Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w90 2/1 bf. 11-16
  • ‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ Lɛ’ He Mama Ni Akpaa

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • ‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ Lɛ’ He Mama Ni Akpaa
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Gbɛnaa Nii Ka Wɔnɔ Akɛ Wɔsumɔ Mɛi Krokomɛi
  • Mlakwamɔ Gbɔmɔ lɛ he Mama Kpamɔ
  • Mɛni Hewɔ Hewalɛ Yɔɔ Mli Waa Nakai Lɛ?
  • Nyɔŋmɔ Kojomɔ Ni Ekɛshiɔ ‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ Lɛ’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • “Mlakwamɔ Gbɔmɔ” Lɛ Hiɛkpatamɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
  • ‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ lɛ’ Yɔsemɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
  • Kristo Nyɛɔ Mlakwamɔ—Ani Ofeɔ Nakai?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1992
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
w90 2/1 bf. 11-16

‘Mlakwamɔ Gbɔmɔ Lɛ’ He Mama Ni Akpaa

“Nyɛjea emli mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ahaomɔi lɛ eko.”​—Kpojiemɔ 18:⁠4.

1, 2. Te aaafee tɛŋŋ ayoo “mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ”? (b) Mɛni ji jwɛŋmɔ ni Nyɔŋmɔ hiɛ yɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛsɔmɔɔ lɛ shi amɛye la yi sɔ lɛ ahe? (Mateo 7:​21-23)

NYƆŊMƆ Wiemɔ lɛ gba “mlakwamɔ gbɔmɔ” lɛ baa efɔ shi. Egba hu akɛ Nyɔŋmɔ ŋwɛi Blafo, Kristo Yesu ‘baajie’ mlakwalɔ nɛɛ kɛya ni ‘ekpata ehiɛ.’ (2 Tesalonikabii 2:​3-8) Taakɛ nikasemɔi ni etsɔ hiɛ lɛ etsɔɔ lɛ, nakai mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ ji Kristendom osɔfoi lɛ. Jeeŋmɔ beebe ni amɛkpoo Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwalei lɛ ni amɛkpɛlɛ wɔŋjalɔi atsɔɔmɔi, tamɔ Triniti, hɛl la, kɛ susuma ni gbooo nɔ. Kɛfata he lɛ, amɛtsu nitsumɔi ni teɔ shi woɔ Nyɔŋmɔ mlai. Taakɛ bɔ ni mɛi ni Paulo bɔ Tito kɔkɔ eshi amɛ lɛ ji lɛ, “amɛkɛɛ akɛ amɛle Nyɔŋmɔ, shi amɛkɛ amɛnitsumɔi kwaa lɛ, ni amɛji gbɔmɛi ni ahiɔ, kɛ toigbolɔi, mɛi ni ehiii haaa nitsumɔ kpakpa ko kwraa.”​—Tito 1:⁠16.

2 Yesu kɛɛ: “Nyɛhiɛ ahia nyɛhe nɔ yɛ osato gbalɔi lɛ ahe, ejaakɛ amɛŋɔɔ too wolo amɛhaa amɛhe kɛbaa nyɛŋɔɔ, shi amɛmli gbɛ lɛ klaji fulɔi ji amɛ. Amɛyibii lɛ nyɛkɛaale amɛ.” Amale gbalɔi baawo “yibii fɔji.” (Mateo 7:​15-17) Yibii fɔji ni osɔfoi lɛ ewo lɛ eko he odaseyeli ji la yi sɔ babaoo ni ka amɛnɔ lɛ. Amɛkɛ afii ohai abɔ efi tai krɔŋkrɔŋi, yiwalɛ niseniianifeemɔi, kɛ tai ni efɔse gbɔmɛi akpekpei abɔ la eshwie shi lɛ asɛɛ. Amɛsɔle ni amɛjɔɔ afai enyɔ ni kɛ amɛhe wuuɔ ta lɛ ni amɛ diɛŋtsɛ amɛ sɔlemɔi lɛ amlibii fata he lɛ anɔ ni amɛgbe amɛhe. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, bɔfo Paulo nyɛ ejaje akɛ: “Miyeee nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko la yi sɔ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:26) Jeee nakai osɔfoi lɛ ji. Nyɔŋmɔ kɛɔ nɛkɛ osɔfoi nɛɛ akɛ: “Kɛ nyɛsɔle babaoo tete lɛ, miboŋ nyɛ toi: nyɛniji ahe eyimɔ kɛ la!”​—Yesaia 1:⁠15.

3. Mɛɛ saji ni kɔɔ jeŋ muu fɛɛ he baa kɛ foi?

3 Be ni Nyɔŋmɔ kɛbaatsu fɔbuu kojomɔ he nii eshi mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ miibɛŋkɛ kɛ foi. Etsɛŋ, taakɛ Yesu gba efɔ shi lɛ, “no be lɛ mli lɛ amanehulu babaoo aaaba, ni anako nɔ da kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ.” (Mateo 24:21) Nakai jaramɔ be ni eko bɛ ni tamɔ nakai lɛ baaje shishi kɛ Babilon Kpeteŋkpele lɛ, jeŋ apasa jamɔ maŋtsɛyeli, ni Kristendom jamɔi lɛ fata he lɛ hiɛkpatamɔ. Emaŋkwramɔŋ hemɛi lɛ, “amɛaafee lɛ amaŋfɔ, ni amɛaaŋmɛ lɛ yayai, ni amɛaaye eheloo, ni amɛkɛ la aaasha lɛ.” (Kpojiemɔ 17:16) Amanehulu kpeteŋkpele lɛ baaba naagbee kɛ Satan je lɛ ni eshwɛ lɛ hiɛkpatamɔ yɛ Harmagedon, “Nyɔŋmɔ Ofe lɛ gbi wulu lɛ nɔ ta lɛ.”​—Kpojiemɔ 16:​14, 16; 19:​11-21.

Gbɛnaa Nii Ka Wɔnɔ Akɛ Wɔsumɔ Mɛi Krokomɛi

4. Mɛni esa akɛ mɛi ni jaa Nyɔŋmɔ “yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli” lɛ aha ahi amɛjwɛŋmɔ mli?

4 Akɛni etsɛŋ kwraa ni nɛkɛ saji ni baahoso je lɛ baaba shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛnaa nii ka mɛi ni “aaaja Tsɛ lɛ yɛ mumɔ kɛ anɔkwale mli” lɛ anɔ? (Yohane 4:23) Ekome ji akɛ, esa akɛ amɛha ehi amɛjwɛŋmɔ mli akɛ Yesu kɛɛ akɛ: “Kɛji nyɛye mikitai lɛ anɔ lɛ, nyɛaahi misuɔmɔ lɛ mli; taakɛ bɔ ni mi hu miye mi-Tsɛ kitai lɛ anɔ ni mihiɔ esuɔmɔ lɛ mli lɛ. . . . Enɛ ji mikita, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe tamɔ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ. Mɔ ko bɛ suɔmɔ ni da fe enɛ, akɛ mɔ aaaŋɔ ewala eŋmɛ shi eha eshieŋtsɛmɛi. Kɛji nyɛfee nii ni miwoɔ nyɛ he kita lɛ, no lɛ mishieŋtsɛmɛi ji nyɛ.”​—Yohane 15:​10-14; 1 Yohane 5:⁠3.

5, 6. (a) Mɛni Yesu fa ekaselɔi lɛ ni amɛfee koni no aha ayɔse amɛ? (b) Enɛ ji kita hee yɛ mɛɛ shishinumɔ naa.

5 No hewɔ lɛ gbɛnaa nii ka anɔkwa Kristofoi anɔ akɛ amɛsumɔ mɛi krokomɛi, titri lɛ amɛnyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi ni yɔɔ shikpɔji fɛɛ nɔ lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 10:​34; Galatabii 6:​10; 1 Yohane 4:​20, 21) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ nanemɛi Kristofoi lɛ ‘asuɔmɔ ni amɛkɛsumɔɔ amɛhe lɛ mli awa.’ (1 Petro 4:⁠8) Nakai suɔmɔ ni amɛjieɔ lɛ kpo yɛ jeŋ muu fɛɛ lɛ kadiɔ amɛ akɛ anɔkwa jalɔi, ejaakɛ Yesu kɛɛ: “Kita hee miŋɔhaa nyɛ lɛ, akɛ nyɛsumɔ nyɛhe; taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ, nakai nyɛ hu nyɛsumɔa nyɛhe. Kɛji nyɛsumɔɔ nyɛhe lɛ, no mɛi fɛɛ kɛaale akɛ mikaselɔi ji nyɛ.”​—Yohane 13:​34, 35.

6 Mɛni yɔɔ ehee yɛ nɛkɛ kita nɛɛ he? Ani akɛ kita haaa Yudafoi lɛ ni yɔɔ Mose Mla lɛ shishi lɛ akɛ: “Suɔmɔ onaanyo, taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe lɛ”? (3 Mose 19:18) Hɛɛ, shi Yesu tsɔɔ nɔ kroko kɛfata he beni ekɛɛ, “Taakɛ bɔ ni misumɔ nyɛ lɛ.” Nɔ ni fata esuɔmɔ lɛ he ji ewala ni ekɛha yɛ mɛi krokomɛi ahewɔ, ni esa akɛ ekaselɔi lɛ asumɔ akɛ amɛaafee nakai nɔŋŋ. (Yohane 15:13) Eji suɔmɔ ni nɔ kwɔ, ejaakɛ Mose Mla lɛ biii afɔleshaa ni tamɔ nɛkɛ.

7. Mɛɛ jamɔ ebo suɔmɔ he mla lɛ toi yɛ afii oha nɛɛ mli?

7 Mɛɛ jamɔ ebo suɔmɔ he mla nɛɛ toi yɛ wɔ afii oha nɛɛ mli? Yɛ anɔkwale mli lɛ jeee Kristendom jamɔi lɛ ni, ejaakɛ amɛgbegbee amɛhe kɛyashɛ akpekpei nyɔŋma nyɔŋmai abɔ mli yɛ jeŋ tai enyɔ lɛ kɛ tai krokomɛi amli. Yehowa Odasefoi pɛ ji mɛi ni amɛbo suɔmɔ he mla lɛ toi yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. Amɛkɛ amɛhe wooo jeŋmaji lɛ atai lɛ amli kwraa, ejaakɛ Yesu kɛɛ akɛ esa akɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ afee mɛi ni “jɛɛɛ je lɛŋ.” (Yohane 17:16) No hewɔ lɛ amɛbaanyɛ amɛkɛɛ taakɛ bɔ ni Paulo kɛɛ lɛ, akɛ “miyeee nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko la yi sɔ.” Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kadimɔ yiŋkpɛɛ ko ni Yehowa tsuji kpɛlɛ nɔ yɛ Washington, D.C., kpee ni afee yɛ November 27, 1921 lɛ shishijee fa lɛ:

“Akɛ Kristofoi ni kɛ hiɛdɔɔ miibɔ mɔdɛŋ ni wɔnyiɛ Kristo Yesu wɔ-Nuŋtsɔ lɛ kɛ e-Bɔfoi lɛ tsɔɔmɔi lɛ asɛɛ lɛ, wɔkpɛlɛɔ nɔ: akɛ tawuu ji hiŋmɛigbelemɔ ni bɛ he nibii ni eshwɛ lɛ eko, ni efiteɔ jeŋba kpakpa ni egbeɔ Kristofoi ahe guɔ; akɛ shishitoo mlai ni Nuŋtsɔ Yesu Kristo tsɔɔ lɛ ekpɛlɛɛɛ nɔ ni Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ kɛ amɛhe awo tawuu, lashishwiemɔ loo awuiyeli yɛ gbɛ ko nɔ lɛ mli.”

8. Mɛni saji ni aŋmala ashwie shi yɛ yinɔsane mli lɛ kɛɔ yɛ Yehowa Odasefoi ahe yɛ Jeŋ Ta Il be lɛ mli?

8 Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ akɛ jwɛŋmɔ ni ahiɛ nɛɛ tsu nii yɛ Jeŋ Ta II mli? Yɛ nakai ta ni ehiii fe fɛɛ yɛ adesa yinɔsane mli lɛ mli lɛ, agbe gbɔmɛi aaafee akpekpei 50. Shi Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ ko egbeee nɛkɛ gbɔmɛi nɛɛ ateŋ mɔ kome folo po! Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, etamɔ nɔ ni Germany osɔfoi lɛ fɛɛ fi Nazi nɔyeli lɛ sɛɛ tɛɛ loo yɛ gbɛ kroko nɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Nazi nɔyeli lɛ shishi lɛ kɛ amɛhe wooo maŋ saji amli ni amɛkpoo akɛ amɛaajie Hitler yi aloo ni amɛaafee etawuu gbɛjianɔtoo lɛ fa. No hewɔ lɛ, amɛgbeee amɛ mumɔŋ nyɛmimɛi ni yɔɔ maji krokomɛi anɔ lɛ ateŋ mɔ ko, aloo mɔ kroko po yɛ nɛkɛ sane nɛɛ mli. Ni Yehowa Odasefoi ni yɔɔ maji krokomɛi fɛɛ nɔ lɛ tee nɔ amɛhi shi ni amɛkɛ amɛhe wooo maŋ saji amli.

9. Mɛni ba Yehowa Odasefoi anɔ yɛ Germany kɛ Austria yɛ Nazi nɔyeli shishi?

9 Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɛi pii kɛ amɛsusumai eha yɛ amɛnanemɛi ahewɔ ni amɛkɛbo suɔmɔ he mla lɛ toi. Wolo ko ni ji Kirchenkampf in Deutschland (Sɔlemɔi lɛ Atawuu yɛ Germany) ni Friedrich Zipfel ŋma lɛ mli kwɛmɔ fioo kɛɔ yɛ Odasefoi lɛ ahe akɛ: “Nɛkɛ jamɔ kuu fioo nɛɛ amlibii lɛ ateŋ oha fɛɛ mli nyɔŋmai nɛɛhu kɛ kpawo bafee mɛi ni National Socialist [Nazibii] lɛ wa amɛ yi. Agbe amɛmlijaa etɛ mli ekome, kɛtsɔ tu loo sɛŋmɔ nɔ, yiwalɛ niseniianifeemɔi krokomɛi anɔ, hɔmɔ, hela loo gboklɛfoi aŋsraiaŋ nɔ. Bɔ ni nɛkɛ nɔnyɛɛ nɛɛ mli wa waa ha lɛ ji nɔ ko ni eko bako ni tamɔ nakai da ni nɔ ni ba amɛnɔ nɛɛ jɛ amɛhemɔkɛyeli ni amɛŋmɛɛɛ he koni amɛkɛ National Socialistic jwɛŋmɔ ni ahiɛ lɛ asaa hewɔ.” Yɛ Austria lɛ, Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ oha fɛɛ mli 25 gboi yɛ gbɛ ni aje agbe amɛ, ayi amɛ kɛbote gbele mli, aloo amɛgboi yɛ hela loo tɔlɛ yɛ Nazi gboklɛfoi aŋsraiaŋ lɛ hewɔ.

10. Mɛɛ hiɛnɔkamɔ loo hekɛnɔfɔɔ mɛi ni gboi yɛ suɔmɔ he mla lɛ toiboo hewɔ lɛ yɔɔ?

10 Mɛi ni gboi akɛ la odasefoi yɛ suɔmɔ he mla lɛ toiboo hewɔ lɛ yɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ “Nyɔŋmɔ jeee mɔ ni yeɔ sane ni ejaaa ni ehiɛ aaakpa [amɛ] nitsumɔ lɛ nɔ, kɛ suɔmɔ deŋme ni [amɛ]gbo yɛ egbɛi lɛ ahewɔ” lɛ. (Hebribii 6:10) Amɛle akɛ “je lɛ miiho aya kɛ emli sɛɛdii nii fɛɛ, shi mɔ ni feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii lɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ.” (1 Yohane 2:17) Amɛyɛ hiɛnɔkamɔ ni ma shi shiŋŋ ni ji shi ni aaatee amɛ kɛaajɛ gbohii ateŋ kɛba naanɔ wala mli lɛ yɛ amɛhiɛ​—Yohane 5:​28, 29; Bɔfoi lɛ Asaji 24:⁠15.

11. Yehowa tsuji yɛ sɔrɔto kwraa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ, ni mɛɛ gbalɛ amɛhaa ebaa mli?

11 Yehowa tsuji yɛ sɔrɔto yɛ toiboo ni amɛfeɔ amɛhaa mla ni Petro kɛ bɔfoi krokomɛi lɛ jaje amɛtsɔɔ saneyeli he wulu ko lɛ mli: “Esa akɛ wɔboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi akɛ nɔyelɔ fe gbɔmɛi.” (Bɔfoi lɛ Asaji 5:29) Akɛni Yehowa Odasefoi feɔ enɛ hewɔ lɛ, “mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni Nyɔŋmɔ ŋɔha mɛi ni boɔ lɛ toi lɛ” fiɔ amɛ sɛɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 5:32) Enɛ ji hewalɛ ni haa amɛnyɛɔ amɛhaa gbalɛ ni yɔɔ Yesaia 2:​2-4 lɛ baa mli. Egba akɛ yɛ wɔbei nɛɛ amli lɛ abaato anɔkwale jamɔ ama shi ekoŋŋ ni akɛ gbɔmɛi ni jɛ jeŋmaji fɛɛ mli kɛ tsutsu jamɔi amli baaho yuu kɛaaba he. Nɔ kome ni baajɛ mli aba ji: “Ni amɛkɛ amɛklantei aaasɔ kɔii ni amɛkɛ amɛkplɔi hu aaasɔ adedai. Jeŋmaŋ ko woŋ klante nɔ eshiŋ jeŋmaŋ ko, ni amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ.” Akɛni Yehowa tsuji miisaa amɛhe amɛha shihilɛ yɛ toiŋjɔlɛ jeŋ hee ko mli hewɔ lɛ, amɛkaseŋ tawuu dɔŋŋ. Amɛkaseɔ suɔmɔ mla lɛ.​—Yohane 13:​34, 35.

12. Mɛni esa akɛ mɛi ni boɔ suɔmɔ he mla lɛ toi lɛ afee aha mɛi krokomɛi?

12 Akɛni Kristofoi asuɔmɔ lɛ hu tsɔɔ akɛ “suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe” hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ tsuji nyɛŋ afee pɛsɛmkunya yɛ nɔ ni amɛle lɛ he. (Mateo 22:39) Mɛi babaoo yɛ lolo ni baasumɔ ni amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ ni amɛhi shi yɛ ejeŋ hee lɛ mli. Beni be yɔɔ lolo nɛɛ, ehe miihia ni mɛnɛɛmɛi akase suɔmɔ mla lɛ kɛ anɔkwalei krokomɛi babaoo ni kɔɔ Jeŋ Muu Fɛɛ Maŋtsɛ ni ji Yehowa Nyɔŋmɔ he lɛ. Esa akɛ atsɔɔ amɛ akɛ Yehowa pɛ ji mɔ ni sa wɔjamɔ kɛ bɔ ni esa akɛ atsu nakai jamɔ lɛ he nii aha. (Mateo 4:​10; Kpojiemɔ 4:11) Gbɛnaa nii ka mɛi ni amɛkase nɛkɛ nibii nɛɛ momo lɛ anɔ akɛ amɛgba mɛi krokomɛi enɛɛmɛi ahe sane bɔni afee ni amɛ hu amɛba Yehowa duromɔ mli.​—Ezekiel 33:​7-9, 14-16.

Mlakwamɔ Gbɔmɔ lɛ he Mama Kpamɔ

13. Mɛni esa akɛ wɔha ale akɛ wɔ jeŋ muu fɛɛ odaseyeli lɛ fa, ni mɛni hewɔ?

13 Yesu kɛɛ akɛ “ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:14) Akɛ jeŋ muu fɛɛ odaseyeli nɛɛ fa lɛ, gbɛnaa nii ka Nyɔŋmɔ tsuji anɔ akɛ amɛha ale ekojomɔ ni ekɛshiɔ apasa jamɔ, titri lɛ Kristendom osɔfoi lɛ. Nyɔŋmɔ nyaŋeɔ loo ehiɔ mɛnɛɛmɛi akɛni amɛkɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ hewɔ. Esa akɛ akpa amɛhe mama koni mɛi ni sumɔɔ ni amɛsɔmɔ Nyɔŋmɔ lɛ aye amɛhe kɛjɛ amɛhewalɛ shishi koni amɛkɔ gbɛ kpakpa ni baaha amɛje mli. Taakɛ Yesu kɛɛ lɛ: “Anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe.”​—Yohane 8:⁠32.

14. Mɛɛ sane ni mli ka shi faŋŋ esa akɛ ajaje yɛ apasa jamɔ he?

14 No hewɔ lɛ, esa akɛ Yehowa Odasefoi aha ale nɛkɛ mumɔ naa shɛɛ sane ni kɔɔ apasa jamɔ he lɛ: “Nyɛjea emli, mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi lɛ eko. Ejaakɛ ehe eshai lɛ eshɛ ŋwɛi tɔɔ ni Nyɔŋmɔ ekai enifɔjianii lɛ. . . . No hewɔ lɛ gbi kome nɔ ehaomɔi lɛ aaaba, gbele kɛ awerɛho kɛ hɔmɔ, ni akɛ la aaasha lɛ, ejaakɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] Nyɔŋmɔ lɛ ni kojoɔ lɛ lɛ he wa.”​—Kpojiemɔ 18:​4-8.

15. Afi 1914 tsu mɛɛ gbɛfaŋnɔ yɛ Yehowa be buu mli, ni mɛni jɛ mli ba yɛ Jeŋ Ta I sɛɛ?

15 Biblia mli gbalɛ tsɔɔ akɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ “naagbee gbii” lɛ je shishi yɛ afi ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli ni ji 1914. (2 Timoteo 3:​1-5, 13; Mateo 24:​3-13) Wɔhi “naagbee be” lɛ mli kɛjɛ nakai afi lɛ mli kɛbaa nɛɛ. (Daniel 12:⁠4) Akɛ nɔ ni kɛ Yehowa bebuu kpaa gbee lɛ, Jeŋ Ta I sɛɛ pɛ kɛkɛ ni etsuji lɛ je shishi kɛ ekaa akɛ amɛaalɛɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he adafitswaa lɛ mli taakɛ agba afɔ shi yɛ Mateo 24:14 lɛ. Kɛkɛ ni amɛje shishi akɛ amɛaakpa apasa jamɔ he mama kɛ ekaa babaoo, titri lɛ hemɔkɛyeli kwalɔ Kristendom osɔfoi akuu ni ji mlakwalɔi lɛ.

16. Mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ he mama ni akpaa lɛ etee nɔ kɛ hewalɛ fe afii 70 nɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

16 Nɔ ni fe afi 70 nɛ ni Nyɔŋmɔ tsuji ehɛle gbɔmɛi ashi yɛ mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ ŋaatsɔɔ nitsumɔi lɛ ahe kɛ hewalɛ babaoo. Odasefoi akpei fioo ko pɛ feɔ enɛ yɛ Jeŋ Ta I sɛɛ. Shi agbɛnɛ amɛbatsɔ “maŋ ni wa” ni fe sɔɔlɔi ni yɔɔ ekaa akpekpei etɛ kɛ fa ni ato amɛ gbɛjianɔ awo asafoi fe 60,000 mli yɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ. (Yesaia 60:22) Nyɔŋmɔ tsuji kɛ ekaa miijaje Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ yɛ gbɛ ni da ni mli lɛɛ nɔ akɛ no pɛ ji adesai ahiɛnɔkamɔ kome, ni agbɛnɛ yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, amɛmiikpa osɔfoi lɛ ahe mama koni ale bɔ ni amɛji​—mlakwamɔ gbɔmɔ ni lakaa mɔ.

Mɛni Hewɔ Hewalɛ Yɔɔ Mli Waa Nakai Lɛ?

17. Mɛni hewɔ Yehowa tsuji kɛ hewalɛ ekpa mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ he mama nakai lɛ?

17 Mɛni hewɔ Yehowa tsuji kɛ hewalɛ ekpa mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ he mama yɛ nɛkɛ afii nɛɛ fɛɛ mli lɛ? Ejaakɛ esa akɛ abu gbɔmɛi akpekpei abɔ ni ji gbɔmɛi babaoo ni jɛ Yehowa tooi krokomɛi lɛ ateŋ ni amrɔ nɛɛ amɛnyiɛ gbɛ kɛyaa yiwalaheremɔ mli lɛ ahe kɛjɛ Satan je lɛ kɛ epasa jamɔ he. (Yohane 10:​16; Kpojiemɔ 7:​9-14) Agbɛnɛ hu, kɛ akpaaa osɔfoi lɛ ahe mama lɛ, gbɔmɛi ni yɔɔ tsuijurɔ ni amɛbafatako Nyɔŋmɔ tooi lɛ ahe lolo lɛ leŋ bɔ ni amɛaafee ni amɛkwa gbɛ ni ejaaa lɛ. No hewɔ lɛ esa akɛ aha amɛle, tamɔ bɔ ni Yesu ha gbɔmɛi lɛ le yɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi osatofoi ni yɔɔ egbii lɛ amli lɛ ahe lɛ: “Shwilafoi ni tsɔɔ shwilafoi agbɛ ji amɛ; ni kɛ shwilafo miitsɔɔ shwilafo gbɛ lɛ amɛyi enyɔ lɛ fɛɛ amɛaagbee bu mli.”​—Mateo 15:​14; kwɛmɔ 2 Korintobii 4:4; 11:​13-15 hu.

18. Mɛni ehe hiaa ni mɛi ni taoɔ anɔkwale lɛ ale?

18 Osɔfoi lɛ ji Satan je lɛ fa. (Yohane 8:44) Shi eji jeŋ ni etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ baakpata hiɛ kɛjɛ shihilɛ mli. (2 Petro 3:​11-13; 1 Yohane 2:​15-17) No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ bɔɔ kɔkɔ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni sumɔɔ akɛ etsɔ je nɛɛ hedɔlɔ lɛ, etsɔ Nyɔŋmɔ henyɛlɔ.” (Yakobo 4:⁠4) Osɔfoi lɛ kuɔ amɛhiɛ amɛshweɔ nakai kɔkɔbɔɔ lɛ nɔ ni amɛyaa nɔ amɛkɛ amɛhe woɔ maŋkwramɔŋ saji amli. Amɛkɛɔ amɛsɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ jeŋ kpakpa ko baaba kɛtsɔ maŋkwralɔi amɔdɛŋbɔi anɔ. Shi enɛ ji apasa hiɛnɔkamɔ, ejaakɛ jeŋ ni yɔɔ Satan shishi nɛɛ miiho aya. No hewɔ lɛ aalaka gbɔmɛi ni kɛ amɛhiɛ fɔɔ je nɛɛ nɔ kɛha hiɛnɔkamɔ lɛ. Ehe miihia ni akɛɛ amɛ anɔkwale ni kɔɔ he ni je lɛ yaa kɛ nɔ ni baaye enajiaŋ lɛ he.​—Abɛi 14:​12; 19:​21; Mateo 6:​9, 10; Kpojiemɔ 21:​4, 5.

19. Adafitswaa woji ni yɔɔ wɔgbii nɛɛ amli lɛ ekpa bɔ ni osɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi etsɔmɔ jeŋbii kwraa lɛ he mama yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

19 Bɔ ni osɔfoi lɛ ateŋ mɛi komɛi etsɔmɔ tamɔ jeŋbii kwraa amɛha lɛ ji nɔ ko ni adafitswaa woji ekpa amɛhe mama yɛ nyɛsɛɛ bei nɛɛ amli, akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, TV nɔ osɔfoi ni feɔ hoo ni jieɔ ninamɔ kpo yɛ amɛshihilɛ mli lɛ. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lalafolɔ ko fo lala ko ni eyitso ji: “Ani Yesu Baafi Rolex [watsi] ni Jara Shɛɔ [$10,000 aloo aaafee <u23C>3,000,000] yɛ e-Televishin nɔ Nifeemɔi Amli?” Lala lɛ yaa nɔ ekɛɔ akɛ: “Ani Yesu baafee maŋkwralɔ kɛji E-ba shikpɔŋ nɛɛ nɔ, ni E-shia ni ji enyɔ lɛ afee Palm Springs [ni ajieɔ hiɛtserɛ yɛ jɛmɛ lɛ] ni ebɔ mɔdɛŋ ni ekɛ E-ninamɔ atee?” Kɛfata he lɛ, osɔfoi babaoo kpɛlɛɔ hii ni kɛ hii feɔ yakayaka nii lɛ nɔ loo amɛkɛ amɛhe woɔ mli. Amrɔ nɛɛ po Katolek Sɔlemɔ lɛ ni yɔɔ U.S. Amerika lɛ miiwo Amerika shika dɔlai akpekpei abɔ akɛ nyɔmɔ ni abɔ amɛ yɛ fɔ ni osɔfoi nɛɛ ye yɛ gbekɛbii ni amɛkɛ amɛ ena bɔlɛ lɛ hewɔ.​—Romabii 1:​24-27; 1 Korintobii 6:​9, 10.

20. Mɛni hewɔ esa akɛ Nyɔŋmɔ tsuji aya nɔ akpa mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ he mama lɛ?

20 Nyɔŋmɔ tsuji nyɛŋ aku amɛhiɛ amɛshwie efɔŋfeemɔ ni tamɔ nɛkɛ nɔ shi moŋ esa akɛ amɛkpa he mama koni ehe aba sɛɛnamɔ aha mɛi krokomɛi. Esa akɛ abu asafo babaoo lɛ ni ji tooi krokomɛi lɛ ahe kɛjɛ mɛi ni baabɔ mɔdɛŋ ni amɛnyiɛ amɛhiɛ kɛyaku Nyɔŋmɔ mlai amli lɛ ahe. Ni esa akɛ aya nɔ atao “mɛi ni dɔmɔɔ ŋtsɔi ni yeɔ ŋkɔmɔ yɛ nihiinii fɛɛ ni afeɔ lɛ hewɔ” lɛ ni abua amɛnaa kɛya Tookwɛlɔ Kpeteŋkpele, Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ “tookwɛlɔ kpakpa,” Kristo Yesu gbɛtsɔɔmɔ ni buɔ mɔ he lɛ shishi.​—Ezekiel 9:4; Yohane 10:​11; Abɛi 18:⁠10.

21. Mɛni Yehowa Odasefoi baaya nɔ ajaje?

21 No hewɔ lɛ, Nyɔŋmɔ webii shashaoŋ shi akɛ amɛaajaje Nyɔŋmɔ oweletɔɔ ni ekɛshiɔ Satan je lɛ fɛɛ, ni mlakwamɔ gbɔmɔ lɛ, Kristendom osɔfoi lɛ fata he lɛ amɛtsɔɔ. Amɛkɛ ekaa baajaje ŋwɛibɔfoi ashɛɛ sane lɛ ni yɔɔ Kpojiemɔ 14:7 lɛ: “Nyɛshea Nyɔŋmɔ gbeyei ni nyɛkɛ anunyam ahaa lɛ ejaakɛ ekojomɔ ŋmɛlɛtswaa lɛ eshɛ shi eta.” Ni nɔ ni amɛkɛbaafata nɛkɛ sane jajemɔ nɛɛ he ji kɔkɔbɔɔ ni he hiaa ni yɔɔ Kpojiemɔ 18:4 ni kɔɔ apasa jamɔ he lɛ: “Nyɛjea emli mimaŋ, koni nyɛkɛ lɛ akafee ekome yɛ ehe eshai lɛ amli, ni nyɛkana ehaomɔi lɛ eko.”

Sanebimɔi Ni Akɛtiɔ Mli

◻ Mɛni baaba mlakwamɔ gbɔmɔ Iɛ nɔ yɛ naagbee, ni mɛni hewɔ?

◻ Mɛɛ gbɛnaa nii ka Yehowa tsuji anɔ yɛ mɛi krokomɛi ahe?

◻ Yehowa webii eye amɛhe kɛjɛ mɛi krokomɛi fɛɛ ala he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Mɛni esa akɛ wɔfee yɛ Babilon kpeteŋkpele Iɛ he?

◻ Mɛni hewɔ wɔbaaya nɔ yɛ wɔ shɛɛ sane ni mli wa ni kɔɔ mlakwamɔ gbɔmɔ Iɛ he Iɛ mli Iɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 14]

Bɔfoi lɛ kɛɛ saneyeli he wulu lɛ akɛ: “Esa akɛ wɔboɔ Nyɔŋmɔ moŋ toi akɛ nɔyelɔ fe gbɔmɛi”

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]

Ehe miihia ni gbɔmɛi anɔkwafoi Iɛ ale he ni je Iɛ kɛ ejamɔi Iɛ yaa

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje