Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
    Buu-Mɔɔ—1997 | April 1
    • Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

      Mɛni esa akɛ Kristofonyo afee kɛji atsɛ lɛ akɛ ebafata mɛi ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ lɛ ahe?

      Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, kojomɔ gbɛjianɔtoo lɛ kɛ mɛi ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ, ni ahalaa kɛjɛɔ maŋbii ateŋ lɛ tsuɔ nii. Yɛ he ni enɛ yɔɔ lɛ, esa akɛ Kristofonyo akpɛ eyiŋ yɛ bɔ ni eeefee, kɛji atsɛ lɛ akɛ eba kɛha kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ lɛ he. Kristofoi pii ejɛ henilee kpakpa mli amɛmu sane naa akɛ Biblia shishitoo mlai eguuu jɛmɛ ni aaapue yɛ, tamɔ bɔ ni Shadrak, Meshak, kɛ Abednego bo fãmɔ ni Babilon nɔyelɔ lɛ kɛha akɛ amɛba Dura ŋa kplanaa lɛ nɔ lɛ toi, kɛ agbɛnɛ hu tamɔ bɔ ni Yosef kɛ Maria tee Betlehem yɛ Roma nɔyelɔi lɛ afãmɔ naa lɛ. (Daniel 3:1-12; Luka 2:1-4) Shi kɛlɛ, otii komɛi yɛ ni esa akɛ anɔkwa Kristofoi asusu he.

      Akɛ gbɛjianɔtoo ni ji mɛi ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ lɛ tsuuu nii yɛ he fɛɛ he. Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, mɔ ko ni tsuɔ nii akɛ kojolɔ, loo kojolɔi ni ahala amɛ ji mɛi ni yeɔ maŋ saji kɛ saji ni kɔɔ awuiyeli nifeemɔ ahe. Yɛ hei krokomɛi lɛ, nɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ mla ni ale jogbaŋŋ, shi aŋmalako awoko woji amli lɛ ji nɔ ni akɛtsuɔ nii, ni mɛi ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ lɛ fata saneyeli gbɛjianɔtoo lɛ he. Shi kɛlɛ, mɛi pii yɛ nilee bibioo pɛ yɛ bɔ ni afeɔ ahalaa mɛi ni waa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ, kɛ nɔ ni amɛtsuɔ lɛ he. No hewɔ lɛ ehe saji ni ooole lɛ baaye abua bo, kɛji atsɛ bo akɛ mɛi ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ lɛ ateŋ mɔ ko loo atsɛko bo.

      Nyɔŋmɔ webii kpɛlɛɔ Yehowa nɔ akɛ Kojolɔ ni Nɔ Kwɔ Fe Fɛɛ. (Yesaia 33:22) Yɛ blema Israel lɛ, hii ni yɔɔ niiashikpamɔ, ni amɛja ni amɛkwɛɛɛ hiɛaŋ lɛ sɔmɔ akɛ kojolɔi koni amɛsaa béi ni amɛkpɛ yiŋ yɛ mla he saji ahe. (2 Mose 18:13-22; 3 Mose 19:15; 5 Mose 21:18-21) Beni Yesu yɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, no mli lɛ Akuashɔŋ, ni ji Yudafoi akojomɔ he wulu lɛ, tsuɔ kojomɔ saji ahe nii. (Marko 15:1; Bɔfoi lɛ Asaji 5:27-34) Atooo gbɛjianɔ ko akɛ Yudanyo maŋnyo folo ko afata kuu ko ni ji maŋbii ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ he.

      Shikpɔji krokomɛi kɛ maŋbii tsuɔ nii akɛ mɛi ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ. Maŋbii 501 ye amɛbua kojolɔi ni akɛkojo Socrates. Kojomɔ gbɛjianɔtoo ni maŋbii yeɔ buaa kojolɔi kɛbuɔ atɛŋ lɛ hi shi yɛ Roma Kwasafo Nɔyeli Maŋ lɛ mli, eyɛ mli akɛ abagu enɛ yɛ maŋtsɛmɛi wuji lɛ abeaŋ. Sɛɛ mli lɛ, Maŋtsɛ Henry III ni jɛ England lɛ hã hegbɛ akɛ mɔ ni afolɔ enaa lɛ akutsoŋbii akojo lɛ. Anu he akɛ akɛni amɛ amɛle mɔ ni afolɔ enaa lɛ hewɔ lɛ, amɛkojomɔ lɛ baahi jogbaŋŋ fe gbɛjianɔtoi ni akɛtsuɔ nii, ni mɔ ni afolɔ enaa lɛ bɔɔ mɔdɛŋ ni etsɔɔ akɛ eyeɔ bem kɛtsɔɔ shi ni eeedamɔ eshi naafolɔmɔ lɛ loo haomɔ ko ni eeetsɔ mli lɛ nɔ lɛ. Beni be shwie mli lɛ, gbɛjianɔtoo ni ji maŋbii ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ lɛ tsake ni ebatsɔ gbɛjianɔtoo ko ni maŋbii akuu ji mɛi ni baabo sane lɛ toi, koni amɛdamɔ odaseyeli nɔ amɛbu atɛŋ. Mɔ ko ni tsuɔ nii akɛ kojolɔ, kɛ odaseyeli lɛ mli otii kudɔɔ amɛ.

      Ayɛ kojolɔi ayelikɛbualɔi akui nɛɛ sɔrɔtoi, kɛ amɛyifalɛ hu sɔrɔtoi, kɛ nɔ ni amɛbaatsu dani anyɛ abu atɛŋ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ United States lɛ, mɛi ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ lɛ akuu ni mɛi kɛjɛ 12 kɛyashi 23 yɔɔ mli lɛ kpɛɔ amɛyiŋ akɛ ani odaseyeli babaoo yɛ ni aaadamɔ nɔ afolɔ mɔ ko naa yɛ awuiyeli tɔmɔ ko he lo; ekojooo akɛ mɔ lɛ yeɔ fɔ aloo eyeɔ bem. Nakai nɔŋŋ hu, yɛ maŋbii ni yeɔ buaa kojolɔ kɛbuɔ atɛŋ yɛ kpatu gbele saji amli (kojolɔi ayelikɛbuamɔ kuu kɛha sane mlitaomɔ) gbɛfaŋ lɛ, mɛi ni yeɔ buaa kojolɔ lɛ susuɔ odaseyeli lɛ he koni amɛkpɛ mli akɛ ani mɔ lɛ fee efɔŋ lɛ lo.

      Kɛ́ mɛi pii miisusu mɛi ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ lɛ he lɛ, nɔ ni hiɔ amɛjwɛŋmɔ mli ji maŋbii akuu ni ji mɛi 12 ni tara shi yɛ kojomɔ he—kɛha maŋbii ateŋ béi loo awuiyeli sane—ni boɔ odaseyeli toi koni amɛkpɛ yiŋ akɛ ayeɔ fɔ loo ayeɔ bem. Enɛ feɔ kuu fioo (bibioo), kɛji akɛto kuu wulu ni yeɔ buaa kojolɔ lɛ he. Bɔ ni afɔɔ feemɔ ji akɛ, kojomɔ he lɛ kɛ adafitswai majeɔ aŋkroaŋkroi ni ahala amɛ kɛjɛ mɛi ni eŋmala amɛgbɛi akɛ oshikifɔlɔi, mɛi ni yɔɔ tsɔne kudɔmɔ gbɛŋmɛɛ woji, aloo mɛi ni tamɔ nakai lɛ ateŋ lɛ akɛ amɛba kɛha kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ. Mɛi komɛi yɛ ni eyɛ faŋŋ akɛ amɛsaaa, tamɔ mɛi ni abu amɛ fɔ akɛ efɔŋ feelɔi kɛ mɛi ni yɔɔ jwɛŋmɔŋ helai lɛ nɛkɛ. Mɛi krokomɛi—tamɔ datrɛfoi, osɔfoi, mlalelɔi, loo mɛi ni hiɛ nitsumɔi bibii lɛ—baanyɛ adamɔ mla ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ nɔ amɛbi ni ajie amɛ kɛjɛ mli. (Mɛi komɛi yɛ ni ajieɔ amɛ kɛjɛɔ mli yɛ shi ni amɛ diɛŋtsɛ amɛteɔ waa amɛshiɔ kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ lɛ, yɛ amɛhenilee hewɔ lɛ hewɔ.) Shi kɛlɛ, nɔyelɔi lɛ miiya nɔ amɛmiifolɔ nibii ni adamɔɔ nɔ ajieɔ mɛi kɛjɛɔ nitsumɔ nɛɛ mli lɛ amli, no hewɔ lɛ sɔ̃ bakãa mɔ fɛɛ mɔ nɔ akɛ ekɛ ehe ahã kɛha kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ, ekolɛ shii abɔ yɛ afii lɛ amli.

      Jeee mɛi ni kɛ amɛhe hãa kɛha kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ lɛ fɛɛ tsuɔ nii doo akɛ kojolɔi ayelikɛbualɔi yɛ saneyeli mli. Ajɛɔ mɛi babaoo ni atsɛɔ amɛ kɛhaa kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ lɛ mli ahalaa mɛi komɛi trukaa akɛ mɛi ni baafee kojolɔi ayelikɛbualɔi kɛha sane krɛdɛɛ ko. No sɛɛ lɛ, kojolɔ lɛ baatsɔɔ amɛ sãmãlɔ lɛ kɛ mɔ ni asãmã lɛ lɛ kɛ amɛmlalelɔi ni damɔ shi hã amɛ lɛ, ni ebaatsɔɔ bɔ ni sane lɛ ji lɛ hu mli eha amɛ. Kojolɔ lɛ kɛ mlalelɔi baasusu mɛi ni baaye abua kojolɔ lɛ kɛbua sane lɛ ahe ekomekome. Nɛkɛ be nɛɛ mli esa akɛ mɔ ko awie kɛji eyɛ yiŋtoo ni damɔ ehenilee nɔ, ni no hewɔ ni esumɔɔɔ ni esɔmɔ yɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ hewɔ lɛ.

      Esa akɛ atse kuu lɛ mli bii lɛ ayifalɛ nɔ koni eshwɛ mɛi diɛŋtsɛ ni baatara shi ni amɛbo saneyeli lɛ toi lɛ pɛ. Kojolɔ lɛ baajie mɛi ni yiŋkɔshikɔshi feemɔ yɔɔ hiɛaŋkwɛmɔ ni amɛkɛtsuŋ nii lɛ he, yɛ sane lɛ he miishɛɛ ni ekolɛ amɛyɔɔ lɛ hewɔ lɛ kɛjɛ mli. Agbɛnɛ hu, mlalelɔi ni damɔ shi kɛha fãi enyɔ lɛ fɛɛ lɛ yɛ hegbɛ akɛ amɛjieɔ kojolɔi ayelikɛbualɔi nɛɛ fioo kɛjɛɔ mli. Mɔ fɛɛ mɔ ni ajieɔ lɛ kɛjɛɔ kojolɔi ayelikɛbuamɔ kuu lɛ mli lɛ kuɔ esɛɛ eyafataa amɛkuu wulu lɛ he, ni emɛɔ be ni ekolɛ aaahala lɛ trukaa kɛha saji krokomɛi ahe nitsumɔ. Kristofoi ni yajeɔ shihilɛ nɛɛ mli lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ be lɛ tsuɔ nii kɛhaa trukaa odaseyeli. Yɛ gbii komɛi asɛɛ lɛ, mɔ lɛ gbeɔ ekojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ lɛ naa, kɛji éta sane ko mli ákɛ kojolɔi ayelikɛbualɔ loo etako eko mli.

      Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ ‘ni amɛhiɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnitsumɔ mli,’ ni amɛkɛ amɛhe wooo “mɛi krokomɛi asaji amli.” (1 Tesalonikabii 4:11; 1 Petro 4:15) Beni Yudanyo ko bakɛɛ Yesu akɛ ebakojo gboshinii he sane ko lɛ, ejie lɛ naa akɛ: “Nuu, namɔ wo mi kojolɔ loo nijalɔ yɛ nyɛnɔ?” (Luka 12:13, 14) Yesu ba ni ebajaje Maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ, shi jeee ni ebabu atɛŋ yɛ mla naa saji amli. (Luka 4:18, 43) Ekolɛ Yesu hetoo lɛ tsirɛ nuu lɛ ni ekɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ asáa béi, ni atsɔɔ faŋŋ yɛ Nyɔŋmɔ Mla lɛ mli lɛ tsu nii. (5 Mose 1:16, 17) Bɔ fɛɛ bɔ ni otii nɛɛ ja hã lɛ, esoro fãmɔ ni akɛhaa kɛha kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ lɛ nɔheremɔ lɛ yɛ mɔ he ni ekɛaawo mɛi krokomɛi asaji amli lɛ he. Shihilɛ lɛ bɛŋkɛɔ Daniel nanemɛi etɛ lɛ ashihilɛ lɛ he kpaakpa. Babilon nɔyeli lɛ kɛ fãmɔ ha amɛ akɛ amɛba Dura ŋa lɛ nɔ, ni nakai ni amɛaafee lɛ ekuuu Nyɔŋmɔ Mla mli. Nɔ ni amɛfee yɛ no sɛɛ lɛ ji sane kroko hu kwraa, taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ.—Daniel 3:16-18.

      Beni Nyɔŋmɔ webii je Mose Mla lɛ shishi lɛ sɛɛ lɛ, ehe bahia ni amɛkɛ je lɛŋ kojomɔ hei atsu nii yɛ shikpɔji babaoo nɔ. Bɔfo Paulo wo “mɛi krɔŋkrɔŋi” ni yɔɔ Korinto lɛ hewalɛ ni amɛtsu naagbai ahe nii yɛ asafo lɛ mli. Eyɛ mli akɛ etsɛ je lɛŋ kojomɔ hei lɛ amli kojolɔi lɛ akɛ “mɛi ni jaaa Nyɔŋmɔ” moŋ, shi Paulo eteee shi ewooo akɛ amɛyɛ gbɛhe yɛ je nɛɛŋ saji ahe nitsumɔ gbɛfaŋ. (1 Korintobii 6:1) Efã ehe yɛ Roma kojomɔ gbɛjianɔtoo lɛ hiɛ, ni ekɛ esane lɛ hã Kaisare yeli po. Enɛ etsɔɔɔ akɛ je lɛŋ kojomɔ hei lɛ ejaaa kwraa.—Bɔfoi lɛ Asaji 24:10; 25:10, 11.

      Je lɛŋ kojomɔ hei lɛ ji “hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ” anitsumɔ lɛ eko. Mɛnɛɛmɛi yɛ akɛ nɔ ni “Nyɔŋmɔ to,” ni amɛwoɔ mlai ni amɛkwɛɔ ni ayeɔ nɔ hu. Paulo ŋma akɛ: “Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ ji lɛ yɛ ohewɔ, koni ahi ahao. Shi kɛji ofee nɔ ni ji efɔŋ lɛ, she gbeyei! ejaakɛ jeee yaka ehiɛ tsi lɛ; shi eji Nyɔŋmɔ sɔɔlɔ ni kɛ mlifu tɔɔ owele yɛ mɔ ni tsuɔ nifɔjianii lɛ nɔ.” Kristofoi ‘ekuuu hegbɛ lɛ naa’ yɛ be mli ni etsuɔ nɛkɛ mla naa nitsumɔi nɛɛ ahe nii lɛ, ejaakɛ amɛsumɔɔɔ ni ‘amɛte shi amɛwo lɛ’ ni amɛná kojomɔ.—Romabii 13:1-4; Tito 3:1.

      Yɛ be mli ni amɛhaa otii ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lɛ, esa akɛ Kristofoi asusu he akɛ ani amɛbaanyɛ amɛba amɛhe shi amɛha Kaisare taomɔ nii komɛi lo. Paulo wo ŋaa akɛ: “No hewɔ lɛ, bɔ ni ji [hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ ateŋ] mɔ fɛɛ mɔ gbɛnaa lɛ, nyɛfea nyɛhaa lɛ: Mɔ gbɛfaŋ ni ji onia lɛ, onia; mɔ nɔ ni ji ntoo lɛ, ntoo; mɔ nɔ ni ji gbeyeishemɔ lɛ, gbeyeishemɔ.” (Romabii 13:7) Enɛ mli kã shi faŋŋ yɛ shika toowoo gbɛfaŋ. (Mateo 22:17-21) Kɛ́ Kaisare kɛɛ maŋbii kɛ amɛbe kɛ amɛmɔdɛŋbɔɔ atsu nii ni akɛsaa gbɛjegbɛi anɔ loo ni amɛkɛtsu nitsumɔ kroko ni fata Kaisare nitsumɔi lɛ ahe lɛ, esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo akpɛ eyiŋ kɛji ekɛ ehe aaaha kɛha enɛ tsumɔ.—Mateo 5:41.

      Kristofoi komɛi ebu maŋbii ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ lɛ anitsumɔ lɛ akɛ eji Kaisare nii ni amɛkɛmiiha Kaisare. (Luka 20:25) Yɛ kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ mli lɛ, nitsumɔ lɛ ji ni abo odaseyeli toi ni akɛ susumɔ ni jɛ anɔkwayeli mli ahã yɛ otii ni kɔɔ anɔkwa sane loo mla he lɛ agbɛfaŋ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, yɛ mɛi ni yeɔ buaa kojolɔi ni amɛbuɔ atɛŋ lɛ agbɛfaŋ nɛkɛ lɛ, kojolɔi ayelikɛbualɔi lɛ kpɛɔ amɛyiŋ akɛ ani odaseyeli lɛ biɔ ni akɛ mɔ lɛ aba ni abakojo lɛ lo; amɛkpɛɛɛ yiŋ yɛ fɔyeli he. Ni kojomɔ folo kɛkɛ hu? Yɛ maŋ sane mli lɛ, kojolɔi ayelikɛbualɔi akuu lɛ baanyɛ amɛtsɔɔ nyɔmɔwoo loo najiaŋtoo ni akɛha. Yɛ awuiyeli sane mli lɛ, amɛbaakpɛ amɛyiŋ akɛ ani odaseyeli lɛ fiɔ fɔyeli kojomɔ ni akɛaaha lɛ sɛɛ lo. Bei komɛi lɛ, amɛtsɔɔ nɔ̃ toigbalamɔ ni mla lɛ etsɔɔ ni esa akɛ akɛtsu nii. No sɛɛ lɛ nɔyeli lɛ kɛ hegbɛ ni eyɔɔ lɛ tsuɔ nii “ni [ekɛ] mlifu tɔɔ owele yɛ mɔ ni tsuɔ nifɔjianii lɛ nɔ,” loo ‘etɔɔ owele yɛ efɔŋ feelɔi anɔ.’—1 Petro 2:14.

      Shi kɛji akɛ Kristofonyo ko nuuu he akɛ ehenilee ŋmɛɔ lɛ gbɛ ni esɔmɔ yɛ kojolɔi ayelikɛbuamɔ kuu pɔtɛɛ ko mli hu? Biblia lɛ etsĩii kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ tã, no hewɔ lɛ enyɛŋ ekɛɛ akɛ, ‘Mijamɔ lɛ teɔ shi ewoɔ kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ.’ Yɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ naa lɛ, ekolɛ ebaanyɛ ekɛɛ akɛ sɔɔmɔ ni eeesɔmɔ akɛ kojolɔi ayelikɛbualɔ kɛha sane pɔtɛɛ ko lɛ teɔ shi ewoɔ lɛ diɛŋtsɛ ehenilee. Ebaanyɛ eba lɛ nakai kɛji sane lɛ kɔɔ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara, musujiemɔ, gbɔmɔgbee, loo sane kroko ni Biblia mli nilee ji nɔ ni kudɔɔ esusumɔi yɛ he, shi jeee je lɛŋ mla kɛkɛ lɛ agbɛfaŋ. Shi, yɛ shihilɛ diɛŋtsɛ mli lɛ, enyɛɔ ebaa lɛ akɛ kojomɔ sane ni ahalaa lɛ akɛ efata he lɛ kɔɔɔ saji ni tamɔ nomɛi ahe.

      Kristofonyo ni eda yɛ mumɔŋ lɛ hu baasusu he akɛ ani toigbalamɔ ni kojolɔi lɛ kɛbaaha lɛ he gbɛnaa nii ko baakã enɔ lo. (Okɛto 1 Mose 39:17-20; 1 Timoteo 5:22 he.) Kɛji tɔmɔ yɛ fɔyeli kojomɔ ko ni akɛha lɛ he, ni akɛ gbele toigbalamɔ hã mɔ lɛ, ani Kristofonyo ni fata kojolɔi ayelikɛbualɔi akuu lɛ he lɛ baaná lá yi sɔ̃yeli lɛ mli gbɛfaŋnɔ? (2 Mose 22:2; 5 Mose 21:8; 22:8; Yeremia 2:34; Mateo 23:35; Bɔfoi lɛ Asaji 18:6) Beni akojoɔ Yesu lɛ, Pilato tao ni kulɛ efee mɔ ni “[yeee] jalɔ nɛɛ lá yi sɔ̃.” Yudafoi lɛ kɛ oyaiyeli kɛɛ: “Elá aba wɔkɛ wɔbii anɔ̃!”—Mateo 27:24, 25.

      Kɛji Kristofonyo kɛ ehe hã kɛha kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ, taakɛ nɔyeli lɛ efã lɛ lɛ, shi yɛ lɛ diɛŋtsɛ ehenilee hewɔ lɛ ekpoo akɛ eeesɔmɔ yɛ sane pɔtɛɛ ko mli, yɛ be mli ni kojolɔ lɛ mãa nɔ mi doo akɛ esɔmɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, no lɛ esa akɛ Kristofonyo lɛ afee klalo akɛ ebaakpee nɔ ni baajɛ mli aba lɛ naa—kɛji eeefee shika toigbalamɔ loo tsuŋwoo.—1 Petro 2:19.

      Yɛ naagbee kwraa lɛ, esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni kɛ kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ he sane kpeɔ lɛ diɛŋtsɛ akpɛ eyiŋ yɛ gbɛ ni eeekɔ he, yɛ shishinumɔ ni eyɔɔ yɛ Biblia lɛ he lɛ kɛ lɛ diɛŋtsɛ ehenilee nɔ. Kristofoi komɛi kɛ amɛhe eha kɛha kojolɔi ayelikɛbuamɔ nitsumɔ ni amɛsɔmɔ yɛ kojolɔi ayelikɛbuamɔ kui komɛi amli. Mɛi krokomɛi hu enu he akɛ esa akɛ amɛkpoo, yɛ toigbalamɔ ni amɛaana yɛ no hewɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Esa akɛ Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo akpɛ eyiŋ eha ehe, yɛ nɔ ni eeefee he, ni esaaa ni mɛi krokomɛi wieɔ amɛshiɔ eyiŋkpɛɛ lɛ.—Galatabii 6:5.

  • Yehowa Odasefoi Baafee Majimaji Ateŋ Kpeei Wuji
    Buu-Mɔɔ—1997 | April 1
    • Yehowa Odasefoi Baafee Majimaji Ateŋ Kpeei Wuji

      Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ miito gbɛjianɔ ni afee majimaji ateŋ kpeei wuji yɛ 1998 mli. Akɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ here adafitswaa nɛɛ nɔ yɛ daa afi kpee ni Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania lɛ fee yɛ Jersey City Assembly Hall yɛ Hɔɔ, October 5, 1996 lɛ shishi.

      Kɛfata kpokpaa wulu nɔ kpeei ni afeɔ daa lɛ ahe lɛ, abaafee majimaji ateŋ kpeei wuji saŋŋ yɛ Amerika Kooyigbɛ yɛ 1998 afi lɛ teŋgbɛ. Aakpa gbɛ akɛ nɛkɛ henaabuamɔi nɛɛ baaha Odasefoi akpei ohai abɔ ni jɛ shikpɔŋ lɛ hei babaoo, abua amɛhe naa yɛ he kome. Bɔni afee ni ahã mɛi ajɛ shikpɔji babaoo nɔ amɛya kpeei lɛ bɔ ni aaanyɛ lɛ, abaatsɔɔ mɛi abɔ ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he niji ni fa fe 100 lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛba kpeei lɛ kɛha maŋtiase ni abaatsɔɔ amɛ akɛ amɛya kɛha majimaji ateŋ kpee ni abaafee yɛ Amerika Kooyigbɛ lɛ.

      Eka shi faŋŋ akɛ, jeee mɛi fɛɛ ni baasumɔ ni amɛfã gbɛ kɛya Amerika Kooyigbɛ lɛ baanyɛ afee nakai. Shi kɛlɛ, ekolɛ hegbɛ aaaba kɛha mɛi akpei abɔ akɛ amɛya majimaji ateŋ kpee lɛ eko yɛ hé ni kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaji amli jɛkɛɛɛ tsɔ̃. Aato gbɛjianɔ ni afee majimaji ateŋ kpeei wuji lɛ eko yɛ Europa maji enyɔ loo etɛ mli, kɛ ekrokomɛi hu yɛ Afrika, Asia, Latin Amerika, kɛ Pasifik Wuoyigbɛ, kɛ Caribbean.

      Yɛ be ni sa mli lɛ, Asafo lɛ nitsumɔ he niji lɛ baatswa asafoi ni yɔɔ amɛmaji lɛ ashikpɔŋkukuji amli lɛ adafi yɛ maŋ loo maji ni abaafee kpee ni afɔ̃ amɛ nine akɛ amɛba lɛ yɛ lɛ he. Akɛ adafitswaa ni kɔɔ gbii ni abaafee kpeei lɛ kɛ gbɛjianɔtoo kɛha mɛi ni baaya kpeei lɛ ahalamɔ he lɛ baahã. Mɛi ni ekpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaŋmala gbɛbimɔ wolo kɛha mɛi ni baaya kpee lɛ ahalamɔ lɛ baasumɔ ni amɛkɛ shika abɔi too bianɛ, kɛha nifeemɔi krɛdɛɛi ni baaba nɛɛ agbɛkpamɔ.

      Yehowa Odasefoi ni yɔɔ je lɛŋ fɛɛ lɛ baanyɛ akpa nɔ ni asaa ato wɔ yɛ nɛkɛ majimaji ateŋ henaabuamɔi ni abaafee yɛ 1998 mli nɛɛ ashishi lɛ gbɛ. Kpokpaa wulu nɔ kpeei ni abaafee yɛ maji fɛɛ nɔ lɛ kɛ kpee he gbɛjianɔtoo kome too lɛ nɔŋŋ baatsu nii.

Ga Woji (1980-2025)
Shi Mli
Botemɔ Mli
  • Ga
  • Kɛmaje
  • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
  • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
  • Mlai Ni Yɔɔ He
  • Ohe Saji
  • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
  • JW.ORG
  • Botemɔ Mli
Kɛmaje