛ daimonioi lɛ ahewalɛ shishi. Nyɛ̃ɛ, bei, awuŋayelii, mlilawooi, bolɔmɔi, hiɛkɔɔi, mligbalamɔi, kɛ hetsɛ̃ fiteee wɔ Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ. Ni daatɔɔi kɛ shwɛmɔ fɔŋ fiteee wɔmiishɛɛ lɛ hu. Paulo bɔ kɔkɔ akɛ mɛi ni diɔ heloo lɛ nitsumɔi asɛɛ lɛ anine shɛŋ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ nɔ. Shi akɛni wɔboɔ ewiemɔi lɛ atoi hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhe akpɛtɛ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ ni ji miishɛɛ sane lɛ he gbagbalii.—Galatabii 5:19-21.
13. Mɛɛ yibii Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ woɔ?
13 Heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ kɛ miishɛɛ bahaa wɔ ejaakɛ Kristofoi jieɔ Yehowa mumɔ lɛ yibii lɛ kpo. Ewaaa akɛ wɔɔna kɛaajɛ Paulo wiemɔi ni eŋma eyaha Galatabii lɛ mli akɛ, esha heloo lɛ nitsumɔi tamɔ ŋmeei kɛ akɛto mumɔ lɛ yibii kpakpai ni ji suɔmɔ, miishɛɛ, toiŋjɔlɛ, tsuishiŋmɛɛ, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ, hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, kɛ henɔyeli ni atɛo yɛ tsuii ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ amli lɛ ahe lɛ. Akɛni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔhiŋ shi yɛ esha heloo lɛ akɔnɔi anaa dɔŋŋ hewɔ lɛ, wɔmiisumɔ ni Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ anyiɛ wɔhiɛ ni wɔhi shi yɛ naa. Mumɔ lɛ haa wɔbaa wɔhe shi ni wɔdiɔ toiŋjɔlɛ sɛɛ, wɔhiɛ ekɔɔɔ ‘yakayaka anunyam nɔ, wɔwooo wɔhe mlila ni wɔhe tsɛɛɛ wɔhe.’ Ŋwanejee ko bɛ he akɛ eji miishɛɛ akɛ wɔkɛ wɔhe aaabɔ mɛi ni jieɔ mumɔ lɛ yibii lɛ kpo lɛ ahe!—Galatabii 5:22-26.
Yiŋtoi Krokomɛi ni Haa Wɔnaa Miishɛɛ
14. Mɛɛ tawuu nii he hiaa wɔ yɛ ta ni wɔwuɔ wɔshiɔ mumɔi fɔji asafoi lɛ mli?
14 Nɔ ni fata mumɔŋ heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ he ji jɔɔmɔ ni ji hebuu kɛmiijɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ ahe. Kɛ wɔɔye omanye yɛ nɔmɔ ni wɔkɛ mumɔi fɔji asafoi lɛ nɔɔ lɛ mli lɛ, belɛ esa akɛ wɔwo “Nyɔŋmɔ tawuu nii lɛ fɛɛ.” Anɔkwale hɛfiinii lɛ kɛ jalɛ dama lɛ he miihia wɔ. Esa akɛ wɔkɛ dɛŋdade ni ji toiŋjɔlɛ he sanekpakpa lɛ awo wɔnaji. Nɔ ni he hiaa hu ji hemɔkɛyeli tsɛŋ wulu lɛ, ni wɔkɛaagbe mɔ fɔŋ lɛ gai mlibii ni tsoɔ lɛ. Esa akɛ wɔbu yiwalaheremɔ dade-fai lɛ hu, ni wɔfɔ̃ “mumɔŋ klante” ni ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ. Agbɛnɛ hu nyɛhaa “wɔsɔlea daa yɛ mumɔ mli.” (Efesobii 6:11-18) Kɛ wɔwo mumɔŋ tawuu nii lɛ ni wɔkpoo daimonioi ajamɔ lɛ, wɔbaafee mɛi ni sheee gbeyei ni yɔɔ miishɛɛ hu.—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 19:18-20 he.
15. Mɛɛ miishɛɛ jɔɔmɔ ji wɔ nɔ̃ akɛni wɔbaa wɔjeŋ yɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ hewɔ?
15 Wɔnaa miishɛɛ ejaakɛ wɔjeŋba kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kpaa gbee, ni wɔye wɔhe kɛjɛ fɔyeli ni haoɔ efɔŋfeelɔi babaoo lɛ he. ‘Wɔyeɔ wɔhe nɔ be fɛɛ be bɔni afee ni wɔna henilee kpakpa akɛ wɔfeee efɔŋ ko yɛ Nyɔŋmɔ kɛ gbɔmɛi ahiɛ.’ (Bɔfoi lɛ Asaji 24:16) No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔsheɔ ŋwɛi najiaŋtoo ni akɛaaba eshafeelɔi ni ejɛ amɛsuɔmɔ mli akɛ amɛtsakeee amɛtsui lɛ anɔ lɛ gbeyei. (Mateo 12:22-32; Hebribii 10:26-31) Kɛ wɔkɛ ŋaawoo ni yɔɔ Abɛi 3:21-26 lɛ tsu nii lɛ, wɔyɔseɔ nakai wiemɔi lɛ amlibaa: “Ŋɔɔ ŋaawoo ni hi kɛ jwɛŋmɔ oto, ni amɛaatsɔ wala amɛha osusuma kɛ wulamɔ nɔ kɛha okuɛ. No dani ooonyiɛ ogbɛ lɛ nɔ shweshweeshwe, ni otɛŋ onane. Kɛ oho oka shi lɛ, osheŋ gbeyei, shi oooka shi, ni owɔ lɛ aaaŋɔ. Ebɛ akɛ oooshe trukaa hekpokpomɔ kɛ mɛi fɔji ahiɛkpatamɔ ni baa lɛ gbeyei. Ejaakɛ Yehowa aaatsɔ ohiɛkɛnɔfɔɔ, ni eeebu onane he kɛaajɛ mɔmɔ mli.”
16. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ sɔlemɔ ji nɔ ko ni haa mɔ naa miishɛɛ, ni mɛɛ gbɛfaŋnɔ Yehowa mumɔ lɛ tsuɔ yɛ enɛ mli?
16 Nɔ kroko ni haa wɔnaa miishɛɛ ji heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha akɛ wɔbɛŋkɛ Yehowa yɛ sɔlemɔ mli kɛ nɔmimaa akɛ aaabo wɔ toi lɛ. Hɛɛ, aboɔ wɔsɔlemɔi atoi ejaakɛ wɔyɛ “Yehowa gbeyeishemɔ” kɛ woo. (Abɛi 1:7) Agbɛnɛ hu ayeɔ abuaa wɔ koni wɔto wɔhe yɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ mli kɛtsɔ “mumɔ krɔŋkrɔŋ ni wɔkɛaasɔle” lɛ nɔ. (Yuda 20, 21, NW) Wɔfeɔ enɛ kɛtsɔɔ tsuiŋ shihilɛ ni Yehowa kpɛlɛɔ nɔ ni wɔjieɔ lɛ kpo lɛ nɔ, kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ sɔlemɔ yɛ mumɔ lɛ kudɔmɔ shishi kɛha nibii ni kɛ esuɔmɔnaa nifeemɔ kɛ e-Wiemɔ lɛ kpaa gbee, ni tsɔɔ wɔ bɔ ni wɔɔfee wɔsɔle kɛ nɔ ni esa akɛ wɔbi yɛ sɔlemɔ mli lɛ nɔ. (1 Yohane 5:13-15) Kɛ aaka wɔ waa ni wɔleee nɔ ni wɔɔsɔle wɔbi lɛ, ‘mumɔ lɛ kɛ yelikɛbuamɔ damɔɔ mli haa wɔgbɔjɔmɔi lɛ, ni ekɛ ŋtsɔidɔɔmɔ ni anuuu kpaa fai haa wɔ.’ Nyɔŋmɔ haa sɔlemɔi ni tamɔ nɛkɛ ahetoo. (Romabii 8:26, 27) Nyɛhaa wɔsɔlea wɔbia mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni wɔŋmɛ gbɛ ni ewo eyibii lɛ yɛ wɔmli, titri lɛ nɔ ni he hiaa ni wɔkɛaadamɔ kaa pɔtɛɛ ko naa lɛ. (Luka 11:13) Wɔbaaha wɔmiishɛɛ hu afa kɛji akɛ wɔkɛ sɔlemɔ kɛ hiɛdɔɔ kase Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ kɛ Kristofoi awoji ni aŋmala yɛ mumɔ lɛ gbɛtsɔɔmɔ shishi lɛ.
Akɛ Yelikɛbuamɔ ni Yɔɔ Daa Ejɔɔ Wɔ
17. Mɛɛ gbɛ nɔ Mose niiashikpamɔi lɛ kɛ David wiemɔi lɛ tsɔɔ yɛ akɛ Yehowa kɛ E-webii lɛ yɛ?
17 Kɛ wɔkɛ heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ tsu nii yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, wɔnaa miishɛɛ ni haa wɔleɔ akɛ Yehowa kɛ wɔ yɛ. Beni shihilɛi ni ehiii ha Mose shi Mizraim lɛ, ekɛ hemɔkɛyeli “mɔ Mɔ ni anaaa lɛ lɛ mli tamɔ nɔ ni eena lɛ.” (Hebribii 11:27) Mose kome pɛ enyiɛɛɛ; ele akɛ Yehowa kɛ lɛ yɛ. Nakai nɔŋŋ hu Kora bii lɛ la akɛ: “Nyɔŋmɔ ji wɔbobaahe kɛ wɔhewalɛ, wɔbualɔ ni wa ni wɔnaa yɛ fimɔi amli. No hewɔ lɛ, kɛ shikpɔŋ lɛ hiɛ tsɔ bu shi, ni gɔji famɔ yagbee ŋshɔ teŋ po lɛ, wɔsheŋ gbeyei; kɛ emli nui lɛ huu ni efee hamahama, ni gɔji tete hoso yɛ egrimɔ lɛ hewɔ po lɛ, wɔsheŋ gbeyei.” (Lala 46:2-4) Kɛ oyɛ hemɔkɛyeli ni tamɔ nɛkɛ yɛ Nyɔŋmɔ mli lɛ, ekwaŋ bo gbi ko gbi ko. David kɛɛ: “Shi mitsɛ kɛ minyɛ eshi mi moŋ, shi Yehowa hereɔ mi atuu.” (Lala 27:10) Mɛɛ miishɛɛ ji enɛ akɛ wɔɔle akɛ Yehowa kwɛɔ etsuji anɔ babaoo! —1 Petro 5:6, 7.
18. Mɛni hewɔ mɛi ni yɔɔ Yehowa miishɛɛ lɛ yɔɔ heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha ni haa amɛyeɔ amɛhe kɛjɛɔ yeyeeye-feemɔ mli lɛ?
18 Akɛni wɔyɔɔ Yehowa miishɛɛ lɛ hewɔ lɛ, wɔye heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha ni haa wɔyeɔ wɔye kɛjɛɔ yeyeeye-feemɔ ni yeɔ mɔ nɔ kwraa lɛ he. Paulo kɛɛ: “Nyɛkahaoa yɛ nɔ ko nɔ ko he, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsia nyɛtutɔmɔi lɛ ata yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ; ni Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni fe jwɛŋmɔi fɛɛ lɛ aaato nyɛtsuii kɛ nyɛjwɛŋmɔi lɛ yɛ Kristo Yesu mli.” (Filipibii 4:6, 7) Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ lɛ ji kpoofeemɔ ko ni anyɛŋ akɛ nɔ ko ato he yɛ shihilɛi ni kaa mɔ waa fe fɛɛ lɛ po mli. Ehaa wɔtsuii ahe jɔɔ diŋŋ—nɔ ko kpakpa kɛha wɔ yɛ mumɔŋ, henumɔŋ, kɛ gbɔmɔtsoŋ. (Abɛi 14:30) Ehaa wɔŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ hu yɛ jwɛŋmɔŋ, ejaakɛ wɔle akɛ nii ni Nyɔŋmɔ ŋmɛɔ gbɛ lɛ nyɛŋ aye wɔ awui kɛya naanɔ. (Mateo 10:28) Toiŋjɔlɛ ni baa kɛjɛɔ wekukpaa ni bɛŋkɛ kpaakpa ni ka wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ kɛtsɔ Kristo nɔ nɛɛ ji wɔ nɔ̃, ejaakɛ wɔjɔɔ wɔhe nɔ wɔha Yehowa, ni wɔbaa wɔhe shi wɔhaa emumɔ lɛ ni woɔ yibii tamɔ miishɛɛ kɛ toiŋjɔlɛ lɛ kudɔmɔ.
19. Mɛni ni wɔɔha wɔtsuii ahi nɔ baaye abua wɔ ni wɔna mishɛɛ?
19 Wɔtsuii ni wɔɔha ahi heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ lɛ kɛ Maŋtsɛyeli hiɛnɔkamɔ lɛ nɔ kpɛŋŋ lɛ baaye abua wɔ ni wɔna miishɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ bei komɛi amli lɛ, nɔ ko bibioo ko pɛ abaanyɛ afee yɛ hewalɛ ni abɛ lɛ he, shi wɔbaanyɛ wɔsɔle wɔbi nilee kɛ hewalɛwoo koni wɔdamɔ naa, ni wɔbaanyɛ wɔna miishɛjemɔ kɛtsɔ mumɔŋ hewalɛnamɔ ni wɔnaa mli ŋɔɔmɔ bianɛ lɛ kɛ gbɔmɔtsoŋ helai ni abaatsa ni baaba yɛ Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ shishi lɛ hesusumɔ nɔ. (Lala 41:2-4; Yesaia 33:24) Eyɛ mli akɛ ekolɛ esa akɛ wɔŋmɛ wɔtsui shi yɛ shihilɛ mli nibii ni he hiaa ni wɔbɛ eko ŋmɛnɛ lɛ mli moŋ, shi shihilɛ mli nibii ni he hiaa lɛ etaŋ yɛ Paradeiso shikpɔŋ ni ebɛŋkɛ kpaakpa lɛ mli. (Lala 72:14, 16; Yesaia 65:21-23) Hɛɛ, wɔŋwɛi Tsɛ lɛ baawaje wɔ bianɛ ni ebaaha wɔmiishɛɛ lɛ aye emuu kwraa yɛ naagbee.—Lala 145:14-21.
Nyɛdɔa Heyeli ni Nyɔŋmɔ Kɛha Nyɛ lɛ He
20. Taakɛ Lala 100:1-5 tsɔɔ lɛ, te esa akɛ wɔpue yɛ Yehowa hiɛ wɔha tɛŋŋ?
20 Akɛ Yehowa webii lɛ, eka shi faŋŋ akɛ esa akɛ wɔdɔ heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha wɔ ni ekɛ miishɛɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo ebaha wɔ lɛ he. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ no hewɔ ni Lala 100:1-5 woɔ wɔ hewalɛ ni wɔkɛ “nyamɔ lala” aba Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ. Yehowa nii ji wɔ, ni ekwɛɔ wɔnɔ tamɔ Tookwɛlɔ ni yɔɔ suɔmɔ. Hɛɛ, “emaŋ kɛ elɛɛhe lɛ tooi ji wɔ.” Bɔlɔ ni E-ji kɛ esui kpakpai ni nɔ bɛ lɛ kanyaa wɔ koni wɔkɛ yijiemɔ kɛ shidaa aya esɔlemɔ we kpoi lɛ anɔ. Enɛ kanyaa wɔ koni “wɔjɔɔ egbɛi lɛ,” ni wɔwie Yehowa Nyɔŋmɔ he ekpakpa. Kɛfata he lɛ, wɔbaanyɛ ni wɔkɛ wɔhe afɔ eduromɔ, aloo bɔ ni emusuŋ tsɔɔ lɛ yɛ wɔhe lɛ nɔ. Yehowa yeɔ anɔkwa yɛ yinɔi fɛɛ mli, ehosooo yɛ suɔmɔ ni ejieɔ lɛ kpo etsɔɔ mɛi ni feɔ esuɔmɔnaa nii lɛ mli.
21. Mɛɛ hewalɛwoo wiemɔi akɛha yɛ wolo tɛtrɛɛ nɛɛ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ mli, ni mɛni esa akɛ wɔfee yɛ heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ he?
21 Akɛ adesai ni yeee emuu lɛ, wɔnyɛŋ wɔjo kaai fɛɛ naa foi bianɛ. Shi, yɛ ŋwɛi yelikɛbuamɔ hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee Yehowa Odasefoi ni yɔɔ ekãa kɛ miishɛɛ. Nɔ ni sa kadimɔ jogbaŋŋ yɛ enɛ mli ji nɛkɛ wiemɔi ni anaa yɛ wolo nɛɛ klɛŋklɛŋ nɔ kwraa ni afee (July 1879) lɛ mli lɛ: “Na ekãa . . . minyɛmi nuu loo yoo Kristofonyo, ni taoɔ ekɛ nane ni etɔlɛ ajo foi atsɔ gbɛ fintɔŋŋ lɛ nɔ. Kaajwɛŋ gbɛ ni nɔ yɔɔ kpɔikpɔi lɛ he; fɛɛ yɛ krɔŋkrɔŋ ni Nuŋtsɔ lɛ naji ni ajɔɔ lɛ etsuu nɔ. Buu ŋmee fɛɛ ŋmɛɛ akɛ eji fɔfɔi; tɛsaa fɛɛ tɛsaa ni naa ba lɛ akɛ he ko pɔtɛɛ ni ashɛ loo shitoo ko, ni kɛo miiya oti lɛ he yɛ oyaiyeli mli. . . . Ha ohiŋmɛi ahi jweremɔ nɔ lɛ nɔ.” Akpekpei abɔ ni sɔmɔɔ Yehowa bianɛ lɛ haa amɛhiŋmɛii hiɔ jweremɔ nɔ lɛ nɔ ni amɛyɛ nibii pii ni amɛaadamɔ nɔ amɛna ekãa kɛ miishɛɛ. Okɛ amɛ adamɔ shi shiŋŋ kɛha heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ. Kaaŋmɛɛ eyiŋtoo lɛ he yakatswaa, ni eba akɛ Yehowa miishɛɛ lɛ aaafee nyɛ hewalɛ loo mɔɔ ni wa daa.
Te Obaaha Hetoo Oha Tɛŋŋ?
◻ Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ “Yehowa miishɛɛ lɛ” baanyɛ afee wɔmɔɔ ni wa?
◻ Kɛ wɔɔwie yɛ jamɔ gbɛfaŋ lɛ, mɛɛ jɔɔmɔi heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ kɛbaha Yehowa webii?
◻ Mɛni hewɔ esa akɛ wɔsɔmɔ wɔhe yɛ suɔmɔ mli?
◻ Mɛɛ jɔɔmɔi krokomɛi fata heyeli ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ he?
◻ Te Nyɔŋmɔ webii aaafee tɛŋŋ amɛhi shi akɛ mɛi ni yɔɔ miishɛɛ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
“Buu ŋmee fɛɛ ŋmee akɛ eji fɔfɔi; tɛsaa fɛɛ tɛsaa ni naa ba lɛ akɛ he ko pɔtɛɛ ni oshɛ loo shitoo ko, ni kɛo miiya oti lɛ he yɛ oyaiyeli mli”